“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2024

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

 Müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Munad märgistatakse nende tootmiskohas ja esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahekanu ei peeta puurides ja suur rõhk on lindude heaolu tagamisel. Kanad saavad võimalikult liigiomaselt käituda, pääsevad vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast ja söövad mahepõllumajanduses lubatud sööta.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – Euroopa Liidus (EL) on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, kus loomade heaolustandardid võivad, aga ei pruugi olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

Pressiteade
26. märts 2024

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1469 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 15. aprillini.

Ka sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

25. märtsi seisuga on PRIAle laekunud 426 piimalehma, 706 ammlehma ning 337 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2024“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Tuletame meelde, et loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal tuleb mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks palume eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehekaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2024. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2024. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2025.

Aeg on kiirendada üleminekut ringmajandavale Euroopale

Keskkonnaagentuur
22.03.2024

 

Aeg on kiirendada üleminekut ringmajandavale Euroopale 

Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. Eile, 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangukohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise vähendamise, parandada ringlussevõtu määra ja selliste toodete kasutuselevõttu, mis on algusest peale kavandatud ringluse jaoks.

Euroopa Liidu ringmajanduspoliitikat on viimastel aastatel tugevdatud, kuid et kiirendada ringmajanduse reaalset kasutuselevõttu Euroopas, peab see siiski muutuma siduvamaks ja sihipärasemaks. See tähendab, et praegusest jäätmetele keskendumisest tuleb edasi minna ja tegeleda otsesemalt ressursside taaskasutusele võtuga. Ressursikasutuse või materjalijälje võimalike tulevaste eesmärkide seadmise taga peituvaid eeliseid ja võimalusi, kuidas kiirendada üleminekut ringlusmudelile, on selgitatud EEA aruandes “Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas – seisund ja väljavaated 2024”.

Ringmajanduse arendamine on oluline osa Euroopa Liidu jõupingutustest kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja saastamise vastu võitlemisel. EEA aruandes analüüsitakse põhjalikult, kuidas ELil läheb ringmajandusele üleminekul ja ELi rohelise kokkuleppe raames toimunud tugeval poliitilisel tõukel, analüüsitakse võimalusi ja väljavaateid selle edasiseks kiirendamiseks.

 

Senine edu on olnud segane

Euroopa suur sõltuvus loodusvaradest materjalide, toidu ja kütuse hankimise kujul toob kaasa märkimisväärse keskkonna- ja kliimamõju. Aruandes öeldakse, et pärast varasemat ressursitarbimise järsku kasvu on see suundumus viimastel aastatel siiski stabiliseerunud. ELi ressursitarbimise ja majanduskasvu vahel on täheldatud tagasihoidlikku lahtisidumist: materjalide kogutarbimine on veidi vähenenud, samal ajal kui ELi sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kasvanud. Suureneb aga Euroopa sõltuvus mõnede kriitiliste toorainete, metallimaakide ja fossiilsete kütuste tarnete osas ülemaailmsest impordist, mis on tingitud keerulisemast geopoliitilisest olukorrast.

EL on kasutusel meetmed, mis võimaldavad üleminekut ringmajandusele, see tähendab et liigutakse edasi praegustest “lineaarsetest” tootmis- ja tarbimismudelitest. Ümberkujundamine on sätestatud ringmajanduse tegevuskavas, mis on üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe üks osasid. Viimastel aastatel on Euroopas tehtud positiivseid edusamme ringlussevõtu suunas, näiteks on suurenenud ringlussevõtu määrad ning jagamismajanduse ja muude ringlussevõtuga seotud ärimudelite tekkimine. 

Ringlussevõtu määr 2022. aastal on 11,5% – seega on Euroopa ringlussevõetud materjalide osakaal suurem kui teistes maailma piirkondades. Siiski on ELis edusammud olnud aeglased ja me oleme veel kaugel eesmärgist kahekordistada liidu ringlussevõtu määra 2030. aastaks.

EEA aruandes märgitakse, praeguste ringlussevõtu eesmärkide saavutamise tõenäosus lähiaastatel on väike või mõõdukas.

Aruandes selgitatakse siiski, et paljud ringmajanduspoliitikad on veel suhteliselt uuedja mõned neist ei ole riiklikul tasandil veel täielikult kasutusele võetud. Lisaks sellele võtab nende meetmete mõju jõudmine ärimudelite, tarbimisharjumuste ja lõppkokkuvõttes ka meie ressursikasutusviiside muutumiseni aega. Kuid lisaks olemasolevate poliitikameetmete rakendamisele saab teha veel rohkem.

Tulevased meetmed

Aruandes käsitletakse ka võimalikke tulevikumeetmeid, näiteks eesmärkide seadmist ja kvaliteetsema ringlussevõtu edendamist, mille puhul materjalid säilitavad oma esialgse funktsiooni ja väärtuse võimalikult kaua, et edendada ELi ressursisõltumatust ja vähendada nende importi. Lisaks ökodisaini põhimõtete rakendamisele on oluline ka ringluse suurendamine toodete kasutamise ja eluea maksimeerimise teel, kasutades neidkorduvkasutamise, parandamise ja taastöötlemise kaudu.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tooraine tarnimise ökonoomikale. See tähendab, et tooraine stiimulite ja hindade puhul võetaks arvesse selle keskkonnamõju ning et ringlussevõetud materjalidel oleks parem tee majandusse tagasiviimiseks. Nende muudatuste aluseks on vajadus vähendada toodete tarbimist praeguselt mittesäästvalt tasemelt, kuid kahjuks liiguvad praegused suundumused ELis vastupidises suunas. ELi tulevase poliitika jaoks on palju võimalusi. Arvesse tuleb võtta käimasolevaid uuringuid tarbijate nõudluse kohta, seda kuidas muuta tarbijate käitumist ja integreerida õiglase ülemineku põhimõtteid tulevastesse meetmetesse.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on suureneva elanikkonna ja erinevate toodete nõudluse tingimustes tooraine taaskasutus möödapääsmatu. Taaskasutuse hõlbustamiseks on Keskkonnaagentuur koostanud ülevaate “Jäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs“.

„Eestis on probleemiks nii liigne jäätmeteke kui liigiti kogumine. Arendamisel on jäätmemudel, millega soovime pakkuda optimaalse ja inimesele liigiti kogumist mugavalt võimaldava kogumissüsteemi kontseptsiooni,“ ütleb Ala.

Lisaks on Keskkonnaagentuuris valmimas ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse uuring, mille üheks eesmärgiks on anda sisend liigiti kogumise arendamiseks Eestis. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus on suur, ligi 90 %, kuid materjalide ringlussevõtt vaid 30 % ringis. Liigiti kogumine annab kvaliteetsema jäätmematerjali, mille ringlussevõtt on lihtsam ja tulemuslikum.

Muud peamised järeldused EEA aruandest “Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas – seisund ja väljavaated 2024”.

  • Olemasolevate toodete kasutusväärtuse ja -funktsiooni suurendamine  eeldab oluliselt suuremat toote kasutusintensiivsust ja palju pikemat kasutusiga.
  • On ebatõenäoline, et 2030. aastaks on võimalik saavutada jäätmetekkemärkimisväärset vähendamist. Jäätmete ringlussevõtt on aja jooksul suurenenud, kuid viimastel aastatel on see stagneerunud.
  • Ringmajanduse suuremahuline edu sõltub suuresti sellest, kas kvaliteetsete sekundaarsete toorainete märkimisväärsed kogused suunatakse tagasi tootlikusse kasutusse.
  • Euroopa üksi ei suuda ohjeldada ülemaailmses ulatuses toimuvat mittesäästvat ressursikasutust, mistõttu on hädavajalik tugev ülemaailmne ressursikasutuse ja ringmajanduse juhtimisraamistik.

Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Pressiteade
21. märts 2024

Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse tingimused. Toetuse eesmärgiks on aidata ettevõtjatel luua linnapiirkondadest väljas uusi töökohti ja seeläbi luua inimestele paremaid eeldusi maal elamiseks. Maksimaalne toetuse suurus ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot ning toetuse osakaal on 40% abikõlblikest kuludest.


„Mul on hea meel, et meil on võimalik toetada investeeringuid, mis aitavad luua maapiirkonda juurde uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Maapiirkondade majanduslik areng ning inimeste sissetulekud ja elukvaliteet sõltuvad suuresti just maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest,“ lisas ta. „Toetuse kaugem mõju on selles, et tänu uutele atraktiivsetele töökohtadele linnast väljas tekiks näiteks noortel peredel, kvalifitseeritud spetsialistidel või kõrgharidusega töötajatel edaspidi motivatsioon ja võimalus elada ning töötada maapiirkonnas,“ nimetas regionaalminister.

Toetatakse investeeringuid, mis on seotud ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia kasutusele võtmisega, tootmise ja teenuse digitaliseerimisega või energiasäästlike lahenduste rakendamisega. Toetuse oodatavaks tulemuseks on uute hästi tasustatud töökohtade lisandumine maapiirkonnas tänu ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele. Toetust saab kasutada materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja ehitiste ehitamiseks.

Taotlejaks saab olla kuni 49 töötajaga ettevõtja, kelle aastane müügitulu kahel eelneval aastal on olnud vähemalt 40 000 eurot. Taotlejal peab kahel eelneval aastal olema aastaringselt olnud tööl vähemalt üks töölepinguga töötaja. Toetust saab kasutada projekti elluviimiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdasid.

Toetatakse projekte, mis pole seotud põllumajanduse, metsanduse ega kalandusega, sest nende valdkondade jaoks on olemas eraldi toetusmeetmed.
Toetuse väljamaksmise eelduseks on vähemalt ühe uue täiendava töökoha loomine projektiga seotud püsivasse tegevuskohta maapiirkonnas ning töölepingu sõlmimine sellele töökohale võetud töötajaga.

Toetuse taotluste vastuvõttu alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2024. aasta III kvartalis. Täpne taotluste vastuvõtu aeg avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning lisaks ka PRIA kodulehel ja PRIA e-infokirjas. Taotlusi võetakse vastu e-PRIA kaudu ja taotlusi saab esitada jooksvalt. Täpsem info toetuse tingimuste kohta avaldatakse PRIA kodulehel hiljemalt aprillis.

Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv

Keskkonnaagentuur
21.03.2024

 

Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

CAMS atmosfääri koostise prognoos põhineb satelliitide vaatlusandmetel ning sisaldab infot SO2 hulga kohta atmosfääris. Vulkaanipursked on SO2 oluline allikas. Pärast purset tehtud prognoos Islandi kohta näitab suurenenud SO2 koormusega (kuni 10 Dobsoni ühikut) pilve liikumas Põhja-Atlandilt üle Iirimaa ja Ühendkuningriigi, selle saabumist neljapäeval Skandinaaviasse ja siirdumist üle Läänemere. Pilv jõuab reedel Balti riikide, Poola ja Kirde-Venemaa kohale.

CAMS vanemteadur Mark Parrington: „Eelmiste pursetega ei kaasnenud nii palju SO2 emissioone, et seda oleks saanud vaadelda ja meie süsteemidesse assimileerida. Seekord on SO2 hulk selgelt vaatlusandmetes näha ja me jälgime hoolega pilve tema teekonnal üle Põhja-Euroopa, kuigi me ei oota sellelt mingit mõju õhukvaliteedile või kliimale.“

CAMS direktor Laurence Rouil: “Vulkaanipursked ja suurte väävliühendikoguste väljalase võivad mõjutada mitte ainult regiooni õhukvaliteeti, vaid ka globaalseid protsesse nagu näiteks osooni hulka stratosfääris. Islandi vulkaanipurske mõjud atmosfäärile ei ole aga nii tõsised, kuid peame siiski oluliseks olukorda jälgida.

CAMS SO2 prognoos ennustab pilve teekonda järgmise viie päeva jooksul Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Integreeritud Prognooside Süsteemi põhjal. Prognoosi uuendatakse iga 12 tunni tagant. ECMWF rakendab CAMS teenust Euroopa Liidu nimel. CAMS prognoosid näitavad gaasilist SO2 atmosfääris, kuid ei paku infot vulkaanilise tuha kohta, mis kuulub Vulkaanilise Tuha Nõuandva Keskuse (VAAC) vastutusalasse.

Räägime metsateemadel suud puhtaks – valminud on saade „Andmete köögipool – mets“

Keskkonnaagentuur
21.03.2024

Räägime metsateemadel suud puhtaks – valminud on saade „Andmete köögipool – mets“

Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Seoses kasvuhoonegaaside, rohemajanduse ja elurikkusega on metsandus tõusnud viimastel aastatel rambivalgusesse. Jah, inimesed ei ole masinad ja on loomulik, et igaühel on oma arvamus – mõni vaatab, et meie metsa kasutatakse liiga intensiivselt; teine arvab aga, et ressurss jääb kasutamata. Siis on metsaomanikud, kellelt oodatakse tooret või hoopis ökosüsteemiteenuseid ja siis oleme meie – andmekogujad, kellelt tahetakse usaldusväärset statistilist infot Eesti metsade kohta.

Keskkonnaagentuuri esimeses „Andmete köögipool“ saates räägime, milliste andmete pealt Eesti metsastatistikat välja anname ja kuidas seda kogume. Avame Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) tagamaid ja mõtiskleme selle üle, miks on lihtne rünnata andmekogujat- ja meetodit. Räägivad Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea ja metsaosakonna juhataja Taivo Denks, vestlust juhib arenduse ja teenuste funktsioonijuht Rainis Uiga.

Täispikast (45 min) saatest valmis ka lühem versioon, mida saab samuti vaadata Keskkonnaagentuuri YouTubest või ka Facebookist(subtiitritega).

Kena rahvusvahelist metsapäeva ja põnevat kuulamist!

Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

Keskkonnaagentuuri pressiteade
18. märts 2024

Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Käesoleval aastal on fookuses tegevused, mis toetavad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist.

22. märtsil algusega kell 10 toimub Keskkonnaagentuuri korraldatud konverents, mis kannab pealkirja „Kliimategevuste eesliinil”.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on agentuur just üks selline asutus, kes toetab kliimategevusi, pakkudes andmeid, et hinnata olukorda ning anda soovitusi edasiseks tegutsemiseks. „Keskkonnaagentuur kogub, jagab ja analüüsib ilma- kliima- ja keskkonnaandmeid. Meie kasutuses on andmed seirevõrgust, radaritelt ning satelliitidelt. Pingutame selle nimel, et meie süsteemid oleksid kaasaegsed, andmed kvaliteetsed ning teenused toetaksid nii majandustegevust, kui panustaksid inimeste turvalisuse tagamisse. Meie kogutud andmed aitavad ühtlasi mõista, mis kliimaga toimub ning kuidas see on muutunud. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on äärmiselt oluline ka õigeaegsete ja asjakohaste ilmahoiatuste jõudmine kõigi inimesteni,“ sõnas Taimar Ala.

Konverentsil astuvad üles erialaspetsialistid ja -teadlased, kes räägivad avaandmetest, hoiatussüsteemi kaasajastamisest, globaalsest soojenemisest, tulevikukliima prognoosimisest ning Läänemere seisundist. Aruteluringis saavad sõna erinevate valdkondade esindajad, et rääkida, kuidas ilm ja kliima meid päriselt mõjutab ning millised andmed ja teenused saavad meid abistada ilma ja kliimaga seotud väljakutsetega kohanemisel ja nende seljatamisel.

Kõik huvilised saavad konverentsil osaleda 22. märtsil kell 10.00 – 14.15. Küsimusi on võimalik esitada veebilehe vahendusel. Konverentsi moderaator on Taimar Ala.

Taust: Keskkonnaagentuur vastutab Eestis ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamise ning nende edastamise ja kättesaadavaks tegemise eest. Ilmainfot saavad muuhulgas ka lennundus- ja laevandusettevõtted, kelle tegevustes ilm olulist rolli mängib.

Keskkonnaagentuur korraldab seiret, jagab andmeid ning analüüsib keskkonnas toimuvat. Terviklik vaade loob eeldused teadmistepõhiste otsuste kavandamiseks riigis, ettevõtluses ja elanike igapäevaelus – selleks, et säilitada turvaline, puhas ja mitmekesine elukeskkond.

Meteoroloogiapäeva toimumist on rahastatud projektist “Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia”, mida rahastatakse Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programmist LIFE.

Ajakirjanikud on oodatud osalema!