Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!
Põllumehe Teataja aprillikuu numbrist saab lugeda järgnevatel teemadel:
Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.
Aprillinumber oli jagamisel Maamessil.
22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.
Infopäevade teemakava:
Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.
Ettekannete slaidid:
Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“
Mis tüüpi taludes te enamasti asendustaluniku teenust osutate? On need väikesed või suured?
Praegu on järele jäänud kuni saja loomaga talud, enne oli rohkem väiketalusid, kus umbes 30 looma. Nüüd on aga väiketalud tööpõllul lõpetanud.
Kas see, et väiketalusid on vähem, on vähendanud ka vajadust asendustaluniku teenuse järele? Või pigem mitte – nüüd lihtsalt saavad kõik soovijad löögile?
Asendustalunikke on suhteliselt vähe, nii et nõudlust pole väikeste talude kadumine tegelikult vähendanud. Ma ei usu, et praegugi kõigile soovijatele jagub.
Minu meelest on talunikel selle teenuse järele suur vajadus – eks tahetakse ju puhata, oma tavapärasest keskkonnast välja saada. Ja muidugi peab selleks ajaks tallu tööle tulevat inimest usaldama – nii-öelda meest metsast ei saa ju võtta.
Nii et kes vähegi tahab loomadega kokku puutuda, tulgu asendusteenistusse tööle!
Milline on teie tavapärane tööpäev?
Mina käin põhiliselt lüpsmas. Mul on nii torusselüpsi, robotlüpsi kui ka platsilüpsi laudad – kuhu tellimus tuleb, sinna lähen. Tööpäev algab kella 4–5 ajal hommikul, seejärel on umbes kella
10–16 vaba aeg ja siis järgneb õhtune lüps.
Kui töökoht on minu kodust (Laivi elab Pärnumaal Audrus – toim) kaugemal, siis organiseerib talu kohapeal ööbimise. Nii et tuleb elu natuke ümber sättida.
Kas olete arvutanud, kui palju aasta jooksul töö tõttu kodust ära olete?
Ei ole. Aga ilmselt on nii, et 1/3 ajast olen ära ja 2/3 ajast saan kodus olla. Umbes kuu aega ette on töögraafik enam-vähem teada.
Tavaliselt vajataksegi asendustalunikku kas oma puhkuse ajaks või haigestumise korral. Kuid teinekord murrab haigus jala pealt – kui kiiresti vajadusel asendustaluniku tallu saaks?
Meie töödejuhataja Tiina Täht on sel juhul inimene, kellele helistada. Tema organiseerib ja loodetavasti on tal võimalik keegi kiiresti leida.
Te elate Pärnumaal, aga vajadusel töötate ka teistes Eesti maakondades?
Jah, nii nagu kõik asendustalunikud, töötan ka mina üle Eesti. Pärnumaa ja Läänemaa on siiski mu pärusmaa. Ainult Virumaa on see koht, kus ma veel pole käinud.
Mis teile oma töö juures meeldib?
Mulle meeldivad loomad, saan nendega hästi läbi. Ka õppinud olen loomakasvatust ja nii ma selle ala peale olen jäänud. Saan valida töötempo, ei pea tormama. Minust ei saaks kunagi linnainimest, olen hingega looduse küljes kinni.
Kui tööst puhkust saate, siis millega tegelete?
Mul on oma kodu, aed, lilled, lapsed ja lapselapsed. Mu aeg sisustatakse ilusasti ära – minu nõusolekul loomulikult. Olen õnnelik vanaema!
Talunikud ootavad alati Laivit tagasi enda õuele
Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud aasta parima asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ning väärtusliku liikmena asendustalunike meeskonnas. Praegu on Eestis asendustalunikke 21.
Kollektiivne valik
Parim asendustalunik 2024 Laivi Luur teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti. Maikuus täitub Laivil taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Karl Aru selgitas, et aasta asendustaluniku valimine toimub kollektiivis asja arutades ja silmas pidades talunike tagasisidet. „Laivi kasuks rääkis pikk kogemus asendustalunikuna ja teadmistepagas, mis peegeldub tema töös ja valmiduses appi tõtata vägagi erinevatesse taludesse.
Talunikud on tema tööga rahul ja ootavad alati Laivit tagasi enda õuele. Tublisid asendustalunikke oli kandidaadina kaalumisel teisigi, aga Laivi oli see, kes eelmisel aastal ennast tiitli vääriliselt näitas ja aitas asendusteenuse lippu omalt poolt kõrgel hoida,“ lisas Aru.
Asendustalunik tuleb appi
Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööl väga oluline roll ja ajaline faktor määrava tähtsusega. Paraku on sektoris tööjõudu puudu ja võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.
Aastatega on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.
Mis on asendusteenistus?
See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.
Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.
Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.
Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik PRIA kaudu. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.
Kes on asendustalunikud?
Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes ning oskused ja tahtmine teha tööd loomadega.
Asendustalunike tööd juhib piirkonnajuht, kes koordineerib asendustalunike liikumist talust tallu ja suhtleb tootjatega nende soovide asjus. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu, mida teenindatakse nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.
Kui pikaks ajaks saab asendaja?
Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas.
Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.
Kuidas on töö koordineeritud?
Asendusteenuse tellimiseks lepivad tootja ja töödejuhataja kokku, mis perioodil asendust on vaja ja talusse leitakse sobiv asendustalunik. Praegu hoolitseb tellimuste ja asendustalunike töö koordineerimise eest töödejuhataja Tiina Täht.
Asendustalunikke napib
Töö asendusteenuse arendamise vallas käib järjepidevalt. Praegu on asendustalunikke 21, aga teenuse järele on suur nõudlus ja talunike haigestumise korral on vaja kiiret reageerimist. Seetõttu otsime oma meeskonda uusi asendustalunikke, et see paindlikkus säiliks.
Töö põllumajanduses on raske, seetõttu on oluline, et asendajad saaksid ka ise piisavalt puhata. Teenuse arendamiseks oleme katsetamas uut digitaalset lahendust, et vähendada paberimajandusele kuluvat aega nii klientide kui ka meeskonna jaoks.
PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025
„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.
Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:
Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.
Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.
Kontakt
Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240
Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098
Toetuse abil saab tagada kriisiolukorras põllumajandustootmiseks vajaliku energia, mis parandab toidutarneahela varustuskindlust ja põllumajandusettevõtete toimepidevust.
„Viimaste aastate kriisid on selgelt näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kriisidele kiiresti reageerida. Ettevõtete elujõulisuse tagamiseks on äärmiselt oluline tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige energia olemasolu. Seetõttu saavad põllumajandusettevõtjad taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad tagada energia varustuskindlust,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Tegemist on põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetusega, mida antakse energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või ajutise vooluallikana kasutatava generaatori soetamiseks.
Toetuse maksimaalne suurus on 1,5 miljonit eurot taotleja kohta. Toetuse määr on kuni 70% toetatava tegevuse abikõlblikust kulust.
Investeering tuleb teha, vajalikud dokumendid esitada ning ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse võtta hiljemalt 30. septembril 2025.
Määrus „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ kavandati ja toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 5622 8240
Taotlemise tingimused
Hindamiskriteeriumid
Miinimumnõue hindamisel: vähemalt 2 hindepunkti kogusummas.
Võrdsete punktide korral eelistatakse:
30. aprillist 7. maini saavad põllumajandustootjad PRIAle esitada loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise erakorralise toetuse taotlusi. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.
Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad suviodra-, rapsi- või rüpsikasvatusega. Toetust saavad taotleda need ettevõtjad, kes kasvatasid 2024. aastal suviotra, rapsi või rüpsi või neid kõiki kokku vähemalt 5 hektaril. Toetust antakse põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks.
30. aprilliks eeltäidab PRIA neile, kes 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal toetuse saamise tingimustele vastavad, elektroonilise taotluse. Taotleja leiab eeltäidetud taotluse e-PRIAst. Kuni 7. maini saab taotleja enda andmed üle kontrollida ja kui andmed vastavad tegelikkusele, siis taotluse kinnitada. Kui eeltäidetud vormil on ebatäpsusi, siis tuleb sellest PRIAt esimesel võimalusel kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. PRIA vaatab saabuvad teavitused üle ning vajadusel parandab eeltäidetud taotlust ning pärast seda saab taotleja selle kinnitada. Toetuse taotlus tuleb taotlejal e-PRIAs kinnitada hiljemalt 7. mail.
Tootjad, kes 2024. aastal pindalatoetusi ei taotlenud, peavad digitaalselt allkirjastatud toetustaotluse ise täitma ja PRIAle esitama ajavahemikus 21. aprill kuni 28. aprill. Toetuse taotlemiseks vajaliku taotlusvormi leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlusvorm tuleb hiljemalt 28. aprillil saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@pria.ee. Seejärel kannab PRIA andmed eeltäidetud taotlusele, mis tuleb e-PRIAs hiljemalt 7. mail kinnitada.
Erakorralise toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused teeb PRIA hiljemalt 30. juuniks 2025. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2025.
Toetust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.
Täpsemalt saab toetuse tingimuste ja nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.
Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.
Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.
Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.
Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.
Infopäevade teemad:
Kokku toimus 10 infopäeva, millest 9 olid kontaktsed ja 1 toimus veebis.
Veebis 22. aprillil toimunud infopäevast on saadaval salvestus vaatamiseks ja slaidimaterjalid:
Täpsem info:
Merry Aart
Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige
+372 5093 378
merryaart@gmail.com
Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.
PRIA märtsikuu infokirjast leiab:
Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest
Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini
Ökoalade toetuse nõuded muutuvad
PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele
1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi
… ja palju muud