Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!

PRIA info: PRIA elektroonsest põlluraamatust ja e-PRIAs pindalatoetuste taotlemiseks põldude ning pärandniitude alade ettevalmistamisest

1. aprillist täienes e-PRIA põldude haldamise teenus põlluraamatuga seotud osaga.See annab põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA poolt tasuta pakutavas teenuses.

Selleks, et põldude haldamise teenuses põlluraamatu pidamise funktsionaalsust kasutada, peab olema PRIA klient. Teenus on kasutatav kõigile põllumajandustootjatele ning teenuse kasutamiseks ei pea olema toetuste taotleja. Põlluraamatu pidamise funktsionaalsuse leiab pindalatoetuste taotlejatele juba tuttavast e-PRIA rubriigist „Pindalateenused“ menüünupu „Põldude haldamine“ alt.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

PRIA elektroonse põlluraamatu võimalused

 Tegemist on aastaringselt kasutatava tasuta tööriistaga, mis võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde (sh pärandniidu alasid) ette planeerida. Teenuses saab lisada ja muuta põlde, hallata nende andmeid ning neid ka eksportida ja importida. Võimalik on sisestada 30 erinevat tegevust, nt külv, saagikoristus, väetamine, taimekaitsevahendid jm. Kasutamiseks on saadaval ka kõik PRIA kaardirakenduse tööriistad ning erinevad kaardikihid.

Kui varasemalt sai põldude haldamise teenuses oma põldusid hakata ette valmistama alles taotlusperioodi alguses, siis nüüd on võimalik uue hooaja põllud, kultuurid jms uueks aastaks ette planeerida juba sügisel või talvel ning muudatused ei mõjuta käimasolevat (taotlus)hooaega.

PRIA põldude haldamise teenuses on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Praegu saadavalolev põlluraamatu funktsionaalsus on võrreldes eratarkvaradega väiksem ning pakub võimaluse minimaalses mahus põlluraamatu pidamiseks. PRIA plaanib keerulisemaid lisafunktsionaalsusi arendada järk-järgult järgnevate aastate jooksul vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Siinkohal on kasutajate tagasiside väga vajalik ja oodatud. Kõik ettepanekud põlluraamatu teenuse parendamiseks palume saata e-posti aadressil maa@pria.ee.

Põllumajandustootjate ning nõustajate toetamiseks korraldame PRIA e-põlluraamatu kasutamise kohta veebiseminarid, millest esimene toimub Zoomis 7. mail algusega kell 10.30. Täpse info veebiseminaril osalemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

Põlde ja pärandniidu alasid saab pindalatoetuste taotlemiseks e-PRIAs ette valmistada

Seoses keerulise olukorraga põllumajanduses on Euroopa Komisjon algatanud pindala- ja loomapõhiste toetuste nõuete lihtsustamise, mille rakendamine on osaliselt planeeritud juba 2024. aastasse. Seadusandlusega muudetakse toetuste tingimusi ja nõudeid, mis toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste infosüsteeme ja kontrollisüsteemi. Nii hilises etapis tehtavate muudatuste tõttu on pindala- ja loomapõhiste ning maaelu arengu toetuste taotluste vastuvõtu perioodi algusaeg täpsustamisel. PRIA teeb kõik endast oleneva, et vastuvõtu saaks avada maikuus esimesel võimalusel, aga täpne vastuvõtu alguse kuupäev selgub pärast seadusandluse täpsustumist ja võimalike täienduste vajaduse ning tehnilise keerukuse selgumist. Täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.

Samas on hea meel öelda, et alates aprillist on võimalik e-PRIA põldude haldamise teenuses juba joonistada või muuta põldude piire. Edaspidi on põldude haldamise teenuse kõik funktsionaalsused kasutamiseks avatud aastaringselt.

Just nüüd on õige aeg hakata üle vaatama 2024. aasta pindalatoetuste taotlusele minevaid põlde ja pärandniidu alasid.

Mida tähele panna?

  • Kui pindalatoetusi on varasemalt taotletud, kuvab teenus kasutajale eelmise taotlusaasta põlde ja pärandniidu alasid. Taotlejal tuleb üle vaadata, kas sel aastal haritakse maid samades piirides ja millised on sel aastal kasvatatavad kultuurid. Vajadusel tuleb teha muudatused.
  • Toetusi saab taotleda vaid maadele, mille osas taotlejal on kehtiv kasutusõigus.
  • Pindalatoetuse taotlust veel esitada ei saa. Nagu eelnevalt sai viidatud, siis täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.
  • Kuna teenus jääb aastaringselt avatuks, siis peab arvestama, et kõik teenuses olevad kaardikihid ei pruugi olla veel uuendatud. Uuendamisel on näiteks rohumaade vanuse kiht. Seetõttu palume taotluse esitamisel kõik süsteemi teated ja info kindlasti üle vaadata.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes

17. aprillil kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Alates 18. aprillist  saavad kriisilaenu taotleda lisaks taimekasvatajatele ka teised põllumajandustoodete esmatootjad, kelle likviidsusprobleemid ei ole põhjustatud otseselt ilmastikuoludest. Samuti pikeneb laenutatotluste vastuvõtt ühe kuu võrra ehk 1. juuni asemel saab taotlusi esitada 1. juulini 2024.

„Meetme tingimuste muutmise eesmärk on võimaldada käibevahenditele ligipääsu lisaks taimekasvatajatele ka teistele põllumajanduse esmatootjatele, kelle käibevahendite puudus ei ole seotud ainult  ilmastikuoludega, vaid keerulise majanduskeskkonnaga, mille tõttu nad pangast ajutiselt laenu ei saa. Käibelaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse aeg kolm aastat,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Seoses sisuliste muudatustega muutus ka meetme nimi, milleks on nüüd “Ebasoodsate majandusolude kriisilaen”.

Laenu täpsemaid tingimusi saab lugeda veebilehelt https://www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/ebasoodsate-ilmastikuolude-kriisilaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest

Regionaa- ja Põllumajandusministeerium andis 16. aprillil pressiteate vahendusel teada, et Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest.

Järgenvalt oleme koostanud muudatuse kohta tänaseks olulise info põllumajandustootjatele:

  • Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid.
  • Kõige olulisem ettepanek on võimalus loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest, kui liikmesriik rakendab ökoala toetust. Eestis on selline toetus juba olemas, mistõttu on võimalik muudatus rakendada alates 2024. aastast. Toetuse taotlemine on põllumehedele vabatahtlik.
  • Muudatuste jõustumiseks on vajalik EL-i tasandi kokkulepe, mida oodatakse saavutatavat aprilli lõpus või mai alguses.
  • Vaatamata maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamisele, jätkuvad teised keskkonnaalased nõudednagu maastikuelementide säilitamine ja hekkide pügamise keeld.
  • OLULINE: Taotlusperioodi muudatused –  maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest loobumine toob kaasa ka taotlusperioodide ajalise nihke. PRIA avaldab täpsema info taotlusperioodi alguskuupäeva kohta 24. aprilliks. 2024. aasta taotlusperiood algab hiljemalt 20. mail ja kestab 15. juunini.

Li

Lõppesid 2024. aasta ohtlike kartulikahjustajate seired

Märtsikuuga lõppesid 2024. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2024. aasta seire käigus 48 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 102 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Proovid võeti enam kui 6800 tonnist tarbekartulist.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud, viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2022. aastal Viljandimaal,“ kommenteerib Kinkar. „Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole, küll aga on kahjustajat, kaasa arvatud kartuli-kiduussi, leitud üksikutel juhtudel sisse toodud toidukartulist,“ jätkab nõunik, märkides, et seetõttu ei ole poest ostetud toidukartuli kasutamine maha panekuks kindlasti soovitatav.

Tarbekartuli tootjatel on tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut. Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordsed kontrollid enne, kui see jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki. Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et tegemist on õige sordiga ning et mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

PTA pressiteade

Taluliit liitus projekti “Hõbestrateegiad” pilootprogrammiga

Eestimaa Talupidajate Keskliit osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvahelises projektis “Hõbestrateegiad”, mille eesmärk on välja töötada ühised strateegiad vanemaealiste töötajate värbamiseks ja hoidmiseks tööjõuturul. See algatus toob kokku eri sektorite ettevõtted, sealhulgas põllumajanduse, kaubanduse, toidutööstuse, panganduse, metallitöötluse ning teeninduse, et jagada kogemusi ja parimaid praktikaid vanemaealiste töötajate kaasamisel.

Projekti käigus osalevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad juurdepääsu eksperditeadmistele vanemaealiste värbamise ja hoidmisega seotud teemadel, osaleda koolitustel ning õppevisiitidel. Esimene õppevisiit toimus 14.-15. märtsil 2024 Tartus, järgnev 17.-18. oktoobril Poris, Soomes. Lisaks on projekti raames planeeritud luua ühine koolitusprogramm ettevõtete juhtidele, personalijuhtidele, koolitajatele ja konsultantidele, et edendada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ja meetmeid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt vanemaealiste töötajate panust ja kogemust ning näeb “Hõbestrateegiate” projekti kui võimalust välja töötada uued lähenemised, mis võimaldaksid lisaks noorte kaasamisele pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele põllumajandussektoris. Meie eesmärk on luua kaasav töökeskkond, kus igaühe panus on väärtustatud, sõltumata vanusest.

Huvitav fakt on, et meie liidu vanim töötaja on hetkel 80-aastane, mis tõestab, et vanemaealiste töötajate oskused ja teadmised on meie sektoris hinnatud ja vajalikud. 

Projekti “Hõbestrateegiad” edukas rakendamine toob kasu mitte ainult osalevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt tööturule, ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele ja eelkõige 55+ vanuses inimestele, parandades nende töövõimalusi ja integreerimist tööturule.

Lisainformatsiooni saamiseks projekti “Hõbestrateegiad” kohta vaata järgnevale lingile https://www.koda.ee/et/meist/meieprojektid/projekt-hobestrateegiad

Taluliiduga liitus FARM IN tulundusühistu

Taluliidu nõukogu on kinnitanud Farm In Tulundusühistu vaatlejaliikmeks. Vastavalt Taluliidu põhikirja punktile 2.16 omab vaatlejaliige kõiki ühingu liikme õigusi, välja arvatud hääleõigust. Samuti on vaatlejaliikmel kõik ühingu liikme kohustused, peale liikmemaksu tasumise kohustuse. Lõpliku liikmestaatuse kinnitab Taluliidu üldkoosolek, mis toimub juunis.

Eestimaa põllumehed asutasid 2. augustil 2011 Tulundusühistu Farm In, mille eesmärk on toetada ja realiseerida ühistute liikmete huve ühise majandustegevuse kaudu. Farm Ini asutasid E-Piim, MTÜ Ühispiim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Metsaküla Piim AS ja Kevili PÜ. Ühistu loomise ajend oli vajadus tagada liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel sisendid, mida saab saavutada ainult suurte ja efektiivselt organiseeritud ühishangete kaudu.

Täna on ühingu liikmeteks E-Piim, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Metsaküla Piim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rakvere Piimaühistu ja MTÜ Ühispiim. Farm In on tulundusühistu koondab kokku 650 põllumajandustootjat. Ühistu strateegiaks on luua mahuefekti sisendite ühishangete kaudu. Mahuefekti saavutamine võimaldab pakkuda ühistu liikmetele madalamaid hindu, muutes meid atraktiivsemaks uutele koostööpartneritele.

Taluliit tänab usalduse eest ja ootab väga head ning sisulist koostööd.

Rohkem infot tulundusühistu kohta leiab www.farmin.ee 

 

PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

2023 AASTA ASENDUSTALUNIK ON MARE LEPIK

2023 AASTA ASENDUSTALUNIK ON MARE LEPIK

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba viiendat aastat järjest välja andnud Aasta Parima Asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina nii talunike kui ka töödejuhile. Taluliidu poolt korraldatav põllumajandustootjate asendusteenistus on hädavajalik teenus eriti loomakasvatusega tegelevatele peretaludele, võimaldab talupidajatel võtta aega puhkuseks või olla eemal töölt haigestumise korral, teades, et nende talu ja loomad on usaldusväärsetes kätes. Tunnustame ja täname kõiki asendustalunikke, kes aitavad hoida meie põllumajandussektorit tugevana ja jätkusuutlikuna.

Mare teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti ning on olnud Taluliidu meeskonna väärtuslik liige juba neli aastat.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024