Taimekahjustajate monitooring suurendab taimekaitsetööde efektiivsust!

Eesti Taimekasvatuse Instituut alustas tänavuse üle-eestilise taimekahjustajate monitooringuga, et koguda ja jagada infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest põllukultuuridel.

Taliviljad on kasvuhoo sisse saanud, teraviljad jõudnud kõrsumisfaasi ja talirapsidel õiepungad päris suured. Praegune kuivus pidurdab haigustekitajate levikut teraviljadel, kuid on soodne kahjuritele talirapsil. Naeri-hiilamardikas ja kõdra-peitkärsakas on olemas pea igas rapsipõllus.

Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Esimene kaart põldude olukorrast on üles laetud 4. mai vaatluste põhjal. 2020. aasta monitooringuandmeid saab jälgida siit: http://monitooring.etki.ee/2020

Kõik taimekasvatajad saavad nutiseadmeid kasutades ise monitooringus kaasa lüüa. Selleks liituge monitooringu töörühmaga. Liitumise täpne juhend avaneb järgneval lingil: http://taim.etki.ee/taim/public/pdf/Ettekanded/Taimekaitse2018/TaimekaitseKoppelMonitooringJuhend.pdf

Taimekahjustajate monitooring kestab juulini.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
22.05.2020

Kõik värske puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid

Põllumajandusamet alustas värske puu- ja köögivilja turgudel ja välimüügilettidel turustamise järelevalvet. Arvestades kujunenud olukorda on veelgi olulisem, et turg jääks ausatele kauplejatele, kohalik toodang jõuaks ostjani ja toodete päritolu kohta avaldatud teave oleks usaldatav.

Nõuded värske puu- ja köögivilja (aiandustoode) turustamisel kehtivad mistahes müügikohtades. Turustatavad aiandustooted peavad olema värsked ja ilma riknemise tunnusteta ning varustatud nõuetekohase teabe ja dokumentidega. Kauba juures hinnasildil peab olema selgelt nähtavalt märgitud päritoluriigi nimi. Kvaliteedi kaotanud aiandustoodete müük, kaasa arvatud soodushinnaga, ei ole lubatud.

Kõigi müügil olevate värskete aiandustoote päritolu tõendamine on müüja vastutus. Lisaks kauba saatedokumentidele pööratakse suuremat tähelepanu pakendimärgistusele, mis peab samuti võimaldama tuvastada toote päritolu. Vajadusel tehakse kontrolle ka tootmiskohtades.

Põllumajandusamet on teinud tihedat koostööd värske puu- ja köögivilja tootjate ja Aiandusliiduga, kohalike omavalitsuste ja turuvaldajate ning teiste riigiasutuste, sh Maksu- ja Tolliametiga, ning tänab kõiki, kes on aktiivselt panustanud ja võtnud ka omalt poolt kasutusele täiendavad abinõud aiandustoodete päritolu jälgitavuse tagamiseks ning olnud abiks nii müügikohtade tuvastamisel kui müüjate nõuetest teavitamisel.

Infovoldik täpsema teabega Värske puu- ja köögivilja turustusnõuded on leitav nii eesti kui vene keeles Põllumajandusameti veebilehelt.

Aiandustooted, millede päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakenditel puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

Lähem info:
Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 505 8647
marika.arula@pma.agri.ee

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
22. mai 2020

Elurikkuse päev! Metsaomanikel on oluline roll elurikkuse hoidmisel

Tänasel rahvusvahelisel elurikkuse päeval kutsub Eesti Erametsaliit üles tunnustama metsaomanike rolli elurikkuse hoidmisel. Säästev metsade majandamine tagab ühiskonnale vajaliku puidu ning aitab hoida metsade mitmekülgsust ja elurikkust muutuva kliima tingimustes.

Sel nädalal avalikustati Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia aastani 2030, millega sõnastati bioloogilise mitmekesisuse tegevusprioriteedid Euroopas ja globaalselt. Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon (CEPF), mille liikmesorganisatsioon on ka Eesti Erametsaliit, tervitas strateegia eesmärki kaitsta ja edendada bioloogilist mitmekesisust. Küll aga on Euroopa metsaomanike hinnangul jäetud kasutamata võimalus ühildada metsanduse ja elurikkuse strateegiate tegevussuundi. Samuti pole arvestatud jätkusuutlike metsanduspraktikate positiivset mõju metsade bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuste leevendamisele.

Elurikkuse kaitse on osa metsaomanike igapäevasest tegevusest. Uus elurikkuse strateegia jätab tähelepanuta metsaomanike seni tehtud töö ega tunnista nende rolli bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel. Strateegias on küll püstitatud siduvad eesmärgid, kuid jäetud arvestamata mitmete oluliste küsimustega, näiteks metsade hooldamise positiivse mõjuga kliimamuutuste leevendamisele läbi puude süsiniku sidumise võime tõstmise. Samuti ei ole strateegias hinnatud seatud eesmärkide sotsiaalset ja majanduslikku mõju ega täpsustatud nende saavutamiseks vajalikke finantsinstrumente.

Ühiskond ootab metsadest väga erinevaid hüvesid ning säästev metsamajandus tagab erinevate looduse hüvede pakkumise tasakaalustatud moel. „Aktiivne ja jätkusuutlik metsamajandus hoiab meie metsad terved ja vastupidavad. Siiani näeme seda tõsiasja ning terviklikku lähenemisviisi multifunktsionaalsetele metsadele uues strateegias puuduvat,“ kommenteeris CEPF-i peasekretär Fanny-Pomme Langue kolmapäeval avaldatud teates.

Uues elurikkuse strateegias peab Euroopa ligi 16 miljonit metsaomanikku nägema kui partnereid, sest just nemad on bioloogilise mitmekesisuse hoidjad umbes 60% Euroopa metsades. Usaldus ja koostöö metsaomanikega võiks strateegiaga seatud eesmärkide saavutamisel olla üheks edu aluseks. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa: „Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku, kes pakuvad ühiskonnale lisaks puidule ka teisi looduse hüvesid, olles seeläbi partneriks ka elurikkuse hoidmisel. Kutsume Eestiski üles neid partneritena tunnustama ning looduskaitset ja muid metsaga seotud protsesse planeerima koostöös metsaomanikega.“

Euroopa elurikkuse strateegia raames kavatsetakse uuendada ka säästva metsamajandamise põhimõtteid, kuid seda paralleelselt järgmise EL metsastrateegiaga. Kuna säästva metsamajanduse põhimõtted peaksid metsaomanike hinnangul lisaks bioloogilisele mitmekesisusele arvestama ka piirkondlikke erinevusi maastikes ja elupaikades, austama omandiõigusi ning juhinduma parimatest ja vabatahtlikest tavadest, kutsus CEPF Euroopa Komisjoni üles koostama need suunised osana uuest metsastrateegiast.

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

PRESSITEADE
20.05.2020

Põllumajandusuuringute Keskus alustas iga-kevadise seirega heintaimede sileerimise optimaalse aja leidmiseks. Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti erinevatest piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel,“ kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. „Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta.“

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime,“ räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 18. mail, 25. mail, 1. juunil, 8. juunil ja 15. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.

Siloseire https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Info: PMK söötade ja teravilja labor

672 9119 | ann.akk@pmk.agri.ee

Eesti Seemneliit on alustanud info kogumist põllumeestelt 2020 hooajaks külvatud oma tarbeks toodetud seemnete kasutamise kohta. Paljud tootjad said täna vastava infopäringu palvega esitada tänavuaastane OTS-deklaratsioon.

Loe lähemalt OTS-seemne infobrošüürist!
Infomaterjal on leitav veebis: OTS-SEEMNE INFOBROŠÜÜR 2020

Täpsem info ja kontaktid leiab aadressil www.seemneliit.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2020

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020. aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.