Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
06.09.2022.a. 

Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele ühispöördumise seoses energiakriisi ja inflatsioonist põhjustatud suurte probleemidega põllumajandussektoris.

„Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi enam ära. Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on hüppeliselt suurendanud talunike tootmiskulusid ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sattunud väga keerulisse olukorda,” rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ja tegevjuht Kerli Ats.

Ühispöördumises selgitatakse talunike halvenenud olukorda. „Selgitame põllumajandustootjate nõrka positsiooni tarneahelas ning hinnakujunduses. Samuti toome konkreetseid ettepanekuid väiketalunike situatsiooni leevendamiseks,“ kommenteerib Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatupidaja Ege Raid. 

Käesolev kriis on oma mõjult võrreldav 2008-2009. aastal lahvatanud majanduskriisiga. Täna peavad Eesti talunikud konkureerima ühisel turul teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjatega. Paraku on Eestis elektrihind tõusnud enamikest teistest riikidest rohkem ja ka inflatsioon on Euroopa suurim. Ühispöördumises tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek laiendada elektrienergia universaalteenuse paketti ka talunikele ja talunike ühistutele.  Lisaks soovitakse, et riik inflatsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale loobuks tähtajaliselt elektritootjatelt CO2 tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas rõhutatakse ühispöördumisega vajadust soodustada teiste meetmetega Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele. 

Kerli Ats selgitas ühispöördumises, et energiakandjate hinnatõusust ja üldisest inflatsioonist põhjustatud toidujulgeoleku halvenemine on ohumärk kogu rahva jaoks. “Tekkinud olukord soodustab põllumajandustootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele,“ selgitas ta. 

Pressiteatele on lisatud Vabariigi Valitsusele saadetud ühispöördumine. Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda SIIN 

Palume võimalusel avaldada kiri täismahus. 

Lisainfo:
Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Ege Raid
Tegevjuht/tõuraamatupidaja
Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Tel. 5121 288
ekselts@maakari.ee

Selgusid selle aasta parimad talud

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
05.09.2022.a.

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames kuulutati välja ka selle aasta parimad talud. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal 29ndat korda parima talu valimist. Sel aastal esitati konkursile kokku kümme talu, seitsmest erinevast maakonnast. Talusid käis perioodil 9-11. august koha peal hindamas „Parim talu 2022“ hindamiskomisjon, kuhu kuulusid maaeluminister Urmas Kruuse, Kerli Ats (ETKL, hindamiskomisjoni esimees), Gelis Pihelgas (ETKL), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Meelis Annus (MES), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Karolin Lillemäe ja Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium). 

Konkursi eestvedaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ja hindamiskomisjoni esimees Kerli Ats sõnas, et  parima talu valimise konkurss on oluline, sest aitab fookusesse tuua talutootmise ja peretalud. “Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütles Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisas ta. 

Talukonkursi tulemused on alljärgnevad:

2022.a. PARIM NOORTALUNIK: Ravling OÜ – noortalunik Keili Kitsing

Pärnumaal asuvas Rätsepa talus toimetab noortalunik Keili Kitsing, kes koos oma isaga kasvatab 40pealist lüpsilehma karja. Loomi on talus kokku veidi alla saja.  Keili isa, Ants Kitsing, alustas talu pidamisega juba 90ndate aastate alguses ning Keili ja tema õed on juba väiksest saadik talus abiks olnud. Perele kuulub 120 hektariline maa, millel kasvatatakse loomasöödaks teravilja. Loomad saavad enamuse aastast veeta karjamaal.

2022.a.  PARIM ALTERNATIIVTALU: Mahlametsa talu

Pärnumaal Kaisma küla lähistel asub Mahlametsa OÜ, kus toimetab usinalt Terje Mitev koos oma perega, et kohalikust toorainest valmistada erinevaid mahlasid. Mahlametsa OÜ hooned on rajatud Terje tänaseks 95-aastase vanaonu Endeli talupaika, kes elab Terje tegemistele väga kaasa. Terje on mahlategu juba lapsest saadik armastanud. Nüüd ongi jõutud suure mahlatootmiseni ning tänaseks on lisaks mahladele valikus ka üle 20 erineva maitsva jäätisesordi, mida leiab Rosenberry kaubamärgi nime alt. 

2022.a. PARIM TOOTMISTALU on Arude talu 

Pärnumaal Pärivere külas asub Arude talu, kus toimetavad Tõnu ja Taivi Luur ning nende tütar Laura. Arude talus on 108 lüpsilehma ning lisaks noorloomad. Pererahvas kasvatab oma loomadele ligikaudu 400hektaril sööta. Noorem tütar Laura on õppinud Olustveres põllumajandust ning ilmselt võtab ka ühel hetkel vanematelt talupidamise üle. Hetkel toimetab ta oma ettevõttega, mis kasvatab seitsmekümnel hektaril mahevilja. Arude talus valmis 2008. aastal uus lüpsilaut ning 2012. aastal lisandus ka betoonpõrandaga söödahoidla.

2022.a. PARIM TALU on Lepiku talu 

Lepiku talu asub Raplamaal, kus on piimatootmisega tegeletud juba 30 aastat. Lepiku talus toimetab kogu pere – Pereisa Kaupo, ema Piret ja lapsed Annika, Annemari ja Andres. Lepiku talu peremees Kaupo võttis isalt talupidamise üle juba aastal 1999. Talus elab sada lehma ning peremees nimetab talu elustiilitaluks. Praegu käivad lehmad lüpsiplatsis, kuid peremees ei välista, et tulevikus minnakse üle robotlüpsile. See tähendaks muidugi karja suurendamist. Lisaks igapäevasele talutööle on peremees Kaupo aktiivne Raplamaa Talupidajate Liidus ja Eesti Piimatootjate Ühistus. 

Lisaks valiti sel aastal ka koostöös Postimees Maa Eluga rahvalemmikut talu. Rahva lemmiku tiitli pälvis Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt. 

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela. Parima talu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Pildigalerii autasustamisest leiab aadressilt: https://drive.google.com/drive/folders/1QEJeQRlGtmPKB7c_Q8O2MTtG8DgI0Urr?usp=sharing

Piltide autor:  Tom Zuraljov

Lisainfo:
Kerli Ats
tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
31.08.2022.a.

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

Juba sel laupäeval toimub Tallinnas Põhjala tehases (Marati 5) esmakordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. Lisaks talutoidule saab lähemalt tutvust teha ka taludega, rääkida toidutootmisest ning näha ja paitada taluloomasid. Samuti on kohapeal võimalik külastada pop-up talurestorane. Laadalaval toimuvad põnevad toiduteemalised arutelud, tunnustatakse parimaid talutoidutootjaid ning kuulutatakse välja ka selle aasta parimad talud. Meeleolu muusikaga aitavad luua Karolin Kõrre ja Hendrik Sal-Saller koos Erko Laurimaaga. Laadapäeva juhib Emil Rutiku. Laat on külastajatele avatud alates kella 10:00st ning on kõigile tasuta.

Sündmuse ellukutsuja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Atsütles talutoidu laada eel: “Lühikesed tarneahelad, kus talutoidu tootjad müüvad oma tooteid otse tarbijatele, on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada ning selline üritus aitabki just seda teha, sest annab otsese võimaluse tootjatel tarbijatega kohtuda.” Ats lisas, et Eestimaa Talupidajate Keskliit peab väga oluliseks säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist taludes ning hinnatakse ka selle sotsiaalset- ja keskkonnamõju. “Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Eesti toidukuu raames, 3. septembril toimuv laat, on hea viis seda teha. Kindlasti aitab see soodustada talutoidu suuremat väärtustamist tarbijate poolt. See on oluline, et meie põllumajandus jääks elujõuliseks.”

Suurel talutoidu laadal ootavad huvilisi ligikaudu 70 erinevat talutoidu- ja käsitöö talu. Esindatud on pea kõik Eesti maakonnad. Toodete valikust leiab nii sea-, veise- kui ka kanaliha, vutimune, aiasaaduseid, lamba- , kitse- ja lehmapiima tooteid, gelato jäätist, kala, hoidiseid, õlut, siidreid, veine ja limonaade ning erinevaid käsitöökaupu ja palju muud põnevat. Pere pisematele on loodud võimalused väiksemate loomadega lähemalt tutvumiseks. Võimalik on neile ka pai teha. Tutvuda saab veiste, lammaste, kitse, jänese ja hanega.

Täpsem info ja laadakava: www.taluliit.ee

*Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Lisainfo: 

Kerli Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

tegevjuht

Tel. 56475660

info@taluliit.ee

Valitsus kinnitas ametisse Maaeluministeeriumi uue kantsleri

Valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku nimetada Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks praegune põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Nii nagu kogu ühiskond, on ka põllumajandus- ja toidusektor seisnud viimastel aastatel silmitsi suurte väljakutsetega. Rohkem kui kunagi varem, mõistame täna, et toidutootmine on strateegiline valdkond. See seab suured ootused ka riigile. Selleks, et valdkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted oleksid edukad, on oluline ühiselt leida lahendused, kuidas tagame oma sektori toimepidevuse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ametisse asuval kantsleril on pikaajaline kogemus valdkonna juhtimisel ning arusaam organisatsiooni ja valitsemisala toimimisest, mis on heaks eelduseks, et suudame ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste ja toidutootmisele esitatavate kasvavate nõudmistega kaasas käia,“ lisas maaeluminister.

„Oleme oma valdkonnale seadnud strateegilise sihi, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Selleks peavad nii kõik ministeeriumi kui ka valitsemisala teenused ja protsessid muutuma inimese ja ettevõtja kesksemaks, kelle heaks me igapäevaselt töötame. Meie sektori lähiaastate kõige suuremad väljakutsed on toidujulgeolek ja roheüleminek. Maaeluministeerium oma asutustega peab suutma pakkuda sektori jaoks asjatundlikku tuge ja olema usaldusväärne partner. See eeldab suutlikkust olla valdkonnas suunanäitajaks ning leida paindlikke ja nutikaid lahendusi sektori ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks,“ sõnas Marko Gorban.

Uus kantsler asub ametisse alates 1. septembrist 2022. Marko Gorban on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal. Ta töötab Maaeluministeeriumis alates 2003. aastast. Ministeeriumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel avalike ja välissuhete ning maaelu arengu osakonnas, sealhulgas maaelu arengu osakonna juhatajana. Viimased kuus aastat on Marko Gorban töötanud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerina.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.09.2022

Roheülemineku ja biomajanduse arendamiseks saab taotleda investeeringutoetust

Roheülemineku ja biomajanduse arendamiseks saab taotleda investeeringutoetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega toetatakse ettevõtete ja teadus-arendusasutuste investeeringuid bioressursside väärindamisse.

Maaeluminister Urmas Kruuse  leiab, et peame vähendama sõltuvust välismaistest taastumatutest ressurssidest ja kasutama rohkem enda taastuvaid bioressursse. „Iga seade või uus tehnoloogia, mis aitab taastuvaid bioresursse paremini kasutada, toob rohkem kasu ettevõtjale ja vähendab samal ajal kliimajalajälge,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Maaeluminister lisas, et toetust saab kasutada ka biojäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. „Tänases energiakriisis on eriti oluline, et leiame alternatiive, kuidas energiat toota. Kodumaine biogaas on üks võimalik lahendus, mis aitab kaasa kriisi leevendamisse,“ rääkis Urmas Kruuse.

Taotlusvoor avaneb oktoobri algul PRIA e-toetuste keskkonnas ja jääb avatuks selle aasta lõpuni. Toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 500 000 eurot ja maksimumsuurus on 5 miljonit eurot. Toetuse kogueelarveks on kavandatud umbes 23 miljonit eurot.

Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele. Eesmärgiks on panustada bioressursi kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Toetuse alla kuuluvad ka bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja biojäätmete, töötlemiseks vajalike ehitise ehitamise ja seadmete soetamise või väljavahetamise kulud.

Rahastus tuleb taasterahastust Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot. Taasterahastu eesmärk on toetada reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiüleminekuks. Eesti taastekavas on ettevõtete rohepöördeks planeeritud kokku ligikaudu 220 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.08.2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
16. august, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus on sõlminud Eestis tegutsevate pankadega koostöölepingud, mille alusel pakutakse soodustingimustel käendusi. Käenduste eesmärk on tagada Ukraina kriisist mõjutatud ettevõtjatele tagatise puudumisel käibelaenude kättesaadavust. Laenukäendusi saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad ning neid ühendavad esindusorganisatsioonid.

„Ukraina sõjast alates on kallinenud paljude toorainete ja energiakandjate hinnad. Põllumajandussaaduste tootjad ja kalandusega tegelevad ettevõtted on sattunud seetõttu raskesse olukorda, kus lisaks tavapäraselt kevadel võetavatele käibelaenudele tuleb ka sügistööde finantseerimiseks laenu võtta. Aga tagatised on juba olemasolevate laenudega seotud. MES-i käendusega saab seda takistust ületada. Et täiendavad kulud oleksid väiksemad, pakume käenduste tasuks aastase perioodi puhul 1%. Viimastel aastatel on taliviljade osakaal suviviljadest ületanud 60% ehk järgmise aasta saagid sõltuvad oluliselt sügisel tehtud töödest. On väga tähtis, et midagi ei jääks raha tõttu tegemata ja tööd saaks õigeaegselt lõpuni viidud,“ rääkis MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Laenude taotlemiseks tuleb esmalt pöörduda pankade poole, kes edastavad ise käenduse saamiseks taotluse MES-ile. Käendustaotlusi saab esitada kuni 15.12.2022. Lisainfo on leitav www.mes.ee.

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.08.2022 

 

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Täna, 9. augustil 2022.a., algab selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 10 talu erinevates Eesti maakondades.

„Eesti talud on väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Viimaste aastate kriisid on selgelt tõestanud toidujulgeoleku ja seda tagava kohaliku jätkusuutliku toidutootmise tähtsust. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 29ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2022“:

  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt;
  • Veinimäe talu Võrumaalt
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Järiste Veinitalu Tartumaalt
  • Ravling OÜ Pärnumaalt
  • Arude talu Pärnumaalt;
  • Mahlametsa OÜ Pärnumaalt
  • Tõrvaaugu talu Pärnumaalt
  • Uue-Hansu talu Hiiumaalt
  • Lepiku talu Raplamaalt

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit) ja Teele Üprus (Postimees Maa Elu). Parimaid talusid aitab välja selgitada ka maaeluminister härra Urmas Kruuse.

Parimad talud kuulutatakse välja 3. septembril Põhjala tehases toimuval suurel talutoidu laadal „Maa tuleb linna“.

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela.

 

Lisainfo:

Gelis Pihelgas

Tel. +372 553 1571

E-post: info@taluliit.ee

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega toetatakse toiduainetööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid.

„Venemaa kallaletung Ukrainale on põhjustanud tõsiseid häireid majanduses ja mõjutanud väga tugevalt toidu tootmist. Energia varustuskindlus on ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise alustala,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Investeeringutoetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb tagada jätkusuutlik toidutootmine ja toidujulgeolek. „Toetuse abil tehtavad investeeringud aitavad vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest ja teistest väljastpoolt hangitud sisenditest,“ lausus Urmas Kruuse.

Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot. Taotlusvoor on plaanis avada selle aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2022

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Euroopa Komisjoni määruse alusel lõppeb 6-kuuline üleminekuaeg. Alates 8. augustist ei tohi titaandioksiidi koostisosana toidu valmistamiseks kasutada. Amet on ettevõtteid teavitanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oli titaandioksiidi lubatud kasutada valge toiduvärvina kalatoodetes ja pagaritoodets ning maiustustes. „Tooteid, mis on valmistatud enne 7. augustit võib müüa laovarude lõpuni, kuid Euroopa Liitu selliseid tooteid enam tuua ei tohi. Näiteks võib kuni 7. augustini valmistatud kaunistusi, glasuure, vaapasid, täidiseid, maitsestatud vahukoort jmt, mille tootmisel on kasutatud titaanidioksiidi, müüa ka pärast 7. augustit 2022, kuid alates 8. augustist pole neid lubatud kasutada tortide valmistamiseks,“ kirjeldas Oona.

Tarbijale võib müüa ka lisaaine segusid titaandioksiidiga kuni toodete laovarude lõpuni. „Seega teatud periood võib tarbija veel osta ja kasutada titaandioksiidi sisalduvaid tooteid,“ selgitas Oona.

Amet on ettevõtteid titaandioksiidi keelustamisest teavitanud järelevalve käigus alates eelmisest aastast.

Eelmisel aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et ei saa välistada titaandioksiidi toksilist mõju raku geenidele või DNA-le. EFSA ei tuvastanud aga toidu lisaainena kasutatava titaandioksiidiga seotud vahetut terviseprobleemi ning seega lubati sujuv üleminek.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.08.2022

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022