Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Tartus ja Haapsalus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.07.2021

 

13. juulil  toimusid reidid ausa konkurentsi tagamiseks Haapsalu Turul ja Tartu turgudel. Haapsalu Turul rikkumisi ei tuvastatud. Tartu turgudel tehti ühele müüjale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ning kohustati lõpetama müük nendel toodetel, mille jälgitavus ei olnud tagatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul kontrolliti täna Tartu turgudel 12 müüjat, kes müüsid lisaks maasikatele ka muud puu- ja köögivilja. „Ühele müüjale tegime ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega ning kohustasime müügi kohe lõpetama,“ märgib Käär, lisades, et kõne all oleva müüja osa kaupa ja saatedokumendid ei läinud kokku.

Haapsalu Turul kontrolliti kolme müüjat, kes pakkusid müügiks värsket puu- ja köögivilja, kaks neist müüsid maasikaid. „Kõik vastas nõuetele. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid,“ tunneb Käär heameelt.

Kriisijuht juhib tähelepanu, et kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Kui varasematel reididel kontrolliti vaid maasikaid, siis seekord vaadati üle ka teised värske puu- ja köögivilja saadused.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tartu Turul toimus 29. juunil, kokku kontrolliti 16 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

Kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab maaparandust ja maaparandussüsteemidel kavandatavate tegevuste kooskõlastamise vajadust tutvustavad infopäevad, et ära hoida teadmatusest tekitatud kahju nii enda kui naabri varale. Kooskõlastamine on vajalik ennekõike maaomanikule või tegevuse kavandajale, et ära hoida hilisemaid maaparandussüsteemide lõhkumisest tekkinud kahjustused ja võrdlemisi kulukad parandustööd.

„Maaparandussüsteemide olemasolust (näiteks maa-alused dreenisüsteemid) ei ole paljud maaomanikud teadlikud ning võivad maaparandussüsteeme rikkudes tekitada tahtmatult kahju nii enda kui naabrite varale,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist Merly Kiisler, lisades, et kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik.

„Mõistlik on olla teadlik, mis maa all on ja sellega oma tegevustes arvestada,“ jätkab ta, „Põllumajandus- ja Toiduametiga tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemi maa-alale ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse igasugune ehitamise kavandamine (planeerimisest kasutusloani), väljaspool maaparandussüsteemi kogutud vee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maa kasutusotstarbe muutmine, puurimis- ja lõhkamistööd ning metsastamine.“

Maaparandussüsteemide rajamisel ei ole arvestatud kinnistu piiridega. Enamasti läbib kollektor ja ka üksikdreenid mitmeid kinnistuid. „Mistahes kohas ummistuse tekkimine mõjutab enamasti kõikide maavalduste veerežiimi, olenemata sellest, kas maa on kasutuses põllumaana, elamumaana või muu maana,“ juhib Kiisler tähelepanu. Kui kaevetöödega või pikemaajaliselt puittaimestiku juurtega lõhutakse torustik, siis pääseb pinnas torustikku, ummistab selle ja liigvesi koguneb taas pinnasesse.

Liigvesi takistab põllumajandust mitmel moel: taimed ei saa piisavalt hapnikku, märg maa on külm, mistõttu lüheneb vegetatsiooniperiood, pinnase kandevõime väheneb ja põllutöömasinad ei pääse õigel ajal külvama ega saaki koristama. Märg maa tiheneb raskete masinate tõttu ja see omakorda takistab taimedele vajaliku õhu juurdepääsu pinnasesse.

Liigvesi on kahjulik ka kõikidele hoonetele, eriti veel siis, kui liigvee olemasoluga ei arvestatud hoone rajamisel. Niiskuskahjustuste kõrvaldamine on kulu ning niiskusest tekkinud hallitus kahjustab inimese tervist. Pinnast on enamasti võimatu torustikust kätte saada. Rikutud torustik tuleb siis asendada uuega, mis tähendab kaevetöid põllul ning võib põhjustada saamata jäänud saaki.

Enamik kooskõlastusi küsib Põllumajandus- ja Toiduametilt ehitamiseks vajalike lubade (projekteerimistingimused, ehitusluba/ehitusteatis, kasutusluba/kasutusteatis) andja ja detailplaneeringute korraldaja ehk kohalik omavalitsus.

Infopäevad on suunatud eelkõige kohalike omavalituste ehitus- ja planeerimisspetsialistidele. Infopäevad toimuvad 2021. a. suveperioodil. Kohalikke omavalitsusi teavitatakse infopäevade toimumisest eraviisil. Esimene, Lääne regiooni infopäev toimub 15. juunil Lihula kultuurimajas.

Lääne maakonnale lubatud räimekvoot püüti täis

Maaeluministeerium
Pressiteade
10.06.2021

Homsest peatatakse räimepüük Lääne maakonnas

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse alates homsest, 11. juunist Lääne maakonnas Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatatakse Lääne maakonnas ka kastmõrdadega kalapüük.

„Aastane lubatud räimekogus Lääne maakonnas on ammendumas, mistõttu tuleb seal peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime saab püüda veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist 1545 tonni püüdmata. Lisaks võivad Harju, Hiiu ja Saare maakonna rannakalurid mujal rannikumeres püüda veel kokku veidi üle 48 tonni räime,” sõnas minister Urmas Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel, välja arvatud Liivi lahel, kaluri kalapüügiloa alusel välja püütav aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni. Sellest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnaspüüda iga nimetatud maakonna kohta lisaks 50 tonni räime, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas 100 tonni.

Pärast neile kuuele maakonnale ühiselt eraldatud 1161 tonni suuruse räimekvoodi täitumist on Lääne maakonnas püütud eilse seisuga veel 45 tonni räime. Sellega on neile maakondadele eraldatud räimekogus ammendumas ja püük tuleb peatada.

Juuni alguses peatati kvoodi täitumise tõttu räimepüük Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas.

Räimepüügi peatamisega koos peatatakse kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

 

Hiiumaal tuvastati rebasel koerte katk

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Hiiumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud rebane. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastus vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Kalda vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

 

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Põllumajandus ja Toiduamet: Eestis müüdav toit on suures osas nõuetekohane

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2021

 

8. juuni toimus vestlusring „Taimekaitse – kas päästja või hävitaja? Kuidas tagada usaldus ja tasakaal?“, kus arutati selle üle, kas hästi ja tasakaalus taimekaitse tagab ohutu toidu meie toidulaual ning kestliku keskkonna.

Vestlusringil tõdeti, et taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab selle, et need jäägid ei jõuaks toitu. Leiti, et Eesti põllumehed on teadlikud kas ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutada ning leiud toidus on põhjustatud juhuslikest eksimustest. Taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab toidu ohutuse.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Taimekaitsevahendite (TKV) jääkide uuritakse nii tava kui mahe päritoluga taimede söödavatest osadest ja toidust. Kokku tuvastati nõuetele mittevastavus 13 korral. Kümnest tavatoote proovist tuvastati TKV jääkide piirnormide ületamine ning kolmest mahepõllumajandusliku päritolu tootest  TKV jääke mida ei oleks tohtinud seal leiduda,“ kirjeldas Nemvalts.

„2020. aasta käigus võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit on suures ulatuses nõuetekohane. Pidades silmas asjaolu, et tervisliku toitumise üheks aluseks on ka mitmekesine toidulaud, siis normi piiresse jäävad TKV jäägid toidus ei ohusta inimese tervist. Tulemused, et Euroopa Liidu, sh Eesti päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid TKV jääke kui liidu välistest riikidest pärit puu- ja köögiviljades. Siiski teeb murelikuks, et 45% proove sisaldas mõõdetavas koguses TKV jääke. Seetõttu on tarbija vaates oluline järgida mitmekülgse toitumise põhimõtteid. Amet jätkab proovide võtmistega ka sellel aastal,“ lisas Nemvalts.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) võtsid eelmisel aastal TKV jääkide uurimiseks kokku 400 proovi, millest VTA võttis 220 proovi toiduohutuse ning PMA 98 proovi taimekaitsevahendite kasutamise ja mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrolliks.

Proovide koguarvust moodustas tavatoidu proovide osakaal kõikidest proovidest 79.5% ja mahetoidu proovide osakaal oli 20,5%. Ühtegi TKV jääki ei leitud 216 proovist.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel.

Vestlusringis osalesid PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts, Rabaveere farmi juht Olav Kreen, PTA peaspetsialist Riina Pärtel, Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak, MTÜ Liivimaa Lihaveise esindaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet.

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti VTA toiduohutuse kontrolli raames ja PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.

Nimetus „Sõir“ sai lõplikult registreeritud Euroopa Liidu geograafilise tähisena

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021

 

1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.

„Geograafilise tähise nimetuse „Sõir“ registreerimine on suur tunnustus, mis tõstab Eesti tootjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piirkonna tuntust ja võimaldab tutvustada välistarbijatele Eesti tooteid,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, tuntumatest võib välja tuua „Champagne“, „Parmigiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“. Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus.

Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Eesti esimeseks kaitstud geograafilise tähisega tooteks sai „Estonian vodka“, mille pikk registreerimisprotsess jõudis lõpule 2019. aasta märtsis. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.

Nimetuse „Sõir“ registreerimisotsusega saab tutvuda portaalis EUR-Lex. Otsus jõustub ametlikult 20. juunil ja enne seda võib märgistusega „Sõir“ turustada ka toodet, mis ei vasta tootespetsifikatsioonile.

Fotod sõirast on leitavad siit. Fotode autorid piltidele lisatud.

Tunnuspilt: Ülle Jukk

Piiritusjookide tootjad peavad arvestama uute nõuetega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määrus on muutunud. Muudatused on ka nimede nö eestindamisel.

Nüüdsest tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida kategooriate nimetuste muudatusi, nt „õuntest valmistatud kange alkohoolne jook“ asemel on nüüd „õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.

Teatud piiritusjookide kategooriate juurde on lisatud, et neid võib lõppmaitse ümardamiseks magustada teatud normini ehk kindlaks on määratud lõpptootes sisalduv magusainete kogus invertsuhkruna (nt viina puhul ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta). Samas on ka piiritusjooke, mida ei tohi magustada isegi mitte maitse ümardamiseks (nt whisky). Piiritusjoogi alkoholiregistrisse kandmisel tuleb esitada ka analüüsitulemus magusaine sisalduse kohta, mille lõpptootes on reguleeritud magusainete kogus.

Muudatuste kohaselt võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada üldtuntud nimetuse, mida teatakse joogi nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma tarbijat eksitamata ning vajaduseta täiendavalt selgitada. Nt seaduslikule nimetusele „whisky“ või „whiskey“ võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse „viski“ . Seaduslikku nimetust märkimata jätta ei tohi.

Lisaks tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida, millal võib kasutada mõisteid „segu“, „segamine“, „segatud“ ja „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“.

Kursiivkirjas kirjutatud piiritusjookide kategooriad, mida ei tõlgita on nt whisky, brandy, gin, akvavit, bitter. See on ka põhjus, miks nt seadusliku nimetuse „brandy“ puhul peab kindlasti selle märgistusel või esitlemisel (nt reklaamlehel) olema kirjas „brandy“ ning seda nimetust võib täiendada üldnimetusega „brändi“. Geograafilisi tähiseid ei tohi samuti tõlkida, nendeks on näiteks Calvados, Cognac, Armagnac.

„Määruse 2019/787 nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni“ selgitas alkoholi ja kaitstud geograafiliste tähiste järelevalve peaspetsialist Kadri Pajur.

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib piiritusjookide tootjate tähelepanu, et alates 25.05.2021 kohaldatakse uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL ) 2019/787, 17. aprill 2019.
Enamus määruses 2019/787 sätestatud nõuetest olid välja toodud ka määruses 110/2008 ning selle rakendusmääruses 716/2013, kuid teatud sätteid on ka muudetud/täiendatud/rohkem piiritletud.
Piiritusjookide erinõuded on sätestatud 2019/787 I lisas.
Piiritusjookide kategooriate üldnõuded on sätestatud 2019/787 art 7.
Piiritusjookide definitsioon on kirjas 2019/787 art 2.
Piiritusjookide kirjeldamine, esitlemine ja märgistamine ning piiritusjookide nimetuste kasutamine muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel on reguleeritud 2019/787 II peatükis ehk artiklitega 9-16.
Piiritusjookide seadusliku nimetuse esitamine on sätestatud 2019/787 art 10.
Piiritusjookide liitnimetuste kasutamine 2019/787  art 11 ja art 12.

Mesilaspere toetuse taotlusi saab esitada veel 17. maini

Pressiteade
13. mai 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänaseks on PRIAle mesilaspere toetuse taotluse esitanud 1 231 mesinikku 17 806 mesilasperele. Toetust saab taotleda veel kuni 17. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele.Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2021. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesinik peab põllumajandusloomade registrile teatama andmed tema poolt peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai 2021. a seisuga ning pärast seda kindlasti esitama ka lisaks taotluse mesilaspere toetuse saamiseks. Toetuse täpsete tingimuste kohta saab lugeda toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Eesti maa- ja rannarahvas pöördub valitsuse poole: maaelu lämmatatakse liigsete piirangutega 

Pressiteade
13.05.2021

 

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: “Meie ühise pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkondadeülesed mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure kaalu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele ning uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi tervikpilti. Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks seda väljendada uuele valitsusele.”

Pöördumises tuuakse välja, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele. Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist. “Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks,  lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas,” sõnab Ats. “Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist,” selgitab ta.

Ülereguleerimise all kannatab ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus. Küsitavate keelualade loomine ja Vabariigi Valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Pöördumises esitavad organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsima jäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, et toetada läbi põllu- ja metsamaa Eesti toidu- ja energiajulgeolekut. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub SIIN. Maa – rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

Esta Tamm, tegevjuht

info@kalanduskogu.ee, tel 523 6227

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees

roomet.sormus@epkk.ee, tel 52 058 57