Põllumajanduses tuleb hakata senisest enam kasutama süsinikku siduvaid tavasid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.02.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel Strasbourgis arutletakse täna eesistujariigi Prantsusmaa pakutud süsinikku siduvate ja heitkoguseid vähendavate põllumajandus- ja metsandustavade ehk süsinikupõllunduse teemal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb eesistujamaa teemavalikut tunnustada, kuna põllumajandusel on kanda oluline roll Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisel.

„Süsinikupõllundusel on kliimaeesmärkide täitmise kõrval kindlasti potentsiaali mitmekesistada põllumajandussektori ärimudeleid ja sissetulekuid.  Edendada tasub siiski majandamistavasid, mis ei too kaasa suuri muutusi maakasutuses ega halvenda põllumajandus– ja metsandussektori konkurentsivõimet,“ toonitab Kruuse oma sõnavõtus.

Kliimamõjude leevendamise mõned süsinikku siduvatest tavadest toovad kaasa üldiseid hüvesid, nagu elurikkuse suurendamine ning muldade ja veekogude seisundi paranemine. Eestis tehtud uuringute põhjal on  põllumajanduses nendeks püsirohumaadega majandamine, tahesõnniku kompostimine ja haljasväetiste  kasutamine ning mitmekesised ja pikendatud külvikorrad.

„Mul on hea meel, et meie erasektor on juba loonud põllumeestele süsinikuprogrammi, mille kaudu saab süsinikukrediiti, kui rakendada tavasid, mis aitavad mullas süsinikku siduda. Sellised tavad võivad olla näiteks vahekultuurid, allakülvid, liblikõieliste kasutamine külvikordades, minimeeritud maaharimine ja täppisviljelus,“ sõnas maaeluminister Kruuse.

Lisaks juba nimetatule on Eestis põllumajandusettevõtete jaoks väljatöötamisel ühtsed alused süsinikujalajälje hindamiseks. Maaeluministri sõnul on uue meetme eesmärk hinnata ettevõtete praegust olukorda, et selle põhjal pakkuda vajadusel välja  soovitusi süsinikujalajälje vähendamiseks.

„Ükskõik, millise suuna või tee me valime – ei tohi ära unustada, et põllu- ja metsamajanduse peamine eesmärk on toota kestlikult toitu ja puitu. Süsinikukrediidiga kauplemine võib tuua toidutootmise kõrval põllumeestele küll lisatulu, kuid see ei tohi muutuda eraldi eesmärgiks. Oluline on motiveerida põllumehi, et nad kasutaks toidu tootmisel enam majandamisvõtteid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Oluline on arvestada kohalike olude ja tavadega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Prantsusmaal Strasbourgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saadab ministrit Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand ja sama osakonna nõunik Madis Pärtel.

Turuarendustoetuse muudatus annab tegevuste elluviimisele paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas turuarendustoetuse määruse muudatuse, millega luuakse toetuse saajatele võimalus viia toetatav tegevus ellu ja teha kulud pikema tähtaja jooksul, kui seda võimaldas seni kehtinud määrus. Muudatus on oluline koroonaviiruse levikust tulenenud viivituste tõttu, mis on takistanud kavandatud tegevuste elluviimist määratud tähtajaks. Tegevuste elluviimise pikendamist aktsepteeritakse vaid põhjendatud juhtudel.

„Peame arvestama, et maailm on muutunud ning toetusesaajad ei pruugi endast sõltumatutel põhjustel alati jõuda tegevusi algselt plaanitud aja jooksul ellu viia. Allkirjastatud määrusemuudatus võimaldabki põhjendatud juhtudel tegevuste elluviimiseks ettenähtud aega aasta võrra pikendada,“ selgitas Urmas Kruuse.

Turuarendustoetust makstakse riigieelarvest ja selle eesmärk on edendada põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõimet. Toetust saavad taotleda toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühmad.

„Praegu on eriti oluline toetada kontaktide loomist välisturgudel ning kui peaks juhtuma, et mõni rahvusvaheline mess lükatakse vahetult enne toimumist edasi, kuid toetusesaaja on juba heas usus kulusid teinud, on võimalik tegevus esitatud taotluse alusel ellu viia pikema aja jooksul,“ ütles maaeluminister Kruuse.

Uus turuarendustoetuse taotlusvoor on avatud 1.–15. veebruarini. Tänavu saab toetust taotleda välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemiseks, välisriigis toimuva turundusürituse korraldamiseks või messi külastamiseks.

Kruuse: näeme Eestit biomajandust tunnustatud arenduskeskusena Euroopas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.02.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tutvustas tänasel Vabariigi Valitsuse istungil Eesti ambitsioonikat plaani – kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas.

„Eesti teadlased on viimase kolme aasta sees teinud tubli eeltöö, uurides põhjalikult meie biomajanduse probleeme ja võimalusi. Peame sellele tuginedes edasi liikuma, et oma bioressurssi maksimaalselt ära kasutada,“ selgitas Kruuse.

Teadlaste töö jätkamiseks kutsutakse Maaeluministeeriumi eestvedamisel kokku ministeeriumidevaheline juhtrühm. Kuna biomajandus kätkeb endas nii keskkonna-, majandus-, ekspordi- kui ka teadus- ja haridusküsimusi, siis on plaan kaasata juhtrühma töösse kõiki neid valdkondi eestvedavaid ministeeriume.

„Püüame olla võimalikult praktilised ja ettevõtjakesksed. Strateegiate asemel keskendume teekaardile, sellele, mida saab biomajanduse tugevdamiseks kiiresti ära teha. Hea ja juba töötav näide on puidusektorist, kus toodetakse ligniini keemiatööstuse tarvis,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Rohepöörde ja tehnoloogiliste arengute koosmõjul on Eestil võimalus saada biomajanduses kiire kasvu ja suurema lisandväärtusega arengute eestvedajaks Euroopas, seda näiteks sünteetilise bioloogia rakendustes, põllumajanduse digipöördes või ka biotehnoloogias.

Kruuse sõnul tuleks biomajandusele vaadata regionaalses plaanis, mis tähendaks Lääne-Eestis keskendumist sinimajanduse arendamisele ehk siis kõigele, mida on võimalik teha meres, Lõuna-Eestis kasutada ära metsarohkust ning Kesk-Eestis jälle põllumaad.

„Proovime üheskoos majandusarengule hoogu juurde anda ning näidata, et rohepöördel on lisaks keskkonnale ka selge majanduslik mõõde,“ sõnas Kruuse.

Euroopa Liidu välistest riikidest postiga tellitud seemned ja taimed ei pruugi tarbijani jõuda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.02.2022

 

Kevad läheneb, taas on aeg mõelda seemnete külvamisele ning taimede kasvatamisele. Poes on müügis suur valik erinevate taimeliikide seemneid, lai on ka taimede sortiment, kuid sageli tellitakse neid ka interneti teel. Nõuetele mittevastavad seemned ja taimed saadetakse tagasi või hävitatakse.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimib vabaturg. Nõuetele vastavaid seemneid võib vabalt ühest riigist teise tarnida, e-poest tellitud taimedel peab kaasas olema taimepass. Kuna Eesti on karantiinse taimehaiguse viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond (taimekahjustaja ei ole meil kohastunud ega levinud, kuid selle levimiseks on oht soodsate tingimuste tõttu), tuleb erilist tähelepanu pöörata selle haiguse suhtes vastuvõtlikele taimeliikide (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu jt) taimepassil olevate andmete nõuetekohasusele. Täpsemat infot selle haiguse ning taimepassinõuete kohta leiad SIIT.

EL-i välistest riikidest seemnete ja taimede tellimisel peab arvestama piirangutega. Teatud taimeliikide (põllu- ja köögiviljakultuuride) seemneid võib tuua EL-i vaid sarnase heakskiidetud kontrollisüsteemiga riikidest ning mõningate taimeliikide sissetoomine on sootuks keelatud. Kõikidel seemnepartiidel ning taimedel peab sissetoomisel olema kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille on väljastanud päritoluriigi riiklik taimekaitseteenistus. Tellija peaks enne tellimuse vormistamist veenduma selle dokumendi olemasolus. Juhul kui fütosanitaarsertifikaadi info toote juures puudub, tuleb see eraldi välja selgitada. Kehtestatud nõuete eiramisel EL-i välistest riikidest saabunud seemned ja taimed hävitatakse või saadetakse lähteriiki tagasi ning raha selle eest tarbijal tagasi ei ole võimalik saada.

Kindlasti tuleks ostmisel silmas pidada, et ka Suurbritanniale laienevad seoses EL-ist väljaastumisega samad reeglid, mis teistelegi EL-i välistele riikidele. Nimekirjad, millistest EL-i välistest riikidest milliseid seemneid tohib tellida või reisilt kaasa tuua, leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT. Info taimede ja taimsete saaduste impordinõuete kohta on leitav SIIT.

Urmas Kruuse: Elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest

Maaeluministeerium
Pressiteade
28.01.2022

 

28. jaanuaril toimus XIV ülemaailmne põllumajandusministrite tippkohtumine, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist „Global Forum for Agriculture“. Videosilla vahendusel toimunud kohtumisest võtsid osa ligi 100 riigi põllumajandusministrid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eestit esindas tippkohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul väärib ministrite tippkohtumise peateema „Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast“ laiemat käsitlemist ka Eestis. „On aeg teadvustada, et meie kõigi elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest. Inimkond on viimase 150 aasta sees võtnud tohutu intensiivsusega kasutusele looduse pakutavaid ressursse. Nüüd tuleb hakata loodushoidlikumalt majandama, et ka meie järeltulijatele jääks viljakandvat maad,“ ütles Kruuse.

Oma sõnavõtus vaatas Kruuse tagasi viie aasta eest Tallinnas toimunud kõrgetasemelisele konverentsile, kus juba juhiti tähelepanu muldade kestliku majandamise olulisusele. „Teemad, mille me toona fookusesse tõstsime, on nüüd sisse kirjutatud Euroopa Liidu uude mullastrateegiasse. Käima on lükatud ambitsioonikas Euroopa mullakokkuleppe missioon ja Euroopa Liidu mullaseirekeskus. Ministritena peame seisma hea selle eest, et need algatused ellu viidaks,“ rõhutab Urmas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on Eesti põllu- ja metsamehed kasutanud toidutootmiseks olulisimat ressurssi üsna heaperemehelikult, aga meil tuleb pidevalt hinnata, kas see, mis me praegu teeme, on piisav. „Mullatervist puudutavate eesmärkide täitmiseks on vaja rohkem andmeid ja teadmisi, kuidas neid terviklikult rakendada. Eesti on loonud süsteemi, kus pea kõiki muldi puudutavaid andmeid saab analüüsida GIS-süsteemi põhiselt. See annab võimaluse teha nii riigi kui ka kohalikul tasemel mitmesuguseid analüüse ja targemaid otsuseid. Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad,“ selgitas Urmas Kruuse.

Tippkohtumine lõppes ühisavaldusega, mis on leitav SIIT. Tippkohtumisel osalenud ministrite mullatervisest kantud sõnavõtte saab kuulata konverentsi kodulehel.

Tegemist oli järjekorras XIV maailma põllumajandusministrite tippkohtumisega, mille kokkukutsuja on läbi aegade olnud Saksamaa põllumajandusminister. Kohtumise sees toimusid erinevad töötoad, Eesti osales neist mullatervisele fokusseeritud töögrupis.

Ootame uue, 2022. aasta toidupiirkonna kandidaate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.01.2022

 

Maaeluministeerium ootab tänasest, 26. jaanuarist Eestimaa erinevate piirkondade esindajate sooviavaldusi 2022. aastatoidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse oma piirkonda uuest küljest avada ja toidu kaudu tutvustada nii lähemalt kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks osa meie vaimsest kultuuripärandist. Seitsmendat korda toimuv konkurss aitab esivanemate toidutraditsioone tutvustada, aga samas ka uusi huvitavaid toidutooteid esile tuua,” ütles minister.

Toidupiirkonna tiitli kandjad on läbi aastate olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa. 2021. aasta oli pühendatud Põhja-Eesti paepealsetele maitsetele.

Mais kuulutatakse välja uus toidupiirkond, kellele antakse pidulikult üle tiitel koos maitsete aasta rändkahvliga.

„Kõikide piirkondade maitsed on aastate jooksul tublisti rikastanud meie toidulauda ja teadmisi kohalikest toidutraditsioonidest. Lisaks on see pakkunud tänuväärset kogukondadevahelist koostööd ja tekitanud sünergiat, mis kannab kaua. Jääme põnevusega ootama uusi ideid, et uhkusega välja kuulutada 2022. aasta toidupiirkond,“ sõnas Urmas Kruuse.

Kõik konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi piirkonda külastama.

Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud oodatud traditsiooniks, mis aitab tutvustada toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismi.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

 

Keelatakse titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2022

 

Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.

PRIA alustab piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse väljamaksmist

Pressiteade
24.01.2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustab täna, 24. jaanuaril piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse väljamaksetega. Kõik toetused makstakse toetusesaajatele välja käesoleva nädala jooksul.

 PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „COVID-19 pandeemia on ka loomapidajate jaoks olnud raske ning tegime kõik endast oleneva, et olukorra leevendamiseks mõeldud toetus jõuaks võimalikult kiiresti taotlejateni. Rõõm on öelda, et saame maksetega alustada tähtajast varem ning juba selle nädala jooksul jõuavad maksed toetusesaajate arvetele.“

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse ühikumäärad kinnitati PRIA poolt 19. jaanuaril ning on järgnevad:

  • piimalehmad – 36,69 eurot/piimatõugu lehma kohta;
  • sead – 0,48268 eurot/taotleja tööjõukulu ühe euro kohta, mis ei ületa 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetuse taotluste vastuvõtt toimus 1.-7. detsembril 2021. aastal. Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

MES andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus

PRESSITEADE
24. jaanuar 2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis 21.01.2022 maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Meelis Annuse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
21. jaanuar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu valis täna toimunud koosolekul sihtasutuse juhatuse liikmeks Meelis Annuse.

„Konkurss MES-i juhatuse liikme ametikohale õnnestus igati. Suur huvi MES-i juhatuse liikme ametikoha vastu näitab MES-i olulisust valdkonna finantseerimismaastikul. Väärikaid kandidaate oli mitmeid ja lõpliku valiku tegemine polnud lihtne. Mul on väga hea meel, et sihtasutust asub juhtima Meelis Annus, kes ühelt poolt tunneb hästi põllumajanduse ja maaelu valdkonda ning teisalt omab varasemast pikaajalist kogemust krediidiasutuste poolelt,“ ütles valikut kommenteerides Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Oopkaup.

„MES on aastate jooksul tõestanud ennast põllumajandus-, toiduainesektori ja muude maaettevõtlussektorite jaoks olulise finantseerimisasutusena. Täna ettevõtjate ees seisvad väljakutsed, sealhulgas roheüleminekuga kaasnevad, toovad kaasa uusi ja täiendavaid finantseerimisvajadusi. MES-i poolt eeldab see koostöös ettevõtjatega paindlike ja nutikate lahenduste leidmist, mida peab toetama MES-i tugev finantskompetents,“ lausus maaeluminster Urmas Kruuse. „Seetõttu on tervitatav, et Meelis Annus asub oma põllumajandus- ja pangandussektori kogemustepagasiga MES-i etteotsa.“

Meelis Annus juhtis aastatel 2015-2021 põllumeeste ühistut KEVILI, aastatel 2006-2015 töötas Swedbank AS Põhja-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhatajana, täites seejuures põllumajandussektori juhi ülesandeid ning on varem töötanud muu hulgas Aru Grupp AS-is ning Hansa Liising Eesti AS-is. Ta on lõpetanud Eesti-Ameerika Ärikolledži ärijuhtimise erialal.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on 1993. aastal asutatud isemajandav eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. MES pakub laene ja tagatisi, pilootprojektina pakub MES eraisikutele eluaseme kaaslaenu krediidiasutustega Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Lisaks opereerib MES maaelu nõuandeteenistust ning panustab aktiivselt maaelu mainekujundusse.