Eestis diagnoositi kassikakul ja kanakullil lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.10.2021

 

Kahel röövlinnul tuvastati eriti ohtlik lindude gripp. Röövlinnud saavad reeglina viiruse saaklindudelt, seega ei ole põhjust arvata, et tegemist on üksikjuhtumitega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigus endiselt Eestis ringlemas ja oht kodulindudele suur. „Hiiumaal tuvastati kassikakul ja Viljandimaal kanakullil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N8. Seega peavad kodulindude pidajad olema jätkuvalt hoolsad, vältimaks haiguse levikut lindlasse,“ selgitas Kalda.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume taudi levikust ülevate saamiseks ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

2020.–2021. aastate lindude gripi levik on üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas on olnud. 31. Euroopa riigis on nakatunud ligi 23 miljonit kodulindu. „Suvekuudel tuvastati lindude grippi peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis. Täna ringleb viirus endiselt kodu- ja metslinnu populatsioonides osades Euroopa riikides ja epideemia pole veel möödas,“ kirjeldas Kalda.

Eesti toidu kuu üritustest võttis osa 50 000 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.10.2021 

Terve septembrikuu väldanud Eesti toidu kuu jooksul toimus üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi ja neist võttis osa kokku ligi 50 000 inimest.

„Eesti toidu kuu üritused osutusid populaarseks, kinnitades siinse tarbija teadlikkust kodumaise toidu väärtustamisel ning oma toitumisharjumuste suunamisel värskemale ja tervislikumale valikule,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kuigi Eesti toidu kuu ürituste programm oli võrreldes eelnevate aastatega veidi lühem, siis sellegipoolest jätkus külastajaid neile kõigile. Eesti toidukultuur areneb jõudsalt edasi ning see on igati tervitatav.“

Septembris toimus üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatu, konverentse kui ka töötube. Kuna COVID-19 viirusepuhangu tõttu olid kõik ürituskorraldajad ettevaatlikud ning väiksem külastajate arv oli ette näha, siis peeti oluliseks pakkuda Eesti toidu kuul tarbijatele üritusi ja teavet ka teises vormis. Nii olid toidukuu programmis esindatud toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning pakkumisi võis leida ka jaekaubandusest. Näiteks kogus ETV 2 kanalil näidatud lastesari “Magus Molekul” septembris kuue saatega lausa 69 000 vaatajat.

Eesti toidu kuu lõppakordina 20.–24. septembrini toimunud kalanädalal pakkus Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega tänavu kalalõunaid tervishoiutöötajatele. Viie haigla peale söödi ära 365 kilo kalafileed ja jagati ligi 2000 portsu kala.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Eesti toidu teemaline veebileht asub aadressil www.eestitoit.ee.

PTA: teeme üheskoos ettevõtjatega linnuliha märgistuse korda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.10.2021

 

Linnuliha nimetused tuleb tarbijatele korrektselt esitada. Kodulinnulihale kehtestatud normid on mõeldud ennekõike lõpptarbija huvide kaitsmiseks ja neile suurema selguse toomiseks. Nõuded on ühesugused kogu Euroopa Liidus (EL). Amet saatis ettevõtetele märgukirja, mis sai ekslikult peale „asutusesiseseks kasutamiseks“ märke, mis on eemaldatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili selgitas, et linnuliha müügil tuleb selgelt märgistusel eristada, kas tegemist on kana või broileriga. „Näiteks linnurümbad määratletakse kodukana puhul tibudeks ja broileriteks, kui tegemist on painduva (mitteluustunud) rinnakiiluga linnuga, ja kukeks, kanaks, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnuks, kui tegemist on jäiga (luustunud) rinnakukiiluga linnuga,“ selgitas Reili.

Teave tarbijale müügiks pakutavate toodete kohta tuleb esitada nii, et see oleks selge ja objektiivne. Tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust.

PTA on alati valmis ettevõtjatele selgitama kehtivaid nõudeid ja kontrollib nende nõuete täitmist. „Kuna turul on palju linnuliha pakkujaid, saatsime ettevõtetele märgukirja, et nad vaataksid üle oma toodete märgistused ning teeksid vajadusel korrektuurid, et tagada nõuetekohane märgistus. Kahjuks on ekslikult antud kirjale lisatud „asutusesiseseks kasutamiseks“ märge. Tänaseks on märge maha võetud,“ sõnas Reili.

EL-is on kehtestatud kodulindude turustusstandardid eesmärgiga parandada toote kvaliteeti, kaitsta tarbijat ja tagada standardite järjepidevus kogu EL-i turul. Need standardid sätestavad eeskirjad, millele linnulihatooted peavad vastama ning näevad ette müügikirjeldused, kvaliteedi hindamise, linnuliha töötlemise käigus imenduda võiva vee sisalduse piirid, samuti linnuliha tootmise erinevate meetodite määratluse ja märgistamise. Määrus on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008R0543.

Eesti kalanduspiirkonnad saavad 1,5 miljonit eurot täiendavat toetusraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2021

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) eraldas Eesti kalanduspiirkondadele 1,5 miljoni euro ulatuses lisaraha kohalike arengustrateegiate elluviimiseks. 

„Euroopa Komisjon kiitis heaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 muudatuse, mis suurendab toetusperioodi senist eelarvet 1,5 miljoni euro võrra. Eesti kaheksa kalanduspiirkonda saavad täiendavat toetusraha kasutada kohalike arengustrateegiate ja neis olevate eesmärkide elluviimiseks,“ lausus maaeluministerUrmas Kruuse.

Oma arvamuse lisavahendite saamiseks esitas seitse kalanduse algatusrühma summas 2,25 miljonit eurot, mis ületab EMKFi antud rakenduskava eelarvet ligemale kolmandiku võrra.

Maaeluministri sõnul kinnitavad kalanduspiirkondadelt laekunud arvamused, et strateegiate elluviimiseks jagub jätkuvalt potentsiaalseid projekte, mida rahastada. Meetme edukust iseloomustab ka fakt, et 30. septembri seisuga on PRIA toetusi määratud kokku 1101 projektile, millest 124 on kalanduspiirkondade vahelised koostööprojektid. Selle näitaja osas oleme EL-is riikide pingereas Poola ja Hispaania järel kolmandal kohal.

Kõigi eelduste kohaselt saab PRIA huvilistele taotlusvooru avada juba 2022. aasta I kvartalis, mis annab toetuse saajatele võimaluse ellu viia projekte, mida ilma lisarahata poleks olnud võimalik teostada.

 

Muutub investeeringutoetuste kuludokumentide esitamine e-PRIAs

Maksetaotlusel kuludokumentide sisestamise lihtsustamiseks e-PRIAs ja sellest tulenevate järelpärimiste ning muudatustaotluste arvu vähendamiseks loobub PRIA investeeringutoetuste maksetaotlustel eraldi ettemaksuarvete sisestamise nõudest. Edaspidi sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist. Selgem kuludokumentide sisestamise reeglistik muudab ühtlasi tõhusamaks kulutuste topelt finantseerimise kontrolli.

Kuludokumentide esitamisel on e-PRIAs abiks maksetaotlusel olev nupp “Vajad abi? Vajuta siia”, mille alt leiab muuhulgas ka muudetud maksetaotluste täitmise juhendid.

Muudatuse tulemusena:

Üldreeglina sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist.

Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 on maksukohustuslane (kauba või teenuse tarnija) kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või sama seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast. KMS § 37 lg 7 p 7 alusel tuleb arvele märkida kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev (nt ettemaksuarve alusel toimunud makse), kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Kui toetuse saajale ei ole tarnija poolt põhiarvet väljastatud, siis tuleb toetuse saajal seda tarnijalt küsida.

Kui põhiarvega on seotud ka ettemaksuarve(d), mille alusel on toimunud tasumised (neile on viidatud maksekorraldustes), siis laetakse ettemaksuarved põhiarve juurde lisafailidena.

Ainult väga erandlikul juhul, kui tarnija ei ole pärast ettemaksuarve täielikku tasumist väljastanud põhiarvet ning ei ole seda teinud ka toetuse saaja täiendaval nõudmisel ehk toetuse saajal ongi investeeringu tegemist tõendava kuludokumendina olemas ainult ettemaksuarve, võib maksetaotlusele sisestada ka ettemaksuarve andmed. Sellisel juhul peab ettemaksuarvega koos olema esitatud kindlasti ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mis tõendab toetatava tegevuse tegelikku üleandmist toetuse saajale.

Sellega seoses on muudetud maksetaotlusel ka kuludokumendi andmevälja „Kuludokumendi tasumise kuupäev“ väärtuse kontrolli selliselt, et oleks võimalik sisestada kuludokumendi kuupäevast varasemat tasumise kuupäeva. Vastav juhis taotlejale: esimesena sisestatakse kuludokumendi tasumise kuupäev. Kui kuludokument on tasutud mitmes osas, siis sisestatakse viimase ja lõpliku osa tasumise kuupäev. Tasumise kuupäeva sisestamisel teeb süsteem automaatse kontrolli kuludokumendi kuupäeva suhtes  ja vajadusel kuvatakse hoiatusteade, et juhtida kasutaja tähelepanu võimalikule sisestusveale.

Kui kuludokumendina sisestatakse põhiarve, aga tasumine on toimunud põhiarvest varem väljastatud ettemaksuarve alusel, siis on loogiline, et kuludokumendi tasumise kuupäev on sisestatud kuludokumendi kuupäevast varasem ning kuvatavat hoiatusteadet võib eirata.

Kui sisestatud kuludokumendi tasumise kuupäev on varasem kuludokumendi kuupäevast, siis kuvatakse väljapõhine hoiatusteade: „Kuludokumendi tasumise kuupäev ei saa üldjuhul olla varasem kuludokumendi väljastamise kuupäevast. Palun kontrollige sisestatud tasumise kuupäeva õigsust. Kui tasumine on toimunud varem väljastatud ettemaksuarve alusel ehk tasumise kuupäev on põhiarve kuupäevast varasem, siis võite käesolevat hoiatusteadet ignoreerida.“

Käesolev muudatus tuleb aluseks võtta uute maksetaotluste puhul. Kui juba esitatud ja menetluses pooleli olevate maksetaotluste kuludokumentide sisestus vastab seni kehtinud reeglitele, siis sisestust eraldi muutma ei pea. Iseasi, kui muudatustaotluse esitamiseks on veel ka teisi põhjuseid. Kui juba esitatud maksetaotlustel ei vasta kuludokumentide sisestus seni kehtinud reeglitele ning andmete sisestust on vaja parandada, siis on mõistlik muuta andmete sisestus vastavaks uutele reeglitele, sisestades põhiarve andmed. Muutmiseks vajalike andmete olemasolul teeb vajalikud parandused PRIA.

Euroopa metsaomanikud ootavad Euroopa Metsastrateegialt piirangute asemel tuge metsade majandamisele

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
7. oktoober 2021

 

Esmaspäeval kogunesid Austrias Viinis metsaomanike ja metsamajandajate esindajad üle Euroopa, et arutada suvel avaldatud Euroopa metsastrateegia üle aastani 2030. Metsaomanike hinnangul vajab strateegia uute piirangute asemel selgemaid eesmärke ja reaalselt teostatavaid tegevusi jätkusuutliku metsanduse edendamiseks.

Konverentsil osalejad väljendasid oma muresid seoses Euroopa Metsastrateegiaga aastani 2030, mis õõnestab Euroopa multifunktsionaalse metsanduse tänaseks saavutatud tasakaalu sotsiaalsete-, keskkonna- ja majandushuvide vahel. Jätkusuutliku metsamajanduse edendamise asemel keskendutakse strateegias hoopis uute piirangute loomisele. Eesti metsaomanikke esindasid Viinis toimunud konverentsil Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Jaanus Auna sõnul tõi ühine mure uue metsastrateegias seatud eesmärkide pärast Viini kokku nii rahvusvahelised metsaomanike- ja riigimetsamajandajate esindusorganisatsioonid kui ka kohalike metsaomanike esindajad Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Rootsist. Aun nendib, et õhkkond konverentsil oli väga üksmeelne kuid ootusärev, sest rahulolematust uues strateegias kirjapanduga tundsid kõik kohaletulnud. “Strateegia toon on pigem metsaomanike tegevust piirav, mitte metsade veelgi paremale majandamisele innustav. Metsakasvatuse hoogustamine on peaaegu täielikult puudu, kuigi vajame metsadest kõrgekvaliteedilist puitu, et kliimamuutuste leevendamiseks fossiilset päritolu materjalidele alternatiive pakkuda. Samuti peab säilima metsade võime efektiivselt süsinikku siduda, mille tagamiseks vajame samuti õigeid metsakasvatuslikke valikuid,,” selgitas Aun metsaomanike rahulolematuse tagamaid.

Arpo Kullerkupu sõnul toodi Viinis allkirjastatud ja Euroopa Komisjonile adresseeritud ühisdeklaratsioonis välja mitmeid probleemkohti, mis vajavad täiendamist ning põhjalikku selgitamist. Muuhulgas oldi äärmiselt pettunud, et Euroopa Komisjon ei märka meie metsamajanduse edulugu. “Euroopa on ainuke maailmajagu, kus metsa osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, koostöö metsaomanikega ja jätkusuutliku metsamajandamise edendamine saab olema edu võti ka tulevikus,” lisas Kullerkupp.

Euroopa metsaomanikud ja -majandajad teadvustavad, kui oluline on strateegiaga soovitud eesmärkide täitmine ja on valmis sellesse igati panustama. Kuid hoiatavad samas juba ette, et uue poliitika elluviimine ei saa toimuda sektori rolli ja panust teadvustamata ning nende huvisid ja ettepanekuid arvestamata. Ühispöördumise allkirjastajad ootavad Euroopa poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et nende rolli maapiirkondade arendamisel ning majandusse ja keskkonda panustamisel jätkuvalt hinnatakse.

Viinis allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee.

Fotod kohtumiselt, autor: Marko Kovic (LFBÖ): https://photos.app.goo.gl/QiHD7GFotZdjbpB98

Maaeluminister kohtub Hiiumaa tublide inimestega

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.10.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab täna, 6. oktoobril Hiiumaad, et kohtuda Eesti väikesaare põllumajandusettevõtjate ja toidutootjatega.

„Pean Hiiumaa visiiti väga oluliseks, kuna isegi koroona ajal külastavad ministrid tihedamini Brüsselit kui oma väikesaarte tublisid inimesi. Leian, et ettevõtjad ja kogukonnad, kes saartel elu hoiavad ja seda edasi viivad, väärivad tähelepanu ja märkamist, sest nende väljakutsed on sageli suuremad kui mandril,“ ütles Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevaid ettevõtjaid Hiiumaal jagub. Möödunud, 2020. aastal oli saarel üle 600 isiku, kes taotlesid põllumajanduslikke pindalatoetusi või kelle nimele on registreeritud põllumajandusloomi või mesilasperesid.

Põllumajandusloomade registrisse on Hiiumaal kantud 674 piimalehma, 4316 lihaveist, üle 1600 lamba ja kitse, üle 800 mesilastaru, aga ainult üks siga.

Ettevõtjatega kohtumisele lisaks mahub ministri päevakavva kokkusaamine Põllumajanduse- ja Toiduameti Kärdla esinduse töötajatega, jääb aega kuulata Hiiumaa Tarbijate ühistu plaane ning külastada kohalikku toitu pakkuvat väikeettevõtet Lest & Lammas.

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
5.10.2021

 

 1.–17. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 5. oktoobril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1958 mesinikku ja toetust taotleti kokku 38 062 mesilasperele. Toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 1. oktoobril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2021. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 22,68 eurot mesilaspere kohta.

Toetus makstakse taotlejatele välja ning toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelt hiljemalt 15. oktoobril.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas piirangutsoonid sigade Aafrika katku taudikoldele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas sigade Aafrika katku (SAK) taudikolde ümber olevad piirangutsoonid. 3 ja 7 km raadiusega piirangutsoonid kehtestati OÜ Pihlaka Farmi ümber 14.07.2021 pärast SAK-i diagnoosimist. Taudi tõttu hukati farmis kõik peetavad sead ning tehti põhjalik puhastus ja desinfitseerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul võib tehtud uuringute põhjal öelda, et taud võis farmi jõuda kas farmi teenindava transpordi, saastunud sööda ja mõningate hinnangute alusel ka verdimevate putukate vahendusel. „Viiruse esinemise kohta lähikonnas andis kinnitust samal ajal loomapidamiskohast vaid paari kilomeetri kauguselt leitud sigade Aafrika katku nakatunud metssea korjus,“ kommenteeris Kalda, lisades, et kõne all olev juhtum ja uuringud näitavad väga selgelt, kui oluline on seafarmides rakendada järjepidevalt kõiki bioturvalisuse meetmeid, et vältida viiruse jõudmist farmi.

Kodusigadel tuvastati SAK esimest korda Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAKi tõrjele üle 10 miljoni euro.

Metssigadel tuvastati SAK esimest korda 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Praeguse seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja kellel on tekkinud haigusetekitaja vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda ajavahemikku (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK-i vabaks ajaks metssigade hulgas.

2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis. 2021. aasta üheksa kuuga on SAK tuvastatud 54 metsseal.

Maaeluminister: koolilaste toidulauale peab jõudma rohkem tervist toetavat toitu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Valitsus kinnitas täna riigieelarve, millega suunatakse 1,65 miljonit eurot koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks. 

„Käivitame pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda koolides rohkem mahetoitu. Lisaks toetame järgmise aasta riigieelarvest koolikava kaudu puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete suuremat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest enam tervist toetavat toitu,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuleva aasta riigieelarvega suurendatakse ka toiduohutuse valdkonna rahastust. „Eestis müüdav toit peab olema tarbijale ohutu. Seetõttu tehakse 200 000 euro eest enam toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid,” lisas minister.

Et edendada eksporti ja luua ettevõtetele paremaid võimalusi osaleda välismessidel, makstakse järgmisel aastal turuarendustoetusi kokku 400 000 euro ulatuses. Lisaks suureneb 800 000 euro võrra tõuaretustoetusteks makstav summa – kokku makstakse 2022. aastal tõuaretustoetusi enam kui 4,5 miljonit eurot.

Maaeluministri sõnul on toiduohutuse tagamisse, ettevõtete ekspordivõimekusse ja keskkonnahoidu panustamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks vaja teaduspõhist poliitikakujundamist. „2022. aastal suunatakse riigieelarvest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks üle 1,3 miljoni euro.”

Lisaks arutatakse valitsuskabinetis võimalust maksta kriisitoetust riigieelarve reservi vahenditest.

Kokku toetatakse põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektorit ning maaelu järgmisel aastal ligikaudu 380 miljoni euroga. Kasvab ka põllumajandustootjatele makstav otsetoetuste maht, milleks on tuleval aastal kokku enam kui 190 miljonit eurot.