Lehekülg 63

Maaeluminister kutsus kokku sektori esindajate kohtumise energiakulude teema arutamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel osalesid põllumajandussektori esindusorganisatsioonide esindajad kolmapäeval kohtumisel, kus arutati suurenenud energiakuludega seotud teemasid põllumajanduses, kalanduses ja toidutootmises.

„Kohtumise ajendiks olid sektori esindajate hiljutised pöördumised seoses hüppeliselt kasvanud energiakuludega, mis juba mõjutavad ettevõtjate praegust tegevust ning tekitavad ka ebakindlust tuleviku suhtes,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev; see sõltub sektori ja tootmise spetsiifikast, ettevõtte tasandil ka sõlmitud lepingutest. Seetõttu soovisime saada sellest esmalt täpsema ülevaate, mis võimaldaks otsida võimaluste piires lahendusi olukorra leevendamiseks.“

Sektori esindajad rõhutasid arutelul, et oluline on ettevõtjate konkurentsivõime säilitamine nii sise- kui ka välisturul ning samuti kindluse püsimine edasise suhtes. Kallinenud energiahindade valguses peeti samuti oluliseks taastuvenergia tootmise soodustamist ja elektrihinna tõusu maandamise instrumentide vajalikkust.

„Mõistan igati sektori esindajate muresid, kuivõrd sektor hakkab alles taastuma koroonakriisi mõjudest ning lisaks on kallinenud ka väga paljude muude sisendite hinnad. Kindlasti saab täna saadud infot kasutada diskussioonides valitsuskabineti laua taga. Pean oluliseks, et põllumajanduse, kalanduse ja toidu tootmisega seonduvatel ettevõtted saaks juurdepääsu täiendavatele leevendusmeetmetele, kui need tulevad,“ ütles minister.

Samas lisas ta, et lühiajaliste lahenduste kõrval tuleb tegeleda ka pikaajaliste lahendustega ning vaatame selleks üle praegused investeeringutoetused ja nende tingimused, et võimaluste piires aidata kaasa investeeringutesse energiasäästu.

Arutelul osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu esindajad.

Maaeluminister esitas kooskõlastamiseks uue kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks saadetud uus kalandusturu korraldamise seadus loob aluse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ning riigisiseste kalamajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seadus loob õigusliku raamistiku Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakenduskava elluviimiseks Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027.

„Uus seadus aitab kaasa toetusteks eraldatava raha eesmärgipärasele kasutamisele ja projektide paindlikumale elluviimisele ning peaks vähendama kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse

EMKVFi rakenduskava kaudu suunatakse Euroopa Liidu eelarvest raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika valdkonda. Sama rakenduskava toel täidame ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava, PõKa 2030 eesmärke.

EMKVFi najal aitame kaasa sinimajanduse edendamisele Eesti kalanduses ja vesiviljeluses, toetades valdkonna majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitstes samal ajal ka merekeskkonda.

Kalanduspiirkondadel on läbi aegade olnud suur roll ranna- ja siseveeäärsete kogukondade elujõulises arengus. „Võttes arvesse Eesti pikki ranna- ja siseveekalanduse traditsioone ning seniseid kogemusi kogukondliku juhtimisega, saame EMKVFi rakenduskava abiga kohaliku arengu edendamisel rannapiirkondade tegevusrühmade rolli veelgi suurendada ja positsiooni parandada,“ tõi välja Urmas Kruuse. „Seega aitab kalanduse terviklik arendamine kaasa maapiirkondade arengule laiemalt.“

Lisaks kalanduspiirkondadele nähakse EMKVFi rakendusmehhanismis ette meetmeid ja sekkumisi, mille tulemusena avaldavad elluviidavad projektid positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju kogu kalandussektorile.

EMKVFi meetmed jagunevad kolme prioriteedi vahel; neist esimene on edendada säästvat kalapüüki ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmist, teine parandada Euroopa Liidu toiduga kindlustatust konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu ning kolmas võimaldada säästva sinise majanduse kasvu ja soodustada jõukaid rannikukogukondi.

Euroopa Liidu eelarvest on EMKVFi rakenduskava elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 41 739 026 eurot. Kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava EMKVFi rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot.

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Aretustoetuse ühikumäärad tõusevad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna määrusemuudatuse, millega tõstetakse põllumajandusloomade aretustoetuse ühikumäärasid.

„Erinevate sisendite hinnad on tõusnud ning selleks, et võimaldada aretusühingutel osutada aretajatele teenuseid parimal viisil, oli vaja ühikumäärasid tõsta,” selgitas Urmas Kruuse.

Ohustatud loomatõugude aretusprogrammi raames peavad ühingud lisaks aretustegevusele ka loomatõuge säilitama, mistõttu nende tõugude puhul tõstetakse ühikumäära veidi enam.

Samuti on kõrgem ühikumäära tõus ette nähtud veiste ja sigade aretustegevusega tegelevale ühingule. „Kriisiolukorras on vaja osutada aretajatele senisest veel paremat teenust, et säilitada põhikarja kõrge aretusväärtusega loomad ning jätkata aastakümneid kestnud kvaliteetset aretustööd,” lisas minister.

Maaeluministri sõnul on praegusel keerukal ajal sektori täiendav toetamine hädavajalik. „Eraldasime mullu kevadel põllumajandustootjatele erakorraliselt 15,8 miljonit eurot ning sügisel piima- ja sealihasektorile 5,5 miljonit eurot. Sihitud toetustega jätkame ka edaspidi.”

Täna kinnitatud määrusemuudatusega kehtestatakse ühikumäärad, mida kasutatakse aretusühingule makstava maksimaalse toetussumma arvutamiseks. Toetuse tegelik suurus sõltub reaalsetest tõendatud kuludest.

Uus Eestis aretatud talirüpsi sort jõudis sordilehele

Eesti Taimekasvatuse Instituut
Pressiteade
17.01.2022

‘Aita’ on teine Eestis aretatud registreeritud talirüpsisort nii sordilehes kui sordikaitse all.

Talikultuuride aretuse üheks olulisemaks eesmärgiks on väga hea talvekindlus. Just selle näitaja alusel jäigi ‘Aita’ veel aretisena silma Lea Naritsale, kes tegeleb Eesti Taimekasvatuse Instituudis õlikultuuride aretamisega.

Kui rapsi on keeruline Eestis kasvatada maheviljeluses, siis rüps ‘Aita’ on näidanud ühtlaselt kõrget saagitaset mõlemas viljelusviisis.

Mitmel aastal on kontrollitud aretist nii tava- kui mahetingimustes. Tulemused on olnud alati head. Lisaks ühtlasele saagitasemele iseloomustab ‘Aitat’ väga hea toorproteiinisisaldus ja madal glükosinolaatide sisaldus, eriti maheviljeluses kasvamisel. Sordil on katsetes olnud keskmine haiguskindlus.

‘Aita’ taimed valmivad kuni kaks päeva varem kui sordil ‘Legato’, sobitudes hästi koristuskonveierisse, hajutades koristusaegseid pingeid ja aitab vältida koristuskadusid. Rüps on hea eelvili talinisule, tänu varasemale koristusele saavad tootjad juba varem ette valmistada sügiskülviks.

Lea Narits on töötanud Jõgeval alates 2004. aastast. Esimene Naritsa aretatud talirüpsisort ‘Legato’ jõudis Eesti sordilehele 2015.aastal ja Soome sordilehele 2017. aastal. Lisaks talirüpsi aretamisele on ta panustanud kaunviljade arengusse. Tema osalemisel on loodud sojauba ‘Laulema’ ja hernesort ‘Leili’. Lea pädevuses on varem sordilehte võetud kaunviljade ja õlikultuuride säilitusaretus.

Talirüpsi ‘Aita’ sordilehele jõudmine annab tootjatele uue valiku arvestades ka rohepöörde tingimusi.

Talirüpsisordi ‘Aita’ Soome sordilehele võtmise katsed kestavad.

Fotod: talirüps_1, talirüps_2, Lea Narits.

Kõneisikud:

Lea Narits
e-post: lea.narits@etki.ee
telefon: 5346 8199

Pille Ardel
Direktori
e-post: pille.ardel@etki.ee
telefon: 510 1311

PMK: Uus kaardirakendus näitab põllumulla niiskusrežiimi

Põllumajandusuuringute Keskus
Pressiteade
14.01.2022

Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.

„Muldade niiskusrežiimi kaardirakendusega jätkame mullastikukaardi info n-ö tõlkimist kõigile huvilistele,“ selgitab uue kaardirakenduse eesmärki mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Niiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Seeläbi saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist ruumis.“

„Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil muldadel sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb juba liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb aga kindlasti kuivendada liigniiskuse leevendamiseks. Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende muldade kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda ning see on võimalik ainult kuivendamise toel,“ täpsustab Priit Penu muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse aluspõhimõtteid.

Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.

„Kasutussobivuse kaardikihti oleme täiendanud peamiselt rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päideroo arvelt,“ ütleb Tambet Kikas, mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja. „Nüüd on võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks.“

„PMK kaardirakendused on tänuväärne võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover.

Muldade niiskusrežiimi kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/muldade-niiskusreziimi-kaardirakendus

Muldade kasutussobivuse kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/muldade-kasutussobivus

Lisainfo:
Priit Penu, priit.penu@pmk.agri.ee
Tambet Kikas, tambet.kikas@pmk.agri.ee

Muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse ekraanikuva:

2021. aastal maksis PRIA toetusteks välja rekordilise 338 miljonit eurot

Pressiteade
13.jaanuar 2022

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 21-aastase tegutsemisaja jooksul klientidele välja maksnud 4,5 miljardit eurot toetusrahasid. 2021. aastal maksti välja rekordiline 338 063 303 eurot ameti poolt vahendatud toetusi. Seda on üle 19 miljoni euro rohkem kui eelmisel aastal. Toetust maksti 2021. aastal ligi 21 500 kliendile.

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul oli eelmisel aastal PRIA klientidele välja makstud toetussumma kogu PRIA ajaloo suurim aasta jooksul välja makstud toetuste kogusumma. „PRIA alustas tegevust aastal 2000 ja on pidevas muutumises. Algava uue programmperioodi raames oleme liikumas toetusi jagavast makseagentuurist maaelu digi- ja rohepööret toetavaid teenuseid pakkuvaks organisatsiooniks. Tahame saada Eesti põllumehele, maaettevõtjale ja teistele maaelu valdkonna esindajatele ning sellest huvitatutele heaks partneriks, kelle käest saab nii toetusi kui ka infot ja nõuannet,“ ütleb Kallas.

2021. aastal maksti toetusi põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 93 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku üle 64 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2491), järgnesid Võrumaa (2307) ja Pärnumaa (2294). Kõige suurem toetussumma kogunes aasta jooksul kokku Tartumaale, kus maksti taotlejatele välja ligi 42 miljonit eurot. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

Nii nagu 2020. aastal, avati ka 2021. aastal mitmeid COVID-19 viiruse mõjude leevendamiseks mõeldud toetusi. 2021. aastal sai taotleda järgmisi erakorralisi meetmeid:

Märtsis COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale
Oktoobris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale
Detsembris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale

Suurima maksete mahu moodustasid otsetoetused ligi 193 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 109 miljoni euroga ja riiklikud toetused (k.a COVID-19 mõjude leevendamiseks väljatöötatud meetmed) 18,2 miljoni euroga. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi maksti üle 14,7 miljoni euro, koolikavade toetusi üle 2,8 miljoni euro.

Riik hakkab looma ühendlaborit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.01.2022

Vabariigi valitsus andis täna põhimõttelise heakskiidu ühendlabori loomise ettepanekule. Uus labor alustab plaani kohaselt tööd 1. jaanuaril 2023.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ühendlabori loomine osa riigireformist. „Et riigi töökorraldus ja teenuste pakkumine oleks tõhusam, on vajalik läbi viia riigireform – riigi laborite ühendamine on osa sellest,” selgitas Kruuse.

Ühendlabor moodustatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning Terviseameti terviseohutuslabori Tartu labori, Kohtla-Järve labori ja Tallinna labori (välja arvatud nakkushaiguste labor) baasil.

„Laborite ühendamisel on mitu eelist – olemasolevaid seadmeid on võimalik rohkem kasutada ning pädevat personali tõhusamalt kaasata. Samuti on laborite ühendamisega võimalik investeeringuid edukamalt plaanida, teenuseid terviklikumalt arendada ja ka koostööd edendada,” tõi minister välja.

Kruuse sõnul toetab laboriteenuste koondumine ka toiduohutuse tagamist. „Praegu on toidutarneahela laboriteenused killustatud – nende koondamisel paraneb laboriteenus nii toiduohutuse järelevalve kui ka ettevõtete enesekontrolli jaoks.”

Ühendlabori loomisega paralleelselt jätkatakse ettevalmistusi Tartu laborimaja loomiseks, mille valmimist planeeritakse 2026. aastasse. „Tartu laborimaja valmimisega lõpetatakse amortiseerunud kinnisvara kasutamine, lisaks vähendatakse kulutusi laborite kinnisvarale ja selle haldamisele,” lisas Kruuse.

Et katta ühendlabori moodustamisega seotud vältimatuid ja ühekordseid kulusid, toetas valitsuskabinet Maaeluministeeriumi taotlust eraldada 2022. aastaks reservist 150 000 eurot.

Labor hakkab tegutsema Maaeluministeeriumi haldusalas. Teenuste arendamise strateegilist juhtimist jääb koordineerima ministeeriumiteülene laborite nõukogu.

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Aiandusliit

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid koalitsioonierakondade poole ettepanekuga luua võimalus põllumajandustootjatel osta elektrienergiat börsiväliselt õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise kuludel ja tootja põhjendatud kasumil.

Praegune elektribörsis süsteem, mis suuresti kujundab elektri hindasid on ebaõiglane ja ebamõistlik, ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin „Kui aktsiabörsidel toimuvad tehingud kokkuleppe hinnaga, ehk juhul kui pakkuja müügihind ja ostja ostuhind kokku langevad, siis meie elektribörsil määrab hinna viimane pakkuja, mis loob võimalused hinnamanipulatsioonideks ning toob tarbijatele kaasa ebamõistlikult kõrge elektrihinna,“ selgitas Strastin. Ta lisas, et elektribörsihindade suured kõikumised näitavad ilmekalt seda, et börsihinnad ei põhine mitte tootmiskuludel, vaid hoopis muudel asjaoludel. Valitsus peab praeguses väga kriitilises olukorras ettevõtjatest elektritarbijatele jõuliste ja kiirete meetmetega appi tulema.

„Euroopa Liidu riigid on suures osas vastutavad ise oma riikliku energiapoliitika eest ja Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel võtta kasutusele erakorralisi meetmeid, et kaitsta tarbijaid kõrgete energiahindade eest. Ka Eesti on tänaseks loonud energiakulude hüvitamise meetme, mis peaks aitama kompenseerida keskmise sissetulekutega peredele suuri energiakulusid. Siiski on jäänud toetuseta olulised sihtrühmad, kes toetust vajavad, kuid hetkel nad ei kvalifitseeru selle meetme kaudu taotlusi esitama“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Näitena tõi ta välja äriühingu või FIEde vormis tegutsevad väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjad.

Ilmselgelt toob elektri- ja teiste energiakandjate hinnatõus kaasa ka toiduainete hinnatõusu, mis annab hoogu niigi ebanormaalselt kõrgele inflatsioonile ja põhjustab kogu rahvale suuremaid kulusid. Toiduained ei ole mitte luksuskaubad, vaid rahvatervise huvides on, et meie elanikkond saaks piisavas koguses taskukohase hinnaga tervislikku ja mitmekülgset toitu. Seetõttu peaks riik võimaldama põllumajandustootjatele osta elektrienergiat õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise ja võrguteenuse kuludel ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlikul kasumil, tõid välja organisatsioonid oma pöördumises.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Aiandusliidu ettepanekud koalitsioonierakondadele:

Võtta kiirkorras vastu käibemaksu seaduse muudatused, millega vabastatakse käibemaksust taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.
Läbi rääkida EL Komisjoniga, et lähtuvalt riigiabi raamistikust oleks võimalik kompenseerida energiakulusid FIE-dele ning väikese– ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tegelevad toidu tootmisega, sõltumata neile varem selle raamistiku alusel osutatud riigiabist.
ELi heitekogustega kauplemise süsteemis tarbijatelt otse tasusid ei nõuta, kuid energiaettevõtted kannavad saastekvootide ostmise kulud tavaliselt tarbijatele üle. Ka Eesti kantakse elektri ostmisel need tasud üle lõpptarbijatele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, vabastada Eestis lõpptarbijad elektri ostmisel nendest tasudest ning kanda need riigi poolt või energiaettevõtete kasumi arvelt.
Põhilise probleemina ülimalt kõrgete ja samas ka volatiilsete elektrihindade kujunemisele näeme börsisüsteemi, mille tulemusena tarbijad on väga sageli sunnitud ostma elektrit palju kallimalt kui on elektri tootmise ja võrguteenuse tegelikud kulud ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlik kasum. Selle süsteemi tõttu elekltritootjad ja võrgusteenuse osutujad rikastuvad ning paljud eraisikutest tarbijad vaesuvad ning ettevõtjatest tarbijate konkurentsivõime kannatab tõsiselt. Selle probleemi lahendamiseks teeme ettepaneku luua põllumajandusettevõtetele (aga ka teistele maapiirkodades tegelevatele ettevõtetele) võimalus osta elektrienergiat teatud mahus börsiväliste hindadega, mis sisaldavad elektrit tootmise ja võrguteenuse osutajate põhjendatud kulusid ning mõistlikus suuruses kasumit, kusjuures hinnad kuuluksid kooskõlastamisele Konkurentsiametiga.

Lisainfo:

Raimond Strastin
Tel. 525 9744
aiandusliit@ainadusliit.ee

Kerli Ats
Tel 5647 5660
kerli@taluliit.ee

Punasest kalast toodete eksport laienes ka maakera kuklapoolele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.01.2022

Punasest kalast toodete eksport laienes ka maakera kuklapoolele

Alates 7. jaanuarist on lubatud lõhelistest valmistatud toodete eksport Austraaliasse.

Põllumajandus ja Toiduameti ekspordivaldkonna nõunik Marko Breiveli sõnul algas ekspordiloa saamise protsess juba 2014. aastal. „Ekspordiloaks tuli täita mahukas küsimustik ning 2019. aastal toimus Eestis audit, mille käigus Austraalia ametnikud hindasid järelevalve efektiivust ja ettevõtete tootmisprotsesse,“ selgitas Breivel kogu protsessi. Viimaks kooskõlastati sertifikaadivorm, mis peab olema kaasas iga eksporditava saadetisega ning kinnitab toodete vastavust Austraalia nõuetele.

Ameti üheks prioriteediks on uute turgude avamine Eesti ettevõtetele tagamaks Eesti päritolu kõrge kvaliteediga toodete eksport välisriikides olevate tarbijateni. „Kuna Eesti kalakäitlemise ettevõtetel on olnud pidev huvi lõhelistest valmistatud toodete ekspordi vastu Austraaliasse, siis loodame, et saadud luba on toeks ettevõtete tootmispotentsiaali tõstmisel ning soodustab ka Eesti majanduse arengut tervikuna,“ lisas Breivel.

Luba teistest kalaliikidest valmistatud toodete ekspordiks Austraaliasse on Eestil juba alates 2014. aastast.

Maaeluminister kutsub koolilapsi kalaroogi valmistama 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.01.2022

Üle-eestiline koolinoorte kokanduskampaania pakub võimaluse avastada kalatoitude hõrke maitseid ning soovib seejuures kokku viia eri põlv- ja kogukondi. 

Alates eilsest on kõigil noortel kokandushuvilistel võimalik kaasa lüüa kalatoitude valmistamise konkursil. Algatuse eesmärk on innustada kooliõpilasi kalatoite proovima ja ise kalaroogi valmistama, samuti kasvatada teadlikkust kala kasulikkusest.

Maaeluministeeriumi kampaania „Kala kõlab hästi“ raames ellu kutsutud algatus on suunatud kõigi Eesti koolide 1.-9. klasside õpilastele, kuid omab märksa laiemat sisulist tähendust.

„Meie pilk ei ole suunatud sugugi üksnes noortele ja koolidele. Teame ju, et kodu ja vanemad kui eeskujud omavad laste harjumuste kujunemisel hindamatut rolli. Aga mitte ainult. Sõpradega kooskokkamine on mõnus vaheldus noortele nii maal kui linnas. Meil on külasid, kus on tugevad kogukonnad, aga kooli polegi. Seepärast kutsume üles ka kogukondade eestvedajad toetama oma küla lapsi ja looma neile keskkonna, kus nad saaksid koos kalatoitude valmistamist proovida,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Loodame, et algatus innustab üheskoos senisest enam kalatoite valmistama. Noored saavad soovitada mõnd huvitavat retsepti vanematele ja nemad omakorda kaasata lapsi uute roogade valmistamisel,” lisas minister.

Isetegemisrõõm ja auhinnavõimalus käsikäes

Laste ja noorte toitumisharjumuste kujunemisel on oluline roll esmakogemusel. Nii ka kalatarbimisel. Läbi isetegemise rõõmu on võimalik suurendada lastel kalatoitudega seotud positiivsete kogemuste osakaalu ja juhtida seejuures tähelepanu kalale kui kasulikule toiduainele.

„Innustan kõiki kasutama võimalusi lastega koos köögis toimetamiseks. Kui endal kogemusi kalaga ümber käimisel napib, siis oleme koostöös Peakokkade Ühendusega kaasanud tuntud kokkasid, kes kampaania perioodil aitavad vahetute näpunäidetega kalamaailma saladusi avastada,“ julgustas Kruuse.

Kampaania kestab 20. veebruarini. Osalemiseks vali välja kalatoidu retsept, valmista see koos sõbra, sugulase, terve klassi või mistahes seltskonnaga ning sisesta retsept koos fotode ja võimalusel videoga leheküljele www.kalatoidud.ee/nooredkokkama. Samast keskkonnast leiab ka inspiratsiooni tõeliselt isutavate retseptide valikul.

Pärast 20. veebruari loosib kampaania maskott Siia-Miia kõigi kalatoitude tegijate ja need meile edastanute seast välja kaks õnnelikku seltskonda, kes pääsevad koos Estonia Resort Hotel & Spa restoran Noot peakoka Rudolf Visnapuuga süüa valmistama. Lisaks on välja pandud arvukalt eriauhindu.

Vaata ka videot minister Urmas Kruuse ja Lindi kooli laste ühisest kokkamisest: https://we.tl/t-IKefxRQoXo

Pildigalerii: Maaeluminister Urmas Kruuse ja Lindi kooli lapsed valmistavad räime vormi.