Värskest Põllumehe Teataja diginumbrist saab lugeda põllumeeste vaimsest tervisest, uue ÜPP võimalustest väiketootjatele, konkurentsivõime suurendamise toetuse leevenenud tingimustest ja muust päevakajalisest.
Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.
Klõpsa esikaanel ja loe lähemalt!
https://pollumeheteataja.ee/pollumehe-teataja-veebruar-2026/
Eesti Vabariik tunnustas iseseisvuspäeva eel teenetemärkidega neid inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on andnud märkimisväärse panuse Eesti elu edendamisse. Sel aastal sai riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt, neist üks oli Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Maamajanduse ökonoomika õppetooli juht, tenuuriprofessor, kelle esitas teenetemärgi saajaks ka Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Soovisime Randole palju õnne ning küsisime mõned teenetemärgi saamisega seonduvad küsimused.
“Suur tänu Eestimaa Talupidajate Keskliidule ja kõigile headele inimestele mulle osutatud tunnustuse eest! Tegu on suure au ja väga sooja märkamisega.
Tunnustus tuli mulle siira üllatusena, ehkki teadsin, et mitmed organisatsioonid olid mind esitanud. Ometi olin ERR toimetuse kõnet saades tõeliselt jahmunud ja liigutatud. Igapäevaselt keskendun maamajanduse hea käekäigu eest seismisele ning noorte õpetamisele Eesti Maaülikooli majanduse magistrikursusel. Sellises rutiinis ei oota ju keegi, et teda kõrgeimal tasemel märgatakse. Eestis on väga palju tublisid inimesi, kes vääriksid presidendi ja riigi tunnustust, ning seepärast tekib alati küsimus: „Miks just mina?“ Võib-olla märgati järjepidevust ja pühendumust, millega olen mitmekümne aasta jooksul panustanud ühistegevusse, koostöösse ja maamajanduse konkurentsivõime arendamisse.
Ühistegevus ja koostöö on Eesti maapiirkondades suur, sageli kasutamata potentsiaal. Olen aastaid seisnud selle eest, et ühistuid arendataks teaduspõhiselt, metoodiliselt ja professionaalselt – nii, et need oleksid tugevad, toimivad ning majanduslikult jätkusuutlikud. Olen püüdnud anda edasi teadmisi, kuidas ühistegevust õigesti korraldada ja juhtida, sest üheskoos tegutsemine annab Eesti maamajandusele selgelt suurema tugevuse ja vastupidavuse.
Keegi ei tee oma tööd südame ja vastutustundega tunnustuse nimel. Tehakse seetõttu, et on soov muuta midagi paremaks – arendada, luua, jagada uut teadmist. Kui selle kõige juures märgatakse ja tunnustatakse, on see südamest liigutav ja tõeliselt innustav. Mul on siiralt au.
Tähistada olen jõudnud pigem tagasihoidlikult, eelkõige sõbrapäeval, mil Rakvere uues Arvo Pärdi muusikamajas toimus teenetemärkide pidulik üleandmine. Igapäevased tööd ja kohustused ei lase pikalt peatuda, ent lähedaste sõprade ja pereliikmetega sai sellele tähtsale hetkele siiski toosti tõstetud.
Minu seos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga on olnud peamiselt kaudne. Koos oleme tõstatanud olulisi teemasid toidujulgeoleku vallas ning seisnud selle eest, et Eesti inimeste toidulaual oleks jätkuvalt kodumaine toit ja et maapiirkondades püsiks konkurentsivõimeline ettevõtlus. Minu jaoks on eriti tähtis olnud ka aiandus- ja köögiviljasektori areng – valdkond, kus Eesti isevarustatus on madal ning sõltuvus impordist suur, kuigi potentsiaal oma toorme kasvatamiseks on märkimisväärne.”
Eestimaa Talupidajate Keskliidu kaaskiri Rando Värnikule teenetemärgi andmiseks:
Käesolevaga teeb Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepaneku anda riiklik teenetemärk professor Rando Värnikule, tunnustamaks tema pikaajalist ja silmapaistvat panust Eesti maaelu, põllumajanduse ja regionaalarengu edendamisse.
Professor Värnik on aastakümneid tegutsenud aktiivselt teaduse, hariduse ja poliitikakujundamise ristumiskohas, olles hinnatud ekspert maaelu majandusanalüüsis, põllumajanduspoliitika kujundamises ning regionaalse arengu strateegiates. Tema töö on aidanud kaasa Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisele, noorte kaasamisele maaelusse, ühistegevuse arendamisele ning teaduspõhiste otsuste juurutamisele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Lisaks teadustööle on professor Värnik olnud aktiivne ühiskondlikus elus, panustades mitmetesse komisjonidesse, nõukogudesse ja arendusprojektidesse, mis on suunatud Eesti maaelu kestlikkusele ja innovatsioonile. Tema tegevus on toonud märgatavat kasu Eesti riigile ja rahvale, edendades teadmistepõhist lähenemist ning tugevdades Eesti positsiooni rahvusvahelises teadus- ja poliitikaväljas.
Professor Värnikut on varasemalt tunnustatud mitmete teadus- ja arendustöö saavutuste eest, sealhulgas Eesti Maaülikooli siseste tunnustustega ning juhtiva rolliga biomajanduse ja ühistegevuse arendamisel.
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Timo Varblas
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul kehtestatakse täiendavad piirangud, et lindude gripi ohtu vähendada. „Kuna lindude gripp on levinud kogu Euroopas ning jõudnud ka Eestisse, siis antud meetme abil loodame eesseisvat rändehooaga silmas pidades gripi levikut tõkestada,“ selgitas Kalda.
Otsuse aluseks on lindude gripi olukord Euroopas ning riskihinnang. „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus on hinnanud, et lindude gripi leviku risk mets- ja veelindudelt kodulindudele on endiselt kõrge, mida kinnitavad üle kogu Euroopa hulgalised puhangud farmides ja metslindude leiud. Nakatumise oht suureneb näiteks veelgi, kui viirust kandvad veelinnud alustavad rännet Euroopa lõuna- ja keskosast põhjapoolsetele pesitsusaladele. Seetõttu on oluline hoida kodulinde kaitseks siseruumides. Lindude väljas pidamise keeldu rakendavad ka Belgia, Iirimaa ja Itaalia. Soome kehtestab väljas pidamise keelu alates 8.02.26,“ lisas Kalda.
Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega keelustatakse alates 9.02.26:
Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse kehtestatud piirangute järgimist linnupidajate poolt ning vajadusel selgitatakse lindude väljas pidamise vajadust ja põhimõtteid.
Väljas pidamise keelu otsusega ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse ekspertarvamusega on võimalik tutvuda siin. Küsimused ja vastused väljas pidamise keelu kohta on leitavad siit.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele linnupidajatele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne üksiku kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.
Juhendi lindude pidamise kohtade registreerimiseks leiate PTA kodulehelt: linnupidamise registreerimine avaneb uues vahekaardis
18. detsembril toimus Brüsselis Euroopa suurim põllumeeste ühismeeleavaldus, mille korraldas Copa-Cogeca – Euroopa suurim põllumeeste ja põllumajandusühistute organisatsioon mille liige on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Üritusel osales hinnanguliselt ligi 10 000 talunikku ning sadu traktoreid kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Protesti eesmärk oli juhtida tähelepanu põllumajandussektori jätkuvalt keerulisele olukorrale ning nõuda Euroopa tasandil kindlustatud eelarvet, lihtsamat asjaajamist ja põllumajandusektorit kahjustavate kaubanduslepete mitte sõlmimist.
Eestit esindas 20-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid erinevate põllumajandusorganisatsioonide esindajad, talunikud ja toidutootjad. Delegatsiooni koosseisus osales ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas, kes astus püünele ning pidas kõne Euroopa põllumeeste ühisel laval. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et põllumehed vajavad kindlat ja stabiilset eelarvet, mis tagaks toidutootmise jätkusuutlikkuse. Ta toonitas, et toit on strateegiline väärtus ning Euroopa peab seda vastavalt kohtlema. Samuti tõi ta esile vajaduse vähendada bürokraatiat ja tühistada ebavajalikud regulatsioonid, mis takistavad põllumeeste igapäevast tööd. Eraldi rõhutas ta Balti regiooni talunike toetamise tähtsust, sest just piiriäärsetest riikidest algab Euroopa toidujulgeolek.
Protesti käigus toimus rahumeelne ühismarss läbi Brüsseli, mis tõi eri riikide põllumehed ühtsesse ja solidaarsesse rivvi. Ühismarss näitas selgelt, kui tugev ja kokkuhoidev on Euroopa põllumajandussektor ning kui oluline on, et poliitikakujundajad seda ühtsust tõsiselt võtaksid.
Pärast protestiüritust osales Taluliidu juht kohtumistel Euroopa Komisjoni volinike Serafini, Šefčoviči, Roswalli ja põllumajandusvolinik Hanseniga. Kohtumistel selgitati protestil osalenud põllumeeste seisukohti ning rõhutati vajadust kiirete ja praktiliste lahenduste järele, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja Euroopa toidujulgeoleku.
Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki osalejaid ning jätkab tööd selle nimel, et Eesti põllumeeste hääl oleks Euroopa tasandil selgelt kuuldav ja arvestatud.
Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi ligi 13 000 põllumajandustootjat. Detsembris makstakse välja põhisissetuleku, ümberjaotav ning noore põllumajandustootja toetus, samuti tera- ja kaunvilja, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride, piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus.
PRIA kinnitas 2025. aasta otsetoetuste ühikumäärad 27. novembril.
Palume klientidel arvestada, et iga toetusliik laekub tema arvele eraldi maksena ning toetusraha võib arvelduskontole jõuda erinevatel kuupäevadel. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused, tasaarveldused varasemate võlgnevustega ja füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks. Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.
Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 10. veebruaril 2026, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2026. Kõigi 2025. aasta otsetoetuste eelarve on kokku üle 202 miljoni euro, millest detsembrikuus makstakse välja rohkem kui 145 miljonit eurot.
Strateegiakava maaelu arengu toetuste eelarve on üle 33 miljoni euro ning nende toetuste määramise otsused kinnitatakse hiljemalt 10. veebruaril 2026.
Sel nädalal toimus Andre Juustufarmis “Parim Talutoit 2025” tänuüritus, mille käigus anti üle auhinnad kategooriate võitjatele ning kuulutati välja ka konkursi üldvõitja – Räniorg OÜ Tummine murakamoos.
“Sellised konkursid nagu Parim Talutoit on äärmiselt olulised, sest aitavad tõsta esile meie väiketootjate ja talunike tänuväärset tööd, samuti annavad need iga-aastaselt hea pildi üldisest tasemest. Tänavuse konkursi pealt võib küll väita, et meie väiketootjate ja talunike toodang on äärmiselt kvaliteetne ja tooraine lähipiirkonnast pärit,” kommenteeris Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Parima Talutoidu konkursi vedaja Marika Parv.
Kui žürii sai maitsta Räniorg OÜ Tummist murakamoosi, käis kohtunike seas mõnus mõmin ja keegi ütles otse, et sellest saab võidutoode. See väljaöeldu leidis kinnitust ka hiljem anonüümselt esitatud punktide kokkulugemisel, kus häälteenamus otsustas selleaastase võitja. „Võit tuli mulle suure üllatusena. See on minu jaoks ülim tunnustus ning teeb südame soojaks, et keegi märkas mind ja mu tegemisi,“ ütleb „Parim Talutoit 2025“ üldvõitja, Tummise murakamoosi autor, Räniorg OÜ esindaja Sandra Zirk. „Minu jaoks oli juba parima hoidise kategooria võit suur üllatus, üldvõidust ei osanud ma isegi unistada,“ lisab ta. Oma tooteid konkursile esitades ei mõelnud Sandra kordagi võidu peale. „Mõtlesin, et olen väga rahul juba siis, kui saan oma toodete kohta tagasisidet.“
Sandrat kõnetavad algupärased ja naturaalsed maitsed, mida kajastab ka tema tootevalik. Võidutoode, Tummine murakamoos, sisaldab vaid 10% suhkrut, sest moosi keedetakse pidevalt segades mitu tundi, et saavutada marjade enda karamelliseerumine. Võidutoodet saab osta Andre Farmi e-poest, valides „Parima Talutoidu komplekti“, samuti raniorg.ee e-poest, Tartu linna Coopi poodidest ning UMA MEKK jõulupakist.
“Meie väiketalude toodang väärib esiletoomist ja tunnustamist – see on kvaliteetne, maitseküllane ja sündinud hoolimisest maa, inimeste ning toidukultuuri vastu. Tunnustus ei ole pelgalt auasi, vaid igale võitjale isiklikult tähenduslik: mõnele on see kinnitus järjepidevast heast tootest ja maitsest, teisele aga avab parima toote märgis ukse poelettidele ja laiema kliendiringini, pakkudes uusi võimalusi nähtavuseks ja turustamiseks,” kommenteeris Timo Varblas, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht.
Sel aastal osales Parim Talutoidu konkursil 56 toodet. Toodete arv oli senisest madalam, kuna konkurss toimus sel aastal ilma alkohoolsete jookide kategooriata.
Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:
Üldvõitja: Tummine murakamoos – Räniorg OÜ
Parim pagaritoode: Seemneleiva õhikud – Samliku Pekker OÜ
Parim maius: Soolakaramell – Krissu Kokkab OÜ
Parim tervisetoode: Köögiviljajook mulliga – Ferla OÜ
Parim valgutoode: Mahekana viiner – Äntu Mõis OÜ (Äntu Mõis Gurmee)
Parim hoidis: Tummine murakamoos – Räniorg OÜ
Parim juustutoode: Andre Prima Old – Andre Juustufarm OÜ
Parim lisand: Mesi juustule – Meemeistrid OÜ
Parim jook: Mahe meie lapse lemmiktee – Herbs OÜ (Tamme talu ürdiaed)
Sel aastal kuulusid Parima Talutoidu žürisse: žürii esimees Rain Kuldjärv TFTAKist, Selveri kvaliteedijuht Margot Paavel, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Parima Talutoidu konkursi vedaja Marika Parv, toiduajakirjanik Manona Paris, toiduajakirjanik Britt Rosen, Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik, toitumisnõustaja Teele Uus.
Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid kui ka kvaliteeti. Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
8.oktoobril kohtusid Tartus Eesti, Soome, Läti ja Leedu põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid, et arutada ühiseid seisukohti seoses tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbirääkimistega.
Kohtumise avas Regionaal- ja Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas vajadust piisava eelarve järele, et Euroopa põllumajandus saaks sektori väljakutsetega edukalt toime tulla. Tervitussõnad ütles Euroopa põllumajandusorganisatsioone ja ühistuid koondava katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Elli Tsiforou, kes rõhutas, et Euroopa peab ühiselt seisma jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika eest. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika valdkonna juht Riin Saluveer jagas Euroopa Komisjoni perspektiivi ÜPP ja toidujulgeoleku teemadel.
Kohtumisel osales ka Copa-Cogeca asedirektor Patrick Pagani, kes andis ülevaate organisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest seoses Euroopa Komisjoni eelarve- ja ÜPP-ettepanekutega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tegi ülevaate Eesti põllumajandustootmise hetkeolukorrast, selle väljakutsetest ja võimalustest ühise põllumajanduspoliitika kontekstis.
Kohtumise tulemusena allkirjastasid nelja riigi põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid ühisdeklaratsiooni, mille peamised sõnumid on:
Ühisdeklaratsioon rõhutab, et toidujulgeolek on Euroopa Liidu julgeoleku lahutamatu osa. Soome, Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ja toidutootjad seisavad Euroopa Liidu idapiiril Euroopa stabiilsuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse esiliinil. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja ÜPP peavad seda rolli tunnustama ning kindlustama, et maapiirkonnad, põllumajandus ja toidutootmine Euroopa idapiiril oleksid tugevad ja elujõulised.
Deklaratsiooni allkirjastasid:
Eile kuulutati EPA messil välja Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursi „Parim Talu 2025“ võitjad. Võitjad jagati välja neljas põhikategoorias ning lisaks anti välja ka üks eripreemia. “Parim Talu 2025” võitjaks osutus Purtse Farm OÜ.
“Selle aasta konkursi tase oli kõrge. Külastasime hindamiskomisjoniga augustikuus kümmet talu ning need kõik olid omanäolised ning väärivad kiitust,” kommenteeris Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas ning lisas, et kaalukauss langes Purtse Farmi kasuks mitmel põhjusel. “Eelkõige tooksin nende puhul välja just innovaatilisuse ja soovi edasi areneda, et muuta oma maatöö meeldivaks ja tulemuslikumaks.”
“Parim Talu 2025” kategooriad ja võitjad:
Parim Talu: Purtse Farm OÜ
Parim Tootmistalu: Ostrova Mari OÜ
Parim Alternatiivtalu: Lüganuse Lilleaed OÜ
Parim Noortalunik: Kõlleste Garlic OÜ
Eripreemia, Kultuuripärandi Hoidja: Mooska Suitsusaunatalu (Mooska OÜ)
“Võit tuli loomulikult suure üllatusena. Muidugi ma lootsin, et äkki võiksin mõnes kategoorias saada märgitud, kuid teadvustasin endale, et kõik konkurendid olid väga tugevad. Usun, et iga talunik on tunnustust väärt, sest see on kogu meie elu ja mul on äärmiselt heameel, et minu pere ja mu vanemate elutööd märgati,” kommenteeris Purtse Farm OÜ perenaine Eliise Ingel Pungas.
Parima noortaluniku tiitli koju viinud Kõlleste Garlic OÜ perenaine Vaike Soosaar ütleb, et võit andis neile eduelamuse! “Tunne on kirjeldamatult hea. Lootsingi, et ehk me noortalunike kategoorias võiksime võita ja nii läkski. See on meile märk sellest, et oleme midagi õigesti teinud. See on meile tõeline eduelamus.”
Sellel aastal anti välja ka eripreemia. “Mooska Suitsusaunatalu perenaise Eda Veeroja töö suitsusaunade kultuuripärandi hoidmisel on olnud hindamatu. Suuresti just tänu Mooska talu pererahvale on meie suitsusaunad UNESCO nimekirjas,” kommenteeris Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja “Parima Talu” konkursi vedaja Marika Parv.
“Parim Talu 2025” hindamiskomisjoni kuulusid: Riigikogu liige Maido Ruusmann, Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja Jane Lumiste, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas, Maalehe esindaja Marju Reitsak, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Marika Parv, „Parim Talu 2024″ tiitli pälvinud Andres Jaaska Pistimäe talust, Võrumaalt, Teele Uus Eestimaa Talupidajate Keskliidust.
Konkursi korraldas juba 32. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.
Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus, Wihuri Agri (Wihuri OÜ), AS Baltic Agro, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, TÜ Talukartul, Toila SPA Hotell, Matogard OÜ, Maaleht, AS Värska Sanatoorium, Võrumaa Talupidajate Liit, AS Saaremaa Piimatööstus ja Coop Eesti.
Riigikogu pressiteenistus
Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelu komisjon arutasid koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega metssigade ja huntide tegevusega seotud kahjude vältimist.
Istungil toodi esile, et käesoleva aasta kevadel on avalikkuse ette jõudnud mitmed murettekitavad juhtumid, et hundid on murdnud koduloomi, karud ja ilvesed liiguvad elamute vahetus läheduses. Septembris lisandusid teated ka koerte ründamise kohta huntide poolt. Viidatud on ka karude liikumisele Tallinnas ja Narva-Jõesuus, ilveseid on nähtud Raplamaal ja pealinna aedades.
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.
Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.
Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.
Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.
Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.
Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.
Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.
„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.
Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.
Sel nädalal (30. septembril) kogunes Tallinnas, Toiduakadeemias žürii, et selgitada välja konkursi Parim Talutoit 2025 võitjad. Auhindu jagati kaheksas kategoorias.
“Tänavuselt konkursilt jäi väga hea mulje! Nii palju uusi ja huvitavaid tooteid oli ja pean tunnistama, et paljusid neist, polnud varem proovinud. Kvaliteet oli ka väga kõrge. Kõik tooted olid maitsvad, pigem oli küsimus nüanssides,” kommenteerib zürii esimees Rain Kuldjärv ning ütleb, et talle jäid eriti silma tooted, mille pakendil oli räägitud lugu. “Paljud valivad täna tooteid rahakoti järgi ja selge on see, et käsitöö ja talutoodang on kallim. Seepärast on oma talu loo ja keskkonnasõbralikkuse ning jätkusuutlikkuse teemade rõhutamine senisest veelgi olulisem. Paljud olid oma toodetel juba oma lugu rääkinud ning tore oli näha, et mitmed tootjad kasutavad oma toodetel QR-koode. See on hea võimalus suunata tarbija enda loo juurde, kui kõik vajalik tootepakendile ei mahu.”
Ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liikme ja Parima Talutoidu konkursi vedaja Marika Parve sõnul oli sel aastal toodete kvaliteet äärmiselt kõrge. “Rõõm oli näha, kui kõrge kvaliteediga tooteid meie talunikud ja väiketootjad teevad. On tunda, et tootearendusse on palju aega investeeritud.”
Sel aastal osales konkursil 56 toodet. Toodete arv oli senisest madalam, kuna Parim Talutoit 2025 konkurss toimus sel aastal ilma alkohoolsete jookide kategooriata.
Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:
Parim pagaritoode: Seemneleiva õhikud – Samliku Pekker OÜ
Parim maius: Soolakaramell – Krissu Kokkab OÜ
Parim tervisetoode: Köögiviljajook mulliga – Ferla OÜ
Parim valgutoode: Mahekana viiner – Äntu Mõis OÜ (Äntu Mõis Gurmee)
Parim hoidis Tummine murakamoos – RÄNIORG OÜ
Parim juustutoode: Andre Prima Old – Andre Juustufarm OÜ
Parim lisand: Mesi juustule – Meemeistrid OÜ
Parim jook: Mahe meie lapse lemmiktee – Herbs OÜ (Tamme talu ürdiaed)
Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid kui ka kvaliteeti. Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
