Maaeluministri määruse “Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord” eelnõu

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõuded, mida hoiukava koostamisel peab arvestama. Tulenevalt vesikonna või määruse lisas 1 toodud hoiukava piirkonna (edaspidi piirkond) eripärast võib hoiukavas erinevaid valdkondi ka põhjalikumalt käsitleda.

Määruse eelnõu:  MPhoiukava_EN_1
Määruse seletuskiri: Hoiukava_SK_0
Määruse lisa 1:
MPhoiukava_lisa_1
Määruse lisa 2:
MPhoiukava_lisa_2
Määruse lisa 3:
MPhoiukava_lisa_3

Maaeluministri määruse „Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus” eelnõu

Eestis on viimasel kahel aastal esinenud raskusi piimasektoris, eeskätt sektori selles osas, kus piimalehmapidajate ja piimalehmade arv on valdavalt vähenenud. 2020. aastal toetatakse raskuses olevat piimasektorit, makstes tootmiskohustusega seotud toetustest kahte piimalehma kasvatamise otsetoetust. Kõnealune määrus reguleerib Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehma kasvatamise otsetoetuse andmist.

2020. aastal piimalehma kasvatamise kahe otsetoetuse maksmisel rakendatakse ka põhimõttelisi muudatusi, mis on tingitud 2019. aastal Euroopa Komisjoni poolt tehtud piimalehma kasvatamise otsetoetuse auditist. Nimelt juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu puudusele piimalehmade asendamisel ja taotlusel kõigi piimalehmade märkimisel. Sellest tulenevalt rakendatakse 2020. aastal mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul niinimetatud taotluseta süsteemi, mille kohaselt antakse toetust ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse piimalehmade arv põllumajandusloomade registri andmete põhjal nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta.

Määruse eelnõu: EN_piimalehm_saartel
Määruse seletuskiri: SK_piimalehm_saartel

Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määruse nr 48 „Tootmiskatse tegemiseks lubatud seemne ja seemnekartuli koguste piirmäärad” muutmine

Määruse eelnõuga muudetakse tootmiskatse tegemiseks lubatud seemne ja seemnekartuli koguste piirmäärasid vastavalt 2019. aasta statistikaandmetele.

Tootmiskatse tegemiseks lubatud seemne ja seemnekartuli koguste muudetud piirmäärad, tuginedes Statistikaameti andmetele 2019. aasta põllukultuuride külvipindade kohta, on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Lubatud kogused 2020. a

Külvinorm kg/ha Külvipind  2019 ha Kokku seemnekasutus  2019 kg  % Tootmiskatseks lubatud kogus  2020 kg Kogus ümberarvestatud pinnaks         2020 ha
Kaer 160 37 276 5 964 160 0,3 17 892 112
Oder 200 123 410 24 682 000 0,3 74 046 370
Rukis 170 28 884 4 910 280 0,1 4910 29
Nisu 225 282 427 63 546 075 0,3 190 638 847
Raps 10 72 351 723 510 0,1 724 72
Kartul 2500 5 337 13 342 500 0,1 13 343 5


Määruse eelnõu:
M_tootmis_2020_0
Määruse seletuskiri:
SK_Mtootmis_2020_0

Maaeluministri määruse „Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu 

Eelnõuga võimaldatakse loomade heaolu toetust taotleda uue sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest. Seni rakendatud toetusega toetati tootjaid, kes kasutavad sigade allapanuks põhku või heina. Kuigi põhk ja hein allapanuna tagaks sigadele loomuomasema keskkonna, loobutakse sellest üha enam, sest allapanu kasutamine on väga töömahukas. Allapanu kasutamine on muutunud keerulisemaks ka Eestis leviva sigade Aafrika katku tõttu. Kuigi põhu ja heina kasutamine ei ole keelatud, on nende kasutamisel vaja järgida mitmeid täiendavaid bioohutusmeetmeid. Sigade Aafrika katku oht võib püsida veel aastaid ja seetõttu ei ole põhu või heina allapanuna kasutamine sigalates lähiaastatel perspektiivne. Arvestades tootjate kasvanud huvi loomade heaolu toetamise vastu, töötati koostöös tootjate ja kontrolliasutustega välja uus sigade heaolu toetus, mis võimaldab toetada loomade heaolu parandamist ka nendes loomakasvatushoonetes, kus põhu või heina allapanuna kasutamine ei ole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik. Üldjuhul on sellistes lautades palju loomi ning suur loomtihedus. Nendes lautades tuleks suurendada pidamispinda looma kohta, parandada loomade jälgimise võimekust ja maandada avariide riske. Parem reageerimisvõimekus aitaks kiiremini lahendada tekkida võivaid probleeme, nagu tehnoloogilised rikked, sigade kisklus jmt, ning hoida seega loomade kõrgemat heaolu taset. Suurem ruum võimaldaks loomadele suuremat liikumisvabadust. Eelnõuga sätestatakse uue toetuse toetatava põhitegevuse nõuded ja baasnõuded. Samuti sätestatakse eelnõuga, et samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta ei saa taotleda toetust mõlema sigade heaolu toetuse põhitegevuse nõuete täitmise eest, ning tuuakse ära uue toetuse ühikumäärad. Eelnõuga muudetakse ka kuupäeva, mis võetakse sigade kohta toetuse taotlemisel aluseks

Määruse eelnõu: EN_LHT
Määruse seletuskiri: EN_tasud2020_uus2611_2

KONTAKT

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
Üksnurme tee 8, Saku, 75501 Harju maakond
Tel / Fax: +372 604 1783
E-post: info@taluliit.ee
www.taluliit.ee