Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
23.01.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile Eesti eri piirkondade omanäolist toidukultuuri ning seeläbi edendada kohalikku ettevõtlust, koostööd ning sise- ja välisturismi. Kandideerimine on avatud kuni 29. veebruarini. 2024. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus.

„Toidupiirkonna konkurss on hea võimalus arendada oma kodukandi toidukultuuri, ettevõtlust ja köitvust turismisihtkohana, sidudes maitseelamused kohalike traditsioonide ja kultuurisündmustega. Soovime väärtustada Eesti toidupärandit ning ühtlasi innustada uute  toidu ja turismiga seotud toodete ja teenuste loomist,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepaneku toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2024. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kandideerimiseks tuleb esitada maitsete aasta kontseptsioon ja ürituste kava. Konkursile laekunud ettepanekute hindamisel võetakse arvesse toidukultuuri piirkondlikku eripära, kohaliku kogukonna kaasatust, esitaja ja meeskonna varasemaid kogemusi, ürituste kava mitmekülgsust ning spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks loodud üritusi.

„Juba üheksa aasta pikkune tava valida aasta toidupiirkonda on näidanud, et projekt on tõeline koostöö- ja innovatsioonikiirendi piirkonna toidutootjatele ja -pakkujatele. Toidupiirkonna aastast on välja kasvanud mitmeid toredaid algatusi, nagu Peipsi toidu tänav, ürituste sari „Vananaiste suvi Hiiumaal“ ning avatud triiphoonete ja aedade päev Põhja-Eestis,“ rääkis toidupiirkonna projekti eestvedaja Kerli Nõges.

Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Varem on toidupiirkonna tiitlit kandnud Mulgimaa, Järvamaa, Põhja-Eesti, Haapsalu ja Läänemaa, Vana-Võromaa, Pärnumaa, Peipsimaa ja Hiiumaa.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja eelmiste tiitlikandjate kohta on Eesti toidu veebilehel.

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Maaelu Teadmuskeskus
23.01.2024

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus ootab avaldusi põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajate nimekirjaga liitumiseks. Oluliselt laieneb nõustajate ring.

Nimekirja kuuluvad nõustajad saavad osutada nõustamisteenust ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavast rahastatava nõuandetoetuse abil.

“Vastse regulatsiooniga laieneb nõustajate ring ning lisaks kutsetunnistusega konsulentidele tekib toetatava nõuandeteenuse osutamise võimalus muuhulgas teaduritele, õppejõududele ja teistele valdkondlike ekspertidele,” selgitas METKi koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja Leho Verk.

Eesti põllumajanduse areng toob kaasa vältimatu vajaduse rakendada teadusuuringute tulemusi, pöörata senisest rohkem tähelepanu keskkonnahoiule ja säilitada inimväärne elukeskkond. Eelnevat arvestades on põllumajandusettevõtjatel peagi võimalus saada nõu senisest mitmekesisema taustaga asjatundjatelt.

“Iseendastmõistetavalt on nimekirjaga liituma oodatud kõik kutsetunnistusega konsulendid, kes ka seni on ettevõtetele head nõu andnud,” rõhutas Verk.

Millal väärt nõuannete andmiseks ja saamiseks läheb? Esimesed nõustajad kantakse nimekirja veebruari alguses, nimekiri saab olema avalik nii METKi veebis kui PRIA lehel.

Põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustamine korraldati ümber ja seda tegevust koordineerib alates 2024. aasta algusest METK. Maaelu Teadmuskeskuse koolitus- ja nõuandeteenistus alustas tegevust 1. jaanuarist 2024. Seni (2015-2023) pakkus põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Täpsemalt loe METKi kodulehelt: https://metk.agri.ee/vorgustikud-innovatsioon-koolitustegevused/koolitus-ja-nouandeteenistus/info-noustajale

Lisainfo:
Leho Verk
koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja
502 9571
leho.verk@metk.agri.ee

Regionaalminister Madis Kallas arutas loomakaitsjate ja munatootjatega kanade heaolu üle

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
18.01.2024

 

Regionaalminister Madis Kallas arutas loomakaitsjate ja munatootjatega kanade heaolu üle 

Ühiskonnas on tekkinud selge ootus minna puurimispidamiselt üle teistsugustele pidamisviisidele, nõustusid nii tootjad kui ka loomakaitsjad ühisel kohtumisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Samal ajal peab uutele lahendustele üleminekul säilitama Eesti põllumajandustootjate elujõulisuse ja seeläbi riigi toidujulgeoleku.

Regionaalminister Madis Kallas on nii Eesti munatootjate kui ka loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad varem eraldi kohtunud ning nüüd räägiti kõikide asjaosalistega koos läbi ka edasised sammud. „Nii tootjad kui ka loomakaitseorganisatsioonid saavad aru, et ühiskonna ootus on liikuda praeguselt täiustatud puuride kasutuselt alternatiivsetele pidamisviisidele. Küsimus on selles, kuidas korraldada üleminek läbimõeldult ja mõistliku tempoga. Leppisime ühiselt kokku, et tootjad, kes on kõige paremini turu ja oma võimekustega kursis, pakuvad selleks välja sobiva lahenduse. Ministeerium uurib samal ajal teiste riikide seniseid tavasid ja kogemusi ning seejärel saame koos nendele ettepanekutele jälle peale vaadata,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Munatootjad on eelkõige mures kohaliku toidutoomise tuleviku pärast, kuna ostuotsusel on määrav enamjaolt siiski hind. „Kahjuks ei ole Eestis kohaliku toidu eelistamine samal tasemel kui näiteksPõhjamaades. Ministeerium kindlasti vaatab oma senistele tegevustele kriitiliselt otsa, et veelgi enam toetada kohalikke toidutootjaid. Kohaliku toidu eelistamine tagab meie inimestele töökohad ja toidujulgeoleku, ent on ka keskkonnahoidlikum – mida vähem maad toitu peab vedama, seda parem,“ lisas minister Kallas.

Osapooltega koostöös jätkub lahenduste otsimine lähinädalatel, kui on parem ülevaade sektori võimalustest ja plaanidest ning teiste riikide tavadest.

PRIA kinnitas detsembrikuise erakorralise toetuse ühikumäärad – toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril

Pressiteade
17. jaanuar 2024

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA kinnitas detsembrikuise erakorralise toetuse ühikumäärad – toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril

Täna, 17. jaanuaril kinnitas PRIA detsembrikuise põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse ühikumäärad. Toetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024.

Erakorralise toetuse ühikumäärad on järgnevad:

  • piimalehm – 20,55 eurot looma kohta;
  • utt, emakits või vähemalt kümne kuu vanune utt-tall või emane kitsetall – 10,68 eurot looma kohta;
  • ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanune lihatõugu lehmmullikas – 63,25 eurot looma kohta;
  • õuna – ja sõstrakasvatus – 107,33 eurot hektari kohta.

Erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 6.-13. detsembril 2023. Toetuse ühikumäärad otsustati põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahaliste vahendite jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide taotletud nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu.

Taotlusvooru eelarve on 3,4 miljonit eurot.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab taotleja andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutavate sihtfondide laenude taotlemine läheb üle e-PRIA keskkonda  

PRESSITEADE
02.01.2023
Maaelu Edendamise Sihtasutus

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutavate sihtfondide laenude taotlemine läheb üle e-PRIA keskkonda  

Alates 8. jaanuarist saavad uue laenutaotluse e-PRIA keskkonnas esitada need kliendid, kes soovivad Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu laenu taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK),  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) või Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rahastamisvahendist. E-kirja teel ja paberkandjal taotlusi alates 8. jaanuarist enam vastu ei võeta. Teiste meetmete taotluste esitamist muudatus ei mõjuta, nendega jätkatakse endisel viisil.

“Paljud ettevõtjad taotlevad PRIA-st investeerimistoetust ja samale investeerimisprojektile MES-ist omaosaluseks MAK laenu. Kui mõlemat taotlust saab teha ühes keskkonnas, siis muudab see taotlejale protsessi arusaadavamaks. Lisaks saavad toetuse taotlejad ka kiiremini infot MAK laenu taotlemise võimaluse kohta, mis peaks soodustama rahade kasutamise aktiivsust. MES-i jaoks paraneb andmevahetus PRIA-ga ja hõlbustab taotluste menetlemist. Kokkuvõttes on nii toetuse kui laenu andmise eesmärk soodustada maaettevõtlust ja luua uusi töökohti. Tehes info paremini leitavaks, aitame seda eesmärki tempokamalt teostada,”  ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Rahastamisvahenditest laenude taotlemiseks tuleb minna aadressile www.mes.ee/laenud/taotlusvormid ning valida Taotluse esitamine > Laen rahastamisvahendist > Esita taotlus läbi e-PRIA

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Lisainfo e-PRIAs taotluste esitamise kohta:
Jane Lumiste
mes@mes.ee
tel +372 648 4116

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.12.2023

 

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Populaarsel kogupereüritusel ootavad külla sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti. Tutvustatakse toidutootmist ja maaelu, aga pakutakse ka süüa ning põnevaid tegevusi kogu perele.

Oodatud suvesündmusel osales tänavu rekordiliselt 357 talu ning taludesse tehti rekordarv külastusi – üle 280 000. „Üks asi on rääkida, et toidutootmine ja sellesse panustavad töökad eestimaalased on olulised, hoopis teine asi aga on näha oma silmaga seda töökust ja ka töö hulka, mis maal elades on argipäev. Loodame, et ka uuel aastal ootavad sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti inimesi külla, et neile oma tegemisi ja toodangut näidata,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Viimati oli üritusel nii vanu osalejaid kui ka palju uusi. „Kõik korrad ehk üheksa korda on osalenud 21 talu, kaheksa korda 38 talu, üle poole kordadest on osalenud 187 talu (ehk 22%). Esimest korda osales tänavu 76 talu. Ootame ka tuleval aastal osalema nii vanu tuttavaid kui ka uusi hakkajaid,“ ütles Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päeva korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Teadmuskeskusega. Teabe talude registreerimisest ja muu täpsema info avaldame 2024. aasta alguses.

Koduleht: https://www.avatudtalud.ee/

METKi teadlased: revolutsioon taimede sordiaretuses uute aretustehnikate abil

METKi teadlased: revolutsioon taimede sordiaretuses uute aretustehnikate abil

Maaelu Teadmuskeskus
21.12.2023

 

Teadusvaldkonna juhtiv kirjastus Springer Cham avaldas äsja uue raamatu “A Roadmap for Plant Genome Editing“, mis annab põhjaliku ülevaate uute aretustehnikate kasutamisest põllu- ja metsamajanduses. Väljaande autorite seas on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

METKi teadlaste poolt kirjutatud peatükk süveneb odra sordiaretuse keerulisse maailma ja toob esile uute aretustehnikate revolutsioonilise rolli odra haiguskindluse, saagikuse ja stabiilsuse suurendamisel.

METKi taimebioloogia osakonna vanemteadur Liina Jakobsoni sõnul on uutel aretustehnikatel tulevikuvaates oluline roll. “CRISPR-Cas kasutuselevõtt on avanud odra aretuses enneolematuid võimalusi,” lausus Jakobson. Ta lisas, et uute aretustehnikate eeliseks on see, et sama lõpptulemus saavutatakse rutem.

“CRISPR-Cas-tehnoloogia on läbimurre tänu oma täpsusele ja kiirusele sihipäraste mutatsioonide tekitamisel, et lülitada välja geenid, mis avaldavad negatiivset mõju saagi kvaliteedile või suurendavad vastuvõtlikkust patogeenidele,” selgitas peatüki kaasautor vanemteadur Ljudmilla Timofejeva.

METKis uurib taimebiotehnoloogia osakond Jakobsoni eestvedamisel põhjalikult uute aretustehnikate rakendusvõimalusi odra sordiaretuses peamiste probleemide lahendamisel, nagu haiguskindlus, umbrohtude allasurumisvõime ja saagikus. Jakobson rõhutab uute aretustehnikate potentsiaali mitmete tunnuste samaaegseks parandamiseks, mis kiirendab aretusprotsessi ja annab tulevikus paremaid sorte.

“Uued aretustehnikad aitavad suurendada toidusüsteemide jätkusuutlikkust ja vastupidavust ning toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Talust Taldrikule strateegia eesmärke,” lisas Jakobson. Raamatu esitlusel sõnas peatoimetaja professor Agnès Ricroch: “See raamat on väärtuslik laiale publikule, sealhulgas neile, kes soovivad omandada laiemaid teadmisi genoomi redigeerimisest, samuti neile, kes soovivad teadusest sügavamat arusaamist.”

Taust: Teaduskirjastus Springer Cham raamat “A Roadmap for Plant Genome Editing” annab põhjaliku ülevaate genoomi redigeerimise tehnoloogiate ehk uute aretustehnikate kasutamisest erinevate põllumajandus-, aia- ja metsakultuuride saagikuse, kvaliteedi või vastupidavuse parandamiseks. Raamatu on koostanud 77 autorit 21 riigist ning ühe peatüki autoriteks on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

Link raamatule https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-46150-7_10

Ühistransport muutub tööealistele uuest aastast tasuliseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.12.2023


Ühistransport muutub tööealistele uuest aastast tasuliseks

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas määruse, mille kohaselt taastatakse 2024. aastast üleriigiliselt tasuline ühistransport. Lapsed, eakad ning puudega inimesed saavad tasuta sõita ka edaspidi. Seni on tasuta ühistransport kehtinud Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

„Ühistransport peab vastama inimeste ootustele, mitte vastupidi. Selleks, et pakkuda autodele ühistranspordi näol tõsiseltvõetavat alternatiivi, on vaja kaasajastada Eesti maakondlikku ühistranspordisüsteemi. Arusaadavalt nõuab see ka täiendavaid investeeringuid,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. „Riigi jaoks on oluline, et  piletihinnad oleksid õiglased ja jõukohased tööealistele inimestele, et nad ei loobuks rongi ja bussiga sõitmisest.“

Üksikpilet hakkab maksma 1,50 eurot, kui kasutada sõidukaarti või ühiskaarti, millele on eelnevalt raha laaditud (e-pilet). Bussijuhilt ostes on sama pileti hind 2 eurot. Bussijuhilt saab pileti osta kõikjal sularahas ning mõnel pool ka pangakaardiga. Kuupileti ehk 30 päeva pileti hind on 25 eurot.

„Pileteid osta ja raha sõidukaardile kanda saab veebilehel pilet.ee,“ lausus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas. „Samuti on võimalik osta pileteid bussijuhilt ja edasimüüjatelt; täpsemat infot saab küsida oma piirkonna ühistranspordikeskusest.“

E-pilet kehtib 1,5 tundi sõidukaardi valideerimise hetkest. Sõitjal on õigus pileti kehtivuse ajal ümber istuda teisele maakonnaliinile, mida korraldab Ida-Viru, Jõgevamaa, Järvamaa, Kagu, Tartumaa, Valgamaa või Viljandimaa ühistranspordikeskus või Hiiumaa või Saaremaa vallavalitsus. „Ka ümber istudes peab sõitja sõidukaardi valideerima, aga tasu sõidukaardilt maha ei lähe, kui e-pileti esimesest valideerimisest ei ole veel möödunud 1,5 tundi,“ selgitas Ruubas.

30 päeva pilet kehtib kõigis maakonnaliinides, millega sõitmiseks kehtestakse järgmisest aastast tööealistele reisijatele pilet. „Näiteks Viljandimaalt ostetud kuupiletiga saab sõita ka Tartumaal,“ ütles Ruubas. Ta lisas, et siiski tuleb arvestada, et selline võimalus ei laiene Põhja-Eesti ega Pärnumaa ühistranspordikeskuse korraldatavatele liinidele. „Põhjus on selles, et nendes piirkondades on kogu aeg olnud tööealistele reisijatele sõit tasuline ning nimetatud ühistranspordikeskustele on juba välja töötatud piletihinnad, mida praegu ei muudeta.“

Ruubase sõnul on erand Läänemaa, kus maakonnaliine korraldab Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Seal kehtestatakse piletihinnad vastavalt kehtivatele Lääne-Virumaa ja Raplamaa maakonnaliinide piletihindadele, mis on samuti juba varem välja töötatud.

Määruse kohaselt on sätestatud tasuta sõit ehk 100% sõidusoodustus ehk 0-eurone piletihind noortele kuni 19. eluaastani ja eakatele alates 63. eluaastast (need aastad kaasa arvatud), puudega isikutele, osalise ja puuduva töövõimega isikutele ning puudega isikutest osade saatjale. Samuti jätkub Ukraina sõjapõgenike tasuta sõit kuni Vabariigi Valitsuse uue korralduseni.

Sõidusoodustuse saamiseks tuleb soodustusele kvalifitseerujal sõidukaart isikustada ja vajadusel kanda sellele ka sõidusoodustuse liik ning kanda bussi sisenedes kaasas tasuta sõidu õigust tõendavat dokumenti.

Isikustamata kaardiga valideerimisel peab olema kaardile kantud raha, et osta e-pilet, vastasel juhul ei ole võmalik selle kaardiga sõiduõigust saada.

Piletimüügisüsteemi käivitamisest tingituna jõustub piletihindu kehtestav määrus 22. jaanuaril 2024.a, erandina hakkavad Kagu Ühistranspordikeskus korraldatavate liinide piletihinnad kehtima alates 1. aprillist 2024.a.

Otsetoetused makstakse klientide välja aasta lõpuks

Pressiteade
19. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Otsetoetused makstakse klientide välja aasta lõpuks

PRIA poolt makstavad otsetoetused jõuavad aasta lõpuks taotlejateni. Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. Taotlejatele makstakse aasta lõpuks välja ligikaudu 140 miljonit eurot.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et kuigi pidime 2715 taotleja otsuste tegemise tähtaega pikendama, siis oleme igapäevaselt teinud tööd selle nimel, et põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetus, tera- ja kaunvilja kasvatamise, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus, piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus jõuaksid taotlejateni võimalikult varakult. „Nagu me ka klientidele saadetud kirjas ütlesime, et otsused tehakse esimesel võimalusel, siis saan täna öelda, et klientidele, kellel on taotlustega ja nõuete täitmisega kõik korras, makstakse toetusraha välja hiljemalt aasta lõpuks. Uude aastasse jääb orienteeruvalt paarisaja taotleja otsuse tegemine, sest nende taotlused vajavad põhjalikumat läbivaatust ning koostööd kliendiga – see on olnud ka eelnevatel aastatel tavapärane. PRIA palub kõigil klientidel, kellele on saadetud PRIAst järelepärimine, neile esimesel võimalusel vastata,“ lisab Tanel Trell.

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro, millest detsembrikuiselt määratavate toetuste eelarve on 142 miljonit eurot.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.12.2023

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Juhul, kui märkad marutaudikahtlast looma, siis sellest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit või võtta ühendust loomaarstiga. Kõik koerad ja kassid peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul kahtlustati Harjumaa koeral marutaudi. „Mõni aeg tagasi teavitati ametit marutaudikahtlasest koerast. Loom haigestus äkki, tekkis loidus, isutus ja krambid ning koer suri järgmisel päeval. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata“. Koheselt võeti proovid ning saadeti laborisse uuringule. „Õnneks koeral marutaudi ei tuvastatud,“ lisas Kristian.

„Tegemist oli ehmatava juhtumiga, kuna loomaomanikul oli varasem, aastate tagune kokkupuude marutaudis metsloomaga olemas,“ selgitas Kristian. Marutaud on  levinud meie idanaabri juures ning võib meile jõuda ka vaktsineerimata lemmikuga.

Ainuke viis kuidas oma lemmikuid marutaudi eest kaitsta ja enda nakatumisest hoiduda, on nende marutaudi vastu vaktsineerimine.

Kristian selgitab, et marutaudivastane koerte-kasside vaktsineerimine on loomaomaniku kohustus ja vastutus. „Vaktsineerida tuleb regulaarselt iga kahe aasta tagant. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda loomakliinikusse või võtta ühendust loomaarstiga.“

Loomaomaniku meelespea looma vaktsineerimiseks:

  • loom peab olema terve ning vähemalt 3 kuud vana;
  • 10 päeva enne vaktsineerimist tuleb anda lemmikule ussirohtu;
  • kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, siis tuleb see kaasa võtta.

Marutaud on loomadele ja inimestele ühine nakkushaigus, mida ei ole võimalik ravida ning mis  haigustunnuste väljakujunemisel lõppeb surmaga. Marutaudi vastu on olemas vaktsiin, mille abil saab haigust ennetada ja ära hoida nii loomade, kui inimese nakatumist.