Mesilasperede toetust taotles PRIAlt 1434 mesinikku 30 637 mesilasperele

Pressiteade
21.05.2020

15. maini sai esitada mesilaspere toetuse (TARU) taotlusi. Kõige rohkem taotlejaid oli Harju- ja Tartumaal.

TARU toetust sai esimest korda taotleda eelmisel aastal. Sel aastal suurenes taotlejate koguarv 50 mesiniku võrra. Taotletud mesilasperede arv on sel aastal veidi väiksem kui eelmisel aastal, aga ainult 172 pere võrra.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: “Hea meel on tõdeda, et mesinikud on mesilasperede toetuse hästi vastu võtnud. Toetuse vajalikkust näitab ka taotlejate arvu suurenemine võrreldes eelmise aastaga.“

Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2020. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

 

 

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust, aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele ning viib registriandmed vastavusse tegelikkusega. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2020. a. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini 2020. a.

Parima talu valimine tuleb ka sel aastal

Eestimaa Talupidajate Keskliit
20.05.2020.a.
PRESSITEADE

Parima talu valimine tuleb ka sel aastal

Hoolimata koroonaviiruse põhjustatud kriisist korraldab Taluliit ka sel aastal parima talu valimise, et rahvale senisest paremini teadvustada kodumaise talutootmise olulisust. 

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel, ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust. Auhinnalised kohad parima talu konkurssil annavad võtijatele võimaluse silma paista ning ka reaalse konkuretnsieelise,” selgitas Kerli Ats ning kutsus ülesse täitma tänasest avatud kandideerimisavaldust. “Kandidatuuri võib esitada lisaks enda talule ka oma naabri omale või mõnele muule talule, mis on esitajale silma paistnud.” lisab ta.

Kandideerima julgustab ka eelmise aasta parima talu tiitli võitja. “Kui juba kolm inimest on käinud soovitamas, et kandideerige, siis võiks ju ikka osa võtta. Talu ei saa kunagi valmis, selle taha ei tasu pugeda. Koguaeg on midagi teha,” ütleb Võrumaal asuva Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Nii nagu eelnevatelgi kordadel oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerimisavaldusi saab täita kuni jaanipäevani.  Kandideerimisavaldus on leitav siit: EESTI PARIM TALU 2020 KANDIDEERIMISAVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel. Konkurssi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga ning parimaid talusid valitakse tänavu juba 27. korda.

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Siloseire näitab õiget aega heintaimede sileerimiseks

PRESSITEADE
20.05.2020

Põllumajandusuuringute Keskus alustas iga-kevadise seirega heintaimede sileerimise optimaalse aja leidmiseks. Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti erinevatest piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel,“ kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. „Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta.“

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime,“ räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 18. mail, 25. mail, 1. juunil, 8. juunil ja 15. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.

Siloseire https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Info: PMK söötade ja teravilja labor

672 9119 | ann.akk@pmk.agri.ee

TULE ASENDUSTALUNIKUKS!

Asendusteenistus on tööjõuvahendusteenus taimekasvatustalunike asendamiseks, seda nii planeeritud puhkuse, komandeeringu kui ka ootamatu haiguse korral. Asendusteenistuse eesmärgiks on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

2020 aasta lõpuni võib asendusteenust osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu, kuid võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

MILLISED ÜLESANDED OOTAVAD ASENDUSTALUNIKKU?

Olenevalt oskustest ootab asendustalunikku ees põllumajandusmasinatega opereerimine ja kõikvõimalikud muud põllumajandust abistavad tööd. Asendustaluniku töö on liikuv, mistõttu saab teenindada mitmeid erinevaid talusid nii elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal.

MIS ON SELLE TÖÖ EELISED?

Asendustaluniku ametit pidades saab arendada ja täiendada oma erialast töökogemust. Asendusteenistujate tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Üks asendustalunik võib teenindada samaaegselt 6–10 talu. Lisaks makstakse asendustalunikele vastavalt panusele motiveerivat töötasu.

KES SOBIB ASENDUSTALUNIKUKS?

Asendusteenistusega liitumiseks peab olema omandatud või omandamisel põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.

Eesti Seemneliit on alustanud info kogumist põllumeestelt 2020 hooajaks külvatud oma tarbeks toodetud seemnete kasutamise kohta

Eesti Seemneliit on alustanud info kogumist põllumeestelt 2020 hooajaks külvatud oma tarbeks toodetud seemnete kasutamise kohta. Paljud tootjad said täna vastava infopäringu palvega esitada tänavuaastane OTS-deklaratsioon.

Loe lähemalt OTS-seemne infobrošüürist!
Infomaterjal on leitav veebis: OTS-SEEMNE INFOBROŠÜÜR 2020

Täpsem info ja kontaktid leiab aadressil www.seemneliit.ee

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2020

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020. aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Pindalatoetusi on taotlenud juba 5972 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Pressiteade
18.05.2020

Pindalatoetusi on taotlenud juba 5972 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Kuni 15. juunini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Taotlusi saab esitada ainult e-PRIA vahendusel.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Selleks, et jõuaksime vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, kutsun kõiki taotlejaid ülesse esitama taotlust võimalikult varakult. Ärge jätke taotluste esitamist viimastele päevadele ning võimalusel esitage taotlus ära maikwww.“

PRIA teenindusbürood on alates 18. maist taas klientidele avatud. Pindalatoetuste taotlemise perioodil kuni 15. juunini oleme erakorraliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00. Selleks, et oleks võimalik järgida kõiki viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid teenindame ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Aja saate broneerida kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroodesse. Kontaktid leiate https://www.pria.ee/teenindusburood. Soovitame tungivalt esitada oma dokumendid ja taotlused võimalusel läbi e-kanalite (e-PRIA, e-post), et haigestumise risk viia võimalikult madalale.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitavwww.pikk.ee.

Palume taotlused esitada võimalikult varakult.

Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2020 

Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu

Eriolukorrast tingitud raskuste leevendamiseks muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete määrusi, et pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu.

Seoses COVID-19 viirusest tingitud olukorraga on väga tõenäoline, et toetuse saajatel ei ole võimalik kinni pidada toetuse määramise otsustes märgitud tegevuste elluviimise tähtaegadest, sest tegevuste plaanipärane elluviimine on takistatud.

„Olen tihedalt kohtunud sektori esindusorganisatsioonidega ning teadlik olulisematest murekohtadest kalandussektoris. Selleks, et vältida tootjate raskustesse sattumist, oli vaja kiiresti reageerida ja pikendada toetatavate tegevuste elluviimiseks antud tähtaegu,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõu puudutab 8 kalanduspiirkonna kohalikku algatusrühma, kuni 58 kala- ja vähikasvatusega tegelevat ettevõtet, ligi 105 kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet ning kuni 1330 Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ning Pihkva järvel püügiõigust omavat ettevõtjat, kes on taotlenud või taotlevad toetusi rakenduskava meetmetest.

Muudatus puudutab järgmisi määrusi:

  • algatusrühma koostöötegevused;
  • kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus;
  • kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus;
  • kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine;
  • püügivahendi parendamise toetus;
  • vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus.

Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.05.2020

 Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas sel nädalal Leader-projektitoetuse määruse muudatuse, mis lubab kohalikel ettevõtjatel ja kodanikuühendustel eriolukorra tingimustes teha investeeringuid paindlikumalt ning pikendab tähtaegu aasta võrra.

„Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuleb ka Leader-toetustes teha muudatusi, mis lähevad kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatuse tulemusena võimaldatakse toetusesaajatel rahulikumalt kõik vajalikud tegevused ja investeeringud ära teha, mis tagab maapiirkondade kestliku arengu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Eriolukorra tõttu on suletud paljud teenused ja asutused, mida ei loeta esmavajalikuks, mistõttu ei ole paljudel võimalik tähtajaks toetatavaid tegevusi ellu viia või investeeringuid teha. Seetõttu muudetakse kohalike arengustrateegiate alusel toetatud tegevuste elluviimine ja investeeringute tegemine paindlikumaks ning tähtaegu pikendatakse ühe aasta võrra. Lisaks on kohalikul tegevusgrupil võimalik 2020. aastal oma strateegiat ja rakenduskava senisest rohkem muuta.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Üle Eesti tegutseb 26 Leader-tegevusgruppi.

Muutusid taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tasumäärad

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
15.05.2020

Muutusid taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tasumäärad

Kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel, et see ei ohustaks keskkonda ning inimese tervist.

2020.aasta kevadel toimus muudatus kõikides hindades, uued teenuste tasumäärad on järgmised:

Teenuse nimetus                                                               Hind km-ta

Ühe kuni 12-meetrise
töö-laiusega taimekaitseseadmele                                  70,00
tehnilise kontrolli teostamine

Iga 12-meetrist töölaiust
ületava meetri eest täiendav                                                4,00
tasu

Transpordi tasu ühe kilomeetri eest                                  0,7

 

Volituse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegemiseks annab Põllumajandusamet. Tasude määrad on paika pannud Põllumajandusamet koos kontrolli teostajatega. Tehnilise kontrolli tegija võetavad tasud peavad olema kulupõhised ja läbipaistvad ning kujundatud selliselt, et kataksid nende teenustega seotud põhjendatud kulutused.

Eestis on 11 tehnilise kontrolli teostajat, kontaktid leiab siit.

Lähem info:
Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee