Euroopa Liit plaanib sulgeda turu metsade raadamise kaudu toodetud toodetele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2022

 

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli olulise punktina arutelu all määruse eelnõu, mis puudutab metsade raadamise ja degradeerumisega seotud toodete pakkumist Euroopa Liidu turul.

Eelnõu piiraks selliste toodete ja kaubagruppide sisenemist Euroopa Liidu turule, mis on toodetud või kasvatatud raadatud maadelt. Raadamine on metsade raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsade majandamine.

„Kuigi eesmärk on üllas, tekitas metsade raadamise eelnõu ministrite nõukogus elavat mõttevahetust, sest selle rakendamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist. Siin on veel sügavat analüüsi vajavaid kohti, kuhu tuleb kaasata ekspertiisi ja erinevaid osapooli,“ ütles nõukogu töös osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. Soov piirata oluliste kaubagruppide müüki Euroopa turul, mõjutab oluliselt nii Euroopa Liidu ettevõtteid ja pädevaid asutusi kui ka kogu kaubavahetust.

„Omaette küsimuseks on, kuivõrd suudame me töös oleva määrusega peatada metsade raadamise kolmandates riikides, eriti nende saaduste puhul, mille järele nõudlus maailmaturul kasvab,“ märkis Kruuse.

Ministrid jõudsid arusaamisele, et teema edasise arengu osas on vaja leida tasakaal eesmärkide ja nende rakendatavuse osas.

Maaeluminister Kruuse rõhutas arutelul omalt poolt, et metsarikastes riikides nagu Eesti, peab jääma võimalus taastada poollooduslikke kooslusi ja muid avatuid kaitsealuseid maastikke. Samuti on oluline jälgida, et halduskoormus ja kulud, seda eriti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ei kasvaks üle pea.

Maaeluminister Urmas Kruuse osales esmaspäeval, 21. veebruaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidususe kõrval oli arutelu all ka metsade raadamisega seotud teema. Lisaks oli ministril kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega.

Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Kruuse tõstis Euroopa Komisjoni volinikuga kohtumisel esile mullatervise olulisust ja Eesti oludega arvestamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruusel oli täna kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega, kellega toimus elav arutelu Euroopa mullastrateegia, taimekaitse ja ühise kalanduspoliitika teemadel.

Kohtumise peateemadena kerkisid esile mullatervise olulisus ja Eesti oludega arvestamise vajalikkus.

Euroopa Liidu mullastrateegia näeb ette parandada 2050. aastaks mullaökosüsteeme, suurendades muldade vastupidavusvõimet.

Kruuse kinnitas kohtumisel, et muld ja mullatervisest hoolimine on meie jaoks väga oluline. „Eestil on juba praegu head mullaandmed, mis aitavad maad teadlikumalt kasutada. Meil on väga hea riiklikult koordineeritud mullaproovide süsteem, mida oleme valmis tutvustama ka teistele liikmesriikidele,“ rääkis minister Kruuse.

Muld on oluline ressurss, mida tuleb hoida, seega toetab Eesti kindlasti Euroopa mullaproovide algatust “Testi oma mulda tasuta“, mis aitab tõsta maakasutajate teadlikkust.

Murekohana tõi maaeluminister Urmas Kruuse välja vajaduse säilitada põllumajandusmaa toidutootmiseks olulise ressursina. „Looduse hea seisundi hoidmine ja taastamine on tähtis, aga küsimus on selles, kuidas. Eesti kui metsarikka riigi territooriumist 50% on kaetud metsaga, põllumajandusmaaga vaid 20%. Seega on meie jaoks oluline, et põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatav maa selleks ka jääks ning et säiliks ka avatud maastik, poollooduslikud kooslused ja niidud koos neist tulenevate avalike hüvedega,“ selgitas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et Euroopa Komisjonil tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel võimalikult palju liikmesriikide eripäradega. Näiteks turvasmuldade kaitsmise meetmete puhul peab liikmesriikidele jääma võimalus ise otsustada, kus ja kuidas neid rakendada. Elurikkuse strateegias nimetatud 10% maastikuelementide hulka tuleks arvata ka poollooduslikud kooslused ja veekaitsevööndid. Sama vajadus kerkib teravalt esile taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise nõuete kehtestamisel, kus Eesti võiks juba praegu olla heaks eeskujuks enamikule liikmesriikidest.

Kahepoolse kohtumise käigus esitas Urmas Kruuse Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinikule Virginijus Sinkevičiusele küllakutse Eestisse.

Urmas Kruuse: Rohepööret ellu viies tuleb arvestada liikmesriikide eripäraga

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Brüsselis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peateemana on arutelu all Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus.

Minister Kruuse sõnul seab kliimaeesmärkide täitmise kohustus riikide ette tõsiseid väljakutseid, mis nõuab targalt tegutsemist ning vajadust kaasata kliimaeesmärkide täitmisesse ka kolmandaid riike, et meie ettevõtete konkurentsivõime ei kannataks.

„Rohepööre peab toimuma globaalselt. Ühelt poolt peavad Euroopa Liidu keskkonnaeesmärgid ja standardid laienema rahvusvahelisse kaubanduspoliitikasse,  teisalt peame samal ajal seisma ka Euroopa Liidu sisese konkurentsivõime säilimise eest, “ sõnas Kruuse. „Võtame või eelnõu, mis praegusel kujul näeb ette Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist 50% võrra. Eestil on keeruline sellega kaasa minna, sest meie tase on juba täna mitu korda väiksem kui paljudes teistes liidu riikides,“ lisas minister.

Eesti läheb eelolevale kohtumisele seisukohaga, mis nõuab keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel liikmesriikide eripäradega arvestamist.

„Igal juhul ei tohi kõrgemate kliimaambitsioonide seadmine ohustada kohapealset tootmist,“ toonitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel on lisaks nimetatud teemadele arutelu all ka metsade raadamise määruse eelnõu. Lisaks on päevakavas ülevaade liidu turuolukorrast ning fütosanitaarküsimustest.

Päevakavva on planeeritud ka kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega, et vahetada mõtteid mullastrateegia, taimekaitse ja ühise kalanduspoliitika teemal.

Maaeluminister Urmas Kruuset saadavad kohtumisel ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand. Lisainfot eeloleva kohtumise kohta leiad Euroopa Liidu Nõukogu kodulehelt.

Maaeluminister kohtus Austraalia peakonsuli ja Araabia Ühendemiraatide väliskaubandusministriga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.02.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna Expo 2020 raames Austraalia peakonsuli Ian Hallidayga, kes andis ülevaate Austraalia tegevustest Pärsia lahe piirkonna turule sisenemisel.

Peakonsul rõhutas, et igale riigile tuleb läheneda eraldi ning ekspordi edendamisel on edu eelduseks järjepidevus. Mõne riigi puhul on oluline nimetada sinna ekspordinõunik. Lisaks tasub omada kohapealset partnerit, kes on kursis kohalike olude ja reeglitega.

Peakonsul kinnitas, et Araabia Ühendemiraadid on värav Pärsia lahe piirkonda sisenemiseks. Kruuse ja Halliday leidsid, et pandeemia on toonud kogu maailmas teravalt päevakorda toiduga kindlustatuse teema.

Teine kohtumine oli Urmas Kruusel täna Araabia Ühendemiraatide väliskaubandusministri Thani Al Zeyoudiga, kes avaldas tänu Eesti riigile Expo 2020 võimaluste aktiivse kasutamise eest. Eesti on toonud messi raames Araabia Ühendemiraatidesse äridelegatsioone väga erinevatest sektoritest. Maaeluministrit saatis põllumajanduse ja toidutootjate esindajatest koosnev äridelegatsioon.

Ühendemiraatide väliskaubandusminister oli avatud erinevatele koostöövõimalustele, eriti huvitas teda tervet tarneahelat hõlmav andmetöötlus.

Kohtumisel markeeriti ära ka Araabia Ühendemiraatide ja Eesti ärinõukogu käivitamise tähtsus koostöö tõhustamiseks.

 

Urmas Kruuse Araabia Ühendemiraatide väliskaubandusministriga
MaaeluministerUrmas Kruuse Araabia Ühendemiraatide väliskaubandusministriga
Maaeluminister Urmas Kruuse Austraalia peakonsuliga
Maaeluminister Urmas Kruuse Austraalia peakonsuliga

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab linnupidajatele infotunni lindude gripist

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.02.2022

 

Teisipäeval, 22.02 kell 14.30-16.30 toimub infotund linnupidajatele. Amet annab linnupidajatele ülevaate lindude gripi hetkeolukorrast, selle ennetamisest ja tegevusjuhistest, kui linnud haigestuvad grippi.

Viimastel aastatel on linnupidajate arv suurenenud, eriti just nn hobipidajate osas. Infotunnil on plaanis tutvustada lindude gripi alast olukorda, haiguse ennetamist ja bioturvalisuse meetmeid. Lisaks, kuidas ära tunda lindude grippi ning mida teha, kui tekib haiguse kahtlus.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli eelmine lindude gripi hooaeg väga raske ning ka sellel aastal vaibumise märke ei paista. „Euroopas tuvastatakse jätkuvalt nii kodulindudel kui ka metslindudel lindude grippi. Kuna peagi on taas algamas metslindude ränne, siis lindude gripi oht meie piirkonnas võib suureneda ja kõik linnupidajad peavad selleks valmis olema,“ selgitas Jaarma infotunni olulisust.

Kuna kõik linnupidajad peavad registreerima oma lindude pidamise koha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) loomade registris, siis on infotunnile kaasatud ka PRIA esindajad, kes omalt poolt annavad ülevaate andmete esitamise korrast põllumajandusloomade registrile ja tutvustavad nende esitamist e-PRIAs.

Täna on haigus levinud meie kohalike metslindude seas ja oht kodulindudele on suur. Sellel nädalal tuvastati Eestis taas surnuna leitud luigel lindude gripp Saaremaal. „Seega peavad kodulindude pidajad olema jätkuvalt hoolsad, vältimaks haiguse levikut lindlasse,“ selgitas Jaarma.

Infotunni kohta leiab täpsemalt lugeda siit.

Urmas Kruuse kohtus Dubais Araabia Ühendemiraatide kliimamuutuste ja keskkonnaministriga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse on visiidil Araabia Ühendemiraatides, et aidata kaasa koostööle Araabia Ühendemiraatidega ning ärisuhete arendamisele põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonnas.Visiidi raames kohtus Kruuse Araabia Ühendemiraatide kliimamuutuste ja keskkonnaministri Mariam bint Mohammed Saeed Hareb Almheiriga.

Kahepoolsel kohtumisel arutleti teaduse ja innovatsiooni valdkonna ja kestliku toidutootmise koostöö teemadel. „Kvaliteetse toidu tootmine algab hoolikalt valitud toodangust. Eesti visiitkaardiks on värske õhk, puhas vesi, mis on puhta toidu tootmise eelduseks. Meie ettevõtted kasutavad kaasaegset tehnoloogiat, et muuta tootmine ja logistika võimalikult efektiivseks ja sanitaarseks ning vähendada nende keskkonnamõju,“ ütles Kruuse Eesti toidutootmise plusse tutvustades.

Kruuse esitas kohtumisel Araabia Ühendemiraatide ministrile küllakutse. „Kuna tehnoloogia on meie tulevases koostöös oluline teema, oleme avatud edasistele aruteludele aretuse, sünteetilise bioloogia, digiteerimise, bioressursside ja vesiviljeluse vallas,“ sõnas Kruuse.

Ühendemiraatide minister Mariam bint Mohammed Saeed Hareb Almheiri lubas toetada Eesti initsiatiivi kuulutada aasta 2025 rahvusvaheliseks rukkiaastaks. Mõlemad ministrid avaldasid valmisolekut allkirjastada vastastikuse mõistmise memorandum.

Eesti peamised ekspordiartiklid rahvusvahelistele turgudele on piimatooted, teravili, kala ja kalatooted, liha ja lihatooted ning piiritusjoogid.

Dubais toimuval toidumessil Gulfood on Eesti esindatud kala ja mereandide, mineraalvee ja muude jookide, maiustuste, piimatoodete, imikutoitude ja erinevate suupistetega, nagu kartulikrõpsud ja külmkuivatatud tooted. Paljud tooted on toodetud mahepõllumajanduslikult.

Maaeluministrit saadab 15.–17. veebruarini vältava visiidi raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoja viieliikmeline äridelegatsioon. Kavas on erinevaid kohtumisi koos rahvusvahelise toidumessi Gulfood ja Dubai EXPO külastamisega.

Lisatud foto toimunud kohtumiselt.

2021. aasta keskkonnatoetused on põllumeestele ja loomapidajatele välja makstud

Pressiteade
14. veebruar 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 2021. aastal taotletud keskkonnatoetused põllumeestele ja loomapidajatele välja maksnud. Kümnekonna toetuse raames määrati loomapidajatele, põllumeestele ning poollooduslike koosluste hooldajatele kokku üle 58 miljoni euro.  

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Kui jaanuaris maksime välja piima-ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse, siis nüüd saame öelda, et ka keskkonnatoetused on tänaseks jõudnud taotlejateni. Kevadele vastu minnes on toetuste võimalikult kiire jõudmine põllumeesteni väga oluline ning oleme rõõmsad, et saime toetustaotlused kiiresti menetletud ning toetused varakult välja makstud.“

Keskkonnatoetused 2021. aastal

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Kuidas muuta toidutootmine Eestis kliimaneutraalseks?

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2022

 

Maaeluministeeriumi eestvedamisel alustati sel nädalal tööd uue innovatsiooniprojektiga, mille käigus plaanitakse kaardistada rohepöördega seotud väljakutsed põllumajandustootjate jaoks ning otsida uusi julgeid lahendusi, kuidas muuta toidutootmine aastaks 2035 kliimaneutraalseks.

Ministeeriumi innotiimi juhi  Sandra Salomi sõnul on tööga alustamiseks viimane aeg, sest rohepööre kogub kiiresti tuure. „Põllumajandussektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, et toota piisavalt toitu, samal ajal panustades keskkonna ja kliimaeesmärkidesse. Meie eesmärgiks on leida lahendusi, kuidas saaks parimal moel rohepöördega kaasa minna ja kuidas rohepööre põllumajandussektori heaks tööle panna,“ ütles ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Sandra Salom.

„Innovatsioonitiimi tööd võib lugeda edukaks, kui koostöös põllumajandustootjatega kasvab teadmine, mida ja kuidas kliimamõju vähendamiseks teha saab,“ lisas Salom.

Kliimamuutuste pidurdamine on üheks prioriteetseks teemaks nii globaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti on oma pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, aga ühtlasi ka konkurentsivõimeline, teadmistepõhine majandus, kus on tagatud turvaline elukeskkond ja võime kliimamuutuste ebasoodsaid mõjusid vähendada ning positiivset ära kasutada. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et kõik sektorid panustaksid, sealhulgas põllumajandussektor.

Maaeluministeeriumi innovatsiooniprojekti meeskonda kuuluvad ministeeriumi enda töötajatele lisaks eksperdid Keskkonnaministeeriumist, Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja Maaelu Edendamise Sihtasutusest.

Tegemist on ühe innovatsiooniprojektiga kümnest Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammist. Kõikide meeskondade esimese etapi tööde tulemusi oodatakse mai lõpuks.

Põllumajandus- ja Toiduamet Eesti meest võõrsuhkruid ei tuvastanud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.02.2022

 

Eelmisel aastal võeti Eestis müüdavast meest 49 proovi mee autentsuse tuvastamiseks. Kokku tuvastati viies tootes võõrsuhkruid, kõik tooted olid välismaist päritolu.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa sõnul uuriti 2021. aastal 49 meeproovist võõrsuhkruid ehk lisatud suhkruid. „Proovidest kümme olid Eesti päritolu ja 39 välismaist päritolu meed. Proove võeti nii kauplustest, hulgiladudest, turult kui ka meepakenduskeskusest,“ kirjeldas Laurimaa.

„Viiel juhul tuvastati tootes võõrsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal, siis Eesti meest võõrsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli välismaist päritolu toodetega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Neljal juhul kõrvaldati tooted müügilt ja ühel juhul oli toode läbi müüdud,“ selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on kõnealustest partiidest endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Tooted, mis 2021. aastal sisaldasid võõrsuhkruid:

1) Vinnis erinevate lillede mesi, parim enne 03.08.2023, partii nr L219, 300 g purk. Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Mee maaletooja oli SANITEX OÜ. Mesi oli saadetud Eestisse Läti ettevõttest SIA Vinnis. Toode kõrvaldati müügilt.

2) 20g édesítöMagyar Virágméz Honey, parim enne 07.01.2023. Ungari mesi.

Mee maaletooja: Mogyi Eesti OÜ. Mesi oli saadetud Eestisse Ungari ettevõttest Molnár Lászlóné. Toode kõrvaldati müügilt.

3)  VINNIS MESI, parim enne 28.06.2023, partii number L174, 500 g, Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Mee maaletooja oli AKTSIASELTS OG ELEKTRA. Mesi oli saadetud Eestisse Läti ettevõttest SIA Vinnis. Toode kõrvaldati müügilt.

4)  MESI, parim enne 26.05.2023, partii number 260523.44, Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Toode oli pakendatud Eestis Esimesi OÜ tellimusel meepakenduskeskuses Pakimesi OÜ. Toode kõrvaldati müügilt.

5) Miód nektarowy FACELIOWY, 1200 g, parim enne 09.09.2023. Mee päritoluriiki ei ole etiketil märgitud, kuid märgitud on, et toodetud Poolas.

Mee maaletooja oli OÜ ARTMO-GROUP. Mesi oli saadetud Eestisse Poola ettevõttest Kosz Natury Edyta Rek. Tooted olid läbi müüdud.

2020. aastal võeti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks ja nõuetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi. 2020. aastal olid 16% uuritud proovidest nõuetele mittevastavad ja 2021. aastal olid 10% uuritud proovidest nõuetele mittevastavad. Seega olukord on natukene paremaks läinud.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.02.2022

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused 

Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi  piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale. 

Põllumajandusministri määrusest „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ tulenevalt määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala. Sellest arvatakse maha maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks reguleerib nimetatud määrus ka nn 50 puu reeglistikku, mis tähendab, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.

Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.

Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.

Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.

Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.

Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.

Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.