KUTSE: Kindlustusühistu ÜKS hommikuseminar

 

Kutsume Teid osalema 19. jaanuaril ja 26. jaanuaril toimuval Eesti Kindlustusühistut ÜKS tutvustaval hommikuseminaril.

Seminari ajakava:

10.00-10.15 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Roomet Sõrmus (EPKK), Kerli Ats (ETKL) ja Raimond Strastin (Aiandusliit)

10.15-11.00 Eesti Kindlustusühistu ÜKS tutvustus. Miks on kasulik astuda kindlustusühistu liikmeks? –Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne.

11.00-11.30 Küsimused ja vastused.

 

Palun valige seminaril osalemiseks Teile sobiv kuupäev ja registreeri ennast siin:

19. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/DNEnLqcYYSva8KCA6

26. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/1hEp9vqb2CkP4Wtb9

 

Veebiseminaril osalemise lingid:

19.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/84899842955

26.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/86589574314

 

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 14 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.12.2020

 

Maaeluministeeriumis toimunud tänuüritusel anti üle kaks kuldset ja 12 hõbedast teenetemärki silmapaistvatele Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajatele.

 

„Seoses asutuste peatse liitmisega oleme otsustanud tänada Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajaid täna ja mitte tavapärasel ajal, vabariigi aastapäeval,“ põhjendab teenetemärkide varasemat jagamistminister Aller. „Maaeluministrina hindan teenetemärkide saajate pühendumust kõrgelt. Tänan kõiki pikaajalise ja silmapaistva töö ja panuse eest! See kõik on selleks, et Eesti toit oleks ohutu, loomad terved, keskkond puhas ja põllumajandus elujõuline.”

1.jaanuaril 2021 alustab tööd Põllumajandus- ja Toiduamet. Uus amet hakkab täitma kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need suured valdkonnad kokku üheks tervikuks.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

 

 

Teenetemärkide saajad 2020

 

Kuldne teenetemärk

Egon Palts

Raina Mõttus

 

Hõbedane teenetemärk

Ainike Nõmmisto

Anneli Kask

Edward-Tuudor Sooba

Imbi Silde

Irina Muoni

Katrin Reili

Maie Hõbenael

Mait Must

Piia Puusepp

Tiiu Valdmaa

Tõnis Lepp

Vladimir Vahesaar

 

PRIAs lõppes mesilasperede arvu teatamine – lisandus 216 uut mesilat, mida varem registris ei olnud

Pressiteade
18.11.2020
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine. Selle aja jooksul anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada 36 840 mesilasperest ja registrisse kanti 216 uut mesilat.

Kõige rohkem, 5280 mesilasperet asub Lääne-Virumaal. Järgnesid ligi 4000 perega Pärnumaa ja seejärel Tartumaa ning Viljandimaa. Kokku on mesilaid ligi 2000 mesinikul üle Eesti.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on novembris teatatud mesilasperede arv üsna samas suurusjärgus nagu mais. See näitab, et sügisene andmete esitamine on andmekvaliteedilt kevadele järgi jõudnud ja esitajate poolt omaks võetud. Omalt poolt tegeleme praegu mesilate registrisse kandmise uue lahenduse arendamisega, et kevadel oleks mesila registrisse kandmine ja andmete esitamine oluliselt mugavam.

Järgmine kord loetakse mesilad üle 2021. aasta mais.

 

Valmis toidu- ja joogitootjaid koondav üle-eestiline andmebaas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

 

„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui algselt oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.

Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.eeliituda, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.

„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.

Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud  kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.

Lisainfo projekti kohta: https://www.agri.ee/et/kohaliku-toidu-turustamisele-keskenduv-rahvusvaheline-koostooprojekt-baltic-sea-food ja http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

Ahvena püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selleks aastaks peatatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.november 2020

 

Esmaspäevast 2. novembrist peatatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ahvena püük, kuna  aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud. Koos ahvenapüügi keelustamisega keelatakse kalapüük ka põhjanooda ehk mutnikuga. Mõlemad keelud jäävad kehtima kuni käesoleva aasta lõpuni. 

Eestile selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud kogusaagist, mis oli 1255 tonni, on tänaseks välja püütud juba 96 protsenti.  Suurem osa ahvenast püüti välja põhjanooda ehk mutnikuga, mistõttu keelatakse homsest Peipsi järvel ka põhjanoodaga püük.

Tuletame meelde, et 4. oktoobrist peatati koos kohapüügi keelustamisega ka avaveevõrkudega ja püüvõrkudega püük. Homsest jõustub koos ahvenapüügi peatamisega keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt on lubatud aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada peamiselt vaid suuresilmalisi mõrdasid, et saaks jätkata latika ja haugi püüki, kelle püügikvoodid ei ole täitunud.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve  kalavarude säilitamise ja kasutamise alane koostöö kokkuleppe.

Maaeluministri käskkirja 2. novembrist kehtima hakkava püügikeelu kohta  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel allkirjastas täna keskkonnaminister Rene Kokk, kes täidab hetkel puhkusel viibiva maaeluministri ülesandeid.

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.

Üle Euroopa kutsutakse tagasi India päritolu saastunud seesamiseemned

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.10.2020

 

 Saastunud seesamiseemned on jõudnud ka Eestisse ning need tooteid kõrvaldatakse turult maaletoojate poolt.

India päritolu seesamiseemnetest tuvastati taimekaitsevahendi toimeainet etüleenoksiid, mille pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Seetõttu pole antud toimeaine taimekaitsevahendites lubatud.

Veterinaar- ja Toiduamet on võtnud ühendust saastunud seesamiseemnete maaletoojatega, kellega tehakse tihedalt koostööd võimalikku ohtu kujutavate toodete tagasikutsumisel.

 

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Saue vald ostis hiljuti ühe kõrgendatud avaliku huviga alal asuva metsaüki enda omandisse. Erametsaliidu hinnangul on tegu väga õige suhtumisega, mida võiks teistelegi omavalitsustele eeskujuks tuua.

Kohalikes omavalitsustes käimasolevate üldplaneeringute koostamiste käigus on viimasel ajal aktuaalne teema linnade ja asulate lähedal asuvad, n-ö kõrgendatud avaliku huviga metsad. Seadus nõuab, et kui planeeringuga soovitakse metsade kasutamist piirata, tuleb see eelnevalt metsaomanikuga kokku leppida. Ulatuslike piirangute korral tuleks need ka omanikule kompenseerida.

Saue vald ostis riigimaade enampakkumiselt ligi 6,5 hektarit maad, millest 6,1 hektarit on mets, kirjutas Maaleht. Linnupesa kinnistu, mille omanikuks vald nüüd on, paikneb Kibuna küla naabruses, tegu on kõrgendatud avaliku huviga alaga.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab Saue valla valitud lähenemist kohalikule kogukonnale olulised metsatükid valla omandisse osta. “On arusaadav, et kogukond soovib kaasa rääkida aknast paistva metsatüki tuleviku osas. Kuid selliste metsatükkide kasutuseesmärkide seadmisel ei saa arvestamata jätta maaomaniku soovide ja huvidega,” rääkis Eelmaa, kelle sõnul ei pruugi iga metsaomanik üldse rahalisest kompensatsioonist huvitatud olla, oluline on metsaomanikuga koostöös lahendused leida. “Üksikisikust ei tohi jõuga üle sõita,” lisas ta ja nentis, et kui omavalitsus kogukonnale olulised metsatükid ise ära ostab või metsaomanikega kokkulepped sõlmib, jäävad sellised konfliktikohad olemata.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

Konverents “Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks”

Hea ühistegevuse huviline!

Eesti Maaülikool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad 9. oktoobril 2020 ühistegevuse konverentsi „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“. Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi (Muuseumi tee 2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 60532) Jakob Hurda saalis. Osalemine on kõigile ühistegevuse huvilistele tasuta ja soovijatele pakutakse sünkroontõlke võimalust (inglise keelest eesti keelde).

NB! Palume kõigil osalejatel kindlasti eelnevalt registreerida. Konverentsile saab registreeruda SIIN ja registreerumine on avatud kuni 5. oktoobrini kell 8.00.

Konverentsi päevakava

09.30–10.00 Registreerimine ja tervituskohv

10.00–10.10 Rando Värnik ja Roomet Sõrmus. Avasõnad.

10.10–10.15 Mait Klaassen. Tervituskõne.

10.15–10.30 Arvo Aller. Tervituskõne.

10.30–10.55 Edīte Strazdiņa. ”The day-to-day running of the cooperative in management, legislation, investment and trade. Perspective of producer groups and organizations” („Ühistu juhtimise, õiguse, investeeringute ja kauplemise igapäevane juhtimine. Tootjarühmade ja organisatsioonide perspektiiv“).

10.55–11.20 Rando Värnik. „Eesti põllumajandusühistute portree ja arenguvõimalused“.

11.20–11.45 Kristel Maidre ja Janeli Tikk. „Tootjaorganisatsioonide võimalused ühistute tootearenduse parandamiseks“.

11.45–12.30 Lõuna

12.30–12.55 Joost M.E. Pennings. ”Financial Risk Innovations as Key Competence in Improving the Competitiveness and Member Relationships of Cooperatives” („Finantsriski innovatsioonid kui ühistu konkurentsivõime ja liikmesuhete parandamise võtmepädevus“).

12.55–13.20 Michael L. Cook. “The Concept of Risk in Agricultural Cooperatives” („Riski mõiste põllumajandusühistutes“).

13.20–13.45 Jaanus Murakas. „Tooraine tootjast lisandväärtuse tootjaks – pikaajalised strateegiad peavad prevaleerima üks päev korraga mõtteviisi üle“.

13.45–14.10 Kristo Raud. „Kohaliku tooraine vajadusest töötleja pilgu läbi, Salvesti kogemuslugu“.

14.10–14.25 Kohvipaus

14.25–14.50 Anu Hellenurme. „Unistus – tootjaorganisatsioon Eesti Liha“.

14.50–15.15 Tarmo Lääne. „Ühistute arengu- ja koostöövõimalused üheskoos Eesti Kindlustusühistuga ÜKS“.

15.15–15.45 Roomet Sõrmus, Rando Värnik, Kristel Maidre, Janeli Tikk, Jaanus Murakas, Kristo Raud, Anu Hellenurme ja Tarmo Lääne. Arutelu.

15.45–15.50 Roomet Sõrmus. Lõppsõna.

 

Konverentsi esinejate tutvustus

Konverentsi modereerib Roomet Sõrmus, kes on Eesti põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees.

Konverentsil võtavad lisaks moderaatorile sõna:

  • Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja teadmussiirde pikaajalise programmi ühistegevuse tegevusvaldkonnas juht;
  • Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor;
  • Arvo Aller, Eesti Vabariigi maaeluminister;
  • Edīte Strazdiņa, GLOBALG.A.P. GmbH Kesk-Aasia, Läti ja Venemaa tehniline suurkliendihaldur;
  • Kristel Maidre, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja;
  • Janeli Tikk, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja;
  • Joost M.E. Pennings, Wageningeni Ülikooli (Wageningen University & Research) tarbekaupade turgude professor;
  • Michael L. Cook, Missouri Ülikooli (University of Missouri) põllumajandus- ja rakendusökonoomika professor;
  • Jaanus Murakas, SCE E-Piim juhatuse esimees;
  • Kristo Raud, AS Salvesti logistika- ja ostujuht;
  • Anu Hellenurme, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine;
  • Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse esimees.

Lisainfot saab programmi assistendi kohusetäitja Taavi Kiisalt meili (taavi.kiisk@emu.ee) või telefoni (+372 5192 9840) teel.

Konverents toimub teadmussiirde pikaajalise programmi raames ühistegevuse tegevusvaldkonnas. Seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest, mistõttu edastatakse registreerimisandmed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

14. – 20. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  •          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  •          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  •          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  •          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebileheltwww.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 47%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee