Poodides hakkab järjest enam nägema uut oliiviõli nimetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2022

 

Euroopa Liidu Teatajas avaldati uued oliiviõli turustusstandardite määrused, mille kohaselt võetakse eesti keeles kasutusele uus nimetus väärisoliiviõli. Edaspidi peab seda nimetust kasutama oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel.

Turustusstandardite määruste muutmise käigus vaatas Maaeluministeerium üle oliiviõlide eestikeelsed tõlked. Oliiviõli on üks toodetest, millele on Euroopa Liidus kehtestatud turustusstandardid; nende kohaselt tohib oliiviõli nimetusena kasutada vaid selle seaduslikku nimetust ehk õigusaktiga kehtestatud nimetust. Eesti keeles oli kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel.

Koostöös Keeleameti ja Eesti Keele Instituudiga jõuti ühisele otsusele hakata edaspidi kasutama nimetust väärisoliiviõli. Sellest tulenevalt tõlgitakse nimetus extra-virgin olive oil edaspidi ekstra–väärisoliiviõliks ja virgin olive oil väärisoliiviõliks. Nimetuse muutus ei puuduta ainult õlisid, vaid ka teisi tooteid (konservid, kastmed jne), mille koostisosade loetelus on märgitud ekstra-väärisoliiviõli või väärisoliiviõli. Oleme teadlikud, et ettevõtted ei jõua pärast õigusaktide jõustumist kohe kõiki nimetusi muuta. „Eeldame, et vajalikud muudatused tehakse järk-järgult mõistlikul ajaperioodil,“ kinnitabMaaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.

Kruuse Brüsselis: Looduse taastamise nõuded peavad olema paindlikud

 

Kruuse Brüsselis: Looduse taastamise nõuded peavad olema paindlikud

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati loodustaaste, väetiste kättesaadavuse, biomajanduse konverentside ja turbaga seotud küsimusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et looduse taastamine on oluline elurikkuse seisundi parandamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Ta arvas, et vajame rohkem paindlikkust ja iga riigi eripäradega arvestamist. „Eestis on turvasmuldadega põllumajandusmaa osakaal Euroopa Liidu keskmisest oluliselt suurem,“ põhjendasKruuse erisuste vajadust. Minister Kruuse sõnas, et määrus peaks eesmärgi täitmiseks lubama arvestada suuremal määral muid turvasmuldadel asuvaid ökosüsteeme põllumajandusmaa ja ammendatud turbatootmisalade asemel.

Turba kasutamist arutati eraldi Soome korraldatud lõunalauakohtumisel.Maaeluminister Urmas Kruuse leidis kohtumisel, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses käimasoleva Ukraina sõja, üha suureneva linnastumise, põllumajandusmaa pindala vähenemise ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,” põhjendas minister Kruuse oma arvamust. Ta ütles, et peame rohkem tähelepanu pöörama teadusele ja tulevikku kujundavaid otsuseid vastu võttes tuleb arvestada teadustöö tulemustega. „Tuleb edaspidi soodustada turba väärindamist ja aktiivsemalt tegeleda turbale kui laialt kasutatavale substraadile alternatiivide otsimisega,“ tegi Urmas Kruuse ettepaneku.

„Eestis mineraalväetisi ei toodeta ja Euroopa Liidus toodetakse neid vähe, mistõttu sõltume nende puhul impordist,“ nentis Kruuse mineraalväetiste kasutuse vähendamise vajadust. Maaeluminister rääkis, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava sekkumistega toetame liblikõieliste kasvatust, investeeringuid täppisväetamise seadmetesse ja biogaasi tootmisesse,“ ütlesUrmas Kruuse. Ta oli kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Minister märkis, et biomajandusel on tulevikku ja ka Eesti on korraldanud biomajanduse konverentsi. „Tasakaal on vaja leida kliima-, keskkonna- ning majanduslike eesmärkide saavutamisel kõikides biomajanduse valdkondades toidutootmisest energiani,“ rääkis Urmas Kruuse biomajanduse vajalikkusest.

Maaeluministeeriumit esindasid Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.11.2022

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Pressiteade
21. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal muutub erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajanduse valdkonnas alustas PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril, kalanduse valdkonnas alustatakse automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses. Täna, 21. novembril avati ostuõiguse taotluste vastuvõtt ettevõtjatele, kes automaatselt ostuõigust ei saa.

2023. aastast saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellele on antud esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

21. novembri seisuga on uueks aastaks ostuõiguse saanud 7022 ettevõtjat. Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse nõuetele. Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel on 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud vähemalt 1 hektar põllumaad või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühikut loomi või kellel on vähemalt 10 mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostuõiguse need ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba. Lisaks kontrollime, et ettevõtja ei oleks raskustes, sest raskustes olevatele ettevõtjatele ei tohi riigiabi anda. Viimati mainitud kontrolli käigus on selgunud, et 1111 ettevõtja puhul tuleb andmeid täpsustada ning neile saadame sellekohase info. Enamusel neist on äriregistrile esitamata 2021. aasta majandusaasta aruanne.“ Kristi Võikar rõhutab, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud isikud peavad jälgima, et nad võivad sellist kütust kasutada üksnes kindlaksmääratud tegevusaladel ja masinates.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Täpsed taotluse esitamist puudutavad nõuded on kirjas maaeluministri 30.09.2022 määruses „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“.

Palume kindlasti tutvuda erimärgistatud diislikütuse kasutamise tingimustega Maksu-ja Tolliameti kodulehel juhendis “Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine”.

Lisainformatsiooni erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta leiab PRIA kodulehelthttps://www.pria.ee/registrid/edkr, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saates e-kirja aadressil edkr@pria.ee.

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.11.2022

 

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus lõunalauas kohtuti Soome delegatsiooniga, et arutada turba kasutamist põllumajanduses.

Turbamaad hõlmavad üle viiendiku meie maismaast ja sellepärast on Eestil pikk turba tootmise ja kasutamise traditsioon. Kuna Eestis leidub palju turvast, siis eksporditakse seda 120 riiki. Siiski jääb Eesti eksporditavast turbast suur osa Euroopa Liitu.

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnistab, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses Vene sõjalise agressiooniga Ukrainas, üha suureneva linnastumisega, põllumajandusmaa pindala vähenemisega ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,“ tunneb minister muret toidujulgeoleku pärast. „Turvas on maailmas hinnatud sellepärast, et selle peal saab kasvatada taimi 90% väiksema veekulu ja 60% väiksema väetiste osakaaluga,“ avab Kruuse turba kasutamise tausta.

Kruuse näeb, et turba väärindamist tuleks soodustada ja turbale kui laialt kasutatavale substraadile tuleks aktiivsemalt otsida alternatiive. „Teadus-arendusprojektide abil tuleb uurida, milliste ainete, materjalidega ja tehnoloogiatega on võimalik turvast aianduses asendada,“ leiab maaeluminister. Samas usub Kruuse, et peame teadlaste poole pöörduma, et leida võimalusi vähendada turba kasutamisest tekkivat heidet.

Maaeluminister Urmas Kruuse teab, et Eesti turbatootjad pööravad ise väga palju tähelepanu kliimaeesmärkidele. „Turvast saab substraadina taaskasutada; osa kasutatud kasvusubstraadist on võimalik ladustada taastavatesse soodesse või kasutada seda uute toodete valmistamiseks,“ räägib Kruuse. Minister mõistab, et ringmajandusele tuginevad ärimudelid muutuvad järjest olulisemaks ja turbatootjatel on selles mängida oma osa.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaarstide puudus seab ohtu loomade tervise ja heaolu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2022

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaarstide puudus seab ohtu loomade tervise ja heaolu

Loomaarstide puudus ning loomaomanike vähene teadlikkus enda kohustustest on probleemid, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda. 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili juhtis ameti kliendinõukoja kohtumisel tähelepanu loomaarstide puudusele nii PTAs, farmides kui ka väikeloomakliinikutes. „Eriti keeruline on ametisse leida loomaarste, kes hindaksid toiduohutuse, loomatervise- ja heaolu nõuete täitmist. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd loomaarstide tõsine puudus on ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada loomaarstide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös loomaarstide esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooliga,“ kinnitas Reili.

17. novembril toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti kliendinõukoja kohtumise fookuses olid veel loomakaitse juhtumid ning organisatsioonide vaheline koostöö, korduvkasutatavate nõude ja pakendite järelevalvetulemused ning kohtumise käigus tutvustati ka PTA strateegiat.

Kohtumisel tõdeti, et loomaomanike teadlikkust tuleb veelgi enam tõsta. „Kõige olulisem on loomapidajaid harida selles vallas, mis on lubatud ja mis mitte. Looma võtmisega kaasneb ka vastutus ning väga selgelt on vaja teadvustada looma vajadusi ning kehtivaid nõudeid,“ lisas Reili. Parandada tuleb tarbijate teadlikkust ka toiduohutuse ja -kvaliteedi teemadel, sealhulgas korduvkasutatavate nõude ja pakendite kasutamisel.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis, 18.novembril Laitse Graniitvillas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2022.aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Kaido Kirst, parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Siim Arusalu Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Kolme eraldi korraldatud konkursi kõik kandidaadid on tunnustust väärt, tänan neid osalemise ja maamajandusse panustamise eest. Aunimetuse saanute näol on tegemist oma valdkonda pühendumusega suhtuvatesse inimestega, keda eeskujuks seada,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks. MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Lisatud fotol vasakult MESi juhatuse liige Meelis Annus, parim maamajanduseriala õpilane Siim Arusalu, parim maamajanduseriala õppejõud Rando Värnik, parim taimekasvataja Kaido Kirst, Maaeluminister Urmas Kruuse.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
18.11.2022 Viljandi

 

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Valmivad esimesed uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika meetmete toetustingimused Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu uue 2023-2027 programmiperioodi otsetoetuste toetustingimustega.

Määrusega kehtestatakse otsetoetuste, põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Uue perioodi otsetoetused aitavad kaasa põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ning põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. „Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele suuname suurima osa uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Oleme sel eesmärgil järgmiseks viieks aastaks ette näinud ligikaudu 740 miljonit eurot,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse peab tähtsaks koostööd sektori ja ministeeriumi vahel. „Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on eriti tähtis, et põllumees saaks oma tööga jätkata, talle on tagatud selleks vajalik sissetulek ning seeläbi säiliks toidujulgeolek,“ ütleb Urmas Kruuse.

Uue perioodi õigusaktide ja rakendamiseks vajalike süsteemide ettevalmistamine on ministri sõnul väljakutseks nii ministeeriumile kui PRIA-le. Samuti on uue perioodiga kaasnevad muudatused väljakutseks sektorile. „Selleks, et info uue perioodiga kaasnevate muudatuste kohta kõigi põllumeesteni jõuaks, korraldame hetkel üleriigilisi infopäevasid, kus kõigil põllumeestel on võimalik osaleda ja oma küsimustele vastused saada. Kutsun kõiki põllumehi üles aktiivselt seda võimalust kasutama,“ rõhutas maaeluminister.

Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava Eestile aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Rohkem informatsiooni määruse kohta leiab eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3278953f-4f9c-47fb-9c2a-8d30542ebd10

Info ÜPP strateegiakava kohta: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.11.2022

 

 

Riik toetab maale kolimist

Riik toetab maale kolimist

Eile kinnitas Vabariigi Valitsus heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise. Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust.

Kaaslaen on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Täna otsustas Vabariigi Valitsus laiendada pilootprogrammi ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega. „Pilootprogrammi laiendamine annab võimaluse neile, kes tahavad nautida maal elamist ka muudes Eesti paikades, kuid vajavad finantsilist abi,“ põhjendab maaeluminister Urmas Kruuse teotuse laienemise vajadust.

Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab krediidiasutuste vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või elamistingimuste parandamiseks maapiirkonnas. „Ebapiisava tagatise tõttu on laenuks antavate summade eest võimalik teha ainult hädavajalikke renoveerimistöid,“ tõdeb minister Kruuse.

MESi juhatuse liige Meelis Annus näeb, et tänapäeva noored ei soovi oma elu pühendada kodu ehitamisele, nad tahavad elada kaasaegses keskkonnas ja tegeleda oma kutsumusega. „Tõmbekeskustes on sellised kodud olemas ja pangad annavad meelsasti ostmiseks laenu,“ näeb Annus. Ta nõustub Kruusega, et uute teadmiste ja maksejõuliste perede toomiseks maale tuleb soodustada samaväärsete tingimuste tekkimist. „Valitsuse heakskiit MESi pakutava eluaseme kaaslaenu piirkonna laiendamiseks on selleks väga vajalik ja tervitatav otsus. Nüüd saame vajalikud muudatused suunata MESi nõukogusse otsustamiseks, mille järel saame hakata laiendatud piirkonnast taotlusi vastu võtma,“ ütles Annus.

Seni on kaaslaenu saamiseks esitatud 25 taotlust, millest on rahuldatud 19 summas üle 996 000 euro. Kõige enam on laenu kasutatud Võrumaal ja Põlvamaal ning peamiselt eluaseme ostmiseks. Keskmine laenusaaja on 31–35-aastane lapsevanem.

Pilootprogramm maale elama asumise soodustamiseks hakkas pihta 2021. aasta novembris. Programmi veab eest ja rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaaslaenu rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Projekti maht on kokku 5 miljonit eurot, mis tuleb MESi eelarvest.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2022

 

 

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

Automaatselt saavad erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

  • kellele on määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel otsetoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindalaga seotud maaelu arengu toetus (v.a metsamaa pindala) või
  • kelle puhul on PRIA tema 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad või
  • kellel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühik loomi või 10 mesilasperet või
  • kes omab kaluri kalapüügiluba 2023. aastaks.

Lisaks kontrollitakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 13 lg 3 ja 31 nõudeid.

Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse saamise nõuetele.

Põllumajandusvaldkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril ning teavitab kõiki, kes saavad automaatse ostuõiguse põllumajanduse valdkonnas, hiljemalt 25. novembril 2022.

Kalanduse valdkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses pärast seda, kui Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kandud 2023. a kutselise kalapüügi lubade andmed kutselise kalapüügi registrisse. Seejärel teeb PRIA ostuõiguse andmise otsuse ning teavitab neid, kes automaatse ostuõiguse kalanduse valdkonnas on saanud.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Teenus taotluste esitamiseks avatakse e-PRIAs 21. novembril, pärast seda kui on selgunud automaatse ostuõiguse saajad põllumajanduse valdkonnas.

Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ostuõiguse saamisest ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse teenuse leiab alates 21.11.2022 e-PRIAs: Registrid -> Erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute register -> Esita EDK ostuõiguse taotlus.

Erimärgistatud diislikütuse ostmise volituse andmise teenuse leiab alates 7.12.2022 e-PRIAs: Esindusõigused ja volitused -> Lisa volitus EDK ostmiseks.

Kui Teil tekib erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta küsimusi, siis palun helistage registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saatke e-kiri aadressil edkr@pria.ee. Lisainformatsiooni leiab PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/edkr

MEELESPEA