Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja põllumeeste ühistu KEVILI algatusel toimub 19. märtsil üle Eesti põllumajandussektori koordineeritud aktsioon, mille käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele. Aktsiooniga antakse ühine ja nähtav signaal Eesti põllumajanduse olulisusest ning vajadusest tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused.

Aktsioon toimub samal päeval, kui Riigikogus arutatakse olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Toit kui strateegiline majandusharu“. Põllumajandussektor soovib selle arutelu taustal rõhutada, et toidutootmine ei ole pelgalt majandussektor, vaid Eesti majanduse ja julgeoleku strateegiline osa.

Kiiresti muutunud julgeolekuolukorras on kohalik toidutootmine ja riigi toidujulgeolek muutunud üha olulisemaks. Eesti võime tagada oma elanikele piisav ja kvaliteetne toit sõltub otseselt sellest, kas põllumajandussektoril on võimalus areneda ja investeerida võrdsetel tingimustel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Aktsioon toimub ajal, mil Euroopa Liidus arutatakse järgmise eelarveperioodi (2028–2034) prioriteete ning üha enam on esile kerkinud nn agri-prosperity gap – sissetulekulõhe Euroopa põllumajanduses. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tootjate investeerimisvõimekus ja arengutingimused olnud mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgemad, mis mõjutab nii sektori konkurentsivõimet kui ka riigi toidujulgeolekut.

Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluks Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligikaudu 546 miljonit eurot lisavahendeid, kuid puudub kindlus, et need vahendid jõuavad põllumajandussektorisse.

Aktsiooni eesmärk on anda üleriigiline ja rahumeelne signaal, et Eesti põllumajandussektor on ühtne ning soovib arutada sektori tulevikku majanduskasvu, investeeringute ja toidujulgeoleku võtmes. Eesti tootjad ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa turul.

Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine:

„Toome traktorid linnapilti, et meelde tuletada: traktoriga tehakse tööd ja kasvatatakse meie toitu. Põllul tehtav töö jääb sageli linnainimestele märkamatuks, kuid just sellest tööst sõltub meie igapäevane toidulaud.

Samal ajal seisab põllumajandussektor silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega, millele tuleb otsa vaadata ja lahendusi leida. Seetõttu tuleme seekord linnaruumi, et juhtida tähelepanu sellele, kui oluline roll on põllumajandusel Eesti majanduses ja toidujulgeolekus.“

Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht:

„Eesti põllumajandus ja toidutootmine on viimase 20 aasta jooksul teinud selge arenguhüppe, kuid kokkuvõttes oleme endiselt toidu netoimportijad. Meil on potentsiaal arendada toidutootmist kui strateegilist majandusharu.

Selleks on vaja investeerida nii põllumajandusse kui ka toidutööstusse. Need investeeringud aitavad paremini väärindada põllumajandusmaad kui üht meie olulisemat loodusressurssi, parandavad väliskaubandusbilanssi ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut.“

Timo Varblas, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht:

„Eesti põllumajandustootjatele on Euroopa Komisjon määranud ligikaudu 540 miljonit eurot, sest oleme madalamate toetuste tõttu teiste EL-i riikidega ebavõrdses olukorras. Kui valitsus otsustab selle ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud raha suunata mujale, tähendab see, et muud teemad seatakse toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure – see puudutab kõiki Eesti inimesi.

Ettearvamatu ilm, pidevalt muutuvad ja kuhjuvad nõuded ning majanduslik ebakindlus on toidutootja argipäev. Eesti põllumehed ja -naised on olnud pikka aega väga kannatlikud, kuid ka kannatlikkusel on piir.

Meil ei ole vaja abi. Meil on vaja kindlust ja selgeid otsuseid, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.“

Hannes Prits, Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige:

„Kolm aastat järjestikust kahjumit, investeerimisvõime kukkumas ja tootjad tegevust lõpetamas – see on Eesti taimekasvatuse tänane reaalsus. Tegemist ei ole üksikute ettevõtete raskustega, vaid süsteemse probleemiga. Küsimus on ellujäämises.

Põllumajandussaadused ja toidukaubad on elektroonika järel Eesti suuruselt teine eksportiv sektor. Selle positsiooni hoidmine nõuab konkurentsivõime toetamist ja investeeringuid, mitte raha ümbersuunamist teistesse valdkondadesse.“

Margo Klaasmägi, Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht ja aasta põllumees 2024:

„Eesti on jõudnud heaoluriikide hulka. Eestlased pole kunagi elanud nii hästi kui praegu ning meie toidulaud pole kunagi olnud nii rikkalik. Paraku on see heaolu viinud paljud inimesed ka päriselust kaugemale – vesi tuleb kraanist, toit tuleb poest ja raha pangaautomaadist.

Tegelikult tulevad nii vesi kui toit maa seest – põllult ja metsast. Toidujulgeolek ei ole lihtsalt sõnakõlks. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et põllumajandustootjad peavad suutma tagada toidutootmise kohalikul tasandil. Selleks on vaja võrdseid tingimusi konkurentsivõime tagamiseks.“

Janel-Marcus Lohvart, noortalunik:

„Noortalunike ja laiemalt maanoorte jaoks on täna tehtavad otsused määrava tähtsusega. Need kujundavad keskkonda, mille me jätame tulevastele põlvkondadele.

Põllumajandustootjad ei ole ainult toidutootjad – nad on ka Eesti pärandmaastike, puhta looduse ja maaelu hoidjad. Seetõttu ei puuduta põllumajanduse tulevik ainult tootjaid, vaid kogu ühiskonda.

Kui soovime, et Eestis toodetaks ka tulevikus kodumaist kvaliteetset toitu, peavad tänased otsused looma tingimused, kus noortel on võimalik põllumajandussektoris tegutseda, investeerida ja areneda.“

Ahti Kalde, Sadala Agro juhatuse liige:

„Ühiskonna ootused, tarbijate soovid ja riigi seatud nõuded tähendavad põllumajandussektorile väga suuri investeeringuid. Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 546 miljonit eurot katab neist vajadustest vaid umbes kolmandiku.

Selleks, et põllumajandus suudaks nendele väljakutsetele vastata, tuleb samaaegselt toota kvaliteetset toitu, pakkuda keskkonnateenuseid, hoida regionaalset tasakaalu ning täita üha kasvavaid kliimapoliitika nõudeid. Ilma investeeringuteta ei ole võimalik neid ülesandeid täita konkurentsivõimet kaotamata.“

Aktsiooni korraldus

Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad piiratud aja jooksul, vahemikus 10.00 kuni 12.00 aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.

Pärast aktsiooni liiguvad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandust ning rääkida sellest, kuidas toodetakse meie toitu. Eesmärk on tuua põllumajandus inimestele lähemale ning rõhutada toidutootmise rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas.

Aktsiooni visuaalses kommunikatsioonis kasutatakse ühtset sõnumit ja sümboolikat. Näha võib Eesti lippe ning plakateid sõnumitega „Toidujulgeolek algab põllult“, „(Toidu)julgeolek algab põllulult“ ja „Pole põllumajandust – pole toitu“.

#põllumajandusristteel

Põllumajandustootjad ja organisatsioonid, kes soovivad aktsiooniga liituda, kuid ei ole seda veel teinud, on oodatud ühendust võtma aadressil riina.marustsak@kevili.ee.

Aktsiooni korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös KEVILiga ning aktsiooniga on lliitunud ka Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Noortalunikud. 

18. detsembril toimus Brüsselis Euroopa suurim põllumeeste ühismeeleavaldus, mille korraldas Copa-Cogeca – Euroopa suurim põllumeeste ja põllumajandusühistute organisatsioon mille liige on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Üritusel osales hinnanguliselt ligi 10 000 talunikku ning sadu traktoreid kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Protesti eesmärk oli juhtida tähelepanu põllumajandussektori jätkuvalt keerulisele olukorrale ning nõuda Euroopa tasandil kindlustatud eelarvet, lihtsamat asjaajamist ja põllumajandusektorit kahjustavate kaubanduslepete mitte sõlmimist.

Eestit esindas 20-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid erinevate põllumajandusorganisatsioonide esindajad, talunikud ja toidutootjad. Delegatsiooni koosseisus osales ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas, kes astus püünele ning pidas kõne Euroopa põllumeeste ühisel laval. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et põllumehed vajavad kindlat ja stabiilset eelarvet, mis tagaks toidutootmise jätkusuutlikkuse. Ta toonitas, et toit on strateegiline väärtus ning Euroopa peab seda vastavalt kohtlema. Samuti tõi ta esile vajaduse vähendada bürokraatiat ja tühistada ebavajalikud regulatsioonid, mis takistavad põllumeeste igapäevast tööd. Eraldi rõhutas ta Balti regiooni talunike toetamise tähtsust, sest just piiriäärsetest riikidest algab Euroopa toidujulgeolek.

Protesti käigus toimus rahumeelne ühismarss läbi Brüsseli, mis tõi eri riikide põllumehed ühtsesse ja solidaarsesse rivvi. Ühismarss näitas selgelt, kui tugev ja kokkuhoidev on Euroopa põllumajandussektor ning kui oluline on, et poliitikakujundajad seda ühtsust tõsiselt võtaksid.

Pärast protestiüritust osales Taluliidu juht kohtumistel Euroopa Komisjoni volinike Serafini, Šefčoviči, Roswalli ja põllumajandusvolinik Hanseniga. Kohtumistel selgitati protestil osalenud põllumeeste seisukohti ning rõhutati vajadust kiirete ja praktiliste lahenduste järele, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja Euroopa toidujulgeoleku.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki osalejaid ning jätkab tööd selle nimel, et Eesti põllumeeste hääl oleks Euroopa tasandil selgelt kuuldav ja arvestatud.

8.oktoobril kohtusid Tartus Eesti, Soome, Läti ja Leedu põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid, et arutada ühiseid seisukohti seoses tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbirääkimistega.

Kohtumise avas Regionaal- ja Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas vajadust piisava eelarve järele, et Euroopa põllumajandus saaks sektori väljakutsetega edukalt toime tulla. Tervitussõnad ütles Euroopa põllumajandusorganisatsioone ja ühistuid koondava katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Elli Tsiforou, kes rõhutas, et Euroopa peab ühiselt seisma jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika eest. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika valdkonna juht Riin Saluveer jagas Euroopa Komisjoni perspektiivi ÜPP ja toidujulgeoleku teemadel.

Kohtumisel osales ka Copa-Cogeca asedirektor Patrick Pagani, kes andis ülevaate organisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest seoses Euroopa Komisjoni eelarve- ja ÜPP-ettepanekutega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tegi ülevaate Eesti põllumajandustootmise hetkeolukorrast, selle väljakutsetest ja võimalustest ühise põllumajanduspoliitika kontekstis.

Kohtumise tulemusena allkirjastasid nelja riigi põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid ühisdeklaratsiooni, mille peamised sõnumid on:

• Põllumajandus ja toidujulgeolek on osa Euroopa kollektiivsest julgeolekust ja vastupanuvõimest.
  Soome, Eesti, Läti ja Leedu jagavad ühist maismaapiiri agressorriigiga, mistõttu seisavad need riigid silmitsi suuremate poliitiliste, majanduslike ja hübriidohtudega kui ükski teine EL-i liikmesriik. Seetõttu on põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu elujõulisuse tagamine nendes piirkondades Euroopa strateegiline julgeolekuhuvi.
• Vaja on eraldi toetuspaketti idapiiri maaelu vastupanuvõime tugevdamiseks.
  Kuna idapiiri äärsed riigid peavad suunama üha enam oma riigieelarve vahendeid riigikaitsesse, on EL-i tasandil põhjendatud ja vajalik luua eraldi sihipärane toetusvahend (Eastern Border Rural Resilience Envelope), mille eesmärk on tugevdada maaelu ja biomajandust Euroopa Liidu idapiiril.
• ÜPP peab jääma iseseisvaks, tugevaks ja piisavalt rahastatud poliitikaks.
  Euroopa strateegiline autonoomia sõltub võimest toota toitu oma piirides. ÜPP peab säilima eraldiseisva poliitikana, millel on oma eelarverida ja selge õiguslik raamistik. MFF-is tuleb eraldada piisavad “kõrvamärgistatud” vahendid põllumajanduse, toidutööstuse ja biomajanduse väärtusahelate arendamiseks.
• ÜPP peab olema õiglane.
  Võrdsete kohustuste eest tuleb maksta võrdset toetust. Baltimaade põllumehed, kes tegutsevad Euroopa kõige pingelisemas geopoliitilises olukorras, saavad endiselt madalamaid otsetoetusi kui EL-i keskmine. Järgmises MFF-is tuleb tagada täielik otsetoetuste väliskonvergents.
  Samuti peab ÜPP arvestama liikmesriikide põllumajandusstruktuuride eripärasid ning säilitama paindlikkuse sellistes küsimustes nagu toetuste piirmäärad ning toetuse ülempiir (capping).

Ühisdeklaratsioon rõhutab, et toidujulgeolek on Euroopa Liidu julgeoleku lahutamatu osa. Soome, Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ja toidutootjad seisavad Euroopa Liidu idapiiril Euroopa stabiilsuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse esiliinil. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja ÜPP peavad seda rolli tunnustama ning kindlustama, et maapiirkonnad, põllumajandus ja toidutootmine Euroopa idapiiril oleksid tugevad ja elujõulised.

Deklaratsiooni allkirjastasid:

• Kerli Ats– Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Timo Varblas– Eesti Talupidajate Keskliit
• Maira Dzelzkaleja Burmistre– Läti Põllumeeste Parlament
• Rolands Feldmanis– Läti Põllumajandusühistute Liit
• Hanna Leiponen-Syyräkki– Soome Põllumajandustootjate ja Metsandusomanike Keskliit (MTK)
• Arūnas Svitojus– Leedu Põllumajanduskoda
• Jonas Vilionis– Leedu Põllumajandusnõukogu
• Raimundas Juknevičius– Leedu Põllumeeste Liit

Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelu komisjon arutasid koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega metssigade ja huntide tegevusega seotud kahjude vältimist.

Istungil toodi esile, et käesoleva aasta kevadel on avalikkuse ette jõudnud mitmed murettekitavad juhtumid, et hundid on murdnud koduloomi, karud ja ilvesed liiguvad elamute vahetus läheduses. Septembris lisandusid teated ka koerte ründamise kohta huntide poolt. Viidatud on ka karude liikumisele Tallinnas ja Narva-Jõesuus, ilveseid on nähtud Raplamaal ja pealinna aedades.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis  Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.