11. oktoobri Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil arutleti mahepõllumajanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete üle seoses uue ÜPP toetusperioodi ja planeeritud mahetoetustega. Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetele Eesti mahetootmise olukorda ning avaldasid muret seoses sellega, et riigil puudub selge visioon ja ühtsed seisukohad mahesektori tuleviku osas.

Mahetootmise eest seisvad organisatsioonid pöördusid riigikogu poole, et väljendada muret maheda toidutootmise tulevikuväljavaadete osas. Hetkel puudub nii olemasolevatel mahetootjatel kui ka põllumajandustootmisega alustavatel noortel kindlustunne, et riik kestlikult toodetud mahetoidu tootmist soosib.

„Sellest, milliseid valikuid me toidutootmises teeme, sõltub ka meie veekogude, põhjavee ning põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse seisund. Viimaste aastate seiretulemused näitavad väga murettekitavat põhja- ja pinnavee saastumist tavapõllumajandusest lähtuvate kemikaalidega, sealhulgas pestitsiididega,“ sõnas ökoloog Aveliina Helm Eesti Keskkonnaühenduste Kojast ning lisas, et intensiivsed, suurtele põldudele ning sagedasele kemikaalide kasutamisele tuginevad tootmispraktikad on Euroopas ka peamiseks elurikkuse languse põhjustajaks. „Elurikkuse kadu aga ei ole paratamatu. Vastupidi – loodussõbralikud toidutootmisviisid, mahepõllumajandus ja looduslikel karjamaadel loomade karjatamine hoiavad ja taastavad nii lindude, kimalaste kui ka mullaelustiku rikkust ning tagavad hea keskkonnaseisundi”, tõi Helm välja. Elurikas ja viljakas muld, tolmeldamine ja loodusliku kahjuritõrje olemasolu on põllumajanduse jätkusuutlikkuse ning seeläbi ka meie toiduturvalisusega otseselt seotud.

Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust rõhutas kohtumisel mahepõllumajanduse olulisust ELi roheleppe „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate täitmisel. „Oleme seni saanud olla uhked suhteliselt suure mahemaa osakaalu üle Euroopa teiste riikidega võrreldes. Praegu on Eestis mahemaa osakaal 22% ja see näitab, et meie põllumeestel on olnud huvi mahepõllumajandust viljeleda. Samas oleme mahetootmise toetamisel Euroopa viimaste seas. Nii oleme jõudnud teelahkmele, kus paljudel tootjatel on suuresti väikestest toetustest tulenevate majanduslike tingimuste tõttu mahetootmisega keeruline jätkata ning pigem hakatakse eelistama lihtsamini viljeldavat tavapõllumajandust. Mahesektori püsimajäämiseks ja edasiseks arenguks tuleb nii praegustele kui ka uutele tootjatele luua sektori jätkusuutlikkust tagav toetuste ja muude mahetootmist soosivate tegevuste pakett,“ rääkis Merit Mikk.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõi välja kohtumisel, et lisaks tootmisele tuleb senisest enam pöörata tähelepanu ka mahetoodete tarbimisele. „Mahesektori edukaks arendamiseks on oluline tasakaalustatud suhe nõudluse ja pakkumise vahel. Selleks on vajalik poliitikakujundamisel arvestada lisaks tootmisele ka tarbimise aspekti.“ Ats tõi näiteks olulised algatused, mille käigus mahetoit jõuab juba täna koolidesse ja lasteaedadesse.

Euroopa Liidu uus eelarveperiood on alanud ja Maaeluministeerium on toetuskava ettevalmistamisega lõpusirgel. Merit Miku sõnul on võrreldes kevadel väljapakutuga osasid mahetoetuse määrasid küll suurendatud, kuid siiski on väga tõenäoline, et praegu väljapakutud toetuspaketi realiseerumisel pöördub osa mahetootjaid tagasi tavatootmise juurde. Kui väheneb mahetoidu tootmine, ei suudeta ka varustada mahetöötlejaid ja lasteasutusi kodumaise mahetoorainega. Eesti turundab end puhta looduse ja keskkonnaga riigina ja on algatamas pilootprojekte mahetoidu suurendamiseks lasteasutustes, samal ajal aga tõmmatakse tootmisele pidurit.

Peame senisest tugevamalt hea seisma selle eest, et toidutootmine oleks kestlik ja keskkonda hoidev. Selleks tuleb võtta selge suund mahepõllumajanduse ja agroökoloogiliste võtete soosimisele. Teaduslik teadmine toidutootmispraktikate, keskkonnaseisundi, elurikkuse ja toiduturvalisuse omavahelistest tugevatest seostest on nüüdseks jõudnud Euroopa Liidu poliitikatesse, kus rõhutatakse just mahetootmise tähtsat rolli. Oleks rumal Eesti senine kogemus mahepõllumajanduse edendamisel just sel hetkel nurka visata, kui see on kujunemas oluliseks arenguhoovaks, rõhutasid komisjonidega kohtunud organisatsioonid ja tootjad.

Esindusorganisatsioonid ootavad riigi selget seisukohta, kas mahepõllumajandust nähakse Eestis võimalusena panustada keskkonnahoidu, elurikkusesse, kliimamõjude leevendamisse ja inimese tervisesse või mitte, ning kas sellest tulenevalt planeeritakse mahetootjatele uuel toetusperioodil toetused, mis oleksid nii tänastele kui ka tulevastele mahetootjatele motiveerivad.

Käesoleva aasta juunis pöördusid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda maaeluministri ja keskkonnaministri ning Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni poole seoses murega, et uuel toetusperioodil väljapakutud mahetoetuste tase on liiga madal ega taga mahetootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Riigikogus toimunud ühisistung toimus vastuseks sellele pöördumisele.

Pilte:

https://drive.google.com/drive/folders/1To0z7KsEHyeO5onhZEL4eNinkWkpI59o?usp=sharing

Joonis 1. Mahepõllumajandus Eestis 1999-2020. 2020. aasta oli esimene aasta, kus mahepõllumajandusmaa Eestis ei suurenenud.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus PTA andmetel, 2021

Joonis 2. Mahetoetused EL-is 2019. Eestis on hektari kohta makstav mahetoetus praegu Euroopa Liidu kõige väiksem.

Allikas: Organic in Europe (2021)

Lisainformatsioon 

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige
Tel: + 372 503 9802, e-post: meritoko@gmail.com

Soovitused lugemiseks