Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.07.2023

 

Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Taudileviku ärahoidmiseks on farmis olnud 116 siga hukatud. Sead viidi hävitamiseks AS Vireeni.

Põllumajandus- ja Toiduameti lõuna regiooni juhataja Inge Saavo sõnul hukati sead gaasiga. „Loomad hukati gaasiga ning seejärel transporditi Väike-Maarjasse AS Vireeni, kus toimub korjuste hävitamine,“ selgitas Saavo.

„Taudipunktis tehtud tööd sujusid tõrgeteta. Täname farmi ja koostööpartnereid mõistva suhtumise eest ja taudipunktis tehtud tööde eest. Nüüd viiakse läbi desinfitseerimine ja puhastamine. Pärast nõuetekohast ooteperioodi on farmis võimalik jätkata seapidamisega,“ lisas Saavo.

Riik tagab lähtuvalt veterinaarseadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks. Loomapidajale hüvitatakse hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus ja saastunud sööt ning inventar juhul, kui loomapidaja on täitnud kõiki nõudeid.

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

Euroopa Parlament
Pressiteade
12-07-2023

 

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

  • Ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendaks see toiduga kindlustatust.
  • Kaitsealasid ELi ilmtingimata juurde ei tuleks.
  • Eesmärkide täitmist võib edasi lükata, kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist.

Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi. Selle poolt hääletas 312 ja vastu 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.

Parlament on seisukohal, et ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendab see toiduga kindlustatust. Samas lisas parlament ettepanekusse artikli, mis tagab, et määrus ei loo ELi juurde täiendavaid kaitsealalasid ega takista taastuvenergiataristu rajamist, kuna viimane on samuti selgelt avalikes huvides.

2030. aasta eesmärgid

Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused, eriti Kunmingi-Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikusttulenevad kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist.

Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad. Kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peaks olema võimalik eesmärkide täitmist edasi lükata.

12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peaks komisjon hindama, kas meetmetele ette nähtud ELi rahast piisab. Vajaduse korral peab komisjon leidma lisaraha, luues näiteks uue sihipärase rahastamisvahendi.

Tsitaat

Pärast hääletust ütles raportöör César Luena (S&D, Hispaania): „Looduse taastamise määrus on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa. See põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Tänase hääletuse sõnum on selge. Ent töö ei ole veel tehtud. Läbirääkimised nõukoguga alles algavad. Loodetavasti suudame ajaloo esimese looduse taastamise seaduse vastu võtta enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.“

Järgmised sammud

Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.

Taust

Enam kui 80% Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada ELi kliimaeesmärgid ja elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.

Kavandatav õigusakt toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

15.-16. juulil üle Eesti toimuvale avatud talude päevale jõuab tänavu hõlpsalt ka rongiga. Elron pani veebikaardile üle poolesaja raudteejaamade lähedal tegutseva ning üritusel osaleva talu ja põllumajandusettevõtte.

 „Avatud talude päeval on rongijaamast vaid jalutuskäigu kaugusel avatud üle poolesaja talu ja põllumajandusettevõtte,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Näiteks lähim talu rongijaamale on Tartumaal Kambja vallas tegutsev Kaspri talu, mis jääb Reola rongijaamast vaid 120 meetri kaugusele.“

15.-16. juulil külalisi ootavaid talusid leiab kõikidelt reisirongide liikumissuundadelt:

  • läänesuunalt 6 (Tallinna-Paldiski suund),
  • edelasuunalt 12 (Tallinna-Viljandi suund),
  • idasuunalt 17 (Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suund),
  • kagusuunalt 16 (Tartu-Valga ja Tartu-Koidula suunad).

Üle poolte taludest asuvad lähemal kui 3 km raudteejaamast ja ülejäänud enamasti kuni 5 km kaugusel. „Paljudesse taludesse on jalutades võimalik jõuda mõnekümne minuti jooksul,“ märkis Mäe. „Kindlasti tuleks enne rongiga avatud talude päevale sõitmist tutvuda Elroni sõiduplaaniga ja leida õige kellaaeg ka tagasisõiduks.“

Veebikaardilt leiab talude nimekirja, raudteejaama kauguse talust ja orienteeruva jalgsimatka aja. Tutvu avatud talude päeva kaardiga Elroni veebilehel www.elron.ee/avatudtaludepaev

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Tutvu kõigi taludega www.avatudtalud.ee.

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv ettevõte, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-le kuuluval raudteel reisirongiliiklust. Elroni rongidel on päevas üle 200 väljumise ja ettevõte teenindab iga päev üle 20000 reisija. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit sõitu. 

AS Eesti Liinirongid
PRESSITEADE
09.07.2023

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2023

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

 Alates tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda.

 Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnab, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteerib Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ jätkab ta.

„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhib Metsman tähelepanu.

Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.

Mardikas on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub lisaks ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3-4 mm.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel https://pta.agri.ee/saare-salehundlane.

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.05.2023.a

 

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu.

„Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et muudatus tehti ilma ühegi taluperemehe ja -naisega või nende organisatsiooniga suhtlemata.

Aaman ütleb, et loomulikult tekitab selline muudatus temas emotsioone, kuid mitte ainult. „Selle käigus rebenevad ka aegade sidemed ning kultuurimälu lahustub. Tahaks uskuda, et talu määratluse kaotamine on toimunud teadmatusest, et selles ei peitu teadlikku ideed.“

Avaliku pöördumisega kutsutakse ülesse viga parandama. „Alati on võimalik viga parandada, kui selleks on arusaam, tahe ja austus. Seepärast pöördumegi avaliku palvega kõigi poole, kelle võimuses on lisada austust Eesti talule. Palun näidake üles head tahet Eesti talu vastu ja jätke talunikele võimalus lisada talu määratlus riiklikus aadressiregistris.“

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu avalik pöördumine

Austatud Eesti Vabariigi President
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Lugupeetud Riigikogu Kultuurikomisjon Lugupeetud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad

Pöördume avaliku palvega Teie poole. Palume näidata üles head tahet Eesti talu vastu.

Palume taastada Eesti Vabariigi riiklikus aadressiregistris kinnistu nimetusele järgnev määratlus talu neile, kes soovivad säilitada Eestis maaelu kauaaegseid traditsioone, talupidamise kultuuri ja aegade sidemeid. Me kõik teame, kui rikas on eesti keel. Mõistel talu on ääretult suur tähendus, mis seob põlvkondi üle aegade. Selles on uhkust, tragidust ja tulevikuusku, on looja rõõmu oma kodust ja riigist.

Kahjuks ei mindud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja riigi rakendamist 1990. aastatel üle talumajandusele, vaid ühiskonnas said rohelise tule tervikvaradena erastatud jõukate kolhooside ja riigimajandite suurtootmised.

Euroopa Liidu riikide 2020. aasta erinevate põllumajandusettevõtete suuruse võrdluses on väike Eesti oma põllumajandusettevõtte 86 hektariga juba kolmandal kohal (!). Kuid näiteks Poola oma kodumaal on talupidamise 11 hektariga kahekümne esimesel kohal. (allikas: SEB)

Julgeme arvata, et kui kaose turbulents (võimalik agressioon) peaks tabama Ida-Euroopa maid, siis Eesti suurtootmised ei suudaks tagada meie toidujulgeolekut, küll aga oleks Poola näitel talumajapidamisele toetuv toidujulgeolek tagatud rahvale kuitahes raskes olukorras.

Meile on arusaamatu, miks, miks ja veel kord miks oli vaja lausa vargana käitudes kustutada Eesti riiklikust aadressiregistrist määratlus talu?

Meie ei palu rahalisi vahendeid. Me taotleme austust ja mõistmist taluperede vastu, kes hoiavad alles esivanemate talupidamise traditsioone ja kellele talu on nii veres kui vaimus.

Teie käes on nüüd võimalus parandada kellegi poolt tehtud viga ja taastada nimetus talu kirjas ja sõnas.

Lisainfo:
Ants Aaman
Tel: +372 513 0530
E-post: info@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

KUTSE: Seminar “Arukas külaturism” 26. aprillil 2023 Aegviidu Rahvamajas

METK maaeluvõrgustik koostöös Eesti Maaülikooliga, Eesti Maaturismiga ja Eesti Külaliikumisega Kodukant korraldavad 26. aprillil kell 10.00 – 15.30 külaturismi teemalise seminari Aegviidu Rahvamajas Harjumaal.

Ürituse eesmärgiks on lahti mõtestada külaturismi temaatika ning jagada informatsiooni ja taustteavet maaturismist küla tasandil. Sihiks on ärgitada osalejaid kaasa mõtlema ja kogemusi vahetama, kuidas oma küla turismivõimalusi arendada, et võidaksid nii kogukond, kui ka külastajad. Külaturism võib olla üks võimalus, kuidas oma küla arukalt arendada.

Teemat avavad:

  • Tarmo Pilving – PhD, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
  • Marika Kose – PhD, Maaülikooli Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
  • Raili Mengel – MTÜ Eesti Maaturism
  • Liia Lust – Eesti Külaliikumisega Kodukant

>>>Seminari päevakava ja registreerimine: https://www.maainfo.ee/index.php?id=7927&page=3394&

Registreerimine on avatud kuni 19. aprillini 2023 või kuni kohtade täitumiseni.

Registreerimisel palume täita ka väike küsitlus. Erimenüü vajaduse saab märkida märkuste lahtrisse.

Seminarile ootame kuni 40 osalejat. Eelkõige ootame esindajaid küladest või külade piirkondadest, kuid ka teisi huvilisi. Samast piirkonnast võib osaleda ka rohkem kui üks esindaja.

Oled oodatud osalema!

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

„Ehtne Talutoit kaubamärgi loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoitu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele. Lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada. Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud. „Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat, kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“  Märk pole abiks mitte ainult tootjatele vaid ka tarbijatele, märk aitab peresisseostude tegijatel leida hõlpsasti talutoodangu poeriiulidelt.

Ehtne Talutoit märgistusega soovitab liituda ka Katrin Sepp,  Öselwise üks asutajatest. „Liitusin märgistusega 2018. aastal ja olen väga rahul. Igale tootjale on oluline olla pildis ja see on üks võimalustest jõuda kiiremini oma tarbijateni.“  Öselwise on selle aja jooksul noppinud erinevaid auhindu ning osalenud mitmel Ehtne Talutoit märgistusega seotud üritusel nagu „Maa tuleb linna suurlaat“, „Parim Talutoit konkurss“ ning sel aastal minnakse üheskoos ka Maamessile.

Ehtne Talutoit märgistusega saab liituda siit. Märgi omanikuks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus tuuakse esile talutootjate ja toodete tugevusi: tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning talutoodete puhul on valdavalt tegu mahetoodetega.  Ehtne Talutoit toidumärgise eesmärgiks on talutoidu tootekategooria tuntuse, toodete mitmekesisuse ja ostmisvõimalustest teadlikkuse kasvatamine. 

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
05.04.2023.a

 

KUTSE 4. aprillil toimuvale infopäevale: „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Eesti Maaülikool korraldab 4. aprillil infopäeva Eestis kasvatatud toodete kuvandi kohta, täpsema pealkirjaga  „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Toimumise aeg: 4. aprill 2023
Toimumise koht: Eesti Maaülikooli metsamaja (Kreutzwaldi 5, Tartu), auditoorium 1A5

Päevakava:

9.30 – 10. 00 Kogunemine, hommikukohv
10.00-10.30 Väike pilguheit Eesti aiandustooteid puudutavatele meediakajastustele viimastel aastatel – Ulvi Moor (EMÜ), Helen Kaskema (tootjate esindaja, OÜ Kindel Käsi)
10.30 – 12.00 Kuidas mõjutada tarbija suhtumist ja parandada  kohaliku aiandustoodangu mainet – Andres Kuusik, TÜ õppejõud
12.00-13.00 Lõunapaus
13.00 – 13.45 Kuidas jõuda positiivse meediakajastuseni? – Priit Pullerits, ajakirjanik, TÜ õppejõud
13.45 – 14.15 Eesti toote lugu TÜ Taluturg näitel – Merle Vall
14.15 – 14.45 Kuidas noortele teadvustada Eesti aiandustoodete väärtust? – Teele Teder, toitumisnõustaja.
14.45 – 15.30 Diskussioon

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel päevakavas muudatusi

Infopäev on osalejatele tasuta. Registreerimine on vajalik hiljemalt 30. märtsiks SIIN  
Lisainfo:  Ulvi Moor, EMÜ aianduse õppetool,  ulvi.moor@emu.ee

https://www.pikk.ee/sundmus/infopaev-kuidas-parandada-eesti-aiandustoodete-kuvandit/ 

Infopäev toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.