Kuu: mai 2020

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020

Põllumajanduse ministrite videokonverentsi keskmesse tõusid koroonaga seotud meetmed

 Kolmapäeval, 13. mail toimus Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite mitteametlik kõrgetasemeline videokonverents, mille peateemaks olid edasised meetmed COVID-19 mõjudega toimetulekuks.

 „Liikmesriigid tänasid Euroopa Komisjoni seniste sammude eest COVID-19 mõjudega võitlemisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, kuid enamik leidis, et need pole olnud piisavad. Seetõttu tegid liikmesriigid rea ettepanekuid, mida võiks veel teha sektori aitamiseks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Minister ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Komisjoni ettepanek anda ajutist toetust kuni 5000 eurot ühe tootja kohta ei ole piisav, et lahendada põllumajandustootjate probleemi. „Seetõttu soovime, et esmatootjate puhul seda summat tõstetaks. Selle eesmärk on eelkõige aidata tõhusal viisil eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid,“ ütles Arvo Aller. Tema sõnul on Eesti jaoks oluline ka see, et lisaks seni võetud meetmetele mõeldaks ka sellele, kuidas sektorit aidata kriisijärgsel ajal, mil majandus pole veel taastunud.

Mitu liikmesriiki soovivad eriolukorra mõjude leevendamise abinõusid laiendada siiani katmata sektoritele, sealhulgas linnu-, sea- ja veiselihatootjatele.Aiandussektori puhul soovitakse kompenseerida sektori saamata jäänud tulu. Lisaks paluti arvestada ka USA kehtestatud tariifide mõjudega sektorile. Osale liikmesriikidest valmistas muret ka vabakaubanduslepingute sõlmimise kiirendatud protsess, eelkõige lähtudes raskest olukorrast veiselihasektoris.

Euroopa Komisjon tõdes, et valikute tegemine on vajalik ning kõiki sektoreid aidata ei ole võimalik; samas viitas komisjon võimalusele anda riigiabi. Siiski ei välistanud komisjon võimalust, et tulevikus, olukorra halvenemisel võidakse võtta lisameetmeid siiani katmata sektorite abistamiseks.

Kalanduse valdkonnas pidasid liikmesriigid COVID-19 mõjude leevendamiseks võetud meetmeid üldjuhul ajakohasteks. Siiski rõhutasid mitu ministrit, et eriolukord kestab ilmselt oodatust kauem ja seetõttu on raske praegu hinnata, kas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) muudatused on piisavad. Kriis mõjutab jätkuvalt liikmesriikide kalapüügi, -kasvatuse ja ‑töötlemise sektoreid.

Põhilised EMKFi kriisimeetmed, mida liikmesriigid plaanivad võtta, on püügitegevuse ajutine peatamine ja kalakasvatuste kahjude kompenseerimine. Lisaks on mõnel riigil plaanis anda riigiabi. Sellest lähtuvalt palusid mitu ministrit komisjonil analüüsida täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Minister Aller märkis oma sõnavõtus, et tuleb hakata kiiremas korras valmistuma kriisist väljumiseks ja vältida rahastuse katkemist programmiperioodi lõpus. Selleks tuleb ette näha üleminekusätted.  Lisaks Eestile mainisid ka mitme teise riigi ministrid üleminekusätete vajalikkust.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020

Toiduseaduse muudatus loob paremad tingimused toidukäitlejatele

 Maaeluminister Arvo Aller saatis täna kooskõlastusringile toiduseaduse muudatuse eelnõu, millega luuakse toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.

Muudatustega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. „Eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba vaid valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes,” sõnas maaeluminister Arvo Aller. „Käitlejatele jäävad siiski kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded,” rõhutas minister.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning veel mõnes asutuses. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Eelnõuga antakse väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. „Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja -ruumide projekteerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest. See annab võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi,” lisas Aller.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.

Loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas ning tegevus toimub põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.

 

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus

PRESSITEADE

Maamajandusse mõeldud 200 miljonit eurot on reedest jagamisvalmis

 Maaeluminister Arvo Aller suurendas oma otsusega Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali ning sõlmis MESiga halduslepingu, mis võimaldab maaettevõtjatel alustada koroonakriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud finantsmeetmete kasutamist 200 miljoni euro ulatuses.

 „Praeguseks on vajalikud sammud tehtud, et saaks avada koroonaviiruse tõttu raskusse sattunud maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmed,“ ütles maaeluministerArvo Aller. „Alates reedest, 15. maist on meetmete lõplikud kirjeldused ja kogu taotlemiseks vajalik info sihtasutuse kodulehelt leitav . 200 miljonit eurot on osa valitsuse COVID-19 paketist bio- ja maamajanduse ettevõtete finantseerimiseks, see on oluline summa säilitamaks kodumaise toidu tootmisvõime ning leevendamaks maaettevõtjate majandusraskusi.“

 „Igapäevaselt on ettevõtjate põhilised partnerid pangad, kuid praegusel kriisiperioodil pakuvad MESi meetmed pankade teenustele täiendavaid võimalusi selleks, et leida ettevõtjate finantseerimiseks võimalikult häid lahendusi,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ning lisas, et MES ootab ettevõtjaid taotlusi esitama. Ettevõtjatele jagavad täpsemat infot MESi analüütikud ning lisaks saab taotluste esitamise osas nõu küsida maamajandusvaldkonna konsulentidelt.

MESi kaudu rakendatakse koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Meetmete kirjeldused ja lisainfo konsulentide kohta on kättesaadav alates 15. maist MESi kodulehel https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Eesti Erametsaliit ja SA Erametsakeskus teade
14. mai 2020

 Otsitakse parimat metsamajandajat

Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad metsamajandajate konkursile kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda kestlikult majandavad.

Metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 27. korda. Parima metsamajandaja tiitlile oodatakse kuni 7. juunini kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on erametsaomanike mitmekesisus ja eriilmelisus metsamajanduse kestlikkuse aluseks. “Meil on umbes 100 000 metsaomanikku, kes kõik toimetavad oma metsades isemoodi. See tähendab, et erametsanduses valitseb tõeline bioloogiline mitmekesisus ning iga mets on oma omaniku nägu ja tegu,” rääkis ta. “Kuna ühiskond ootab metsaomanikelt lisaks puidule aina enam teisi ökosüsteemiteenuseid, vaadatakse ka konkursil kandideerijate puhul suuremat pilti ja erinevaid tegevusi, millesse metsaomanikuna panustatakse,” lisas Eelmaa.

Erametsakeskuse juht Jaanus Aun rääkis, et meie metsaomanike taust on väga kirju. “On nii neid metsaomanikke, kes toimetavad igapäevaselt oma esivanematele kuulunud metsades ja hoiavad elus pikka aega tagasi alguse saanud traditsioone. Aga ka neid, kes on muude tegemiste kõrvalt oma metsa lugu alles kujundama hakanud ja soovivad oma lastele ja lastelastele neid väärtusi edasi anda,” rääkis Aun, kelle sõnul võivad parima metsamajandaja tiitlile kandideerida nii väikemetsaomanikud kui ka ettevõtted. “Mõlemate seas on hulgaliselt häid näiteid, kelle tegevust esile tõsta,” teadis Aun.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, Hiiumaa Metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja SA Erametsakeskus kontrollispetsialist, metsakonsulent Veljo Kütt. Suve jooksul külastab komisjon kõiki kandidaate ning tutvub nende metsamajanduslike praktikatega, ühistegevusse ja maaelu arengusse panustamise, traditsioonide hoidmise ja muude tegevustega. 2020. aasta parim metsamajandaja selgub suve lõpuks.

Metsamajandajate konkursil kandideerimiseks tuleb 7. juuniks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt SIIT.

Metsamajandajate konkurssi korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus, osalejatele paneb väärilised auhinnad välja STIHL Eesti.

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
13.05.2020

 

Maamajandusse mõeldud 200 miljonit eurot on reedest jagamisvalmis

Maaeluminister Arvo Aller suurendas oma otsusega Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali ning sõlmis MESiga halduslepingu, mis võimaldab maaettevõtjatel alustada koroonakriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud finantsmeetmete kasutamist 200 miljoni euro ulatuses.

„Praeguseks on vajalikud sammud tehtud, et saaks avada koroonaviiruse tõttu raskusse sattunud maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmed,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. „Alates reedest, 15. maist on meetmete lõplikud kirjeldused ja kogu taotlemiseks vajalik info sihtasutuse kodulehelt leitav . 200 miljonit eurot on osa valitsuse COVID-19 paketist bio- ja maamajanduse ettevõtete finantseerimiseks, see on oluline summa säilitamaks kodumaise toidu tootmisvõime ning leevendamaks maaettevõtjate majandusraskusi.“

„Igapäevaselt on ettevõtjate põhilised partnerid pangad, kuid praegusel kriisiperioodil pakuvad MESi meetmed pankade teenustele täiendavaid võimalusi selleks, et leida ettevõtjate finantseerimiseks võimalikult häid lahendusi,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ning lisas, et MES ootab ettevõtjaid taotlusi esitama. Ettevõtjatele jagavad täpsemat infot MESi analüütikud ning lisaks saab taotluste esitamise osas nõu küsida maamajandusvaldkonna konsulentidelt.

MESi kaudu rakendatakse koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Meetmete kirjeldused ja lisainfo konsulentide kohta on kättesaadav alates 15. maist MESi kodulehel https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Maaeluministeerium
13.05.2020
PRESSITEADE

Tänasest saavad talupidajate asendusteenust tellida ka taimekasvatajad

Tänasest saab Eestimaa Talupidajate Keskliit alustada asendusteenistuse pakkumist. Erandina saavad sel aastal kasutada asendusteenust lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on praegu taimekasvatuses tipphooaeg ning vajadus kvaliteetse töö järele suur. „Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral, on äärmiselt oluline,“ ütles Aller. Ta lisas, et muudatus on tingitud COVID-19 kriisist ning eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.

„Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda. Praeguses eriolukorras on eriti oluline, et saame asendusteenusena pakkuda abi ka taimekasvatusettevõtetele ning neile ettevõtetele, kes pole senise asendusteenuse tingimustele vastanud,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning kutsus ülesse julgelt teenust tellima.

Ühtlasi kutsub Eestimaa Talupidajate Keskliit ülesse ka kandideerima asendusteenust pakkuvaks töötajaks. Täpsema info leiab Taluliidu kodulehelt aadressilwww.taluliit.ee

Taust:

• Alates 2008. aastatast on korraldanud talupidajate asendusteenust Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel kasutada toetatavat asendusteenust. Asendusteenust pakutakse kõikides Eesti maakondades.
• Maaeluministeeriumi ellu kutsutud meetme kaudu suurendatakse asendusteenuse eelarvet tänavu 0,5 miljoni euro võrra.
• Talupidajate asendusteenus annab võimaluse loomakasvatusega tegelevatel peretaludel võtta puhke- ja haiguspäevi. Tänavu pakutakse erandina asendusteenust ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele.
• Asendusteenust võib osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale, kellel ei olnud asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal rohkem kui seitse töötajat ja tema asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaasta netokäive ei ületanud 1 000 000 eurot ning kellel on vähem kui viiele loomühikule vastaval hulgal veiseid, sigu, lambaid või kitsi.
• ETKLi asendusteenistuses töötab täna kokku pea 35 töötajat.
• Eriolukorra kehtimise ajal ja kuni 2020. aasta lõpuni võib taimekasvatuse valdkonnas asendaja olla isik, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus põllumajandusettevõttes või omandamisel põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus.
• Teenust finantseeritakse alates 2005. aastatast kuni 80% ulatuses riigieelarvest. Talunikel tuleb tasuda teenuse omafinantseering. Omafinantseeringu määr on seotud põllumajandusettevõtte käibe suurusega.
• Asendusteenusest on välja kujunenud oluline tugiteenus peretaludele ja noortalunikele.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.05.2020

Taimekaitsetöödel peavad ohutusnõudeid järgima kõik kasutajad

Taimekaitse hooaeg on alanud ja Põllumajandusamet tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning kõik teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on juhendina kirjas täpsed kasutustingimused.

Majandus- ja kutsetegevuses  tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Kasutatav taimekaitseseade peab olema töökorras. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid.

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada kõigist veekaitsevööndi ning teistest kasutuspiirangutest. Eestis turule lubatud taimekaitsevahenditele seatud kasutuspiirangutega saab tutvuda siin.

Kõigi tolmeldajate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja kõikide õitsvate taimede, sealhulgas umbrohtude pritsimise keeld. Põllumajandusamet jätkab sel hooajal teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamise kontrolle rapsikasvatuses. Nende käigus võetakse ka proovid taimikust ja see võimaldab kindlaks teha kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamise ning seda, kas on kasutatud lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tuleb umbrohu tõrjumiseks eelistada niitmist, trimmerdamist ja rohimist. Taimekaitsetöid võib teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. Taimekaitsetöid ei tohi teha kõrvalise inimese juuresolekul. Koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel võib kasutada üksnes vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.

Igal juhul tuleb rangelt järgida kõiki eelpool nimetatud ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda.

Eestis registreeritud taimekaitsevahendid on leitavad taimekaitsevahendite registrist.

PRESSITEADE
13.05.2020

Kuni 15. maini saab esitada mesilaspere toetuse taotlusi

Tänaseks on PRIAle mesilaspere toetuse taotluse esitanud 916 mesinikku 13 365 mesilasperele. Toetust saab taotleda veel kuni 15. maini. 

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

Mesinik peab tema poolt peetavate mesilasperede arvu 1. mai 2020. a seisuga teatama põllumajandusloomade registrisse hiljemalt 15. mail.

Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini 2020. a. Kui taotluses esitatud mesilasperede arv enne 15. juunit väheneb, siis tuleb esitada e-PRIAs taotluse muudatusavaldus koos põhjendusega, miks on mesilasperede arv vähenenud.

Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 7377 679

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2020

Arvo Aller kohtus videosilla vahendusel oma Saksa kolleegiga

Maaeluminister Arvo Aller kohtus 12. mail videosilla vahendusel Saksamaa toidu ja põllumajandusministri Julia Klöckneriga, et arutada Saksamaa eesistumise ajal lahendamist vajavaid probleeme.

„Uus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperiood, mis algab 1. juulil, ei ole Saksamaale kerge, sest muude küsimuste kõrval tuleb eesistujamaal hakata lahendama Covid-19 viiruse põhjustatud kriise. Mul on hea meel, et pandeemiakriiside kõrval saime rääkida ka maaelu ja põllumajanduse vaatest olulistel teemadel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

„Üks Eesti jaoks olulisi murekohti on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) finantseerimise tagamine, mis tuleb viia kooskõlla põllumajandusele pandud ootuste ja kohustustega. Kindlasti on vaja jõuda kiiresti kokkuleppele järgmise perioodi eelarves ja liikuda edasi otsetoetuste võrdsustamise suunal,“ toonitas Aller.

„Probleemina tõime esile väikesemahulise rannapüügi ning sisevete kalapüügi võrdse kohtlemise vajaduse,“ lisas Aller. „Samuti soovime kvoodiülekande suurendamise võimalust, kuna kalaturul on keerulised ajad.“

Euroopa rohelisest kokkuleppest rääkides jagas Saksa põllumajandusminister Julia Klöckner meie arvamust, et roheleppes püstitatud eesmärgid nõuavad adekvaatseid rahalisi panuseid. „Meil tuleb põllumajandusministritena edasi liikumiseks jõuda võimalikult ruttu ühisele seisukohale, nii finantseerimise kui ka eesmärkide puhul,“ toonitas Klöckner.

Aller tunnustas Saksa kolleegi algatuse eest seada piirid toidulisandites ja rikastatud toitudes kasutatavatele vitamiinidele ja mineraalainetele. „Eesti toetab sakslaste algatust ja loodab väga, et Euroopa Komisjon jätkab tööd piirnormide sätestamisel,“ ütles Aller.

Käsitlevate teemade hulgas puudutati veel roheleppe valguses loodava strateegia „Talust toidulauani“ valmimist, toidujulgeoleku tagamist ja teisi võimalikke koostöökohti. „Ühtlasi oli mul hea meel kutsuda Saksa kolleegi üles toetama Eesti algatust nimetada 2025. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks ning panustama aasta korraldamisse,“ sõnas Arvo Aller.