Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019

Maaeluminister külastas Hiina messil osalenud Eesti ettevõtteid

16. mail külastas Maaeluministeeriumi delegatsioon Eesti ettevõtteid Hiina suurimal toiduinnovatsiooni messil SIAL China.

„Tunnustan kõiki ettevõtteid, kes on selle pika teekonna ette võtnud, et Eestit ja meie tooteid hiinlastele tutvustada,“ ütles kõiki Eesti stende külastanud maaeluminister Mart Järvik. Kohtumiste käigus vahetati Hiina turuga seotud kogemusi ning mõtteid, kuidas riik saaks ettevõtteid nende välisturgudele laienemisel toetada.

„Messil osalemine pakub võimalust avardada turustusvõimalusi ja suurendada rahvusvahelist koostööd,“ kommenteeris maaeluminister Mart Järvik. „Uued trendid Hiinas tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse Hiina turule sisenemiseks.“

Revali tegevjuht Rein Viilu: „Eesti ettevõtjatele on EASi ja maaeluministri toetus ja messil kohalolek oluline. Hiinas on personaalne suhtlemine eritasanditel olulisem kui paljudes teistes riikides. See aitab ärisidemeid Hiinas tugevdada ning annab perspektiivis eelise ekspordi suurendamiseks.“

Xenja Joost, Haage vesi müügidirektor: „Aasia jaoks on oluline usaldusväärsus ja riigi toetus ning kõige kõrgemal tasandil Eesti kaasatus ja esindatus. Aasias edukas olemisele on primaarne emotsionaalse sidususe loomine ja sellised messid on selleks parim võimalus. Teisalt on oluline nn riigipoolne pikk vaade ja jätkusuutlikkus ettevõtjate toetamisel. Just siin on koht, kus võivad alguse saada uued ja pikaajalised ekspordisuhted.“

Maaeluminister avaldas heameelt, et Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtete huvi Hiina messide vastu on kasvanud ja et juba kolmandat korda osaletakse messil ühisstendiga. Tänavu osaleb 9 ettevõtet, 2018. aastal osales 8 ettevõtet ja 2017. aastal osales 6 ettevõtet.  Ettevõtete huvi Hiina turu ja messide vastu näitab ka aasta teises pooles CIIE messist juba teistkordne osavõtt.

Eesti ühisstendi messil SIAL China korraldab EAS, stendil  osalevad AS Balsnack International Holding, EBM Grupp AS, Revala OÜ, AS A. Le Coq, Saku Õlletehase AS, Heimtal Spirits OÜ, Distillirium OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ.

15. mail toimus Shanghais ka maaeluminister Mart Järviku ja EASi vastuvõtt, kus võõrustati Hiina messi SIAL ühisstendil osalevaid ettevõtteid ja nende koostööpartnereid. 17. mail osaleb minister Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumil ja kohtub Hiina põllumajandusminister Han Changfuga.

Fotod: Kristiina Lillestik, Maaeluministeerium

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.05.2019 

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib suvel laatasid ja muid avalikke üritusi

Veterinaar- ja Toiduameti käesoleva aasta üheks prioriteetseks tegevuseks on avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve. See tähendab seda, et ametnikud kontrollivad erinevaid müügikohti, et veenduda toidu müügi nõuetekohasuses.

VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg toob välja, et kontrollide käigus pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele ning säilitamistingimustele. „Toidu jälgitavus tähendab seda, et müüja peab tõendama, kuskohast või kellelt pärineb toit, mida müüakse või mida kasutatakse toidu valmistamiseks. Teatud toitu peab säilitama ohutuse tagamiseks kindlal temperatuuril, näiteks teatud toidud vajavad säilitamist jahedas külmiku temperatuuril,“ selgitas Ramjalg.

Kontrollide eesmärk seisneb selles, et laatadel pakutav toit oleks kõigiti nõuetekohane, sealhulgas ka ohutu. Suvisel perioodil, mil ilmad on soojad ja päikesepaistelised, võib toit kiirelt rikneda. Seetõttu on temperatuurinõude järgimine eriti oluline.

Ramjalg toob välja üheksa nippi, kuidas avalikul üritusel toitu müües või valmistades tagada toiduohutus:

·                  müüja ei tohi põdeda haigusi, mis võivad toidu kaudu üle kanduda;
·                  peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni (nt käte puhtuse) tagamiseks ning müügileti ja töövahendite pesemiseks-puhastamiseks;
·                  kõik pinnad, millega toit kokku puutub, peavad olema puhtad ja heas seisukorras;
·                  kui laadakorraldaja ei paku kasutamiseks joogivee nõuetele vastavat vett, siis on vaja see ise laadale kaasa võtta;
·                  toit, mis vajab pikemaajaliseks säilimiseks külmkapi temperatuuri, tuleb sellisel temperatuuril hoida kogu müügiaja jooksul;
·                  toitu tuleb küpsetada põhjalikult;
·                  valmistoit ja toidu valmistamiseks kasutatavad koostisosad tuleb hoida eraldi;
·                  prügi jaoks tuleb varuda vajalik varustus (kogumisnõud);
·                  müügil oleva toidu kohata peab olema teave selle päritolu kohata.

Maaeluministeerium

Kalanduse teabekeskus

PRESSITEADE

15.05.2018

Läänemere kalandusfoorum keskendub rannakalandusele

Täna, 15. mail toimub Tallinnas Läänemere III kalandusfoorum, mille keskmes on rannakalanduse arengud ja väljakutsed.

„Eesti riik ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 on suurelt panustanud kohalike rannapiirkondade arengusse. Foorumil arutatakse, kui palju on sellest tulu tõusnud ning milline on rannakalanduse hetkeolukord ja tulevik. Samuti saab kuulda, milliste väljakutsetega seisavad silmitsi teiste läänemereäärsete riikide rannakalurid,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

„Puutudes igapäevaselt kokku Eesti rannakalandusega ja teades ka olukorda teistes Euroopa riikides, on rõõm tõdeda, et meil on veel kala, mida rannarahvas püüda saab ja kuuldused kodumaise rannakalanduse hääbumisest on ennatlikud,“ lisas Armulik.

„Rannakalandust kui majandusharu on oluline elus hoida ja kaluri elukutset kõrgelt hinnata, kuna see loob töökohti maapiirkondadesse ja toob kala nii kohalike kogukondade kui ka meie kõigi toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Foorumil osalevad Maaeluministeeriumi, Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET), Rootsi maaeluvõrgustiku (Swedish Rural Network), Taani Djurslandi kalanduspiirkonna (FLAG and LAG of Djursland) ja Läänemaa Rannakalanduse Seltsi esindajad.

Foorumit korraldatakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) Kalanduse teabekeskuse, Eesti kalanduspiirkondade, Eesti Kalurite Liidu ja Eesti Kalaliidu koostöös. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

TÜ EMI Kalanduse teabekeskus on Pärnus tegutsev kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus, mille tegevus toimub EMKF 2014–2020 rakenduskava raames.

Konverents toimub 15. mail kell 10.30–17.00Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33) Alfa 2 saalis. Ajakirjanikud on oodatud.

Foorumi programmi leiab: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1270.

Lisainfo:

Toomas Armulik

Kalanduse teabekeskuse juhataja

503 9276

toomas.armulik@ut.ee

www.kalateave.ee

PRESSITEADE
14.05.2019

Pindalatoetusi on taotlenud juba üle 4300 kliendi, toetusi saab taotleda veel nädal aega.

21. maini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Olulise muutusena ei pea enam hekseldatud rohtu toetusõiguslikul maal kokku koguma.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. Hilinenult on võimalik taotlusi esitada 17. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Kohe on jõustumas ka otsetoetuste määruse muudatus, mille järgi ei pea hekseldatud rohtu kokku koguma. Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida tahetakse hekseldada ja hekseldatud rohi maha jäta.

PRIA menetlusbüroo juhtivspetsialisti Jana Nurmetu sõnul on see oluline muudatus, kuna võimaldab taotleda otsetoetusi rohumaadele, mida ehk hekseldatud rohu kokku kogumise nõude tõttu ei plaanitud enam hooldada ja oleks põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud.

Kust saab taotleja abi?

PRIA julgustab kõiki kliente kindlasti toetustaotlusi esitama. Taotlemine toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. Kui kliendid vajavad abi taotluse esitamisel, on PRIA maakondlikud teenindusbürood avatud E-N kl 9.00-16.00 ja meie töötajad aitavad kõiki kliente. PRIA maakondlike teenindusbüroode asukohad on leitavad PRIA kodulehelt.

Soovitame lugeda PRIA kodulehelt leitavaid juhendeid „Abiks taotlejale“ või küsida infomaterjale maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes on ka trükised „Nõuetele vastavus 2019“ ja „Põhitõed pindalatoetuste taotlemisel 2019“. Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistus pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist MES konsulentidelt. Konsulendid juhendavad kliente erinevate e-PRIA teenuste osas. Täpsem info: www.pikk.ee.

Soovitame mitte jätta taotlemist viimasele hetkele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Maaeluminister algatas Maaelu Edendamise Sihtasutuse uue strateegia koostamise

Maaeluminister Mart Järvik on teinud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogule ülesandeks koostada sihtasutusele uus tegevusstrateegia, arvestades valitsusliidus kokkulepitud maaelu ja põllumajanduse arendamise eesmärke.

Lõplik MES-i nõukogu uute liikmete nimekiri selgub lähiajal. Minister kutsub nõukogu liikmed ja põllumajandussektori esindajad tegevusstrateegia aruteluks kokku 24. mail.

„MES-i nõukogu ülesanne on koostada uus MES-i strateegia. Välja tuleb töötada tõhusad meetmed, millega soodustada põllumajanduse arengut ja uuenduslikkust, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, põllumajandustoodangu väärindamist ning välisturgudele jõudmist. Samuti tuleb tagatiste abil arendada ühistegevuseks vajaliku krediidi kättesaadavust ning parandada era- ja avaliku sektori koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi. Loodan, et uus nõukogu kaasab nende eesmärkide täitmiseks ka maaelu- ja põllumajandussektori esindajaid ning teisi asjatundjaid,“ lisas minister Järvik.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

14.05.2019

 14. – 16. mail toimub rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsiini külvamine Põlva- ja Võrumaal 

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ja mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus pole ohtlik.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Vaktsiinsöötasid külvatakse nn puhvertsoonis aladel, mis vahetult külgnevad Vene Föderatsiooniga. Puhvertsooni laius on 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest.

Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiabsiit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava keskendub riskide vähendamisele

10. mail kinnitas Maaeluministeerium uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019‒2023, mille põhieesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine.

Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja teaduse asekantsler Toomas Kevvai.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad tooted oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ning kasutatavad.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Taust

• Uuendatud tegevuskava koostati lähtuvalt taimekaitseseadusest ning mitmete osapoolte, sh sektori esindusorganisatsioonide ja teadusasutuste koostööna. Tegevuskavas on kirjas taimekaitsevahenditega hoolivalt ümberkäimiseks vajalikud tegevused.
• Tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini rakendada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustes väljatoodud kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi.
• Eesti esimene taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondas kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja riskide vähendamiseks.  Eelmise perioodi tegevuskava aruanne on kättesaadav siin.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2019

Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.

Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.

Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.