Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022

 

Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2022

 Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Sel nädalavahetusel saab kaheksanda avatud talude päeva raames tutvuda üle 300 talu ja maaettevõttega üle Eesti. Kuigi avatud talude päeva põhipäevaks on pühapäev, 24. juuli, avab enamik sel suvisel suursündmusel osalevatest taludest külastajatele oma väravad juba laupäeval. 

Kõik külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui väiksemate taludega, näha põnevaid loomi, linde ja taimi, uudistada põllumajandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu. Igal talul on oma programm, milles näidatakse enda eripärasid. Kuna kõik 300 talu on üksteisest täiesti erinevad ning paiknevad üle Eesti, leiab iga huviline kindlasti endale meelepärase talu või maaettevõtte. Enda päevakava paika panemiseks tasub tutvuda veebikaardi ning talude programmiga veebilehel avatudtalud.ee.

Suvise suursündmuse pidulik avamine toimub täna kell 12 Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakutakse kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust. Muusikat mängivad pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Täna tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva

Täna, 29. septembril tähistatakse teist korda rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva. Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti, samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus.

Eesti on liitunud rahvusvahelise algatusega toiduraiskamise vähendamiseks. Selleks on ühendanud oma jõud keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ja sotsiaalministeerium koostöös oluliste toidu tootmist, käitlemist ja müüki esindavate erialaliitudega. Võetud eesmärkide saavutamiseks on toidu annetamise edendamine väga oluline.

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus koduleht https://toiduannetamine.ee/, kus saab vaadata üle Eesti organisatsioone, kellele annetada ülejäänud toit.

Oluline on toimetada nii, et toitu ei jääks üle ja kui ikkagi jääb üle, tuleks see võimalusel annetada. Toidu annetamisega tegelemine võib tunduda lisatöö ja lisakuluna, kuid tegelikult on see ettevõttele ja tema mainele kasulik. Toitu ära visates tuleb tasuda jäätmeveo ja -käitluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ja ettevõte saab kaasa aidata parema maailma loomisele.

Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse.

Annetamisel on kõige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on Põllumajandus- ja Toiduamet koostanud juhendi, mis on praegu uuendamisel ning valmib eeldatavalt oktoobrikuu jooksul. Lisainfot selle kohta, kuidas tagada toiduohutus annetamisel, leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt: Food Donation (euroopa.eu)

Valminud interaktiivselt lehelt saab infot hiljuti avaldatud uuringu kohta ja näeb ka maksundusega seonduvat.

Lisaks Toidupangale aitavad Eestis annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused jt.

Vaata toiduannetamisega seotud müüte: https://toiduannetamine.ee/

Loe lähemalt ka Keskkonna ministeeriumi ja Tarbi toitu targalt kodulehekülgedelt.

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Euroopa Liidu toiduhügieeninõuete muudatus võimaldab suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.09.2021

 

Euroopa Komisjon võttis vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused, millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel rohkem paindlikkust.

„Muudatuste tegemisel on võetud arvesse seniseid kogemusi, tehnoloogia arengut ning ka muutusi tarbimisharjumustes. Kuigi osa nõudeid on edaspidi käitlejale paindlikumad, on muudatuste tegemisel lähtutud põhimõttest, et toiduohutus peab olema tagatud,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud.

Lisaks kehtestatakse hügieeni erinõuded ulukite kogumiskeskustele. Kogumiskeskus, mis võtab ulukite keresid vastu teistest kogumiskeskustest, peab omama tegevusluba. Kui kogumiskeskus võtab ulukite keresid vastu aga näiteks jahimeestelt, siis tuleb esitada majandustegevusteade. Hukatud loomad tuleb kogumiskeskusesse transportida hügieeniliselt ja viivitamata ning ladustamisaeg kogumiskeskuses peab olema võimalikult lühike.

Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.

Varasemalt kehtinud nõuete kohaselt tuleb külmutamiseks ettenähtud liha külmutada ilma liigse viivituseta liha tootvas ettevõttes. Määruse muudatusega võimaldatakse toidu annetamise eesmärgil liha külmutada ka jaemüügiettevõttes. Sel puhul tuleb arvestada teatud tingimustega – näiteks tuleb liha külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtpäeva möödumist; külmutamise kuupäev peab olema dokumenteeritud; eelnevalt külmutatud ja sulatatud liha uuesti külmutada ei tohi jne.

Toiduohutusnõuete järgimise rõhutamiseks toidukäitlemisettevõtte töötajate ja juhtkonna hulgas on määrusesse lisatud ka toiduohutuskultuuri käsitlevaid nõudeid.

Hügieenimäärustes tehtud kõik muudatused leiab Euroopa Liidu Teatajast. Komisjoni määrusega (EL) 2021/382 täiendati määruse (EÜ) nr 852/2004 I ja II lisa (muudatused jõustusid 24. märtsil 2021). Komisjoni määrusega (EL) 2021/1374 muudeti määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa (muudatused jõustusid 9. septembrist 2021).

Parima talutoidu valimise konkurss tuleb taas

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
02. september 2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd.

„Konkurss on iga aastaga järjest populaarsem, uudsete maitsete ja põnevate kooslusega üllatajaid on järjest enam,“ ütles Taluliidu projektijuht Gelis Pihelgas. „Eelmisel aastal esitati konkursile 81 toodet, kõige populaarsem kategooria oli talujuustude kategooria, kuhu esitati suisa 15 toodet“ lisas Pihelgas.

Käesolev aasta on Põhja-Eesti maitsete aasta, selle piirkonna parimale antakse välja eriauhind. Eelmisel aastal oli fookus Läänemaal, parimaks tooteks valiti Tammejuure Mahetalu kooritud kanepiseemned.

2021. aasta parim talutoit selgitatakse välja järgnevates kategooriates:

  • Parim piimatoode
  • Parim juust
  • Parim pagaritoode
  • Parim alkoholivaba jook
  • Parim valgutoode
  • Parim maius
  • Parim tervisetoode
  • Parim alkoholiga jook
  • Parim lisand
  • Parim Põhja-Eesti toode

Kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib tiitli „Parim talutoit 2021“. Eelmisel aastal pälvis tiitli Andre juustufarm tootega “Andre Prima Old”.

Parim talutoit 2021 võitjad tehakse teatavaks sügisel toimuval talunike tänuüritusel.  Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.

Konkursil osalemiseks palume registreerida oma tooted hiljemalt 18. septembriks siin.

Ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on selleks aastaks peatatud

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.08.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud.

„2021. aastaks oli Eestile eraldatud lubatud ahvenasaagiks veidi üle 498 tonni. 20. augustiks oli lubatud saagist 90% välja püütud, mistõttu tuli 21. augustist ahvenapüük selleks aastaks peatada. Ranged püügipiirangud ja neist kinni pidamine on oluline, sest ainult nii saame tagada kalavarude kestlikkuse meie jaoks olulistel veekogudel,“ ütles maaeluminister Kruuse.

Kuna ahvenasaagist suurem osa püütakse Peipsil välja põhjanootade ehk mutnikega, siis tuleb sügishooajal, alates 15. septembrist kuni aasta lõpuni peatada Peipsil ka põhjanooda ehk mutnikuga kalapüük.

Juuli algusest 19. augustini püüti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrdadega kokku 910 tonni kala, millest ahven moodustas 52 protsenti, latikas 32 protsenti, särg 7 protsenti, koha ja haug kaks protsenti.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe.

Alates 25. augustist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

25. augustil algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Vastuvõtt toimub 25. augustist 1. septembrini. Tänasest 24. augustini saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.

 Täna, 18. augustil avanes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Algav taotlusvoor on alustavale tootjale heaks võimaluseks, et saada lisavahendeid investeeringute tegemiseks ja tegevuse alustamisega seotud muude kulude katmiseks. Palume äriplaan kindlasti väga hoolikalt läbi mõelda ning varuda aega selle täitmiseks.“

Avanev taotlusvoor on käimasoleval rahastusperioodil kuues ja toetuste jaoks on eelarves 4 miljonit eurot. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Tähelepanu! Palume taotlust täites ja esitades arvesse võtta, et 27.-29.08.2021 toimub e-äriregistri portaali ulatuslik uuendamine, millega seoses ei ole äriregistri teenused (äriregistri teabesüsteem sh XML ja x-tee teenused, Euroopa äriregister, ettevõtjaportaal) selles ajavahemikus kättesaadavad. Sellega seoses võib nimetatud perioodil esineda e-PRIAs tõrkeid taotluse esitamisel.

 

Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
13.08.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

„Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi.

Alates 2014. aastast, mil SAK Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.

„Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama, ” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Pöördumise täisteksti saab lugeda siit: https://www.ejs.ee/pta-ja-ejs-i-uhispoordumine-seakatku-osas/

 

Kontakt:
Andra Hamburg
Eesti Jahimeeste Selts
pressiesindaja
andra@ejs.ee
tel 5685 4412