Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2021

Täna tähistatakse 15. ülemaailmset marutaudipäeva, mille eesmärk on teadvustada haiguse ohtlikkust ning ennetamise lihtsust.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Niine sõnul on marutaudi ärahoidmise võtmesõnaks vaktsineerimine. „Selleks, et vältida marutaudi riiki tungimist, vaktsineerib PTA kaks korda aastas Kirde- ja Kagu-Eesti aladel rebaseid ja kährikuid marutaudi vastu. Sellel aastal on vaktsiini külvamise lendude käigus meie metsadesse jõudnud 244 000  vaktsiinidoosi,“ selgitas Niin.

Iga lemmikloomaomanik saab omakorda anda oma panuse marutaudi vältimiseks, lastes oma koera ja kassi vähemalt iga kahe aasta tagant haiguse vastu ära vaktsineerida. „Riik toetab lemmikloomade vaktsineerimist. Igal aastal vaktsineeritakse marutaudi vastu 65 000 – 75 000 lemmiklooma, nendest 20 000 – 25 000 saab vaktsiinisüsti riigi toel,“ lisas Niin.

2003. aastal suri Eestis marutaudi üle 800 looma, neist 120 koduloomad. Praegu on Eesti marutaudvaba maa, kuid selleks tuleb pidevalt panustada. Marutaud on endiselt maailmas väga levinud ning marutõppe sureb iga 15 minuti tagant üks inimene. Kurva näitena taasnakatumisest võib nimetada Poola, kus marutaud tungis selle aasta alguses juba 16 aastat marutaudist vabasse piirkonda. Pealinna lähedastel aladel on nakatumise juhtumeid nii rebaste kui ka koerte hulgas. Septembri keskel jõudis avalikkuse ette info, kuidas Põhja-Saksamaal diagnoositi marutaud surma põhjusena koerakutsikal, kes oli illegaalselt Türgist sisse toodud. Meie lähiümbruses leitakse marutaudi pidevalt nii Venemaal, Valgevenes kui Ukrainas. „See näitab selgelt, et marutaudiohuga tuleb arvestada nii lemmikloomaga reisides kui ka lemmikuid piiri tagant soetades,“ kirjeldas Niin olukorra tõsidust.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Irina Filippova kommentaar:

„Marutõve viirusega võib nakatuda siis, kui haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Viirus paljuneb hammustuse kohal ja liigub mööda närvtüvesid seljaajju ning peaajju. Haigusnähud ilmnevad kiiremini näo- ja kaelapiirkonna ning käte vigastuste korral. Inimesel lõppeb ravimata haigus kahjuks alati surmaga.“

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Rohkem infot marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

Eesti Erametsaliidu
Pressiteade
28. september 2021

Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustava tegutsemise eest metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, kuid viitavad ka hüvitismäärade ja -meetmete kaasajastamise vajadusele.

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Kui seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest, siis järgmisest aastast laieneb hüvitis ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele.

Eesti Erametsaliit juhtis aastate jooksul korduvalt probleemile tähelepanu. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel nentisid nii keskkonna- kui maaeluministeerium, vajadust maaomanikke võrdselt kohelda toetas ka õiguskantsler, kuid tegudeni jõudmiseks varem vahendeid ei leitud. Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustavate sammude astumise eest põhiseaduses ettenähtud kompensatsioonimeetmete jõustamisel. Siiski nenditakse vajadust juba pea 15 aastat muutumatuna püsinud hüvitismäärade ülevaatamiseks.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist riigieelarve kõneluste käigus toetasid. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul aga üle vaadata looduskaitseliste piirangute eest makstava Natura hüvitise määrad, mis on muutumatuna püsinud juba 2007. aastast. “Ligi 15 aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes kaks korda, metsamaa hind pea kolm korda. On viimane aeg ka eramaade kasutamise piiramise eest makstavate hüvitiste suuruse korrigeerimiseks,” ütles Eelmaa, samas nentides ka hüvitismeetmete kaasajastamise vajadust. “Oleme juba teinud ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmena. Suures plaanis tuleks aga üle vaadata kogu looduskaitsesüsteem ja eramaade kasutamise piiramine. Keeldude ja käskude asemel peaks keskenduma hoopis vabatahtliku ja maaomanikke kaasava loodushoiu arendamisele,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit on Eesti suurim ja vanim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.09.2021

Eestikeelne putukate juhend annab sööda- ja toiduettevõtetele infot, millised nõuded kohalduvad putukate kasvatamisele, putukatest toodete valmistamisele ning nende turustamisele.

Käesoleva juhendiga kirjeldatakse nõudeid tehistingimustes putukate kasvatamisele toiduks ja söödaks ning putukatest toodete tootmisele ja turustamisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul on juhend päevakohane sellepärast, et putukate toiduks ja söödaks kasutamine on uus ja arenev valdkond ning seni eestikeelsed juhised putukate käitlemisele puudusid. „Kuna eraldi nõudeid putukatele kuigi palju kehtestatud ei ole, koguti kõik asjakohased nõuded kokku, mille tulemusel on kogu info ühes juhendis olemas,“ räägib Salumets.

Juhendist leiab muu hulgas vastuse järgmistele küsimustele:

• Milliseid putukaliike võib kasutada?
• Mida võib putukatele sööta?
• Kuidas saab putukaid surmata?
• Millised nõudeid tuleb järgida putukate kasvatamisel?
• Kuidas tooted tuleb märgistada?
• Milliseid analüüse võiks toodetele teha?
• Kust ja kuidas võib putukaid importida?

Ettevõtted, kes kasvatavad (sh surmavad) putukaid toiduks ja söödaks, peavad oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitama. Siiani on putukate kasvatamisest teavitanud üks sööda ja üks toiduettevõte.

Putukate juhendi leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt järgmiste teemade alt:

1. Toit: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine#juhendid
2. Sööt: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/loomakasvatus/sooda-tootmine-ja-muuk#putukasda-kitlemi
3. Uuendtoit: https://pta.agri.ee/uued-toidud-ehk-uuendtoit#putukad

Putukate juhendi koostas Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Maaeluministeeriumi, Putukatööstuse Liidu ning Tartu Ülikooli entomoloogia spetsialisti Sille Holmiga.

14. septembril võttis Riigikogu vastu põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille kohaselt on edaspidi toidu tarneahelas igal juhul keelatud üheksa kaubandustava, ning lisaks on teatud olukordades keelatud veel seitse tava. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. novembril.

Seadust tuleb järgida põllumajandustoote ja toidu ostjal ja müüjal, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus. Seega mõjutab uus seadus kõiki toiduaine tarneahela osapooli alates põllumajandusettevõtetest ja toiduainetööstusest lõpetades jaekettidega. Erandina ei kohaldata seadust ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks.

Eelnõus on käsitletud järgmisi ebaausaid kaubandustavasid

Ostjal on igal juhul keelatud:
1) tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul eelnõus sätestatud päevast arvates;
2) tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimus nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
3) muuta ühepoolselt neid müügilepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste, hindade või ostja pakutava või osutatava müügiga otseselt seotud teenuse osutamisega;
4) nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga;
5) nõuda müüjalt tasu sellise ostja omandis oleva põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte müüja süül;
6) keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud müügilepingu tingimusi, kui müüja on kirjalikku kinnitust nõudnud;
7) ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust
8) ähvardada müüjat nö kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi;
9) nõuda müüjalt hüvitist selliste kulude eest, mis on tekkinud seoses müüja toodetega seotud kliendikaebuste läbivaatamisega, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.

Eelnõus nimetatud kaubandustavad, mis on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, on järgmised

Ostjal on keelatud:
1) tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma müümata jäänud toodete või nende kõrvaldamise eest maksmata;
2) nõuda tasu müüja põllumajandustoote ja toidu turul kättesaadavaks tegemise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest;
3) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse kulude katmist;
4) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu reklaamimise ehk turundamise kulude katmist;
5) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist;
6) nõuda müüjalt kauba müümiseks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
7) nõuda müüjalt üksnes etteantud veopakendite kasutamist, kui seda ei nõuta asjakohases õigusaktis.

Eelnõus kehtestatakse ebaausa kaubandustava kasutamise korral müüja kaitseks eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele lisaks kohaldatavad avalik-õiguslikud õiguskaitsevahendid ning sätestatakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord.

Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet
Uue seaduse kohaselt hakkab järelevalvet ebaausate kaubandustavade üle tegema konkurentsiamet. Seadus annab konkurentsiametile õiguse panna ostjale või müüjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest, kui konkurentsiametile teadaolevalt esineb tõsine ja korvamatu kahju tekkimise oht ebaausa kaubandustava kasutamise keelu rikkumise tõttu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib konkurentsiamet määrata juriidilisele isikule sunniraha kuni 100 000 eurot.

Rahatrahv kuni 400 000 eurot
Maksetähtajaga või tarnega seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest, samuti tingimuslikult keelatud ebaausa kaubandustava kasutamise eest lubab seadus füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. Juriidilise isiku puhul on rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Olemasolevad lepingud tuleb seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul
Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Enne seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping tuleb lepingupooltel viia seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega võtab Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega saad lähemalt tutvuda SIIN.

AS-i Grüne Fee Eesti korduskontrolli tulemused olid puhtad

13. septembril tegi Põllumajandus- ja Toiduamet ette teatamata taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli ettevõttesse AS Grüne Fee Eesti. Analüüside tulemused näitasid, et ükski võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lindi sõnul vaadati kontrolli käigus põhjalikult üle nii kasvuhooned, hoiuruumid kui arvestuse pidamine. Samuti võeti ettevõtte tootmisest võimalike taimekaitsevahendi jääkide määramiseks kokku kolm kontrollproovi. „Lehtsalati proov võeti juhusliku valiku alusel pakkimisliinilt, kuhu saabusid salatid otse kasvuhoonest enne nende pakendamist,“ räägib Lind. „Kurgist võeti samuti juhusliku valiku alusel kaks kontrollproovi. Üks proov võeti laoruumist, kiletatud ja pakitud toodangust, mis läheb turustamisele, ning teine kasvuhoones kasvavatest kurkidest, mis lähevad koristamisele mõne päeva pärast.“

Kontrolli käigus PTA rikkumisi ei tuvastanud. „Analüüside tulemuste põhjal saame teada anda, et ükski võetud proov ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke,“ sõnab Lind.

Kontrolli juures viibinud ettevõtte esindaja Raivo Külasepa sõnul ei ole eelmisest kontrollist alates taimekaitsevahendeid kasutatud ning taimekaitsega seonduvast tegevusest on kõrvaldatud agronoom, kelle taimekaitsetunnistuse PTA kehtetuks tunnistas.

Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu on AS Grüne Fee Eesti edaspidi PTA järelevalve teravdatud tähelepanu all.

PTA rõhutab veelkord, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Registri leiad siit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2021

Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga hakatakse Eestis järk-järgult muutma piimatoodete pakenditel säilimisaja märgistamist. 

„Oleme harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget „kõlblik kuni”, kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud. Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine „kõlblik kuni” märge „parim enne” märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Märgistust hakatakse muutma piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske. Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel.

Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist. „Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust „parim enne“. See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada,” lisas minister.

Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13%.

Piimatoodete säilimisaja märgistuse muutusest saab rohkem infot tänasest Maablogi postitusest.

Soovitused tarbijale

• Kaupluses toitu ostes uuri selle märgistust.
• „Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks.
• Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid piisavalt kvaliteetne ja ohutu veel ka mõni aeg hiljem.
• Pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist: vaata, nuusuta ja maitse ning selle põhjal otsusta, kas toit on söömiseks veel piisavalt hea.
• Kui jood piima ära juba täna või homme, võid julgelt valida lühema säilimisajaga toote.