AS-i Grüne Fee Eesti korduskontrolli tulemused olid puhtad

AS-i Grüne Fee Eesti korduskontrolli tulemused olid puhtad

13. septembril tegi Põllumajandus- ja Toiduamet ette teatamata taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli ettevõttesse AS Grüne Fee Eesti. Analüüside tulemused näitasid, et ükski võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lindi sõnul vaadati kontrolli käigus põhjalikult üle nii kasvuhooned, hoiuruumid kui arvestuse pidamine. Samuti võeti ettevõtte tootmisest võimalike taimekaitsevahendi jääkide määramiseks kokku kolm kontrollproovi. „Lehtsalati proov võeti juhusliku valiku alusel pakkimisliinilt, kuhu saabusid salatid otse kasvuhoonest enne nende pakendamist,“ räägib Lind. „Kurgist võeti samuti juhusliku valiku alusel kaks kontrollproovi. Üks proov võeti laoruumist, kiletatud ja pakitud toodangust, mis läheb turustamisele, ning teine kasvuhoones kasvavatest kurkidest, mis lähevad koristamisele mõne päeva pärast.“

Kontrolli käigus PTA rikkumisi ei tuvastanud. „Analüüside tulemuste põhjal saame teada anda, et ükski võetud proov ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke,“ sõnab Lind.

Kontrolli juures viibinud ettevõtte esindaja Raivo Külasepa sõnul ei ole eelmisest kontrollist alates taimekaitsevahendeid kasutatud ning taimekaitsega seonduvast tegevusest on kõrvaldatud agronoom, kelle taimekaitsetunnistuse PTA kehtetuks tunnistas.

Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu on AS Grüne Fee Eesti edaspidi PTA järelevalve teravdatud tähelepanu all.

PTA rõhutab veelkord, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Registri leiad siit.

Eestis hakatakse muutma piimatoodete säilimisaja märgistust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2021

 

Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga hakatakse Eestis järk-järgult muutma piimatoodete pakenditel säilimisaja märgistamist. 

„Oleme harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget „kõlblik kuni”, kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud. Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine „kõlblik kuni” märge „parim enne” märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Märgistust hakatakse muutma piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske. Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel.

Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist. „Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust „parim enne“. See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada,” lisas minister.

Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13%.

Piimatoodete säilimisaja märgistuse muutusest saab rohkem infot tänasest Maablogi postitusest.

Soovitused tarbijale

  • Kaupluses toitu ostes uuri selle märgistust.
  • „Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks.
  • Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid piisavalt kvaliteetne ja ohutu veel ka mõni aeg hiljem.
  • Pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist: vaata, nuusuta ja maitse ning selle põhjal otsusta, kas toit on söömiseks veel piisavalt hea.
  • Kui jood piima ära juba täna või homme, võid julgelt valida lühema säilimisajaga toote.

Algaval kalanädalal kostitatakse kalatoitudega  tervishoiutöötajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
20.09.2021

 

Eesti toidu kuu raames toimuval kalanädalal pakub Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega sel aastal kalalõunaid tervishoiutöötajatele.

„Tegemist on sümboolse tänukummardusega tervishoiutöötajate ees, kes igapäevaselt on pühendunud tuhandete abivajajate aitamisele,“ lausus Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

Kuuendat korda toimuva kalanädala eesmärgiks on tutvustada värsket ning heade maitseomadustega eestimaist kasvanduskala. Tippkokad on spetsiaalselt kalanädalaks valmistanud menüüd angersägast, tuurast, vikerforellist, karpkalast ja angerjast. Hõrgud lõunad jõuavad järgmise viie päeva jooksul tervishoiutöötajateni Saaremaa, Viljandi, Valga, Järvamaa ja Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haiglas.

„Kui me oleme traditsiooniliselt rääkinud kalanädalal kala kasulikkusest, siis tervishoiutöötajaid selles veenda ei ole vaja. Küll aga on meil hea meel, et saame järgnevate päevade jooksul tutvustada neile kohalikest kasvandustest pärit kalu, mis oma värskuses sobiks rikastama iga tervishoiuasutuse toidulauda,“ sõnas Toomas Armulik.

Eesti toidu kuul septembri lõpus toimuv kalanädal on kujunenud ilusaks traditsiooniks, mille käigus on peakokad varem valmistanud kalatoite nii erinevates õppeasutustes kui ka  kaitseväes.

Seekordsel kalanädalal tehtavate toitude retseptid laetakse igal päeval üles kalatoitude veebilehele.

Vaata, kes toite teevad ja mis toite kalast tehtud roogasid on tervishoiutöötajatel erinevates haiglates oodata:

Esmaspäeval, 20. septembril läheb Ylicool Catering`i peakokk Urpo Reinthal Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Haiglasse, kus valmistab lõuna angersägast.

Teisipäeval, 21. septembril läheb Markofka Toidutoa peakokk Inga Paenurm Saaremaa haiglasse, kus valmib lõuna vikerforellist.

Kolmapäeval, 22. september läheb presidendi peakokk Taigo Lepik Viljandi haiglasse, et valmistada lõuna tuurast.

Neljapäeval, 23. septembril on MTÜ Parim Valik gurmeeretkede peakokk Silver Ulm Valga haiglas ja teeb seal lõuna angerjast.

Reedel, 24. septembril kokkab restorani Mimosa peakokk Juhan Heinsalu Järvamaa haiglas, et valmistada lõuna karpkalast.

Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Lääne maakonna rannakalurid saavad tänasest jälle räime püüda

Maaeluministeerium
Pressiteade
18.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, millega avaneb laupäevast, 18. septembrist Läänemere äärsete Ida-Viru, Lääne-Viru ja Lääne maakonna rannakaluritele võimalus taas räime püüda.

Juunis peatatud räimepüügi taasavamine nimetatud maakondades sai võimalikuks pärast Vabariigi Valitsuse määruse muudatust, millega kaotati Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna vahel seni kehtinud räime lubatud aastasaagi jaotus. Nimetatud maakondade ühiselt lubatud räimesaagiks on käesoleval aastal 1461 tonni, millest on 15. septembri seisuga välja püütud 1418 tonni.

„Järele jäänud veidi enam kui 42 tonni räime püügi õigus Läänemerel laieneb laupäevast kõikidele eelpool toodud maakondade rannakaluritele, teiste hulgas ka Ida-Viru, Lääne-Viru ja Lääne maakonna kaluri kalapüügiloa alusel merel käivatele kaluritele,“  kinnitas maaeluminister Kruuse.

17.–22. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) alustab sellel reedel Kirde- ja Kagu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. PTA peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Ulatuslik taasnakatumine on toimunud käesoleval aastal Poolas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest regulaarse vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta, vaktsineerimise ajagraafiku ja seda puudutava ala kaardi leiabmarutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Kolmandatest riikidest imporditud kanamunad sunnivad järelevalveametnikud valvsusele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) jätkab kanamunade märgistuse kontrollimist jaemüügiettevõtetes, keskendudes iseäranis kolmandatest riikidest imporditud munapakendite märgistuse nõuetekohasele täitmisele. Sellega tahame tagada kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ära hoida tarbijate eksitamise.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskam paneb kaupmeestele südamele, et kolmandatest riikidest imporditud munade müügipakenditele peab olema selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas märgitud päritoluriik ning teave „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Viimane juhul, kui munade tootmisviis ei ole loomade heaolunõudeid silmas pidades Euroopa Liidus (EL) kehtivate nõuetega võrdväärsel tasemel.

PTA-le on tulnud vihjeid ja üks teabenõue Ukraina päritolu kanamunade turustamise kohta erinevates kaubanduskettides, probleemiks eksitava märgistusega müügipakendid. „Kanade pidamisviisile viitavaid täpsustavaid tähiseid/sõnu tohib märkida munadele/pakendile juhul, kui on täidetud tootmissüsteemide miinimumnõuded eri tootmisviiside puhul,“ räägib Uuskam.

Kontrollide käigus selgitas amet märgistusnõudeid ja rõhutas vajadust nendest kinni pidada. Kettide esindajad kinnitasid, et neile imporditud mune tarnivale, EL-is registreeritud ettevõttele on märgistusnõuetele mittevastavusest teada antud.

„Seni, kuni kolmandatest riikidest imporditud munadel on peal märgistused, mis viitavad kõrgematele lindude heaolustandarditele, konkureerivad nad kõrgemas klassis olevate munadega ning seavad märksa madalama hinna tõttu EL-i nõuetele vastavad munade tootjad ebavõrdsesse konkurentsi,“ selgitab Uuskam. „Lisaks saab petetud tarbija, kes eelistab osta kallimat muna kindla teadmisega, et need pärinevad farmist, kus on kanadele loodud kõrgema taseme heaolutingimused ja mille munadele omistatakse kõrgemad kvaliteedinäitajad.“

Munade märgistuse kohta saab lähemalt lugeda siit.

Ebaveres avatakse uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.09.2021

 

Ebaveres avatakse uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja

Täna avab maaeluminister Urmas Kruuse Ebaveres asuvas ASis Vireen uue aurukatlamaja, mille kütteks kasutatakse hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud liha-kondijahu.

„Värskelt valminud aurukatlamaja näol on tegu ainulaadse ja keskkonnasäästliku lahendusega, mis aitab kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele – kogu tehase ülalpidamiseks vajalik energia toodetakse edaspidi uue katlamaja kütusest,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Kuni uue katlamaja valmimiseni kasutati tehases kütusena maagaasi ning liha-kondijahu tuli ladustada tasulise teenusena prügilates.

ASi Vireen juhataja Tarmo Terava sõnul on vast valminud katlamajal veel mitu eelist. „Kui mujal sarnastes tehastes läheb liha-kondijahu koostootmiskatlasse, siis siin põletatakse koldes puhast liha-kondijahu. Sellest tekkinud tuhka on loodetavasti tulevikus võimalik kasutada ka väetisena,” märkis ASi Vireen juhataja Tarmo Terav. „Lisaks tekib katlamaja käivitamisega tehases rohkesti jääksoojust, mida oleks võimalik soojuse akumuleerimise seadmega kokku koguda ja edasi müüa.”

Värske lahendusega kasutatakse täies mahus ära tehasesse toodud hukkunud loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, nagu loomne rasv ja liha-kondijahu. „Rasva eksporditakse ning nõudlus selle järele on aastatega suurenenud,” lisas ASi Vireen juhataja.

Uut katlamaja avav AS Vireen on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelev tehas.

 

Uus seadus kaitseb tulevikus ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.09.2021

 

Täna võttis Riigikogu vastu Maaeluministeeriumi esitatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille eesmärk on korrastada ettevõtjatevahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri lülides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised tagamaks, et tarbijani jõuab mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on tähtis, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Õiglastest lepingutest võidavad kõik – nii praegused kui tulevased koostööpartneritest ettevõtted ise uute võimaluste tekkides kui ka siinse toidu tarbijad.“

Seadusega luuakse põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise alused. Seaduses sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud.

„Seaduse kohaselt liigituvad ebaausateks kaubandustavadeks näiteks ülemäära pikad maksetähtajad, müügilepingu tingimuste ühepoolsed muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega või tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, samuti tootjalt üksnes kindlat tüüpi veopakendi nõudmine,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks tõi maaeluminister välja, et Eestis hakkab riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduse täitmise üle tegema Konkurentsiamet.

Maaeluminister avab Oisus uue rohegaasijaama

Maaeluministeerium
Pressiteade
14.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse läheb täna Türi valda Oisu, et osaleda uue rohegaasijaama avamisel, kus müüdav rohegaas toodetakse kohapealsest lehmasõnnikust.

„Tegemist on Eesti Biogaasi poolt tehtud olulise investeeringuga, järjekorras juba  kolmanda rohegaasijaamaga, mis võimaldab maal tulla linnale appi üsna otseses mõttes. Nimelt saame sõnnikust toodetava rohegaasi abil anda linnadele senisest kümme korda puhtama linnaõhu, sest juba üks rohegaasibuss suudab tasa teha ühe diislibussi saaste,“ märkis Urmas Kruuse.

Rohegaas on kõige puhtam ja tahmavabam transpordis kasutatav kütus, mille põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Linnade arv, kus on minnakse üle diislibussidelt gaasibussidele, aina kasvab.

Oisus toodetav biometaan on otsast lõpuni Eesti kohalik taastuvkütus. See toodetakse põllumajandusjäätmete, Oisus lehmasõnniku kääritamise teel, millest tekib biogaas ning selle puhastamisel biometaan/rohegaas.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat on omakorda kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. „Seega saame sõnnikust korraga nii puhast linnaõhku kui ka haisuvabalt väetatud põllumaad,“ tõdes maaeluminister.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita kuni 5000 km. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse täna 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti.

Eesti Biogaas OÜ on Eesti ettevõtete Alexela ja Infortari poolt loodud ettevõte. Oisu jaamas omab 40% suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ.

Põllumajandus- ja Toiduamet on pidanud sellel aastal omanikelt ära võtma 215 looma

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2021

 

16-lt loomapidajalt on üle võetud loomade ja lindude nõuetekohase pidamise kohustus. Loomade jätmine loomapidajatele ohustas loomade elu ja tervist.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul seisab amet hea Eestimaa loomade heaolu eest ning teostab järelevalvet loomapidamise tingimuste täitmise üle. „Põllumajandus- ja Toiduametile saadetakse väga palju vihjeid loomapidamistingimuste rikkumise või looma halva kohtlemise kohta. Vihjete kontrollimisel on järelevalveametnikud leidnud loomi olukordadest, kus loomadel ei ole pidevat juurdepääsu joogiveele, loomad on söögi puudusel alakaalulised ning neile ei ole võimaldatud elementaarsematki arstiabi. Kui loomapidaja ei ole võimeline tagama oma hoolealuste heaolu ning on reaalne oht looma elule ja tervisele, siis rakendab amet talle antud õigust looma pidamise kohustus loomapidajalt üle võtta,“ selgitas Kukk. Juhul, kui PTA võtab üle loomapidaja kohustused tagab amet loomadele vajaliku abi ning nõuetekohased pidamistingimused.

Ametnikud puutuvad oma töös kokku erinevate juhtumitega, kus loomad elavad väga halbades tingimustes. „Tihtipeale elavad loomad oma roojas, neid ei toideta piisavalt, koheldakse halvasti või on loomad sedavõrd haiged või parasiitidest räsitud, et nende elu pole võimalik päästa. Ka on kokkupuuteid nn kutsikavabrikutega, kus koeri peetakse kitsastes puurides, mis asuvad tihtilugu ebasanitaarsetes ja pimedates ruumides, kus puudub elementaarseimgi ventilatsioon,“ kirjeldas Kukk.

Loomade heaolu mõiste on väga lai, kuid loomaomanik peab tagama loomale toidu ja joogivee, hoolduse, sobiliku elukeskkonna ja võimaldama vajadusel ravi. Loomade pidamise kohustuse ülevõtmine loomapidajalt toimub ainult juhul, kui loomade jätmine loomapidajale ohustab loomade elu  ja tervist.

Juhul, kui märkad, et lemmik- või põllumajanduslooma pidamise tingimusi on rikutud või looma on halvasti koheldud, siis saada sellekohane vihje PTA meilile vihje@pta.agri.ee.