Parim Talutoit 2023 raames selgitati välja võitjad

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
27. juuli 2023

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Kõige tihedam konkurents oli juba mitmendat aastat juustude kategoorias. Üllatusteks olid mitmed alkoholivabad joogid, fermenteeritud küüslauk ja lambapiimast tehtud jäätis.
Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii koosseisus Rain Kuldjärv, Silja Luide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Mari-Liis Ilover, Tuuli Mathisen, Kerli Nõges, Britt Rosen, Vladislav Djatsuk, Kenneth Karjane ja Teele Üprus nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid.

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)

Parim talutoit 2023 peavõitja kuulutatakse välja 2. septembril Tallinnas Põhjala Tehases toimuval suurel „Maa tuleb linna“ talutoidu laadal.

Parim Talutoit žürii esimees Rain Kuldjärv: “Tänavune Parima Talutoidu valimine oli meeldiv maitseterännak, kus olid esindatud tuttavad kodumaised maitsed nii puhtal kujul kui ka põnevates kooslustes. Koheselt tuleb meelde krehvtine fermenteeritud küüslauk, aga ka näiteks põnev kooslus juustu ja musta küüslaugu vahel. Kõige tihedam oligi konkurents juustude ning jookide, nii mitte-alkohoolsete kui alkohoolsete jookide, kategoorias. Lisaks leidus rohkelt ka põnevaid jäätiseid ja muud magusat, näiteks oli minu jaoks täiesti uus avastus „Astelpaju kaerakiisla“. Kindlasti tasub Eesti talutoodangul silma peal hoida, sest põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tooteid jagub igale maitsele!”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Atsi sõnul on Eesti talutoit peegeldus meie kohalikust toidutootmisest – kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Töökuulutus: Tule tööle asendustalunikuks

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus:
Taluliit otsib oma meeskonda asendustalunikku, kes asendab loomakasvatustalunikku põllumajandusettevõttes puhkuse või haiguse korral. Asendustalunik täidab konkreetset tellimust kokkulepitud tööde osas kindlal ajavahemikul. Tööülesanneteks võivad olla loomadega seotud tegevused, nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu jne, samuti põllutööd. Alguses toimub väljaõpe talunikuga koos, edaspidi töötab asendustalunik iseseisvalt kuni konkreetse tellimisaja lõpuni.

Nõuded kandidaadile:
– Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus;
– Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel;
– Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav);
– Oma transpordivahend;
– Hooliv suhtumine loomadesse;
– Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime ja hea suhtlemisoskus.

Ettevõte pakub:
– Töötasu 8-10 eurot tunnis (bruto);
– Transpordihüvitist;
– Regulaarseid koolitusi;
– Tööriideid;
– Ühisüritusi.

Lisainfo:
Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on mitmekülgne ja nõuab liikuvust.

Töö toimub nii elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemate talude teenindamisel ööbib asendustalunik kohapeal talus.

Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile info@taluliit.ee
Lisainfo telefonil +372 5332 6581

 

Taluliit pöördus Copa-Cogeca poole, juhtides tähelepanu Eesti loomakasvatussektori kriisile

TEADE
24. juuli 2023

Eestimaa Talupidajate Keskliit tõstis täna saadetud pöördumises murelikult esile meie loomakasvatuse sektori keerulise olukorra, mis on tekkinud eelkõige ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu. Pöördumises tunnustas organisatsioon Copa-Cogeca rolli Euroopa põllumajandustootjate kaitsmisel ja julgustas neid jätkama oma tööd praegustes väljakutsetes. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et Euroopa põllumajandustootjate katuseorganisatsioon on oma viimastes tegevustes ja kommuniaktsioonis pannud tugevat rõhku teraviljakasvatus sektorile, mida mõjutab negatiivselt lisaks ilmastikuoludele ka geopoliitilised arengud, aga nüüd tuleb tõsiselt tegeleda ka loomakasvatajate probleemide lahendamisega. Oluline on täna kiire info vahetus, et organisatsioonide vahelist koostööd tõhusalt juhtida, mis aitab kaasa olukorra leevendamisele tootjate jaoks.

Oma pöördumises rõhutas Taluliit, et Eesti põllumajandustootjad on seoses põuaoludega silmitsi tohutute väljakutsetega, mis on mõjutatud söödaturul toimuvast. Prognoosid näitavad, et kogutud on vaid neljandik vajaminevast söödakogusest, mille tõttu on ka langenud loomade kokkuostuhinnad ja plahvatuslikult kasvanud loomade realiseerimise tapamajadesse. Lisaks on söödahinnad (hein ja silo) hüppeliselt tõusnud, mis muudab tootmise majanduslikult ebaefektiivseks.

Selline olukord seab ohtu Eesti põllumajandustootmise mitmekesisuse, mõjutades eriti väiketootjad ja peretalusid. Tähtis on märkida, et mõjutatud sektorid hõlmavad ka lihaveise- ja lambakasvatajaid, kes on ekstensiivselt kasvatades olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonnakaitse tagamisel, hoolades väärtuslikke rohumaid, niite ja püsirohumaid.

Seetõttu on oluline teha koostööd sellise keerulise olukorra lahendamiseks, et tagada väiketootjate jätkusuutlikkus ja säilitada põllumajanduse mitmekesisus. Eesti põllumajandussektor usub, et sarnased probleemid võivad mõjutada ka paljusid teisi EL-i liikmesriike, ja kutsub Copa-Cogeca üles tegema koostööd, et leida adekvaatseid lahendusi.

Pöördumise täistektiga saab tutvuda: Letter for Copa-Cogeca_24.07.2023

Rekord: avatud taludesse tehti ligikaudu 280 000 külastust

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.07.2023

 

Rekord: avatud taludesse tehti ligikaudu 280 000 külastust

Möödunud nädalavahetusel oli kõigile huvilistele avatud 357 talu, kus käidi külas kokku ligi 280 000 korda. Enim tehti külastusi laupäeval. Tegu on üheksandat järjestikust korda toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

Kõige rohkem käidi taludes külas Tartumaal. Nagu juba tavaks saanud, osutus külastajate lemmikuks Andre Farm, kuhu tehti nädalavahetuse jooksul 6800 külastust. Väga populaarseks osutusid ka Nopri talu Võrumaal (5500 külastust) ja Saaremaale rajatud loomaaed Risto Ränk Farming 5000 külastusega.

„Tahan tänada kõiki talupidajaid, kes leidsid kiirel heina- ja põllutööde ajal võimaluse osalemiseks ning avasid oma südamed ja talude uksed. See panus oli väga suur ja toidutootmise järjepidevuse säilitamiseks äärmiselt vajalik,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

„Perede ja lastega talusid külastades on suur võimalus, et lapsed ja noored saavad sellest indu minna õppima maaelu ja põllumajandusega seotud erialasid. Nii on meil ka tulevikus olemas haritud spetsialistid, kes aitavad toidutootmist Eestis elus hoida. Seega tahame kindlasti avatud talude päevi ka edaspidi korraldada,“ lisasKallas.

Avatud talude päeva projektijuht Ingrid Piirsalu ütles, et vaatamata sellele, et möödunud nädalavahetusel oli palju konkureerivaid üritusi üle Eesti, leiti tee ka taludesse. „Sai kinnitust fakt, et suvel kipub eestlane maale. Ta võtab kaasa lapsed ning näitab neile, kuidas kasvab kartul ja kust tuleb piim. See teeb rõõmu ja näitab, et side maaga on alles ka linlasest eestlase südames.“

Sel aastal sai umbes 50 talu külastada ka rongiga. Elroni kommunikatsioonijuhiKristo Mäe sõnul kasvatas võimalus rongiga talusid külastada oluliselt rongide kasutatavust ning võimalusel lööb Elron korralduses kaasa ka järgmisel aastal.

Üheksandat avatud talude päeva korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus; partneritena lõid kaasa Maaleht ja Elron.

Regionaalminister: ootame tutvuma Rail Balticu planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustustega  

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.07.2023

Regionaalminister: ootame tutvuma Rail Balticu planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustustega               

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse Lõuna-Pärnumaal Rail Balticu raudtee trassile uue asukoha leidmiseks uut planeeringulahendust ja hinnatakse sellega kaasnevaid mõjusid Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude piirkonnas. Regionaalminister Madis Kallase sõnul täpsustatakse keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH)programmi.            

„Oleme Riigikohtu poolt Lõuna-Pärnumaal tühistatud Rail Baltic raudteelõigus võrdlemas kuue trassialternatiivi mõjusid keskkonnale, et teha nende seast parim valik nii loodusele kui inimestele,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhatajaHeddy Klasen selgitas, et uue keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi järgi tehakse keskkonnamõjude hindamine planeeringu kehtestamise järgselt raudtee põhiprojekti koostamisel ja planeering koostamiseks hinnatakse vastavalt seadusele keskkonnamõju strateegilisel tasemel, sh hinnatakse raudtee mõju Naturale.

Klasen lisas, et planeeringulahendus, mis annab vastuse, milline kuuest alternatiivist on sobivaim asukoht raudtee trassile avalikustatakse eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis ja planeeringu kehtestamiseni jõutakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus.

„Planeerimisprotsess on avalik ning selle käigus kaasatakse ametkondi, kohalikke inimesi ja ka kõiki teisi asjast huvitatuid. Kindlasti anname ka järgnevast avalikustamisest teada. Hetkel ootamegi kaasa rääkima KSH programmi uuenduste ja täpsustuste osas,“ kutsus regionaalminister Kallas inimesi üles dokumentidega tutvuma ja tagasisidet andma. Need on alates tänasest kuni 04. augustini oodatakse kõiki huvilisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis.Avalikustamisele järgnevad avalikud arutelud 08., 09. ja 10. augustil vastavalt Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus.

Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.07.2023

 

Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Taudileviku ärahoidmiseks on farmis olnud 116 siga hukatud. Sead viidi hävitamiseks AS Vireeni.

Põllumajandus- ja Toiduameti lõuna regiooni juhataja Inge Saavo sõnul hukati sead gaasiga. „Loomad hukati gaasiga ning seejärel transporditi Väike-Maarjasse AS Vireeni, kus toimub korjuste hävitamine,“ selgitas Saavo.

„Taudipunktis tehtud tööd sujusid tõrgeteta. Täname farmi ja koostööpartnereid mõistva suhtumise eest ja taudipunktis tehtud tööde eest. Nüüd viiakse läbi desinfitseerimine ja puhastamine. Pärast nõuetekohast ooteperioodi on farmis võimalik jätkata seapidamisega,“ lisas Saavo.

Riik tagab lähtuvalt veterinaarseadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks. Loomapidajale hüvitatakse hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus ja saastunud sööt ning inventar juhul, kui loomapidaja on täitnud kõiki nõudeid.

Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.07.2023

 

Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tegevuskava meetmed on struktuurilt jaotatud kolmeks sambaks. „Tegevuskavaga soovime suurendada mahepõllumajanduse kogutoodangut 2020. aasta 9%-lt 2030. aastaks 14%-ni Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Tahame tõsta tarbija teadlikkust mahetoidust ja mahetoidu regulaarsete tarbijate osakaalu 20%-ni ning haridusasutustes mahetoitu saavate laste osakaalu kõigis Eesti lasteaialaste ja üldhariduskoolide õpilaste seas 2030. aastaks 50%-ni. Samuti võiks suureneda mahetoodete ekspordikäive, töödeldud toodete osakaal selles ning kolmandatesse riikidesse eksporditava mahetoodangu osakaal,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava tegevuste planeerimiseks peeti töörühmade kohtumised. Nende käigus analüüsiti kolme samba põhiselt sektori tugevusi ja nõrkusi ning lepiti kokku eesmärgid, mõõdikud ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

„Eesti mahetööstused kasutavad rohkelt importtoorainet, kuna Eestis ei toodeta vajalikku toorainet piisavas koguses. Seega on riigisisese tooraine varustusvõimekuse kasvatamisel oluline suunata tööstusi kasutama kohalikku mahetoorainet. Kindlasti peab suurendama tarbija teadlikkust mahepõllumajandusest; selleks plaanime jätkata haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, eelistada riigihangetes mahetoitu ning tutvustada koolides ja lasteaedades mahepõllumajandust. Oluline on vahendada teavet rahvusvaheliste mahemesside, seminaride, infopäevade ja valdkonnaga seotud ürituste kohta, et arendada ettevõtjate rahvusvahelistele turgudele sisenemise ja seal püsimise võimekust ja suurendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust,“ ütles Ruberg.

Tegevuskava väljatöötamiseks moodustati töörühmad, kus osalesid maheorganisatsioonide ja muude huvigruppide esindajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadus­ministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste esindajad. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuskava elluviimist rahastatakse sõltuvalt tegevusest ja elluviijatest riigieelarve, sektori organisatsioonide ja ettevõtjate abil.

Foto: Katrin Press/Maaeluministeerium

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

Euroopa Parlament
Pressiteade
12-07-2023

 

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

  • Ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendaks see toiduga kindlustatust.
  • Kaitsealasid ELi ilmtingimata juurde ei tuleks.
  • Eesmärkide täitmist võib edasi lükata, kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist.

Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi. Selle poolt hääletas 312 ja vastu 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.

Parlament on seisukohal, et ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendab see toiduga kindlustatust. Samas lisas parlament ettepanekusse artikli, mis tagab, et määrus ei loo ELi juurde täiendavaid kaitsealalasid ega takista taastuvenergiataristu rajamist, kuna viimane on samuti selgelt avalikes huvides.

2030. aasta eesmärgid

Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused, eriti Kunmingi-Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikusttulenevad kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist.

Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad. Kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peaks olema võimalik eesmärkide täitmist edasi lükata.

12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peaks komisjon hindama, kas meetmetele ette nähtud ELi rahast piisab. Vajaduse korral peab komisjon leidma lisaraha, luues näiteks uue sihipärase rahastamisvahendi.

Tsitaat

Pärast hääletust ütles raportöör César Luena (S&D, Hispaania): „Looduse taastamise määrus on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa. See põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Tänase hääletuse sõnum on selge. Ent töö ei ole veel tehtud. Läbirääkimised nõukoguga alles algavad. Loodetavasti suudame ajaloo esimese looduse taastamise seaduse vastu võtta enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.“

Järgmised sammud

Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.

Taust

Enam kui 80% Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada ELi kliimaeesmärgid ja elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.

Kavandatav õigusakt toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.07.2023

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Täna, 13. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust. Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks  selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallasettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
13. juuli 2023

 

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

11. juulil lõppes PRIAs toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks loodud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt põllumajandustoodete esmatootjatele. Taotluse esitas kokku 554 ettevõtjat.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (112), järgnesid Viljandimaa (75) ja Põlva- ning Võrumaa (mõlemas 45). Taotlejate arvu maakondade lõikes näete järgnevalt kaardilt.

Seakasvatuse valdkonnas esitati 49 taotlust, linnukasvatuses 83 taotlust, kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse eest avamaal küsib toetust 433 taotlejat ning köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatuse eest köetavas kasvuhoones 20 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetuse saaks toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.