EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

PRESSITEADE
2. november 2017

Pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, märgivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühisavalduses. Üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on jahipidamine.

„Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki. Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel. Rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks. „Samas on võimalik seda olukorda jahipidamise abil leevendada,“ tõi ta välja.

Riigi poolt kompenseeriti 2016. aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide (troppi/m2) järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit.

„Maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats. „Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid,“ selgitas Ats.

2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.

Lisainfo:
Põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, tel 514 2124, e-post:  olav.kreen@epkk.ee
Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, tel 5647 5660,  kerli@taluliit.ee

Seoses tänavu esinenud ebasoodsate ilmastikutingimustega soovib Euroopa Komisjon Eestilt täiendavat informatsiooni 2017. aasta põllukultuuride kasvatuse kohta. Lisaandmed on vajalikud tõestamaks Eesti erakordselt keerulist olukorda taimekasvatussektoris seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega ja selleks, et komisjonil oleks alust erakorralisi meetmeid kasutusele võtta.
Palume Teie võimalikult täpset hinnangut tänavusele saagikoristusele. Küsimustikule palume vastata kuni 2. novembril kella 17ni, sest 3. novembril peab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga edastama koondhinnangu ja info Maaeluministeeriumile.

30. oktoobril  toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus teiste teemade seas anti istungil osalejatele ülevaade taimekasvatussektori olukorrast ja olukorra leevendamiseks kavandatavatest tegevustest. Samuti andsid sektori esindajad olukorrale omapoolse hinnangu.

„Põllumehe mure on ka meie mure ning me otsime erinevaid võimalusi, kuidas oma põllumehi aidata. Oleme Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile üle andnud sektori keerulist seisu tutvustava kirja, samuti saatis Jüri Ratas samateemalise kirja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister lisas, et mainitud  kirjades küsiti erakorralist toetust ja paluti paindlikkust rohestamise nõuete täitmisel, kuna ilmastikuoludest tulenevalt on nende täitmine järgmisel aastal raskendatud. „ Kuigi tänaseks meie ettepanekute osas veel vastust ei ole, siis meie muret on märgatud – Euroopa Komisjon on nii Balti riikidelt kui Soomelt palunud täiendavaid andmeid, mille põhjal vastav otsus teha,“ sõnas Tarmo Tamm. „Lähiajal plaanin kohtuda pangajuhtidega, sest osadel tootjatel võib ajutiselt tekkida probleeme oma kohustuste täitmisega. Samuti kavandame ümarlauda kindlustusseltsidega, et uurida võimalusi saagikindlustuse toote turule toomiseks, ning teravilja kokkuostjatega.“

Istungil andis ülevaate taimekasvatussektori olukorrast ja kavandatud tegevustest Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Kuigi selle aasta lõpus läheb väljamaksmisele üle 123 miljoni euro otsetoetusi ja järgmise aasta alguses mitmekümne miljoni euro jagu keskkonnatoetusi, siis nende tootjate jaoks, kellel saak põllule jääb, on see ajutine leevendus ja kevadel tulevad peale uue saagiaastaga seotud kulud. Hetkel otsime võimalusi, kuidas neile käibekapitali läbi finantsinstrumentide senisest enam kättesaadavaks muuta,“ sõnas Marko Gorban. „Juba mõnda aega oleme sektoriga pidanud ka diskussioone võimalike riskijuhtimismeetmete rakendamise üle. Nüüd on vaja astuda konkreetseid samme meetmete rakendamiseks,“ lisas ta.

Istungi päevakorras oli ka toidu tooraine päritolu märgistamine, mille teemal tegi ettekande Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.  Euroopa Komisjoni läbiviidavast tarneahela avalikust konsultatsioonist andis ülevaate ja kutsus üles sektori esindajaid oma arvamust avaldama põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Kalle Nõlvak.  Toidutarneahela parandamist käsitleva algatuse leiab veebiaadressilt https://ec.europa.eu/info/consultations/food-supply-chain_et

Põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju rääkis rohestamise toetuse muudatustest 2018. aastal, mh haldusreformi ja kohalike omavalitsuste ühinemisega kaasnevast metsasuse erisuse ja sellest tulenevalt ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlemise nõude täitmisest vabastatud alade laienemisest.

Istungist võtsid osa PMANi liikmed ja Riigikogu maaelukomisjoni liikmed. Lisaks ettekannete tegijatele ja maaeluministrile osalesid Maaeluministeeriumist kantsler Illar Lemetti ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2017

 23. oktoobril jõustus maaeluministri määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele Venemaa poolt EL-i toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.

Määrusega kehtestatakse ajutine erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele kuni 2000 tonni värskeks tarbimiseks mõeldud õunte, pirnide, ploomide ja maguskirsside turult kõrvaldamiseks, saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks. Erakorraline abimeede on avatud alates 23. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 või kuni 2000 tonni suuruse koguse täitumiseni.

Puuviljakasvatajad, kes soovivad tekkinud kahjude hüvitamist, peavad sellest eelnevalt teavitama Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda, kes viib läbi vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Toetus makstakse välja hiljemalt 30. septembriks 2018.

Link puuviljasektori erakorralise toetuse määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/120102017012

Link komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/1165, millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puuviljade tootjatele: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1508487693038&uri=CELEX:32017R1165

Teate edastas:
Kertu Kärk
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256152
press@agri.ee

Kliki ja loe: