EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda

Kui hanedest ja nende kahjustustest teada ei anta, pole edaspidine heidutusjaht kindel.

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda.

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, tänu millele on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba.

Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist.

Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf

Loe lisaks maaelu.ee

Sel aastal võetakse pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi vastu 15. maist 16. juunini

Mais algab taas põlluharijate ja loomapidajate poolt igal aastal oodatud pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt.

Sel aastal saab taotleda samu uue programmperioodi toetusi, mida eelmiselgi aastal. Maaelu arengukava 2014–2020 pindala- ja loomapõhiseid toetusi enam taotleda ei saa. Samuti on mitmed nõuded muutunud, millele palume taotlejatel kindlasti tähelepanu pöörata. Allpool toome välja neist olulisemad. Kõikide toetuse nõuete ning muudatuste kohta leiate infot vastava toetuse lehelt.

Esimest korda saab kasutada eeltäidetud taotlusvormi

Taotlejatel, kes taotlesid pindalatoetusi ka 2024. aastal, on sel aastal võimalik e-PRIAs pindalatoetuste taotlust täitma asudes valida, kas ta kasutab 2024. aasta taotlemise andmetega eeltäidetud taotlusvormi või eeltäitmata vormi. Eeltäidetud taotlusvorm sobib eelkõige taotlejatele, kellel pole võrreldes eelmise aastaga palju muudatusi toimunud. Eeltäidetud taotlusvormile kuvatakse ette samad valikud ja taotlemise märked, mis taotleja oli teinud eelmisel aastal.

Eeltäidetud taotluse andmed tuleb enne taotluse esitamist hoolikalt üle kontrollida – muutunud võivad olla külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jm. Kui need jäävad parandamata, siis võib see kaasa tuua toetuste vähendusi, kui olukord ei vasta tegelikkusele.

Need, kes valivad eeltäitmata taotlusvormi, peavad kõik taotlemise märked ise tegema.

Täita tuleb sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid

1. jaanuarist seoti pindala- ja loomatoetuste täies mahus saamine töö- ja tööhõivetingimuste ehk sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete täitmisega. Nõuded kehtivad tööandjale Eestis juba praegu ning midagi uut juurde ei lisandu. Nõuete täitmist kontrollib ka edaspidi Tööinspektsioon (TI) senise töökorralduse alusel, täiendavat kontrolli toetuste taotlemisega seoses ei tehta. Kui TI tuvastab oma tavapärase kontrolli käigus põllumajandustoetusi taotleva ettevõtja töö- või tööhõivetingimustega seotud nõude rikkumise, ei teavita ta sellest PRIAt koheselt. Sotsiaalse tingimuslikkuse rikkumiseks loetakse rikkumist hetkest, mil taotleja on saanud ettekirjutuse. Kui rikkumine etteantud aja jooksul vabatahtlikult kõrvaldatakse ja teavitatakse sellest ka TId, siis ei loeta rikkumist sotsiaalse tingimuslikkuse rikkumiseks ning toetust ei vähendata. Kui aga puuduseid ei kõrvaldata, teeb TI taotlejale ettekirjutuse ning siis teavitatakse sellest ka PRIAt. Sõltuvalt nõude rikkumise olulisusest vähendatakse pindala- ja loomatoetusi üldjuhul 1−5% ulatuses.

Ökoalade toetuse (ÖKO) nõuded muutuvad

  • Käesolevast aastast ei ole lubatud määratleda ökoaladena ainult lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. Edaspidi võivad need põllumajanduskultuurid moodustada kuni 50% kõigist määratletud ökoaladest. Käesolevast aastast lähevad rohumaariba arvestusse kuni 18 m rohumaaribad.
  • Muutunud on ÖKO toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad.

Põllusaared on toetusõiguslikud ka põllumaa servas

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudes (HPK) nr 8, mis reguleerib maastikuelementide säilitamist, on muutunud põllusaare käsitlus. Edaspidi on säilitatavaks maastikuelemendiks ka põllusaar, mis külgneb põllumaaga. Varasemalt loeti säilitatavaks ning toetusõiguslikuks maastikuelemendiks ainult põllusaar, mis oli põllumaaga ümbritsetud. Põllusaar ei sobi säilitatavaks maastikuelemendiks juhul, kui ta külgneb sellise ala või maastikule iseloomuliku vormiga, mille suhtes ta pole selgesti eristatav (näiteks metsa äär). Põllusaar saab külgneda näiteks teede, veekogude, õuealade või teiste maakasutuse tüüpidega (püsirohumaa, püsikultuurid).

IVA äpp täieneb

Iva äpiga saab taotleja saata PRIAle fotosid põldude olukorra täpsustamiseks. Nüüd on Iva äppi kasutades võimalik oma põldudest fotosid teha ka ennetavalt ja need hiljem laekunud fotoülesandega PRIAle saata.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejatele kehtib nõue, et nad peavad põllust foto tegema just Iva äpiga. Foto tuleb teha orgaanilise multši lisategevuse puhul, aga sellest aastast ka maasikaridades multši kasutamise ning vahekultuuride kasvatamise lisategevuse taotlemisel, et tõendada nõuete täitmist. Neil juhtudel saadetakse taotlejatele automaatsed fotoülesanded. Laekunud fotosid hindab tehisintellekt. Juhime tähelepanu, et fotode saatmata jätmine toob kaasa toetuse vähenduse.

Sellel aastal võtab Iva äpi kasutusele ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes hakkab fotoülesandeid kasutama mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse kontrollides.

KSM toetuse taotlejate e-põlluraamatu kasutamine

KSM toetuse saamiseks tuleb taotlejatel põlluraamatut täita elektroonselt. Nõue hakkas kehtima eelmise aasta 15. juulil. Sel aastal on nõuet täiendatud ja taotlejad peavad 1. maist kasutama sellist elektroonset põlluraamatut, mis on liidestatud PRIA põldude haldamise teenusega või siis kasutamagi PRIA e-põlluraamatut. Eesti suuremad teenusepakkujad on märku andnud, et jõuavad oma ühendused 1. maiks välja arendada. Info teenusepakkujate kohta avaldatakse PRIA kodulehel aprilli jooksul. Taotlejad saavad oma teenusepakkujatega ka ise suhelda ning uurida, kas nemad on 1. maiks PRIA teenusega liidestunud. Kui KSMi taotleja kasutab liidestunud teenusepakkuja teenust, siis peab ta oma põlluraamatu andmeid PRIAga jagama vastavalt kasutatava tarkvara tehnilisele lahendusele. See tähendab, et andmevahetus eratarkvara ja PRIA e-põlluraamatu vahel toimub ainult kliendi teadmisel ja aktiivsel osalusel. Kui põllupidaja kasutab PRIA e-põlluraamatut, siis ei ole täiendavalt midagi vaja teha. Kui taotleja kasutab elektroonset põlluraamatut, mis PRIA süsteemiga 1. maiks ei liidestu, aga ta soovib KSM toetust taotleda, siis peab ta  hakkama kasutama kas PRIA e-teenust või mõnda ühendatud eratarkvara.

KSM toetuse taotleja, kes kasvatab nisu, peab koostama N-bilansi

Lämmastiku- ehk N-bilansi koostamine on nõue, mis 2025. aastal kohaldub üksnes põldudele, kus kasvatatakse põhikultuurina nisu. Nõude täitmine eeldab e-põlluraamatusse kantud andmeid ning tulemus arvutatakse e-põlluraamatus automaatselt . Kui taotleja kasutab PRIAga liidestatud eratarkvara, siis piisab, kui andmed e-PRIAsse edastatakse, rohkem midagi teha ei ole vaja. Oluline on, et e-põlluraamat on korrektselt täidetud ja sisaldab saagikuse andmeid. Kui N-bilansi tulemus on KSM taotlejal arvutatud hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks, siis loetakse toetuse nõue täidetuks.

Juhime tähelepanu, et N-bilansi tulemus on soovitus, mille võib võtta aluseks väetiste optimaalsemal kasutamisel. Lõplikud otsused, mida ja kuidas põllu peal majandada, teeb põlluharija ise. Arvestada tuleb ka põllu eripäradega ja lähtuda seaduse normidest.

Maakondlike esinduste külastamiseks tuleb broneerida aeg

PRIA maakondlikud esindused on avatud ainult eelneva broneeringu alusel. Sobiva aja esinduse külastamiseks saab valida kas esmaspäevaks, teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks. Kohtumise broneerimine on lihtne – seda saab teha PRIA kodulehe broneerimissüsteemi kaudu. Abi saab ka, helistades meie infotelefonidel.

põllumeheteataja.ee

JÄRELVAATAMINE: Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse infopäev

Maaelu Teadmuskeskus (METK),  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) korraldasid „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse“ infopäeva 8. mail 2025, kell 11:00 kuni 13:30 veebikeskkonnas Zoom.

Infopäeva eesmärk oli tutvustada investeeringutoetuse tingimusi.

Päevakava:

11:00 – 11:05 infopäeva avamine

11:05 – 13:00 Strateegiakava sekkumise “Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud” (KK1) raames „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ tutvustus. Janeli Tikk, valdkonnajuht; Kai Kruusamäe, peaspetsialist, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

13:00 – 13:30 Võrdlushindade kataloog. Kaimo Puniste, ekspert, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Taavi Võsa, teadur, Maaelu Teadmuskeskus.

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.

INFOMATERJALID

pikk.ee

2025 | 19. nädal: taimekahjustajate monitooring

Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – tõrjeks tuleb valmis olla soojemate ilmade saabudes.

Taliteraviljad on hästi talvitunud ja jõudnud kõrsumise kasvufaasi. Talinisul esineb jahukastet, taliodral võrklaiksust, teiste haiguste levikut praegused külmad ja vihmased ilmad ei soodusta.

Kohati esineb teravilja ja rapsi lehtedel madalate temperatuuride kahjustusi.

Taliraps on õiepungade kasvufaasis, kuid külm ilma tõttu ei ole hiilamardikad veel aktiivsed. Varre-peitkärsaka varasem kahjustus rapsi vartel näha, kuid praegu on kahjurid peidus. Ilmade soojenemisel peab kahjuritõrjeks valmis olema.

AVA KAART

5. mail alustasime 2025.a. taimekahjustajate monitooringuga. Taimehaiguste ja kahjurite seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest tali- ja suviteraviljadel, tali-, suvirapsil, hernel ja põldoal.

Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga.

Monitooringut rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames.

metk.ee

PRIA infokiri aprill 2025

PRIA aprillikuu infokirjast leiab:

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

Põllumehe Teataja aprillikuu number

Põllumehe Teataja aprillikuu numbrist saab lugeda järgnevatel teemadel:

Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.

Aprillinumber oli jagamisel Maamessil.

põllumeheteataja.ee

Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 järelvaatamine

22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemakava:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.

Ettekannete slaidid:

  1. TOETUSED 2025
  2. Pindalatoetused 2025

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“

pikk.ee

Parim asendustalunik 2024 – Laivi Luur

Laivi Luur, talunike parem käsi


Laivi Luur on asendus­talunikuna ametis olnud tosin aastat. Selle ajaga on tal tekkinud püsikliendid, kes enda äraolekul soovivad oma talus tööl näha just Laivit. Pikk kogemus ja klientide usaldus tõid Laivile tunnustuse – ta pälvis tiitli „Aasta asendustalunik 2024“.

Mis tüüpi taludes te enamasti asendustaluniku teenust osutate? On need väikesed või suured?

Praegu on järele jäänud kuni saja loomaga talud, enne oli rohkem väiketalusid, kus umbes 30 looma. Nüüd on aga väiketalud tööpõllul lõpetanud.

Kas see, et väiketalusid on vähem, on vähendanud ka vajadust asendustaluniku teenuse järele? Või pigem mitte – nüüd lihtsalt saavad kõik soovijad löögile?

Asendustalunikke on suhteliselt vähe, nii et nõudlust pole väikeste talude kadumine tegelikult vähendanud. Ma ei usu, et praegugi kõigile soovijatele jagub.

Minu meelest on talunikel selle teenuse järele suur vajadus – eks tahetakse ju puhata, oma tavapärasest keskkonnast välja saada. Ja muidugi peab selleks ajaks tallu tööle tulevat inimest usaldama – nii-öelda meest metsast ei saa ju võtta.

Nii et kes vähegi tahab loomadega kokku puutuda, tulgu asendusteenistusse tööle!

Milline on teie tavapärane tööpäev?

Mina käin põhiliselt lüpsmas. Mul on nii torusselüpsi, robotlüpsi kui ka platsilüpsi laudad – kuhu tellimus tuleb, sinna lähen. Tööpäev algab kella 4–5 ajal hommikul, seejärel on umbes kella
10–16 vaba aeg ja siis järgneb õhtune lüps.

Kui töökoht on minu kodust (Laivi elab Pärnumaal Audrus – toim) kaugemal, siis organiseerib talu kohapeal ööbimise. Nii et tuleb elu natuke ümber sättida.

Kas olete arvutanud, kui palju aasta jooksul töö tõttu kodust ära olete?

Ei ole. Aga ilmselt on nii, et 1/3 ajast olen ära ja 2/3 ajast saan kodus olla. Umbes kuu aega ette on töögraafik enam-vähem teada.

Tavaliselt vajataksegi asendustalunikku kas oma puhkuse ajaks või haigestumise korral. Kuid teinekord murrab haigus jala pealt – kui kiiresti vajadusel asendustaluniku tallu saaks?

Meie töödejuhataja Tiina Täht on sel juhul inimene, kellele helistada. Tema organiseerib ja loodetavasti on tal võimalik keegi kiiresti leida.

Te elate Pärnumaal, aga vajadusel töötate ka teistes Eesti maakondades?

Jah, nii nagu kõik asendustalunikud, töötan ka mina üle Eesti. Pärnumaa ja Läänemaa on siiski mu pärusmaa. Ainult Virumaa on see koht, kus ma veel pole käinud.

Mis teile oma töö juures meeldib?

Mulle meeldivad loomad, saan nendega hästi läbi. Ka õppinud olen loomakasvatust ja nii ma selle ala peale olen jäänud. Saan valida töötempo, ei pea tormama. Minust ei saaks kunagi linnainimest, olen hingega looduse küljes kinni.

Kui tööst puhkust saate, siis millega tegelete?

Mul on oma kodu, aed, lilled, lapsed ja lapselapsed. Mu aeg sisustatakse ilusasti ära – minu nõusolekul loomulikult. Olen õnnelik vanaema!

Talunikud ootavad alati Laivit tagasi enda õuele

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud aasta parima asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ning väärtusliku liikmena asendustalunike meeskonnas. Praegu on Eestis asendustalunikke 21.

Kollektiivne valik

Parim asendustalunik 2024 Laivi Luur teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti. Maikuus täitub Laivil taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Karl Aru selgitas, et aasta asendustaluniku valimine toimub kollektiivis asja arutades ja silmas pidades talunike tagasisidet. „Laivi kasuks rääkis pikk kogemus asendustalunikuna ja teadmistepagas, mis peegeldub tema töös ja valmiduses appi tõtata vägagi erinevatesse taludesse.

Talunikud on tema tööga rahul ja ootavad alati Laivit tagasi enda õuele. Tublisid asendustalunikke oli kandidaadina kaalumisel teisigi, aga Laivi oli see, kes eelmisel aastal ennast tiitli vääriliselt näitas ja aitas asendusteenuse lippu omalt poolt kõrgel hoida,“ lisas Aru.

Asendustalunik tuleb appi

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööl väga oluline roll ja ajaline faktor määrava tähtsusega. Paraku on sektoris tööjõudu puudu ja võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.

Aastatega on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

Mis on asendusteenistus?

See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.

Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik PRIA kaudu. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kes on asendustalunikud?

Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusette­võtetes ning oskused ja tahtmine teha tööd loomadega.

Asendustalunike tööd juhib piirkonnajuht, kes koordineerib asendustalunike liikumist talust tallu ja suhtleb tootjatega nende soovide asjus. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu, mida teenindatakse nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kui pikaks ajaks saab asendaja?

Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas.

Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.

Kuidas on töö koordineeritud?

Asendusteenuse tellimiseks lepivad tootja ja töödejuhataja kokku, mis perioodil asendust on vaja ja talusse leitakse sobiv asendustalunik. Praegu hoolitseb tellimuste ja asendustalunike töö koordineerimise eest töödejuhataja Tiina Täht.

Asendustalunikke napib

Töö asendusteenuse arendamise vallas käib järjepidevalt. Praegu on asendustalunikke 21, aga teenuse järele on suur nõudlus ja talunike haigestumise korral on vaja kiiret reageerimist. Seetõttu otsime oma meeskonda uusi asendustalunikke, et see paindlikkus säiliks.

Töö põllumajanduses on raske, seetõttu on oluline, et asendajad saaksid ka ise piisavalt puhata. Teenuse arendamiseks oleme katsetamas uut digitaalset lahendust, et vähendada paberimajandusele kuluvat aega nii klientide kui ka meeskonna jaoks.

Põllumehe Teataja aprillikuu number

Avatud talude päevad kutsuvad talusid kaasa lööma

PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

  • ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
  • väldi välismaal olles kontakti loomadega;
  • pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
  • ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

 

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098

Põllumajandusettevõtjad saavad maikuus taotleda toetust investeeringuteks energia varustuskindluse tagamisse

Toetuse abil saab tagada kriisiolukorras põllumajandustootmiseks vajaliku energia, mis parandab toidutarneahela varustuskindlust ja põllumajandusettevõtete toimepidevust.

„Viimaste aastate kriisid on selgelt näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kriisidele kiiresti reageerida. Ettevõtete elujõulisuse tagamiseks on äärmiselt oluline tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige energia olemasolu. Seetõttu saavad põllumajandusettevõtjad taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad tagada energia varustuskindlust,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Tegemist on põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetusega, mida antakse energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või ajutise vooluallikana kasutatava generaatori soetamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on 1,5 miljonit eurot taotleja kohta. Toetuse määr on kuni 70% toetatava tegevuse abikõlblikust kulust.

Investeering tuleb teha, vajalikud dokumendid esitada ning ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse võtta hiljemalt 30. septembril 2025.

Määrus „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ kavandati ja toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 5622 8240

Lühikokkuvõte määrusest, milllele tähelepanu pöörata:

Taotlemise tingimused

  1. Taotleja peab olema:
  • Põllumajandustoodete tootja (FIE või ettevõtja), kelle:
    • Müügitulu eelmisel majandusaastal oli üle 14 000 € ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 €.
    • Põllumajandustulu moodustas üle 50% kogu müügitulust mõlemal aastal.
  • Tootjaorganisatsioon (tulundusühistu, mis on ELi tunnustatud).
  • Uus ettevõte, mis on üle võtnud FIE-lt pereettevõtte (täiendavad nõuded kehtivad).
  1. Üldised nõuded taotlejale (§ 3):
  • Maksuvõlg alla 100 € või ajatatud ja tasutud osas õigel ajal.
  • Pole pankrotis ega likvideerimisel.
  • Pole saanud sama kulu kohta muud toetust.
  • Puuduvad kehtivad karistused mitmete seaduste alusel (nt loomakaitse, keskkond).
  • Majandusaasta aruanded peavad olema registris olemas, kui nõutud.
  1. Toetatavad tegevused (§ 4):
  • Energiasalvestusseadmete või -rajatiste ostmine ja paigaldus.
  • Vastava ehitise ehitus.
  • Generaatori ost ajutiseks vooluallikaks.
  • Energiatarbimise ja salvestuse mahud peavad vastama etteantud piiridele.
  1. Kulude nõuded:
  • Kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja käibemaksuta (§ 5).
  • Abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud vähemalt kahe hinnapakkumisega (§ 7).

Hindamiskriteeriumid

  1. Omafinantseeringu osakaal:
  • Kui toetuse määr on 70% – 1 punkt
  • Kui alla 70% – 2 punkti
  1. Regionaalne mõju:
  • Tallinnas või seda ümbritsevates valdades (nt Rae, Viimsi) – 1 punkt
  • Mujal Eestis – 2 punkti
  • Saartel – 3 punkti
  1. Energiavõimekus:
  • Kui energiasalvestusvõimekus pärast tegevuse elluviimist on vähemalt 1 tund – 1 punkt
  • Kui üle 1 tunni – 2 punkti

Miinimumnõue hindamisel: vähemalt 2 hindepunkti kogusummas.

Võrdsete punktide korral eelistatakse:

  1. Suurema toetussummaga taotlust.
  2. Varem esitatud nõuetekohast taotlust.