Turustatav külviseeme peab vastama nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.12.2022

 

Turustatav külviseeme peab vastama nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 2022. aasta kontrollide käigus tuvastati pakendamise ja turustamise nõuetele mittevastavusi viiel korral. Turult eemaldati 1016 idanevusnõuetele mittevastavat seemnepakendit.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul tegid nad 2022. aasta jooksul 73 külviseemne pakendamise ja turustamise kontrolli, mille käigus tuvastati nõuetele mittevastavusi viiel korral. „Kolme juhtumi puhul oli tegemist Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte registreerimata või sealt kustutatud sortide seemnete turustamisega,“ kommenteerib Puusepp. „Ühe juhtumi puhul puudusid keemiliselt töödeldud seemnete pakendil ohutuslaused ning ühe juhtumi puhul turustati idanevuse nõuetele mittevastavat seemet,“ jätkab ta.

Aasta esimese kolme kuu jooksul võeti köögiviljaseemnete hulgimüügiga tegelevate ettevõtete kontrollide käigus 111 kontrollproovi seemne idanevuse määramiseks. „Idanevuse nõuetele mittevastavaid seemnepartiisid tuvastati 13 korral,“ sõnab Puusepp ja lisab, et selle tulemusel eemaldati turult 1016 idanevusnõuetele mittevastavat seemnepakendit.

Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et põllu- ja köögiviljakultuuride puhul on lubatud turustada vaid Euroopa Liidu ühtsesse põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet.

Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile või selle sisse. Kui seemne keemiliseks töötlemiseks kasutatakse taimekaitsevahendit, siis esitatakse taimekaitsevahendi nimetus, taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine nimetus, hoiatuslaused ja vajaduse korral taimekaitsevahendi loas esitatud riskide vähendamise meetmed.

Seemne turustamiseks loetakse selle müügiks pakkumist, müügi eesmärgil omamist, müümist või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist.

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.12.2022

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi koostöös on valminud uhiuus 5-osaline podcasti (eesti keeli taskuhääling) sari nimega „Moodne Talu“ kus tuuakse kuulajateni lugusid moodsatest Eesti taludest.

Taluliit on alustanud podcasti seeriatega „Moodne talu“ eesmärgiga tutvustada põnevaid lugusid laiemalt toidutootjatele ja tarbijatele: põllumajandustootjatele, hobi-talunikele, profikokkadele, aga ka kirglikele kodukokkadele, ja kõigile eesti toidu nautijatele, kes mõjutavad seda, kuidas me praegu toitu toodame, valmistame ja sööme. Moodsa talu podcastides toome teieni inspireerivaid lugusid Eesti taludest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on tegemist põneva sarjaga, mis toob kuulajateni lood Eesti väiketaludest. „Podcastis räägime, et piim ei ole vaid piim ja õun vaid õun vaid, et puhta toidu tootmine on ka poliitiline ja sügavalt isiklik avaldus selle kohta, kes me tahame olla ja millises maailmas loodame elada.“

Eestimaa Talupidajate Keskliit lõi 2018. aastal Eestis agroturismi võrgustiku, kuhu kuuluvad põllumajandustootjad, kes on oma tegevust mitmekesistanud turismiteenustega ja seda peamiselt selle eesmärgiga, et oma tootmist ja toodangut tarbijatele laiemalt tutvustada. Eesti  agroturismi talude tuntuse suurendamiseks viib läbi Eestimaa Talupidajate Keskliit erinevaid tutvustavaid tegevusi. Sel aastal soovisime agroturismi tutvustada ka uute kanalite kaudu ning selleks valisime tänases maailmas väga populaarseks saanud podcast-i, ehk taskuhäälingu formaadi. Podcast-ides räägime erinevate agroturismi taludega ning läbi selle toome inimesteni lood toidutootmisest, põllumajandusest ja maaettevõtlusest laiemalt. Podcastidest on valminud ka videod, mida on võimalik peagi jälgida meie Taluliidu Youtube kanalis. Soovime selle teavitusvormiga kõnetada rohkem noori ja ka käsitletud teemad erinevates episoodid on just selle suunitlusega valminud. Agroturismi podcast-id toetavad ETKLi üldist kommunikatsiooni agroturismi tutvustamiseks.

Moodsad talulood toob teieni Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Podcastid on kuulatavad Spotifys: https://open.spotify.com/show/3yOoJTw5g0xg3GrAtL4Jwx?si=8c2a77e84d754069
ning peagi nähtavad ka videopildiga youtube kanalil: https://www.youtube.com/@eestimaatalupidajatekeskli8024/videos

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.

Lisainfo:

Kerli Ats
ETKL tegevjuht
kerli@taluliit.ee
+372 5647 5660

 

Linnupidaja ülesandeks on hoolitseda oma lindude tervise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.12.2022

 

Linnupidaja ülesandeks on hoolitseda oma lindude tervise eest

Kuna Eesti linde ohustavad lisaks lindude gripile ka teised haigused, siis on väga oluline teha kõik, et haiguseid ennetada. Selleks tuleb järgida bioturvalisuse kava.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on linnupidajad üha teadlikumad lindude haigustest. „Kuna eestlased on läinud tagasi nn maausku ja võtnud endale kanad, siis võib öelda, et ka lindude pidamise ja haiguste osas on end kurssi viidud. Detsembrist kehtivad üle 50 kodulinnu pidajatele uued nõuded, et haigusi veelgi paremini ennetada ja ära hoida,“ kirjeldas Jaarma.

Alates 1. detsembrist 2022. a on bioturvalisuse kava koostamise kohustus linnupidajatel, kelle ettevõttes on üle 50 kodulinnu. Jaarma lisab, et bioturvalisuse kava on vabas vormis koostatud kirjalik dokument. „See aitab luua selge ja kontrollitava loomi ja linde ohustava taudi ettevõttesse sissetoomise ja leviku vältimise süsteemi. Lisaks on seda võimalik vastavalt vajadusele hinnata ja ajakohastada.“

Bioturvalisuse kavas tuleb kirjeldada, kuidas toimub liikumine lindlas, näriliste tõrje, uute lindude eraldamine karjas olevatest lindudest teatud ajaks jne. „Kõige olulisem on, et kui puututakse kokku teiste kodulindudega, näiteks naabri omadega, siis tuleb enne oma lindude juurde minekut pesta käsi ja vahetada riided ning jalanõud. Muidu võib pahaaimamatult linde nakatada mõne haigusega,“ rõhutas Jaarma.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas linnupidajatele kolmapäeval infotunni, et tutvustada uusi nõudeid. Infotunni materjalid on leitavad siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet: taimsete toodete müüginimetuste märkimine on märgatavalt paranenud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: taimsete toodete müüginimetuste märkimine on märgatavalt paranenud

Võrreldes eelmise aastaga on müügipakenditel avaldatud info taimsete toodete kohta tuntavalt paranenud. 2022. aastal tehtud ametlike kontrollide käigus tuvastasime taimset päritolu toodete müüginimetustes mittevastavusi nii toodete märgistusel, hinnasiltidel kui ka veebipoodides. Amet hoiab ka edaspidi märgistustel silma peal, et tagada muu hulgas aus konkurents.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul kontrolliti 20 kauplejat, kelle seast tuvastati kokku 18 rikkumist, mis on praeguseks kõrvaldatud. „Kontrolli käigus vaatasime üle kõik kaupluses müügil olevad taimsed tooted,“ sõnab Raie. „Mõnikord tuvastasime mittevastava nimetuse ka näiteks ainult hinnasildil,“ lisab ta.

Raie sõnul olid probleemid seotud valdavalt kookostoodete nimetustega, teiste taimsete toodete puhul esines puudusi vaid üksikutel juhtudel. „Niisugune olukord võib olla tingitud muu hulgas sellest, et liikmesriikide vahel esineb teatavate toodete kasutamisel seadusandlusest tulenevaid erisusi, mida käitlejatel tuleb nimetuste tõlkimisel silmas pidada,“ kommenteerib Raie.

Raie sõnul on kontrollide eesmärk veenduda, et taimsete toodete müüginimetused vastaksid Euroopa Liidu õigusega kehtestatud normidele. „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt ei saa taimseid tooteid turustada selliste nimetustega nagu näiteks „piim“, „koor“, „juust“, „jogurt“ ja „või“,” kuna need nimetused on reserveeritud ainult piimatoodetele,“ räägib peaspetsialist.

„Piimatoodete nimetusi ei tohi taimsetel toodetel kasutada ka siis, kui nimetusele on lisatud kirjeldavad või selgitavad terminid, mis näitavad asjaomase toote taimset päritolu, nt „sojajuust“,“ kommenteerib Raie.

Nõuetele mittevastavuse tuvastamisel kohustas amet käitlejaid toodete müüginimetusi parandama. „Enamik 2022. aastal kontrollitud ettevõtetest on nüüdseks müüginimetused määrusega kooskõlla viinud, kahe suurema kookostoodete tarnijaga on saavutatud kokkulepe korrastada müüginimetused 2022. aasta lõpuks,“ lisab ta.

Kuna taimsete toodete populaarsus on aina suurenemas ja nende turuosa kasvamas, siis jätkuvad taimsete toodete müüginimetuste kontrollid ka järgmisel aastal. PTA julgustab taimsete toodete hulgimüüjaid pöörduma ameti spetsialistide poole enne uute nimetustega toodete turule toomist, et veenduda ennetavalt toodete müüginimetuste korrektsuses ja et vältida võimalikke probleeme hilisemas faasis, millest kulukaim on vale nimetusega toodete müügilt ärakorjamine ning kõigi mittenõuetekohaste pakendite ümbermärgistamine.

Euroopa Liidu piires on põllumajandustoodete ühise turukorralduse tagamiseks kehtestatud ühtsed reeglid. Muu seas on kokku lepitud ka tootenimetuste kasutamine taimsete ja loomsete toodete puhul.

Ohtlikke bambusplasttooteid ei tohi müüa

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.11.2022

 

Ohtlikke bambusplasttooteid ei tohi müüa

Bambust sisaldavate plastist toidunõude müümine on keelatud ka Eestis. Jätkuvalt on turul tooteid, mille ohutus ei ole tagatud. Euroopa riigid ühendasid jõud, et bambusplast nõud müügilt kõrvaldada.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Margot Paavli sõnul saatis amet eelmisel aastal teavituskirjad bambust sisaldavate melamiin toodete ohtlikkusest ja müügi lõpetamise kohta üle 4000 toitlustus-, jae- ja tootmisettevõttele. „Eestis kontrolliti  1815 ettevõtet veendumaks, et bambusplast tooteid ei müüdaks. 56s e-poes tuvastati keelatud tooteid, mis eemaldati müügilt,“ selgitas Paavel. Ohtlike toodete müügilt avastamise korral kohustati tooted eemaldama müügist, kutsuma tooted tagasi ning teavitama tarbijaid toodete ohtlikkusest.

Ebaseaduslikud plasttooted on valmistatud taimsete kiudude, materjalide (bambus, nisu, mais, riis jne) ja plastpolümeeride segust. „Juhul, kui olete koju soetanud bambusplasttoote, siis tuleks see ära visata, sest pole kindlust, et see on ohutu.“ Paavel lisas, et bambusplastist toodet on üldjuhul lihtne eristada. „Kui plasttoodet katsudes on tunda, et need ei ole täiesti siledad, aga on plasti välimusega, siis need tõenäoliselt sisaldavad mõnda taimset laisainet. Täielikult bambusest valmistatud tootetel on säilinud materjali looduslik struktuur ja välimus.“

Bambust sisaldavad plastist toidunõud kujutavad tarbijale ohtu. „Aasta jooksul tuvastasid Euroopa riigid 748 juhtumit, kus toiduga kokkupuutuv plast sisaldas keelatud bambusepulbrit. Kokku kõrvaldati turult tuhandeid potentsiaalselt ohtlikke tooteid,“ kirjeldas Paavel.

Näiteks tuvastati Hiinas toodetud bambuskiude sisaldavate kohvitasside puhul melamiini lubatud taseme ületus 3,5 korda ja formaldehüüdi puhul 25 korda. Kõik tooted hävitati. Paavel kinnitab et riikide vaheline koostöö jätkub, et võimalikud ohtlikud tooted turult kõrvaldada.

Toiduga kokkupuutuvad esemed ei kujuta endast otsest terviseohtu, kuid pidev kokkupuude suurema koguse formaldehüüdi ja melamiiniga võib põhjustada terviseprobleeme. Tarbijaohutuse tagamiseks on olemas soovitused melamiini ja formaldehüüdi maksimaalse koguse kohta. Nende piirnormide kehtestamisel on arvesse võetud ka muid kokkupuuteallikaid, näiteks toiduained ise. Melamiin võib mõjutada kuseteede või neerude talitlust. Plastist köögi- ja lauanõudest pärit melamiini ja formaldehüüdi kogus on siiski murdosa koguhulgast, millega tarbijad kokku puutuvad.

PRIA kinnitas 2022. aasta otsetoetuste ühikumäärad

PRIA kinnitas 2022. aasta otsetoetuste ühikumäärad

 

Täna, 29. novembril kinnitas PRIA 2022. aastal makstavate otsetoetuste ühikumäärad. Toetuste väljamaksmisega on planeeritud alustada järgmisel nädalal ning toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks.

  1. aastal on otsetoetuste ühikumäärad järgnevad:

–          ühtne pindalatoetus – 131,95 eurot/ha

–          kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 60,13  eurot/ha

–          noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 65,97 eurot/ha

–          puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 333,92 eurot/ha

–          piimalehma kasvatamise otsetoetus – 226,52 eurot/loom

–          piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 198,35 eurot/loom

–          ute ja kitse otsetoetus – 18,47 eurot/loom

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 193,5 miljoni euro.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Pressiteade
29. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Vaid 10% Eesti inimestest loeb toidu esmakordsel ostmisel selle märgistust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.11.2022

Vaid 10% Eesti inimestest loeb toidu esmakordsel ostmisel selle märgistust

Maaeluministeerium alustas teavituskampaaniaga „Vaata hinnast edasi!“, mis kutsub kõiki tarbijaid lugema toidu pakendil olevat infot, et ostuvalikute tegemine muutuks teadlikumaks ning märgistust loetaks rohkem. Uuringud näitavad, et toidu esmakordsel ostmisel loeb alati selle märgistust kõigest iga kümnes inimene. 

Toidumärgistuse lugemine on praegu eriti oluline, kuna üldise hinnatõusu mõju nii tootjatele kui ka tarbijatele üha suureneb. „Ühelt poolt sunnib sisendite hinnatõus tootjaid muutma pakendeid väiksemaks ning hinnakonkurentsis püsimiseks ka toodete koostist. Teisalt on tarbijad praegu hinnatõusu tõttu eriti hinnatundlikud, mistõttu valikute tegemisel vaadatakse eelkõige just hinda,“ lausus Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.

Niisamuti nagu sarnaste toodete hindade võrdlemiseks peaks vaatama nende kilohinda, tuleb mõista, mida selle hinna eest ostetakse. Lugedes toidumärgistust saab muu hulgas teada, millest toit on tehtud, kui palju on seda töödeldud ja milliseid toitaineid see sisaldab. Näiteks saab märgistuse põhjal teada, kas vorst sisaldab eelistatud koostisosi või on alternatiivne toode siiski meelepärasem; kas maasikamaitseline jogurt sisaldab maasikaid või on maitse saadud lõhna- ja maitseainete lisamisega. „Hinnast kaugemale vaatamine on oluline selleks, et ostja ei pettuks tootes. Siin muutubki oluliseks toidupakendi lugemise oskus, sest toidumärgistus annab ostjale toidu kohta olulist infot, mis võimaldab poes tooteid omavahel võrrelda ja teha teadlikke ostuvalikuid sõltuvalt soovidest ning vajadustest,“ sõnas Kallaste.

Toidupakendi lugema õppimiseks on Maaeluministeerium loonud veebilehewww.toidumärgistus.ee, kuhu on koondatud kogu vajalik info selgitamaks märgistusel esitatavat teavet. Toidumärgistus on näiteks pakendile trükitud tekst, arvandmed, kaubamärgid, pildid ja sümbolid, mille kaudu saab tarbija vajalikku infot toidu nimetuse, koostisosade, säilimisaja, päritolu, allergeenide ja muu kohta.

Lisainformatsioon: www.toidumärgistus.ee

Geograafilise tähise väärkasutamine ja jäljendamine on pettus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2022

 

Geograafilise tähise väärkasutamine ja jäljendamine on pettus

 Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kutsub tootjaid üles pöörama rohkem tähelepanu kasutatavale toorainele ja nende spetsifikatsioonides kirjapandule.

Kui tooraine spetsifikatsioonis märgatakse geograafilise tähise väärkasutust, siis ei tohi jätkata selle nimetuse väärkasutust oma lõpptootel. Näiteks tuvastas PTA hiljuti juhtumi, kus kommikarbil oli kirjas „Roosa šampanja maitselise täidisega piimašokolaadikommid“, kuid koostisosana Champagne’i ei kasutatud. Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Kadri Pajuri sõnul ei tohi toote märgistusel kasutada kaitstud nimetust, kui toode ei ole valmistatud vastavalt registreeritud toote spetsifikatsioonile või kui selle koostisosana ei kasutata autentset registreeritud nimetusega toodet.

„Lubatud ei ole ka registreeritud nimetusi tõlkida ja kasutada näiteks kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ asemel toote märgistusel nimetust „šampanja“,“ kommenteerib Pajur, lisades, et kaitstud päritolunimetust ei ole lubatud tõlkida ka juhul, kui tootes kasutatakse autentset Champagne’i.  Niisamuti ei ole lubatud lisada tootele juurde täpsustavaid sõnu, nagu „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” vms.

Enim rikkumisi on amet tuvastanud toitlustuskohtade menüüdes. „Alates käesolevast aastast on amet hakanud tegema rohkem geograafilise tähise plaanilisi kontrolle tootmisettevõtetes, mistõttu on ka lihakäitlejate ja valmistoitude/pagaritoodete tootjate juures tuvastatud mitmeid rikkumisi,“ räägib Pajur.

Geograafilise tähisega kehtestatakse intellektuaalomandi õigused konkreetsete toodete puhul, mille omadused on seotud tootmispiirkonnaga. Geograafilised tähised, nagu Champagne, Feta, Cognac ja Parmigiano Reggiano, kaitsevad toodet väärkasutuse, jäljendamise ja seoste loomise eest ning tagavad tarbijatele toote tegeliku päritolu.

Huvi korral saab kõiki Euroopa Komisjoni poolt registreeritud nimetusi vaadata Euroopa Liidu geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia. Samuti saab kasutada geograafiliste tähiste otsingut GIview, kust leiab registreeritud tähised (sh lepingu alusel kaitstavad) ELis ja väljaspool.

Kutsume ka tarbijaid üles märkama turul olevaid tavatooteid, mille koostisosana kasutatakse geograafilise tähisega toodet või kui lihtsalt kasutatakse ära mõnda geograafilist tähist. Palun andke oma tähelepanekutest teada ameti e-posti aadressil vihje@pta.agri.ee või helistades telefonil 605 4750 (vastab automaatvastaja).

Selgusid aasta parimad mahetootjad ja -toidud

Pressiteade
24. november 2022

 

Selgusid aasta parimad mahetootjad ja -toidud

Möödunud neljapäeval kuulutati välja 2022. aasta mahekonkursside parimad. Selle aasta parim mahetootja on Siim Sooäär Saare Maakari OÜ-st. Parim mahetoit 2022 on Minna Sahver OÜ marmelaad tumedas šokolaadis “Rabade maitsed” ja parim mahejook Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. 

Galerii: https://drive.google.com/drive/folders/19fma4ghdTgf_zxe7Ey9at_X6_9Vk9ezx?usp=share_link

Pildid tegi Lauri Laan

 

„Õnnitlen kõiki võitjaid ja tänan kõiki konkursil osalejaid! 48 toote seast osutus parimaks Minna marmelaad „Rabade maitsed“ ja parimaks mahetootjaks Siim Sooäär. Kõik tooted, mida žüriis maitsta saime, olid väga tasemel nii maitse kui ka turunduse poole pealt,“ kommenteeris maaeluminister Urmas Kruuse. „Mul on hea meel, et mahetooted on järjest enam populaarsust kogunud ja meil on palju edumeelseid tootjaid

Oleme teinud mitmeid samme, et mahetoitude populaarsust kasvatada. Sel sügisel alustasime programmiga, kus võimaldame lasteaedadel ja koolidel senisest enam mahetoitu pakkuda.“

„Muutunud toidujulgeoleku olukorras on väga tähtis ennast põhitoiduainetega ise ära varustada ning mahetoodetel ja omakasvatud mahetooraine väärindamisel on siin oluline koht. See, mis täna tundub meile kallis, võib olukorra muutudes ja ka meie teadmiste kasvades olla tegelikult hoopis odav,“ lisas maaeluminister.

Hindamiskomisjoni esimehe Angelica Udekülli sõnul iseloomustavad 2022. aasta konkurssi märksõnad tagasi juurte juurde ja tervis läbi toidu. „Konkursil osalenud toodete hulk tundus suurem ja põnevam kui kunagi varem, seda eelkõige tänu jookide kategooriasse kuuluvate toodete rohkusele. Mitmed tootjad on läbi aastate tuntud ja esindatud oma suurepäraste maitsetega, kuid lisandunud on ka põnevaid uusi tegijaid. Väärikalt on esindatud nii ehedad piimasaadused, aiasaadused kui metsaandidest valmistatud tervist toetavad tooted,“ selgitas Udeküll ning täpsustas, et märgata on ka uut trendi.

„Põneva trendina märkasime funktsionaalseid tooteid ja seda mitte üksiktoodetena, vaid mitmel puhul terviksarjana – näiteks siirupite sari. Silma rõõmustasid ka läbimõeldud kujundusega ja esteetilised pakendid, mis tõmbavad kindlasti tarbijate tähelepanu ja teevad seeläbi suurepärased tooted veelgi ahvatlevamaks,“ lisas Udeküll.

Udekülli sõnul ei ole puhtad maitsed ja autentsed tooted samuti kuhugi kadunud. „Žürii pidas auhinna vääriliseks seekord ka mitmed igapäevasele toidulauale kuuluvad tegijad, mis oma maitseomadustelt tõid küpsemas eas hindajatel meelde lapsepõlvest tuttavad maitsemälestused. Näiteks toorpiim, Äntu kana või puhta maitsega mahlad.“

PARIMAD MAHETOOTJAD

Parima Mahetootja – Siim Sooääre ettevõte Saare Maakari OÜ tegutseb Saaremaal ning ettevõtte tegevusalaks on ohustatud tõu eesti maakarja lehmade kasvatamine ja tooraine väärindamine kvaliteetseks toodanguks. Talus on väikse peretalu tootmismudel, oluliseks on peretraditsioonide jätkamine.

Parima Mahetootja II koht – Karmo Haas Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ tegutseb Pärnumaal. Talus on rajatud mitmekesise sordivalikuga puuviljaaed, toimub vanade sortide otsimine, ise pookimine. Puuviljaaia toodangut väärindatakse ettevõttes kohapeal peamiselt siidriks. Samuti toimub mahe- ja väiketootmise promotegevus oma ettevõttes.

Parima Mahetootja III koht – Margo Kütt, ettevõte MK Loodusravi OÜ tegutseb Viljandimaal. Talus on maitse- ja ravimtaimekasvatus väga heal tasemel, toimub maitse- ja ravimtaimede toodangu väärindamine, tootearendus.

Eriauhind eesti maalamba kasvatamise ja väärtustamise ning traditsiooniliste maastike hooldamise eest – Kadri Tali ja Katrin Põld, MuhuMaaLammas MTÜ tegutseb Saaremal pool-looduslike rohumaade taastamise ja neil lammaste karjatamisega. Talus pannakse suurt rõhku elurikkuse taastamisele ja loomade heaolule.

Eriauhind julge pealehakkamise eest – Reigo Ojametsale BalticFarmer OÜ-st. Tootja tegutseb Raplamaal, tegeleb köögiviljakasvatusega, ette on võetud suurel pinnal küüslaugu ja sibulakasvatus.

PARIMAD MAHETOIDUD

Parim mahetoit 2022 – Minna Sahver OÜ “Rabade maitsed”, marmelaad tumedas šokolaadis. Žürii tunnustab väga hea idee eest meie loodusväärtuste esiletõstmiseks, samuti toote ja disaini kooskõla, suurepäraste ja omapäraste maitsete eest.

Parim mahetoit II koht – Äntu Mõis OÜ Kikerikii mahebroileri rinnafilee vaakumpakendis. Žürii tunnustab kvaliteetse tooraine käepärasesse pakendisse pandud toote eest. Esimene linnuliha turuletooja, täidab väga olulist lünka maheturul.

Parim mahetoit III koht – Metsavenna Turismitalu OÜ Juust Raclette. Eesti punase karja piimast (toodetud oma ettevõttes) valmistatud kvaliteetne prantsusepärane juust, mis rikastab toidulauda.

PARIMAD MAHEJOOGID

Parim mahejook 2022 – Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. Tunnustus väga hea marjase põhjamaise maitse ja suurepärase disaini eest.

Parim mahejook 2022 II koht – Mahlametsa OÜ Õuna-rabarberi mahl. Tasakaalus maitsega, toredas funktsionaalses pakendis igapäevatoode.

Parim mahejook 2022 III koht – Pung OÜ ÕIE kihisev angervaks. Loodusmaastike taime suurepärane väärindamine, meeldiv maitse, suve lõhnad, väga ilus tootega kooskõlas pakendidisain.

 

ERIPREEMIAD

Tootja-töötleja koostöö eripreemia – Saaregurmee OÜ Sügavkülmutatud kalkunilihapüree kuubikud. Tunnustus hea koostöö eest kodumaisest toorainest beebitoidu valmistamisel: mahetootja hakkas tänu töötleja soovile kalkuneid kasvatama.

Laialdaste kulinaarsete võimalustega uudse toote eripreemia – Must Küüslauk OÜ Musta küüslaugu õisik. Tunnustus küüslaugu täiendava väärindamise eest kulinaarselt lõputute kasutusvõimalustega väekaks tooteks.

Kodumaise viinamarjaveini turuletoomise eripreemia – Veinimäe OÜ Viinamarjavein Sulbi punane. Kodumaisest viinamarjast on õnnestunud toota ilus paks tummine vein, mida toetab kooskõlas disain.

Parima toidulisandi eripreemia – Korilane Nordic OÜ, Silmad & Nägemine, metsmustika ekstrakt. Kodumaisest toorainest väga hea disaini ja turundusega toidulisand.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Mätiku Talumeierei OÜ toorpiim. Tunnustus kvaliteetsest oma toorainest hea puhta maitsega traditsioonilise toote eest.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Metsavenna Turismitalu OÜ kohupiim. Kvaliteetsest oma toorainest happemeetodil valmistatud pehme autentne kohupiim.

Mustasõstra mahla toiduslisandiks väärindamise eripreemia – MK Loodusravi OÜ siirupite tooteseeria. Tunnustus kodumaise tooraine tervist turgutava toidulisandiks väärindamise eest.

Toote õnnestunud kontseptsiooni ja hea ekspordipotentsiaali eripreemia – Lojal OÜ, MÖM Metsik Ökomesi maitsemeed, tooteseeria. Valik erinevate maitsetega mett mõnusas käepärases mugavuspakendis, disain tootega heas kooskõlas. 

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub kaheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel ja finatseerimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Konkursi tulemused kuulutati välja mahepõllumajanduse aastakonverentsil 24. novembril.

Lisainfo

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

tel 522 5936, airi.vetemaa@gmail.com