Nelja ELi idapiiri liikmesriigi põllumajandusorganisatsioonid nõuavad järgmiseks EL eelarveperioodiks õiglast toetuste jaotust ning uut idapiiri maaelu vastupanuvõime rahastust.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eestvedamisel kogunesid eile, 21. aprillil Euroopa Parlamendis Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonide juhid, et esitada ühine seisukoht Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) läbirääkimisteks. Kohtumise tulemusena allkirjastati ühisdeklaratsioon.
Kohtumine otsuste sünnikohas
Kohtumise võõrustajateks olid Euroopa Rahvapartei Euroopa Parlamendi (EPP) saadikud Riho Terras (Eesti), Sandra Kalniete (Läti), Pekka Toveri (Soome) ja Vytenis Povilas Andriukaitis (Leedu, S&D). Arutelul osalesid järgmise programmiperioodi rahastusotsuste võtmeisikud: NRRP raportöör Elsi Katainen, ÜPP raportööri Norbert Linsi kabinetist Mirai Neumann, DG AGRI strateegia- ja poliitikaanalüüsi direktor Catherine Geslain-Lanéelle ning põllumajandusvolinik Christophe Hanseni kabinetist Taru Haapaniemi.
„Neli idapiiri liikmesriiki tõid 21. aprillil Brüsselisse ühtse sõnumi: toidujulgeolek ei ole majanduslik valik, vaid julgeolekuküsimus. Allkirjastatud deklaratsioon on meie ühine positsioon, mille taha peavad astuma ka meie valitsused. Brüsselis sünnivad järgmise kümnendi otsused, mis määravad, millistel tingimustel Eesti põllumees tootmist jätkab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
„Tänases julgeolekukriisis on toit meie laual sama oluline kui laskemoon kaitseväe ladudes. Põllumajandus ei ole meie piirkonnas toetuste küsimus, vaid riigi strateegiline julgeolekuhuvi. Just seepärast oli hea meel võõrustada kohtumist, mis tõi nelja ELi idapiiri liikmesriigi põllumajandussektori esindajad samasse ruumi inimestega, kes koostavad järgmist EL-i ühist põllumajanduspoliitikat ja mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendis on meie regiooni põllumajandushuvide eest seismiseks poliitiline valmisolek olemas ning minu roll on see sõnum läbirääkimistesse kanda,” ütles kohtumise võõrustaja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras.
„Eesti põllumehe häält ei saa otsuste sündimise hetkel kuuldavale tuua üksnes Tallinnast, kuna suur osa nendest otsustest tehakse Brüsselis. Meie ühine positsioon jõudis vahetult nendeni, kes järgmise programmiperioodi raamistikku kujundavad. See on see tasand, kus peame oma põllumajandustootmise eripära ning selle olulisust Euroopa julgeoleku tagamisel selgitama ja rõhutama,“ ütles EPKK Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.
Investeeringulõhe tuleb sulgeda, mitte süvendada
EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira tutvustas kohtumisel Balti riikide ja Soome põllumajanduse analüüsi: üle kahe kümnendi on Eesti, Läti ja Leedu tootjad saanud oluliselt väiksemat hektaripõhist toetust kui vanade liikmesriikide kolleegid, samal ajal kui sisendkulud, intressimäärad ja tööjõukulud on Lääne-Euroopa tasemel. Nii on kogunenud märkimisväärne sissetuleku- ja investeeringulõhe.
„Meie tootjate vastus ebavõrdsusele on olnud ratsionaalne: suurendati ettevõtete tootmismahtu, spetsialiseeruti, investeeriti tehnoloogiasse. Nüüd tuleb jälgida, et seda kohanemist ei pöörataks otsetoetuste uute ülempiiride ja toetuste vähendamise kohustuse kaudu meie vastu. Aastatega kogunenud investeeringulõhet tuleb järgmises programmiperioodis jõuliselt vähendada, mitte seda süvendada,“ rõhutas Viira.
„Tootmise jätkamine Eesti idapiiril nõuab täna teistsugust riskihinnangut, kui mõni aasta tagasi— maa väärtus on langenud, kapitali ja sisendite hinnad kasvanud Kui uus ÜPP seda kohanemist toetuste ülempiiride kaudu karistab, ei sulge me investeeringulõhet, vaid süvendame seda,“ ütles Aasta Põllumees 2024 ja EPKK põllumajandusgrupi esimees Margo Klaasimägi.
Toidutootmine on osa riigi kaitsevõimest
Deklaratsiooni keskne sõnum on, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome — neli liikmesriiki, mis jagavad piiri agressorriigi Venemaaga — seisavad Euroopa vabaduse esiliinil ka põllumajanduses. Kodumaine toidutootmine ei ole meie piirkonnas tavaline majandussektor, vaid riikliku ja üleeuroopalise julgeoleku osa.
2022. aasta veebruarist on piiri lähedastel aladel langenud maa väärtus, tõusnud kapitali ja kindlustuse hind ning pangad nõuavad suuremaid lisatagatisi. Samal ajal on idapiiri riigid sunnitud suunama kasvava osa eelarvest kaitsekulutustesse, mis jätab põllumajandusinvesteeringute riiklikuks kaasrahastamiseks oluliselt vähem ruumi. Deklaratsioon nõuab, et liikmesriikidele, kes kannavad ELi nimel ebavõrdset julgeolekukoormust, tagataks eraldi sihtotstarbeline ELi rahastusinstrument.
„Toiduga kindlustatus ei teki iseenesest ega ole kriisi hetkel odavalt imporditav — see nõuab pikaajalist investeeringut ja stabiilset raamistikku. Idapiiri riikidest algab Euroopa toidujulgeolek ning see peab peegelduma ka ELi põllumajanduspoliitikas konkreetse eelarverea kaudu,“ ütles Eesti Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas.
Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonide ühisdeklaratsioon esitab järgmise programmiperioodi osas muu hulgas järgmised nõudmised:
- põllumajanduse ja toidutootmise ametlik tunnustamine Euroopa strateegilise julgeoleku osana järgmise ÜPP ja MFFi eesmärkides;
- uue idapiiri maaelu vastupanuvõime rahastu (Eastern Border Rural Resilience Envelope) loomine, mis oleks sihtotstarbeliselt suunatud just Eestile, Lätile, Leedule ja Soomele ning mida liikmesriigid ei saaks rakendamisel põllumajanduse ja toidutootmise asemel mujale suunata;
- otsetoetuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel — kavandatud ligi 1:2 suhe madalaima ja kõrgeima hektaritoetuse vahel ei tohi veelgi süvendada ebavõrdsust, mis on kestnud juba üle kahe kümnendi;
- tugev, iseseisev ja piisavalt rahastatud ÜPP, mille eelarve säilib vähemalt praegusel reaalväärtusel ja on inflatsiooniga korrigeeritud;
- paindlikkus toetuste ülempiiride ja degressiivsuse rakendamisel, et arvestada liikmesriikide tegelikku põllumajandusstruktuuri;
- sotsiaalse tingimuslikkuse eemaldamine ÜPP tingimustest, kuna tööõigus on meie riikides riigi tasandil juba ammendavalt reguleeritud;
- proportsionaalsusnõuete kehtestamine ELi tasandi instrumentidele, et need oleksid päriselt kättesaadavad ka väiksematele liikmesriikidele ja organisatsioonidele.
Eesti seisukohad jõuavad kõrgeimale tasemele
Ühisdeklaratsiooni allkirjastasid kõik osalenud Balti ja Soome põllumajandusorganisatsioonid. Eesti poolt panid allkirja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. Deklaratsioon edastati Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ning osalevate riikide valitsustele.
