Uisapäisa tehtud otsusest traditsioonilise Eesti taluni

Avatud talude päeval ja ka agroturismi raames on Eestis võimalik külastada väga mitmeid erinevaid talusid. Palju on neid, kes kasvatavad põnevaid taimi või ka Eesti mõttes eksootilisi loomi või on hoopis põnevad mõne erilise toote poolest. Aga kus on tavaline traditsiooniline Eesti talu koos mitmete erinevate loomadega?

Üks selliseid on näiteks Tartu lähistel asuv Kaspri talu. „Maa elust me ei unistanud, kuid mingi aeg suvel on linnas väga igav ja seepärast hakkasime endale suvilat otsima,“ meenutab perenaine Ragne Kärner-Neevits. Valituks osutus üks üle saja aasta vana ning 25 aastat tühjana seisnud talumaja.  Aasta oli siis 2006. „Alguses käis meil lihtsalt palju külalisi. Nautisime ühiseid talguid. Küll koristasime, trimmerdasime võsa ja istutasime uut metsa. Maja oli siis veel muldpõrandaga ja isegi aknad lasid tuult läbi.“ Juba kahe aasta pärast oldi aga enam kui kindel, et tuleb päriseks maale kolida.  See oli aeg, kus pere esimene laps pidi hakkama koolis käima ning sellega seoses oli vaja teha püsivaid otsuseid. „Otsustasime, et meie laps ei lähe mitte linnakooli vaid Kuuste kooli,“ ütleb Ragne.

Uisapäisa otsus

Aga kui juba taluhoone olemas ja paikseks jäätud, siis kaugel need loomadki enam on. Kõigepealt võeti koer ja kümme kana ning lambad tulid majapidamisse 2013ndal aastal. „Ostsime ühe jäära ja kaks utte. Tagantjärgi võiks öelda, et see oli uisapäisa tehtud otsus. Kõik sõbrad utsitasid tagant, et maaelu ilma loomadeta on mõttetu.“  Lambakari on tänaseks kasvanud aga rohkem kui sajapealiseks.  Talu külastajatele on lambatalled tõeliseks tõmbenumbriks. See toob kevadeti, tallede sündimisel ajal, kindlasti ka rohkem uudistajaid tallu. „Nüüdseks oleme juba viis aastat tegelenud lammaste näitamisega lasteaedadele ja koolidele. Muidugi on sealjuures ka kindel programm. Lastele meeldib väga lammaste söötmine ja paitamine,“ kirjeldab Ragne ning lisab, et tõelised laste lemmikud on hoopis kanad ja lemmiktegevuseks nende toitmine.  Kanad siblivad Kaspri talus vabalt ringi ning lähevad ööseks lauta. Aga ka see pole veel kõik. Taluõelt leiab veel ka jänesed, keda lapsed saavad kammida ja silitada. Tundub, et kõik Kaspri talu loomad on sama sõbralikud nagu pererahvas.

Üheltpoolt on Kaspri talu kohaks, kus lapsed saavad loomadega heas kontaktis olla, aga sellel on ka hariv aspekt. Lapsed näevad, kuidas loomad kasvavad ning kuidas talupidamine käib. Loomulikult on nii lastel, kes nii lasteaedade kui koolidega tulevad, kui ka peredel väga palju küsimusi talu- ja loomapidamise kohta üldisemalt. Näiteks uuritakse, kas lambad annavad ka piima. „Annavad küll, kuid mitte meie talus. Selleks on aretatud eraldi piimalamba tõug.“

Rekordiline saak

Kaspri talust leiab veel ka mesilased. Neid muidugi keegi nunnutama ei kipu. „Abikaasa emal ja onudel olid mesilased ja tänu neile tulid mesilased ka meie tallu.“ See on peremees Ormi Neevitsi hobi. Kui teiste loomade pidamine on pigem lihtne, siis mesilaste pidamine nõuab nende sõnul pikaajalisi kogemusi ja pidevat õppimist. „Erinevatel aastatel on meil läinud erinevalt. Mesilased on äärmiselt kapriissed. See võib õnnestuda või ka mitte.“ Näiteks 2017. aastal hävisid kõik pered. Uuesti alustati 2019. aastal, kui oli võimalik taotleda Leader programmi toetust. Selle raames ehitati mesila. Hoolimata aastatepikkusest kogemusest mindi koos abikaasaga ka Olustverre mesindust õppima. „Sel sügisel läks talvituma 48 pere.“ Suvine meesaak oli aga hea, lausa rekordiliselt hea. „Nii palju pole me siin talus kunagi mett saanud.“

Aga kui talus on juba olemas oma munad ja magus mesi, siis see on ideaalne pinnas millegi väga maitsva valmistamiseks. Pererahvas ise armastab väga pannkooke, kuid kõik kes on Kaspri talu kasvõi korra külastanud, on saanud maitsta talukooki. See võib olla nii mee-, porgandi- või ka õunakook. „Meie koogid teeb eriliseks Kaspri talu õhk, mida mujal pole. Kook süüakse alati ära nii et mitte midagi ei jää järgi. Need vanemad, kelle lapsed kodus kooki ei söö, on korduvalt küsinud retsepti. Kui olen selle andnud, siis pole see neil siiani veel õnnestunud,“ ütleb perenaine. Tuleb hakata purgiga õhku kaasa andma, mis muud.