Juunikuu lõpuni on käimas eraladustamistoetuse taotluste vastuvõtt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2020

Mai algusest avanes võimalus taotleda eraladustamistoetust piima- ja lihasektoris, mis on osa Euroopa Komisjoni põllumajandusele suunatud kriisipaketist toodete hinnalanguse pidurdamiseks.

„Tulenevalt turuolukorrast ja liikmesriikide ettepanekutest on Euroopa Komisjon ühe osana põllumajandussektorile suunatud kriisipaketist avanud eraladustamistoetuse taotlemise. Meetme avamine annab turule selge signaali tasakaalu saavutamiseks. Piimasektoris ongi eraladustamistoetuse avamine piimatoodete hinnalanguse peatumisele kaasa aidanud,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eraladustamistoetus on mõeldud piima ja piimatoodete (lõssipulber, või ja juust) ning lihatoodete (veiseliha, lamba- ja kitseliha) turu stabiliseerimiseks. Meetme eesmärk on lühiajaliselt, maksimaalselt kuni 6 kuuks, vähendada toodete pakkumist turul ja tasakaalustada turgu pikemas ajaperioodis. Toetusega hüvitatakse osaliselt ladustamiskulud.

Lõssipulbri eraladustamistoetust saab taotleda 60 päeva jooksul enne taotluse esitamist valminud lõssipulbrile, mis sisaldab kuni 1,5% rasva ja kuni 5% vett ning mille rasvata kuivaine proteiinisisaldus on vähemalt 34%. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni. Toetuse määr on 5,11 €/t ladustamislepingu kohta pluss 0,13 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Või eraladustamistoetust saab taotleda 60 päeva jooksul enne taotluse esitamist valminud võile, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80% massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige enam 2% massist ja veesisaldus kõige enam 16% massist. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni. Toetuse määr on 9,83 €/t ladustamislepingu kohta pluss 0,43 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Juustude eraladustamistoetust saab taotleda kõikidele KN-koodi 0406 alla kuuluvatele ladustamiseks sobivatele juustudele. Ladustamiseks sobivad juustud, mille kvaliteet pärast valmimist säilib ladustamisel kogu ladustamisperioodi jooksul muutumatuna. Toetatava juustu maksimaalne kogus ELi peale kokku on 100 000 tonni, mis on jagatud proportsionaalselt juustude tootmismahuga liikmesriikide vahel. Eestile määratud maksimaalne kogus on 434 tonni. Miinimumkogus taotluse kohta on 0,5 tonni. Toetuse määr on 15,57 €/t ladustamiselepingu kohta pluss 0,4 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Lõssipulbri, või ja juustude eraladustamistoetuse taotluse esitamise viimane kuupäev on 30. juuni 2020 või varem, kui Euroopa Komisjon sellise ettepaneku esitab.

Veiseliha eraladustamistoetust saab taotleda vähemalt 8 kuu vanuste veiste värskele ja jahutatud S, E, U, P, O lihakusklassiga poolrümpade tagaveerandi kohta. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni ja tagatise määr 100 €/t. Toetuse summa on olenevalt ladustamise perioodist 1008–1058 €/t.

Lamba- ja kitseliha eraladustamistoetust saab taotleda alla 12 kuu vanuse lamba ja kitse värske ja jahutatud rümba ja poolrümba kohta. Miinimumkogus taotluse kohta on 5 tonni ja tagatise määr 100 €/t. Toetuse määr on olenevalt ladustamise perioodist 866–915 €/t.

Veiseliha ning lamba- ja kitseliha eraladustamistoetuse taotluse esitamise viimase kuupäeva kehtestamise ettepaneku teeb Euroopa Komisjon.

Täpsemat informatsiooni PRIA kodulehelt.

Statistikaameti andmetel toodetakse Eestis veiseliha 12 000 tonni ning lamba- ja kitseliha 600 tonni, võid 5200 tonni ning juustu 25 600 tonni aastas. Lõssipulbri toodang ulatub mitme tuhande tonnini aastas.

PRIA alustab loomakasvatuse üleminekutoetuste väljamaksmist

Pressiteade
28.mai 2020

28. mail alustas PRIA ute üleminekutoetuse (LUT), piima üleminekutoetuse (PII) ja veise üleminekutoetuse (VEI) väljamaksete tegemist. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus (AMM) ja ute kasvatamise üleminekutoetus (UTT) makstakse välja jaanipäevaks.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Arvestades, kui keeruliselt on ka põllumajandustootjatele käesolev aasta alanud, otsime enda poolt võimalusi neid toetada ja seda ka toetuste tavapärasest varasemate väljamaksetega. Selle töö tulemusena on mul hea meel teatada, et kolme tootmisest lahti seotud üleminekutoetuse puhul alustame väljamaksetega juba mai lõpus, mis on 3-4 nädalat varem kui tavapäraselt.“

Ute, piima ja veise üleminekutoetuste saajaid on tänavu kokku 2920 ja eelarve 5 170 962 eurot. Toetusi saavad jätkuvalt põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kel on olemas vastavad toetusõigused. Ute üleminekutoetust saavad 346 taotlejat summas 12 585 eurot, piima üleminekutoetust saavad 857 taotlejat summas 3 824 403 eurot ja veise üleminekutoetust saavad 1717 taotlejat summas 1 317 963 eurot.

Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. Toetuste ühikumäärad kinnitas PRIA lähtudes eelarvetest iga toetuseliigi jaoks ning nõuetekohastest taotlustest. PRIA kinnitas LUT, PII ja VEI ühikumäärad 25. mail 2020. a.

Ühikumäärad 2020:

  • ute üleminekutoetus 0,68 €;
  • piima üleminekutoetus 0,00655 €;
  • veise üleminekutoetus 21,90 €.

Iga liiki toetus laekub taotleja kontole eraldi maksena. Makse sisu ja raha laekumise eeldatava aja kohta saab toetuse ootaja infot e-PRIAst. Andmed määratud toetuste kohta avaldatakse ka PRIA kodulehel toetuse leheküljel. Füüsilise isikuna toetuse taotlejatelt peab PRIA määratavalt summalt kinni tulumaksu.

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse ja ute kasvatamise üleminekutoetuse ühikumäärad otsustab PRIA hiljemalt 10. juuniks 2020. a. Üleminekutoetustega koos sai taotleda ka piimalehma kasvatamise otsetoetust, selle toetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2020. a.

Minister: arutame tootjate esindajatega riske ja majanduse arenguid igal nädalal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.05.2020

Eile toimus maaeluminister Arvo Alleri regulaarne videokohtumine tootjaorganisatsioonide esindajatega – kogu erikorra jooksul on Maaeluministeerium esitanud partneritele iganädalast majandusülevaadet, kus hinnatakse riske nii lähi- kui keskpikas perspektiivis ning kasutusele võetud meetmeid.

„Nii eriolukorra ajal kui ka äsjase pandeemia mõjude leevendamiseks on eelkõige oluline operatiivselt ja konstruktiivselt infot vahetada, saada esimesest allikast kiiret tagasisidet võetud meetmete kohta,“ rõhutas Arvo Aller. „Iganädalased kohtumised on loonud selleks hea võimaluse ning samuti kiirendanud mitmete algatuste elluviimist.“

Majandusülevaate riskihinnangu järgi on olukord mõnes sektoris stabiliseerumas. Piimasektoris on Euroopa Komisjoni rakendatud eraladustamise meede andnud esmase leevenduse ja turud on rahunemas ning ka HoReCa-sektor näitab taastumise märke, tõdes ministertänase kohtumise järel. Samas on tootjate mured ikkagi peamiselt seotud tööjõuga, mille pikaajalise lahenduste leidmine on kõigile oluline.

Ministri sõnul on alates eelmisest nädalast PPA kaudu korraldatud tööloa lõppenud võõrtööliste informeerimine võimalusest töötada kuni juuli lõpuni põllumajandussektoris. Samuti on vastav info välja saadetud näiteks ukrainlaste kogukonna kaudu.

Maasikakasvatuses on enim tööjõudu vaja Tartumaal, Põlvamaal ja Valgamaal, teistes maakondades oluliselt vähem. Samas on töötuid kõige rohkem Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Meetmeid töötute huvi suurendamiseks maapiirkondades pakutavate tööde vastu arutab Arvo Alleri sõnul valitsus oma homsel istungil.

Alates 15. maist on avatud MES-i meetmed, kus eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjad saavad võtta laenu, laenule käendust kui pantida maad likviidsusolukorra parandamiseks. Huvi laenude vastu on suur – juba esimese nädalaga laekus eriolukorra tagajärgede leevendamiseks mõeldud meetmele taotlusi ligi 50 miljoni euro ulatuses.

Iganädalasel kohtumisel ministriga osalevad erinevad sektori esindusorganisatsioonid, samuti on vajaduspõhiselt kaasatud ministeeriumi allasutused.

Rapsipõldude ja õitsvate taimede pritsimine on suurendatud tähelepanu all

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.05.2020

Seoses taimekasvatushooaja algusega on Põllumajandusamet alustanud ka taimekaitsevahendite kasutamise kontrollidega. Taimede õitsemise ja taimekaitsetööde kõrghooajal kontrollib Põllumajandusamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses.

Suur oht kõikidele tolmeldajatele on eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel, samuti kõigi teiste õitsvate taimede pritsimisel. Õitsva taimiku kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi kasvavatest taimedest.

„Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on just nende vale kasutamine põhjustanud mesilaste hukkumist. Ühtviisi ohtlik on nii mittelubatud kultuuridel vahendi kasutamine kui ka õitsvate taimede, sealhulgas umbrohtude pritsimine,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind.

Oluline on meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude, pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ning sellisel juhul on lubatud taimekaitsetöid läbi viia ajavahemikus kella 22.00-05.00.

„Ettevõtja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega,“ täpsustas Eva Lind.

Järelevalve oluline osa on ka proovide võtmine kasvavast taimikust, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Lähem info:

Eva Lind
taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
e-post eva.lind@pma.agri.ee
tel 5551 4314

Rändlindudel pole tuvastatud lindude grippi

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2020

Seire raames rändlindudelt võetud proovidest lindude grippi ei tuvastatud.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel tõi välja, et seiret lindude gripi osas teostatakse igal aastal. „VTA võttis sel aastal koostöös Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja, Keskkonnaameti ja jahimeestega proove rändel olevatelt hanedelt eeskätt lindude rännuteede piirkondadest.“ Kuna Kesk-Euroopas on gripp laialt levimas, siis on oht, et haigus võib levida ka Eestisse. „Seireandmetele tuginedes võib öelda, et haigus pole Eestisse jõudnud,“ selgitas Sammel.

Eri liiki hanelistelt võeti kokku 35 seireproovi. „Kuigi ühtegi positiivset proovi pole tuvastatud, siis kindlasti ei tohi valvsust kaotada ning endiselt tuleb järgida bioohutusmeetmeid, et kaitsta oma kodulinde,“ rõhutas Sammel.
Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja metslindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Pindalatoetusi on tänaseks taotlenud ­­­­­12 447 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Pressiteade
26.05.2020

Pindalatoetusi on tänaseks taotlenud ­­­­­12 447 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Pindalatoetuse taotluse on tänase päeva seisuga PRIAle esitanud ­­12 447 klienti. Otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi saab taotleda veel kuni 15. juunini. Erandkorras ei rakendata sel aastal hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta).

Tauno Taska, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja: „Võrreldes 2019. aastaga on hetkel laekunud ligi 1800 taotlust vähem. Kuigi käesoleval aastal taotluste esitamisel hilinenult esitamise perioodil toetust ei vähendata, ei tasu taotluse esitamist pikalt edasi lükata. Varajane esitamine aitab vältida näiteks infosüsteemide ülekoormusest tingitud probleeme. Soovitame taotluse esitada esimesel võimalusel, veel maikuu jooksul, et PRIA jõuaks vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida.“

Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

PRIA teenindusbürood on pindalatoetuste taotlemise perioodil kuni 15. juunini erakorraliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00. Selleks, et oleks võimalik järgida kõiki viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, teenindame ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Aja saate broneerida kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroodesse. Kontaktid leiate https://www.pria.ee/teenindusburood.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitav www.pikk.ee.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse COVID-19 laenud pakuvad ettevõtjatele suurt huvi

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus
25.05.2020

15.mail avas Maaelu Edendamise Sihtasutuse(MES) koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud maaettevõtjatele suunatud meetmed, pakkudes olukorra leevendamiseks laenu, laenukäendust ning põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid. Praeguseks on MESile laekunud 53 taotlust.

 „On  väga oluline, et maaettevõtjatele suunatud COVID-19 meetmete 200 miljoni euro suurune pakett on edukalt käivitunud ja esimesed ettevõtjad saavad juba sel nädalal soovitud laenuraha MESist kätte,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

“Ettevõtjate huvi MESi laenude vastu on suur. Seoses avanenud meetmetega on meile esitatud taotluste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi kolm korda kasvanud. Käenduste puhul käib intensiivne töö pankadega, et tingimusi muuta nii, et need sobiks nii pankadele kui ka ettevõtjatele,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

„Ajakirjanduse kaudu on ehk mulje jäänud, et kogu pakett on suunatud põllumajandusele, aga tahaksin rõhutada, et meetmete pakett on mõeldud kogu maaettevõtlusele. Nagu esmane taotletud summade maht näitab, on põllumajanduse osa vaid ligi neljandik ning HoReCa ja muu maaettevõtlus moodustab kolmveerandi,“ rõhutas MESi nõukogu esimeesAndres Oopkaup.

  1. mai seisuga on MESile laekunud 53 taotlust, neist
  • laenutaotlusi  47 summas 36,7 miljonit eurot;
  • käendustaotlusi 2 summas 450 000 eurot;
  • põllumajandusmaa kapitalirendi taotlusi 4 summas 3,3 miljonit eurot.

Laenu väljastamise otsuseid on tehtud 21 summas 2,6 miljonit eurot. Valdkondadest on kõige enam tehtud põllumajandusvaldkonna laenutaotluste otsuseid (1,1 miljonit eurot). Järgnevad muu maaettevõtlus (u 1,03 miljonit eurot), ning turism ja HoReCa sektor (u 440 000 eurot). Esimesi laene hakatakse ettevõtjatele välja maksma sel nädalal.

Üldine informatsioon laekunud taotluste ja otsuste kohta on MESi kodulehel https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Maamajandusettevõtjad saavad MESi kaudu taotleda meetmeid, mis aitaksid leevendada COVID-19 viirusest tingitud olukorda. Ettevõtjate olukorra leevendamiseks on võetud järgmised meetmed:

  • COVID-19 laenukäendus maamajandusettevõtjatele (50 miljonit eurot).
  • COVID-19 laen maamajandusettevõtjatele (100 miljonit eurot).
  • Põllumajandusmaa kapitalirent (50 miljonit eurot).

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Ei ole vist enam kellelegi uudis, et Eesti tarbija eelistab võimalusel kodumaist juustu. Laatadel ja turgudel oleme juba aastaid harjunud leidma põnevaid talutootjate juuste. Tavaliselt seisab leti taga ka juustumeister ise, kes oma juustuvalmistamise loo soovi korral juurde räägib. Viimastel aastatel on muutus toimunud ka mitme suure poeketi juustulettidel ja järjest rohkem on seal ruumi üle võtmas väiketootjate põnevad juustud.

Mul on olnud õnn osaleda mitu aastat parima talutoidu konkursi žüriis ja üheks suuremaks üllatuseks on olnud see, kuivõrd rikkalik juustuvalik valmib meie tublide väiketootjate taludes. Viimasel korral asus omavahel mõõtu võtma lausa 21 juustu. Valikust leidis nii lehma-, kitse- kui ka lambapiimast juustusid. Juustude puhul on valik tavalisest erineva laagerdusastmega juustudest kuni hõrkude Itaalia stiilis pehmete juustudeni välja. Nii mõnegi juustu tootmisprotsess on igale väikemeiereile korralik katsumus. Kui veel mõni aasta tagasi osalesid väiketootjad konkursil peamiselt tavaliste juustudega või laagerdamata halloumi juustu tüüpi praejuustudega, siis aja edenedes on järjest rohkem lisandunud neid tootjaid, kes julgevad rinda pista oluliselt keerulisemate väljakutsetega. Rõõm on tõdeda, et Eesti väiketootjate pakutav valik katab juba väga arvestava osa juustumaailma valikutest.

Kõige laiemalt tuntud Eesti väiketootja juust on ehk Andre farmi erineva laagerdusastmega ja eri tüüpi juustud. Oma kvaliteedi ja maitsetäiusega teevad need silmad ette paljudele tuntud juustudele ja kuulsatele kaubamärkidele. Andre Farmi juustutootmise lugu on omaette märgiline ja algas sellest, kui piimakriisi tõttu oli vaja piima väärindada. Nii tekkiski juustutegemise mõte. Nüüdseks on Andre farmi juustud hulgaliselt auhindu saanud ning kes vähegi hindab kvaliteetset juustu ja puhast maitset, see on tõenäoliselt ka Andre farmi juustude fänniks saanud ja jäänud. Need juustutooted on sellised, mida ei oleks piinlik ka suurte traditsioonidega juustumaade inimestele pakkuda. Tõenäoliselt on siin täiusliku maitse saladusi mitu alates hoolega valitud loomasöödast, mis mõjutab piima maitset, ning kontrollitud ja paika-timmitud tootmisprotsessist kuni armastuse ja pühendumuseni tehtava töö vastu.

Eesti üks kogenumaid juustutootjaid on Nopri farm, kelle esimene Gouda-tüüpi juust valmis juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Nopri talu valikus on põnevad ja erinevate lisanditega juustud. Muu hulgas valmistavad nad kitsejuustu, mille jaoks vajalik kitsepiim ostetakse naabritelt ehk Andri-Peedo talust, kus ka ise kitsejuustu valmistatakse.

Eelmise aasta üheks suurimaks üllatajaks juustude kategoorias oli minu jaoks Lõuna-Eestis asuv Viinamärdi talu. Nende juustudes saavad kokku Eestis kasvanud ja kasvatatud tooraine ning tänu itaallasest peremehele Itaalia juustukultuur. Nii võib nende talu toodangust leida võrratuid pehmeid juustusid: Burratat, Stracciatellat ja Mozzarellat. Minu suur lemmik on nende Burrata – sellisest kreemise ja koorese maitsega juustust võib kergelt sõltuvusse sattuda. Kõik juustud on käsitsi valmistatud kohalikust farmist pärit puhtast ja naturaalsest lehmapiimast. Viinamärdi talus valmistatakse juustu peale lehmapiima ka lambapiimast. Viimase jaoks on toodud Eestisse Prantsusmaalt piimalambaid ning nende piimast valmistatakse itaaliapärast lambajuustu Pecorello, mis on inspireeritud itaallaste laagerdatud pecorino lambajuustust. Lambapiimajuustud on Eestis uus ja põnev suund ning lisaks Viinamärdi talule pakub lambapiimast valmistatud juuste ja teisi lambapiimatooteid ka Raplamaal asuv Männiku talu. Seal talus toimetavad kaks entusiastlikku noort, kes peavad kolme väikese lapse kõrvalt veel Ida-Friisi tõugu piimalambakarja ning valmistavad lambapiimast tooteid, muu hulgas juustusid ja jäätist.

Kindlasti väärivad äramärkimist ka suurepärased kitsejuustutooted, mida leiab talutootjatelt üsna esindusliku valiku. Pisut pikema ajalooga Üvasi ja Kolotsi, Kalamatsi ja Andri-Peedo talu kitsejuustudele on jõudsalt lisandunud ka Hõbeda kitsefarm. Viimaste puhul tasuks eraldi välja tuua kaunid pakendid, mis sätivad väga maitsva juustu nii ilusasse vormi, et need sobivad lausa kingituseks. See suund, et esmalt tehakse hea ja aus toode ning hiljem jõutakse ka maailmatasemel pakendini, on olnud väga rõõmustav. Kui enne kippus just pakendamise pool väiketootjatel nõrgaks jääma, siis jõudsate sammudega tullakse selleski osas parimatele tegijatele järele. Silma on jäänud ka Andri-Peedo ta suurepäraste kitsejuustude ilusad pakendid. Andri-Peedo talu juustuvalikut on aidanud disainida itaallasest juustumeister ja tema õpetussõnade abil on valmistatud kitsepiimast nii laagerdatud kõvajuustusid kui ka nüüdseks valikusse lisandunud mahedamaitseline Camembert’i stiilis valgehallitusjuust. Üheks minu ammuseks lemmikuks on aga Esna talu Kalamatsi meierei soolvees toorjuust, mille õrna ja maheda maitsega tooted aitavad maitsekooslusi kirsina tordil särama panna. Sedasama juustu armastavad ka paljud tipprestoranid oma toitudesse sättida, mis on juba iseenesest märgiks, et see on väga kvaliteetne toode.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti väiketootjate juustude tase on viimaste aastate jooksul teinud läbi hämmastava arengu ja ilma igasuguse liialduseta võib öelda, et Eesti juustud on maailmatasemel. Neid lauale juustuvaagnale sättides ei pea enam kellegi ees silmi maha lööma või maitse osas mingeid mööndusi tegema. Talutootjatele tahaks soovida jõudu ja jätkuvat pealehakkamist Eesti juustumaastiku maitseküllaseks ja vaheldusrikkaks muutmise teel.

TUULI “JUUSTUNE SIBULAPIRUKAS KAERAJAHUST PÕHJAL”

 Kes vähegi sibulat armastab, armastab kindlasti ka sibulapirukaid. Küpsedes magusamaitseliseks ja suisa karamelliseks muutuv sibul koos rammusa juustuga on meeliülendav ning tõeliselt hõrk kooslus. Selle sibulapiruka retsepti idee on pärit Peipsiveerelt ning tegemist on väga lihtsa ja samas hästi kokkukõlavate maitsetega pirukaga. Pirukapõhjas on tavaline nisujahu asendatud Kaarli talu täisterakaerajahuga, mis lisab pirukale veel maalähedust ja on valgest nisujahust oluliselt tervisesõbralikum valik. Sibula ega juustuga ei tasu aga selle piruka puhul koonerdada, eriti kui juustuks on Andre farmi imemaitsev kodumaine rammus täidlane juust.

Vaatamata lihtsatele ja justkui igapäevasena näivatele koostisosadele on lõpptulemusena valmiv pirukas hästi maitsev ning rikkalik. See sobib nii külalistele pakkumiseks kui ka pühapäevaseks pisut pidulikumaks roaks. Oma roll on siin kindlasti ka võrratult maitsvatel talutoodetel – täisterakaerajahu, Andre farmi tuntud ja tunnustatud juust ning Nopri talu puhta maitsega koor hoolitsevad selle eest, et maitsed oleksid puhtad ja tooraine täisväärtuslik.

Pirukapõhja jaoks haki külm või koos jahu ja soolaga. Lisa muna ja hapukoor, sega läbi ning vormi tainas palliks. Aseta vähemalt 30 minutiks jahedasse. Tõsta tainas külmast välja ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale ja külgedele. Vahepeal võid valmistada täidise. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli, lisa veidi võid ning hauta sibulaid õli ja või segus 15-20 minutit, kuni sibul on kergelt kuldne. Maitsesta soola ja pipraga ning jahuta segu.

Klopi lahti munad, sega koore ja hautatud sibulaga. Maitsesta soola, pipra ja värske tüümianiga. Kalla segu tainale. Lisa riivitud juust ja laota see ühtlase kihina sibulate peale. Küpseta pirukat 180-200 kraadi juures ca 35-45 minutit, kuni pirukas on kaunilt kuldpruun ja sisu kalgendunud. Serveerides lisa pirukale veel värsket tüümiani. 

KOOSTISOSAD:

Pirukapõhi:

  • 2,5 dl kaerajahu
  • 75 g võid
  • 3 sl hapukoort
  • 1 muna
  • Soola

Pirukatäidis:

  • 500 g sibulaid, poolratastena
  • 2 muna
  • 1 dl Nopri kohvikoort
  • 100 g Andre farmi juustu, riivituna
  • Õli ja võid praadimiseks
  • Soola, pipart ja tüümiani

Taimekahjustajate monitooring suurendab taimekaitsetööde efektiivsust!

Taimekahjustajate monitooring suurendab taimekaitsetööde efektiivsust!

Eesti Taimekasvatuse Instituut alustas tänavuse üle-eestilise taimekahjustajate monitooringuga, et koguda ja jagada infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest põllukultuuridel.

Taliviljad on kasvuhoo sisse saanud, teraviljad jõudnud kõrsumisfaasi ja talirapsidel õiepungad päris suured. Praegune kuivus pidurdab haigustekitajate levikut teraviljadel, kuid on soodne kahjuritele talirapsil. Naeri-hiilamardikas ja kõdra-peitkärsakas on olemas pea igas rapsipõllus.

Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Esimene kaart põldude olukorrast on üles laetud 4. mai vaatluste põhjal. 2020. aasta monitooringuandmeid saab jälgida siit: http://monitooring.etki.ee/2020

Kõik taimekasvatajad saavad nutiseadmeid kasutades ise monitooringus kaasa lüüa. Selleks liituge monitooringu töörühmaga. Liitumise täpne juhend avaneb järgneval lingil: http://taim.etki.ee/taim/public/pdf/Ettekanded/Taimekaitse2018/TaimekaitseKoppelMonitooringJuhend.pdf

Taimekahjustajate monitooring kestab juulini.

Kõik värske puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
22.05.2020

 

Kõik värske puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid

Põllumajandusamet alustas värske puu- ja köögivilja turgudel ja välimüügilettidel turustamise järelevalvet. Arvestades kujunenud olukorda on veelgi olulisem, et turg jääks ausatele kauplejatele, kohalik toodang jõuaks ostjani ja toodete päritolu kohta avaldatud teave oleks usaldatav.

Nõuded värske puu- ja köögivilja (aiandustoode) turustamisel kehtivad mistahes müügikohtades. Turustatavad aiandustooted peavad olema värsked ja ilma riknemise tunnusteta ning varustatud nõuetekohase teabe ja dokumentidega. Kauba juures hinnasildil peab olema selgelt nähtavalt märgitud päritoluriigi nimi. Kvaliteedi kaotanud aiandustoodete müük, kaasa arvatud soodushinnaga, ei ole lubatud.

Kõigi müügil olevate värskete aiandustoote päritolu tõendamine on müüja vastutus. Lisaks kauba saatedokumentidele pööratakse suuremat tähelepanu pakendimärgistusele, mis peab samuti võimaldama tuvastada toote päritolu. Vajadusel tehakse kontrolle ka tootmiskohtades.

Põllumajandusamet on teinud tihedat koostööd värske puu- ja köögivilja tootjate ja Aiandusliiduga, kohalike omavalitsuste ja turuvaldajate ning teiste riigiasutuste, sh Maksu- ja Tolliametiga, ning tänab kõiki, kes on aktiivselt panustanud ja võtnud ka omalt poolt kasutusele täiendavad abinõud aiandustoodete päritolu jälgitavuse tagamiseks ning olnud abiks nii müügikohtade tuvastamisel kui müüjate nõuetest teavitamisel.

Infovoldik täpsema teabega Värske puu- ja köögivilja turustusnõuded on leitav nii eesti kui vene keeles Põllumajandusameti veebilehelt.

Aiandustooted, millede päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakenditel puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

Lähem info:
Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 505 8647
marika.arula@pma.agri.ee