Eesti maa- ja rannarahvas pöördub valitsuse poole: maaelu lämmatatakse liigsete piirangutega 

Pressiteade
13.05.2021

 

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: “Meie ühise pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkondadeülesed mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure kaalu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele ning uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi tervikpilti. Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks seda väljendada uuele valitsusele.”

Pöördumises tuuakse välja, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele. Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist. “Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks,  lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas,” sõnab Ats. “Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist,” selgitab ta.

Ülereguleerimise all kannatab ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus. Küsitavate keelualade loomine ja Vabariigi Valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Pöördumises esitavad organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsima jäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, et toetada läbi põllu- ja metsamaa Eesti toidu- ja energiajulgeolekut. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub SIIN. Maa – rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

Esta Tamm, tegevjuht

info@kalanduskogu.ee, tel 523 6227

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees

roomet.sormus@epkk.ee, tel 52 058 57

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: tori hobuste aretusprogramm ei vasta seaduse nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ei kiida heaks Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) esitatud tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammi, sest see ei vasta põllumajandusloomade aretuse seaduse nõuetele. Olukorra lahendamiseks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt peab aretusprogramm vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (tõuaretuse määrus) sätestatud nõuetele. Tõuaretuse määrus ütleb, et aretusprogrammis peab olema määratletud aretuse eesmärk ning eesmärgiga seotud hindamiskriteeriumid, mille alusel valitakse aretusloomad.

EHS esitas tori tõu kohta ühe aretusprogrammi, väites programmis, et tõul on üks tõuraamat ja ühesed aretuse eesmärgid.

„EHS-i aretusprogrammis on universaalsuuna ja aretussuuna hobustele seatud küll sarnane aretuseesmärk – tõu säilitamine –, kuid tori aretussuunas puudub tõu säilitamise meetodite kirjeldus,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et vastupidi seaduses nõutavale ei kasutata tori tõugu hobuste aretussuunas puhasaretust, vaid ka komponenttõugu (Hannoveri, inglise täisverelise, holsteini ja trakeeni tõugu) täkkusid. „Õigupoolest on aretussuuna puhul tegu ristamisprogrammiga, kus aretuseesmärk ei ole kooskõlas programmis esitatud aretusmeetoditega.“

PTA hinnangul ei toeta esitatud aretusprogramm EHS-i seisukohta, et tori tõul on ühesed aretuseesmärgid. Ehkki EHS on esitanud ühe tori tõugu hobuste aretusprogrammi, on tegelikult tegemist siiski kahe iseseisva tõuraamatu ja aretusprogrammiga. Mõlemad neist käsitlevad kindlat osa tori tõugu hobustest ja kirjeldatud omadustest, milleni soovitakse aretusprogrammi täites jõuda.

„Põllumajandusloomade aretuse seaduses on kirjas, et kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad nad igaüks eraldi alampopulatsiooni, nõudes juurde ka vastavat aretusprogrammi,“ märkis Reili.

Tori tõul on kolm alampopulatsiooni, millest universaalsuuna hobuste ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu. Tori aretussuund sinna ei kuulu, kuna selle puhul on lubatud komponenttõugude kasutamine.

Ohustatud tõu puhul on lubatud kasutada ainult puhasaretust. See tähendab, et aretamisel võib kasutada ainult sama tõugu looma. Kui tõusiseselt on moodustatud mitu alampopulatsiooni, siis sama tõu samasse alampopulatsiooni kuuluvat looma.

Kuna tori tõug tervikuna ei vasta ohustatud tõu nõuetele, on Reili sõnul oht, et tori universaalsuuna alampopulatsioon kustutatakse ohustatud tõugude loetelust ning nende loomade eest ei ole võimalik enam loomapidajatele maksta ohustatud tõugu looma pidamise toetust. Praegu makstakse toetust tori universaalsuuna alampopulatsiooni hobuste eest.

„Soovime väga, et olukord laheneks. Selleks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid,“ ütles Reili. „Oleme saanud olla uhked Eestis aretatavate tori hobuste üle ja tahame, et tõuaretus jätkuks parimal võimalikul viisil, mis on seadusega kooskõlas.“

 

Maaeluminister pikendas põllumajandustootjate investeeringute tegemise tähtaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, millega pikendatakse COVID-19 viiruse mõju tõttu “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” investeeringute elluviimise tähtaega. 

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju toetuse saajatele, arvestades, et eriolukorrast tulenenud piirangute ja ka nende järelmõju tõttu on olnud raskendatud ehitustööde tegemine. Samuti on muudetud või üles öeldud kokkulepitud tööde tegemise lepinguid. Muudatus annab põllumajandustootjatele paindlikumad võimalused kavandatud investeeringute ellu viimiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on tähtaja pikendamise eesmärk võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi tagada toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Määruse muudatusega pikendatakse meetme 4.1 tegevuste elluviimise tähtaega viiendas taotlusvoorus (2018. aastal) toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt nelja aastani eeldusel, et toetuse saaja on toetatavast tegevusest ellu viinud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Meetme 4.1 kuuendas taotlusvoorus (2019. aastal) toetust saanud ettevõtjatel pikendatakse ehitustegevusega seotud investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani eeldusel, et  ehitamisega seotud tegevuse kohta on kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitatud vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.

Maaeluministeerium hakkab hindama eri poliitikasuundade mõju maapiirkonnale

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis tänasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

INFO TALUNIKELE: Haned põldudel

Olukord põldudel on halb – hanede kahjud sellel aastal eriti suured.

Kui algselt oli lubatud sel aastal heidutusjahti korraldada viies maakonnas (heidutusjahi avaldusi said teha Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaa, samuti Lääne- ja Ida-Virumaa põllumehed), siis Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Heidutusjaht on tänaseks peatatud. Põllumees on jäetud üksi, kuna pole võimalik kaasata jahimehi heidutamisele.

Käesolevaga oleme koondanud talunikele info, mis aitab neil lihtsamalt leida Keskkonnaameti kontakte ja vorme kahjust teavitamiseks või heidutusseadmete soetamisel kompensatsiooni taotlemiseks.

Info on alljärgnev:

Talunikel palume võimalusel fikseerida olukord – lindudest, kahjudest jm – tehes pilte. See on oluline ka põhjusel, et näidata erinevatele ametkondadele olukorra tõsidust. Sellest tulenevalt palume võimalusel pilte jagada ka Taluliiduga aadressil info@taluliit.ee

Kindlasti teavita Keskkonnaametit, kui teil on tekkinud kahju! Mõistame, et see võib olla ajakulukas, kuid see on oluline! Oluline on, et Keskkonnaametil oleks adekvaatne info, et tulevikus teha selle teema osas otsuseid.

Kahjust teatamise info:

  • kahjust teavitamine – linnukahjude ilmnemisel saata linnukahjude kohta teadeinfo@keskkonnaamet.ee või helistada E-N kell 9-16 ja R kell 9-14.30 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999; muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonil 1247
  • Keskkonnaameti ekspert teeb kohapeal sellele järgnevalt kokkuleppel kahjusaajaga kahjude hindamise akti ning saadab akti kahjusaajale
  • Peale akti saamist on kahjusaajal õigus 12 kuu vältel esitada Keskkonnaametile kahjude hüvitamise taotlus koos saagikuse õiendiga. Kahju suurust saame arvutada alles saagikoristuse järgselt, seepärast palume esitada kahju hüvitamise taotlus sügisel koos saagikuse õiendiga (taotluses täidetud lahter). Kahjutaotluse vorm:  Rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede tekitatud kahju puhul (DOC). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

 

Kahjude ennetamine – Soeta laserid, kahurid või muud seadmed, mis aitavad linde põldudelt peletada –Kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

Ennetustöö hüvitamise vorm – Ennetustöö hüvitamiseks (14.59 KB, DOCX). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

Lisainformatsioon ja õigusaktid:

Vaata lisaks: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/loomakahjud

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jätkuvad aktiivsed arutelud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul oli peateemaks ülevaate andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste hetkeseisust.

„Juba mitmendat kohtumist järjest peetavad intensiivsed läbirääkimised ÜPP reformipaketi teemadel toimuvad eesmärgiga jõuda kokkulepeteni veel Portugali eesistumise ajal,“ vahendas nõukogul osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.  „Meie siht on, et liikmesriikidele jäetaks nende erinevaid vajadusi arvestades piisav paindlikkus ise otsustada, milliseid sekkumisi kohtadel rakendada,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Ministri hinnangul on läbirääkimiste tulemusteni jõudmiseks võtmetähtsusega kokkulepete saavutamine otsetoetuste täpsema suunamise ning ÜPP rohelise arhitektuuri osas. ÜPP reformipakett tervikuna eeldab veel mitmeid kompromisse liikmesriikide poolt.  Järgmine, supertriloogiks nimetatud kohtumine Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja ministrite nõukogu vahel on Portugali kui eesistujariigi info kohaselt kavandatud mai lõppu.

Lisaks ÜPP reformiprojektile tutvustati põllumajandus- ja kalandusnõukogus osalenutelepõllumajandusturgude olukorda, põllumajanduskaubandusega kaasnevaid küsimusi, anti ülevaade loomade heaolu strateegiast ning arutati mune sisaldavate toitude märgistamisega seotud küsimusi.

Põllumajandusturgudest rääkides tõi Euroopa Komisjon positiivsena esile põllumajandussektori kohanemissuutlikkuse COVID-19 olukorraga, mida kinnitavad paranemismärgid põllumajandusturgudel. „Murekohti erinevates liikmesriikides muidugi on. Meie jaoks on jätkuvalt probleemiks piimandus-, sealiha-, linnukasvatus- ja maheteravilja sektorite olukord, mistõttu peab hoolikalt erinevate sektorite käekäiku jälgima“, sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eesti poolt osalesid kohtumisel lisaks maaeluminister Urmas Kruusele ka Maaeluministeeriumi juhtkonna ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna esindajad.

Minister pani jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise stopile

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kutsus reedel 23 aprillil erinevad osapooled kokku arutelule jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamise teemal. Küsimuse all oli piirkondade kasutusõiguste sujuv ja õiglane üleminek ning kuidas parimal viisil seda tagada. Osalesid ETKL, EPKK, Erametsaliidu, Eesti Jahimeeste Selts, RMK, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Arutluse all oli Keskkonnaameti poolt välja pakutud uue Jahindusnõukogude töökorra eelnõu sobivus kõikidele osapooltele. Kui üldiselt väljapakutud eelnõu kõigile sobib siis jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osa, eriti just hääletuse protseduuri juures on üleval erimeelsused, mis ei leidnud ka sellel korral lahendus ja kus minister tegi ettepaneku panna pikendamise protsess pausile andmaks erinevatele osapooltele veelkord võimalus läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Aega andis minister selleks ühe kuu.

Olulisemad seisukohad mis ETKL arutelul välja tõi olid:

  • põllumajandustootjad ei ole mitte ainult maaomanikud vaid suures osas ka kasutatavate maade rentnikud, meie esmaseks huviks on kahjuennetustöö ja hea läbisaamine tänaste jahipiirkondade kasutajatega. Kui põllumajanduses tekkib kahju on põllumees, vaatamata sellele kas toimub selle hüvitamine või mitte, juba kahju kannataja
  • igas maakondlikus jahindusnõukogus peaks olema ETKL esindaja (täna on Taluliidu esindajad 11 maakonnas.)
  • ETKL on saatnud Keskkonnaametile kirja saamaks vastuseid lahenduste osas mis puudutab riigimaa kasutajatel jahipidamislepingute sõlmimiseks volituste saamist. Maa- amet on alustanud lahenduste otsimisega, Keskkonnaameti seisukohta aga jätkuvalt ei ole.

Järgneva kuu jooksul osaleb ETKL aktiivset teemaga seotud aruteludes tagamaks oma liikmete huvide kaitse.

Koosolekul ETKLi esindas ja kokkuvõtte koostas Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa.

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis täna, 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

  • Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
  • Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
  • Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
  • Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
  • Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
  • Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
  • Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
  • Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
  • Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
  • PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond, Aare Kasemets, aare.kasemets@agri.ee, 625 6132