Eesti kalanduspiirkonnad saavad 1,5 miljonit eurot täiendavat toetusraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2021

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) eraldas Eesti kalanduspiirkondadele 1,5 miljoni euro ulatuses lisaraha kohalike arengustrateegiate elluviimiseks. 

„Euroopa Komisjon kiitis heaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 muudatuse, mis suurendab toetusperioodi senist eelarvet 1,5 miljoni euro võrra. Eesti kaheksa kalanduspiirkonda saavad täiendavat toetusraha kasutada kohalike arengustrateegiate ja neis olevate eesmärkide elluviimiseks,“ lausus maaeluministerUrmas Kruuse.

Oma arvamuse lisavahendite saamiseks esitas seitse kalanduse algatusrühma summas 2,25 miljonit eurot, mis ületab EMKFi antud rakenduskava eelarvet ligemale kolmandiku võrra.

Maaeluministri sõnul kinnitavad kalanduspiirkondadelt laekunud arvamused, et strateegiate elluviimiseks jagub jätkuvalt potentsiaalseid projekte, mida rahastada. Meetme edukust iseloomustab ka fakt, et 30. septembri seisuga on PRIA toetusi määratud kokku 1101 projektile, millest 124 on kalanduspiirkondade vahelised koostööprojektid. Selle näitaja osas oleme EL-is riikide pingereas Poola ja Hispaania järel kolmandal kohal.

Kõigi eelduste kohaselt saab PRIA huvilistele taotlusvooru avada juba 2022. aasta I kvartalis, mis annab toetuse saajatele võimaluse ellu viia projekte, mida ilma lisarahata poleks olnud võimalik teostada.

 

Muutub investeeringutoetuste kuludokumentide esitamine e-PRIAs

Maksetaotlusel kuludokumentide sisestamise lihtsustamiseks e-PRIAs ja sellest tulenevate järelpärimiste ning muudatustaotluste arvu vähendamiseks loobub PRIA investeeringutoetuste maksetaotlustel eraldi ettemaksuarvete sisestamise nõudest. Edaspidi sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist. Selgem kuludokumentide sisestamise reeglistik muudab ühtlasi tõhusamaks kulutuste topelt finantseerimise kontrolli.

Kuludokumentide esitamisel on e-PRIAs abiks maksetaotlusel olev nupp “Vajad abi? Vajuta siia”, mille alt leiab muuhulgas ka muudetud maksetaotluste täitmise juhendid.

Muudatuse tulemusena:

Üldreeglina sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist.

Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 on maksukohustuslane (kauba või teenuse tarnija) kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või sama seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast. KMS § 37 lg 7 p 7 alusel tuleb arvele märkida kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev (nt ettemaksuarve alusel toimunud makse), kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Kui toetuse saajale ei ole tarnija poolt põhiarvet väljastatud, siis tuleb toetuse saajal seda tarnijalt küsida.

Kui põhiarvega on seotud ka ettemaksuarve(d), mille alusel on toimunud tasumised (neile on viidatud maksekorraldustes), siis laetakse ettemaksuarved põhiarve juurde lisafailidena.

Ainult väga erandlikul juhul, kui tarnija ei ole pärast ettemaksuarve täielikku tasumist väljastanud põhiarvet ning ei ole seda teinud ka toetuse saaja täiendaval nõudmisel ehk toetuse saajal ongi investeeringu tegemist tõendava kuludokumendina olemas ainult ettemaksuarve, võib maksetaotlusele sisestada ka ettemaksuarve andmed. Sellisel juhul peab ettemaksuarvega koos olema esitatud kindlasti ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mis tõendab toetatava tegevuse tegelikku üleandmist toetuse saajale.

Sellega seoses on muudetud maksetaotlusel ka kuludokumendi andmevälja „Kuludokumendi tasumise kuupäev“ väärtuse kontrolli selliselt, et oleks võimalik sisestada kuludokumendi kuupäevast varasemat tasumise kuupäeva. Vastav juhis taotlejale: esimesena sisestatakse kuludokumendi tasumise kuupäev. Kui kuludokument on tasutud mitmes osas, siis sisestatakse viimase ja lõpliku osa tasumise kuupäev. Tasumise kuupäeva sisestamisel teeb süsteem automaatse kontrolli kuludokumendi kuupäeva suhtes  ja vajadusel kuvatakse hoiatusteade, et juhtida kasutaja tähelepanu võimalikule sisestusveale.

Kui kuludokumendina sisestatakse põhiarve, aga tasumine on toimunud põhiarvest varem väljastatud ettemaksuarve alusel, siis on loogiline, et kuludokumendi tasumise kuupäev on sisestatud kuludokumendi kuupäevast varasem ning kuvatavat hoiatusteadet võib eirata.

Kui sisestatud kuludokumendi tasumise kuupäev on varasem kuludokumendi kuupäevast, siis kuvatakse väljapõhine hoiatusteade: „Kuludokumendi tasumise kuupäev ei saa üldjuhul olla varasem kuludokumendi väljastamise kuupäevast. Palun kontrollige sisestatud tasumise kuupäeva õigsust. Kui tasumine on toimunud varem väljastatud ettemaksuarve alusel ehk tasumise kuupäev on põhiarve kuupäevast varasem, siis võite käesolevat hoiatusteadet ignoreerida.“

Käesolev muudatus tuleb aluseks võtta uute maksetaotluste puhul. Kui juba esitatud ja menetluses pooleli olevate maksetaotluste kuludokumentide sisestus vastab seni kehtinud reeglitele, siis sisestust eraldi muutma ei pea. Iseasi, kui muudatustaotluse esitamiseks on veel ka teisi põhjuseid. Kui juba esitatud maksetaotlustel ei vasta kuludokumentide sisestus seni kehtinud reeglitele ning andmete sisestust on vaja parandada, siis on mõistlik muuta andmete sisestus vastavaks uutele reeglitele, sisestades põhiarve andmed. Muutmiseks vajalike andmete olemasolul teeb vajalikud parandused PRIA.

Euroopa metsaomanikud ootavad Euroopa Metsastrateegialt piirangute asemel tuge metsade majandamisele

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
7. oktoober 2021

 

Esmaspäeval kogunesid Austrias Viinis metsaomanike ja metsamajandajate esindajad üle Euroopa, et arutada suvel avaldatud Euroopa metsastrateegia üle aastani 2030. Metsaomanike hinnangul vajab strateegia uute piirangute asemel selgemaid eesmärke ja reaalselt teostatavaid tegevusi jätkusuutliku metsanduse edendamiseks.

Konverentsil osalejad väljendasid oma muresid seoses Euroopa Metsastrateegiaga aastani 2030, mis õõnestab Euroopa multifunktsionaalse metsanduse tänaseks saavutatud tasakaalu sotsiaalsete-, keskkonna- ja majandushuvide vahel. Jätkusuutliku metsamajanduse edendamise asemel keskendutakse strateegias hoopis uute piirangute loomisele. Eesti metsaomanikke esindasid Viinis toimunud konverentsil Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Jaanus Auna sõnul tõi ühine mure uue metsastrateegias seatud eesmärkide pärast Viini kokku nii rahvusvahelised metsaomanike- ja riigimetsamajandajate esindusorganisatsioonid kui ka kohalike metsaomanike esindajad Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Rootsist. Aun nendib, et õhkkond konverentsil oli väga üksmeelne kuid ootusärev, sest rahulolematust uues strateegias kirjapanduga tundsid kõik kohaletulnud. “Strateegia toon on pigem metsaomanike tegevust piirav, mitte metsade veelgi paremale majandamisele innustav. Metsakasvatuse hoogustamine on peaaegu täielikult puudu, kuigi vajame metsadest kõrgekvaliteedilist puitu, et kliimamuutuste leevendamiseks fossiilset päritolu materjalidele alternatiive pakkuda. Samuti peab säilima metsade võime efektiivselt süsinikku siduda, mille tagamiseks vajame samuti õigeid metsakasvatuslikke valikuid,,” selgitas Aun metsaomanike rahulolematuse tagamaid.

Arpo Kullerkupu sõnul toodi Viinis allkirjastatud ja Euroopa Komisjonile adresseeritud ühisdeklaratsioonis välja mitmeid probleemkohti, mis vajavad täiendamist ning põhjalikku selgitamist. Muuhulgas oldi äärmiselt pettunud, et Euroopa Komisjon ei märka meie metsamajanduse edulugu. “Euroopa on ainuke maailmajagu, kus metsa osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, koostöö metsaomanikega ja jätkusuutliku metsamajandamise edendamine saab olema edu võti ka tulevikus,” lisas Kullerkupp.

Euroopa metsaomanikud ja -majandajad teadvustavad, kui oluline on strateegiaga soovitud eesmärkide täitmine ja on valmis sellesse igati panustama. Kuid hoiatavad samas juba ette, et uue poliitika elluviimine ei saa toimuda sektori rolli ja panust teadvustamata ning nende huvisid ja ettepanekuid arvestamata. Ühispöördumise allkirjastajad ootavad Euroopa poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et nende rolli maapiirkondade arendamisel ning majandusse ja keskkonda panustamisel jätkuvalt hinnatakse.

Viinis allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee.

Fotod kohtumiselt, autor: Marko Kovic (LFBÖ): https://photos.app.goo.gl/QiHD7GFotZdjbpB98

Maaeluminister kohtub Hiiumaa tublide inimestega

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.10.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab täna, 6. oktoobril Hiiumaad, et kohtuda Eesti väikesaare põllumajandusettevõtjate ja toidutootjatega.

„Pean Hiiumaa visiiti väga oluliseks, kuna isegi koroona ajal külastavad ministrid tihedamini Brüsselit kui oma väikesaarte tublisid inimesi. Leian, et ettevõtjad ja kogukonnad, kes saartel elu hoiavad ja seda edasi viivad, väärivad tähelepanu ja märkamist, sest nende väljakutsed on sageli suuremad kui mandril,“ ütles Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevaid ettevõtjaid Hiiumaal jagub. Möödunud, 2020. aastal oli saarel üle 600 isiku, kes taotlesid põllumajanduslikke pindalatoetusi või kelle nimele on registreeritud põllumajandusloomi või mesilasperesid.

Põllumajandusloomade registrisse on Hiiumaal kantud 674 piimalehma, 4316 lihaveist, üle 1600 lamba ja kitse, üle 800 mesilastaru, aga ainult üks siga.

Ettevõtjatega kohtumisele lisaks mahub ministri päevakavva kokkusaamine Põllumajanduse- ja Toiduameti Kärdla esinduse töötajatega, jääb aega kuulata Hiiumaa Tarbijate ühistu plaane ning külastada kohalikku toitu pakkuvat väikeettevõtet Lest & Lammas.

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
5.10.2021

 

 1.–17. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 5. oktoobril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1958 mesinikku ja toetust taotleti kokku 38 062 mesilasperele. Toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 1. oktoobril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2021. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 22,68 eurot mesilaspere kohta.

Toetus makstakse taotlejatele välja ning toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelt hiljemalt 15. oktoobril.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas piirangutsoonid sigade Aafrika katku taudikoldele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas sigade Aafrika katku (SAK) taudikolde ümber olevad piirangutsoonid. 3 ja 7 km raadiusega piirangutsoonid kehtestati OÜ Pihlaka Farmi ümber 14.07.2021 pärast SAK-i diagnoosimist. Taudi tõttu hukati farmis kõik peetavad sead ning tehti põhjalik puhastus ja desinfitseerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul võib tehtud uuringute põhjal öelda, et taud võis farmi jõuda kas farmi teenindava transpordi, saastunud sööda ja mõningate hinnangute alusel ka verdimevate putukate vahendusel. „Viiruse esinemise kohta lähikonnas andis kinnitust samal ajal loomapidamiskohast vaid paari kilomeetri kauguselt leitud sigade Aafrika katku nakatunud metssea korjus,“ kommenteeris Kalda, lisades, et kõne all olev juhtum ja uuringud näitavad väga selgelt, kui oluline on seafarmides rakendada järjepidevalt kõiki bioturvalisuse meetmeid, et vältida viiruse jõudmist farmi.

Kodusigadel tuvastati SAK esimest korda Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAKi tõrjele üle 10 miljoni euro.

Metssigadel tuvastati SAK esimest korda 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Praeguse seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja kellel on tekkinud haigusetekitaja vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda ajavahemikku (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK-i vabaks ajaks metssigade hulgas.

2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis. 2021. aasta üheksa kuuga on SAK tuvastatud 54 metsseal.

Maaeluminister: koolilaste toidulauale peab jõudma rohkem tervist toetavat toitu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Valitsus kinnitas täna riigieelarve, millega suunatakse 1,65 miljonit eurot koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks. 

„Käivitame pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda koolides rohkem mahetoitu. Lisaks toetame järgmise aasta riigieelarvest koolikava kaudu puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete suuremat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest enam tervist toetavat toitu,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuleva aasta riigieelarvega suurendatakse ka toiduohutuse valdkonna rahastust. „Eestis müüdav toit peab olema tarbijale ohutu. Seetõttu tehakse 200 000 euro eest enam toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid,” lisas minister.

Et edendada eksporti ja luua ettevõtetele paremaid võimalusi osaleda välismessidel, makstakse järgmisel aastal turuarendustoetusi kokku 400 000 euro ulatuses. Lisaks suureneb 800 000 euro võrra tõuaretustoetusteks makstav summa – kokku makstakse 2022. aastal tõuaretustoetusi enam kui 4,5 miljonit eurot.

Maaeluministri sõnul on toiduohutuse tagamisse, ettevõtete ekspordivõimekusse ja keskkonnahoidu panustamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks vaja teaduspõhist poliitikakujundamist. „2022. aastal suunatakse riigieelarvest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks üle 1,3 miljoni euro.”

Lisaks arutatakse valitsuskabinetis võimalust maksta kriisitoetust riigieelarve reservi vahenditest.

Kokku toetatakse põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektorit ning maaelu järgmisel aastal ligikaudu 380 miljoni euroga. Kasvab ka põllumajandustootjatele makstav otsetoetuste maht, milleks on tuleval aastal kokku enam kui 190 miljonit eurot.

Valmisid veebirakendused surnuna leitud metsseast ja linnust teavitamiseks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduametit saab surnuna leitud metsseast ja linnust teavitada rakenduste kaudu.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on mõlemad nutilahendused vajalikud abivahendid nii ametile kui ka sea- ja linnupidajatele ja jahimeestele. „Valminud rakendused on lihtsasti kasutatavad, edastavad andmeid reaalajas ning võimaldavad ametil teavitustele operatiivsemalt reageerida ja saada ülevaadet sigade Aafrika katku (SAK) ja lindude gripi levikust looduses,“ selgitas Kalda.

„Teave surnuna leitud metssigade ja -lindude kohta aitab kaasa SAKi ja lindude gripi leviku piiramisele. Kui teame haiguste leviku ulatust, siis on nii loomapidajatel kui PTAl võimalik tõhusamalt teha endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigade ja -lindudeni,“ kirjeldas Kalda.

Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil https://seakatk.ee/teata ja linnust aadressil https://linnugripp.ee/teata arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu. Samuti saab märkida leiukohad kaardile. Rakendused on nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Rakendustest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud surnuna leitud metssigade või lindude  leiukohti. Kaartide andmete põhjal saavad leiukohtade läheduses asuvad sea- ja linnupidajad veelgi hoolsamad olla.

Lindude gripp ja SAK on väga ohtlikud haigused, mis põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suurt suremust, sh majanduslikku kahju. Selleks, et ennetada haiguste levikut, tuleb uurida surnuna leitud metssigu ja linde. SAKi kohta saab rohkem lugeda siit ja lindude gripi kohta siit.

Valitsuskabinet toetab maale elama asumist soodustava pilootprogrammiga alustamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.09.2021

 

Valitsuskabinet otsustas teisipäeval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

„Tegemist on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostuse võimalusi maal ning aitab seeläbi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul on maapiirkonnas peamisteks probleemideks kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud täiendavate lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. „Siin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutõrke mõju,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega rakendama pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kõige keerulisem.

Urmas Kruuse sõnul analüüsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid ning piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nõudlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.

Pilootprojekti elluviimiseks on planeeritud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad tingimused töötab välja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nõukogu.

Pilootprojekti eesmärk on soodustada maale elama asumist, mis panustab Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030, mille visiooniks on, et maal on hea elada!

Maaeluministeerium: põllumajandustootjate kindlustunne I poolaastal paranes ja tulemuslikkus kasvas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2021

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et mullune hea teraviljasaak ja kõrged hinnad aitasid põllumajandustootjatel tegutseda kasumlikult ka 2021. aasta I poolaastal ning kasvatada investeeringute mahtu.

„Hea on see, et põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek on võrdluses varasema kahe aastaga paranenud ja ettevõtjate kindlustunne on süvenenud. Põllumajandussektori ettevõtted on teinud investeeringuid suuremas mahus kui varasematel aastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samas tõdes minister, et majandamise teeb keerukaks sisendihindade jätkuv kallinemine, mille mõju võib kanduda II poolaasta majandustulemustesse.

Lühiajastatistika andmetel oli 2021. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 338 miljonit eurot (+2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga); kogukulud vähenesid samal ajal 0,2% ja olid 405 miljonit eurot.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aasta esimesel poolel 1 057 miljonit eurot ehk 4,4% enam kui mullu samal ajal. Kiire kulude kasv kahandas kasumit. Toiduainetööstuste kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ja oli 24,6 miljonit eurot. Kasumit suutsid kasvatada vaid piima- , kala- ja pagaritööstused.

Teravilja tänavust saagiootust kahandab suvine kuivus. Samas hinnad nii maailmaturul kui ka Eestis püsivad kõrgel. 2020. aasta sügisel alanud hinnatõus jätkus ka 2021. aasta esimesel poolel. Teravilja kasvupind on veidi väiksem eelmisest aastast. Teravilja kasvatatakse 367 237 hektaril, millest 51% on suviteravili ja 49% taliteravili. Kartuli kasvupind vähenes aastases võrdluses 7,4%, mille peamiseks põhjuseks oli väga madal hind. Kartulit kasvatatakse 2021. aastal 3371 hektaril.

Köögiviljade tootjahinnad, mis vaatamata 2020. aasta kehvale saagile olid aasta alguses madalad, pöördusid veebruarist tõusule. Kuue kuu keskmised tootjahinnad olid 11–42% kõrgemad aastatagusega võrreldes. Köögivilja kasvupind 2021. aastal on 1877 hektarit, mis on viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Eestis toodeti 2021. aasta esimesel poolel 38 670 tonni liha ehk pea samas koguses kui mullu samal ajal. Samas linnuliha toodang oli viimase viie aasta võrdluses suurim (11 390 t) ning kasvas eelmise aasta võrdluses 6% võrra. Liha kogutoodangus moodustas jätkuvalt suurima osakaalu, 56% sealiha. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus suurenes 30%ni ja veiseliha osatähtsus oli 14%. Lihatööstuse müügitulu oli 175,5 miljonit eurot, kahanedes nelja protsendi võrra.

2021. aasta I poolaasta piimatoodang 422 800 tonni jäi napilt alla eelmise aasta sama perioodi näitajale. Piimalehmade arv vähenes sama ajaga 1,3%, kuid keskmine produktiivsus jätkas kasvu. Tootjatele makstav keskmine piimahind jätkas tänavu tõusu. Piimatööstustele oli aasta esimene pool edukas — kasvas nii müügitulu kui ka kogukasum, loodi rohkem lisandväärtust. Tööstused müüsid toodangut 224,2 miljoni euro väärtuses ehk 4,8% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kokku on 2021. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 402 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 41% ehk 165 miljonit eurot.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aasta I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumikodulehel.