Laulupidu tuleb koos hõrkude Eestimaa maitsetega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2022

 

Laulupidu tuleb koos hõrkude Eestimaa maitsetega

Pühapäeval, 2. juulil on noorte laulupeol kohal tippkokad Eesti erinevatest toidupiirkondadest, kes pakuvad pidulistele maitsvaid suupisteid ning tutvustavad eri maakondade toidukultuuri.

„Toit on oluline osa meie kultuurist. Selliseid maitseid nagu on siin, Eestis, ei ole mitte kusagil mujal maailmas. Sel põhjusel algatas Maaeluministeerium 2016. aastal ka toidupiirkondade valimise traditsiooni, et juhtida tähelepanu Eesti toidukultuuri mitmekesisusele. Selleks, et meie toidutraditsioonid ei hääbuks, on oluline õpetada noori juba varakult meie toite hindama ning valmistama. Nii võime kindlad olla, et lapsepõlves armsaks saanud maitsed antakse edasi ka järgmistele põlvedele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. 

Kodumaiste maitsete tutvustamiseks püstitab Eesti Peakokkade Ühendus Maaeluministeeriumi toel laulukaare taha merevärava poole suure Eestimaa maitsete telgi. Seal valmistavad kuus tippkokka kohapeal suupisteid ja jooke, mis on iseloomulikud Eesti erinevatele toidupiirkondadele.

Näiteks tutvustab Hiiumaa räimesalatit ja pomerantsiküpsiseid Angelica Udeküll.   Pärnumaa suitsuveist ja porgandikaraskit pakub Rudolf Visnapuu ning hõrke kalaroogasid Peipsi kandist esitleb Timo Siim. Tänavust toidupiirkonda, Mulgimaad tutvustab mulgipudru ja mulgikorbiga Monika Peebo ning vanakooli lumepallisuppi ja kartuli-juustupulkasid pakub Kaido Lepik Järvamaalt. Vana-Võromaa suitsusaunaliha ja põnevad limonaadid toob huvilisteni Henari Nõu.

„Põnevaid toidupiirkondi on muidugi rohkem, aga seekord langes valik neile kuuele,“ tõdes Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik. „Oleme võtnud eesmärgiks väärtustada Eesti toidupärandit ja iga telki siseneja saab aimu, kui eristuv ja omapärane on Eestimaa köök.“

Traditsioonilise toidu juurde on kuulunud ajast aega ka lood sellest, kuidas ühte või teist toitu on peres või suguvõsas varem valmistatud ning pakutud. Kuni laulupeoni saab Eesti toidu Facebooki lehel www.facebook.com/Eestitoit jagada erinevate traditsiooniliste toitudega seotud põnevaid lugusid ning retsepte, mis hiljem edastatakse Eesti toidupiirkondade eestvedajatele.

Regionaalministri põllumajandusnõunikuna alustab tööd Kaja Piirfeldt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2022

 

Regionaalministri põllumajandusnõunikuna alustab tööd Kaja Piirfeldt

Sel nädalal alustab tööd regionaalminister Madis Kallase uus nõunik Kaja Piirfeldt, kes on põllumajandusega seotud juba pikemat aega nii ettevõtjana kui ka koolitajana.

„Kajal on ligi 20-aastane kogemus põllumajandussektoris ettevõtjana. Sellele lisaks on ta töötanud MTÜ Eesti Noortalunikud juhina, loomakasvatuse kutseõpetajana ja maamajanduse konsulendina. Seega on tal põhjalik ülevaade valdkonnast ning seal ees ootavatest katsumustest ja võimalustest,“ kirjeldas regionaalminister Madis Kallas uut nõunikku.

„Töö nõunikuna on hea võimalus aidata kujundada dialoogi tegevpõllumeeste ja ministeeriumi vahel, kasutades seejuures toena valdkonnas omandatud praktilisi teadmisi ja võrgustikku. Praeguses heitlikus ettevõtluskeskkonnas on ühine inforuum ja arusaam eriti olulised, et tagada ettevõtjate kohanemine ja konkurentsivõime,” ütles uus ministri nõunik Kaja Piirfeldt.

Kaja Piirfeldt on lõpetanud Türi Kõrgema Põllumajanduskooli (praegune Järvamaa Kutsehariduskeskus), kus ta omandas põllumajandustöötaja kutse tasemel 4. Lisaks pälvis ta 2023. aastal Maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi, omas 2021. aastal riigi parimat alla 100-pealist piimakarja ja aastal 2020 pärjati teda aasta põllumehe tiitliga.

 

Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Põllumajandus- ja Toiduamet: kodus toitu müügiks valmistades ära unusta toiduohutust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: kodus toitu müügiks valmistades ära unusta toiduohutust

Nii kodus toidu valmistamine müügi eesmärgil kui ka kodus toitlustamine on tegevused, kus toiduohutust ei tohi unustada. Kui tegutsed regulaarselt, tuleb sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piirkondlikku esindust. Teavitus on soovitatav esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on kodus toidu valmistaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb müügi eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks (nt eramaja köök ja selle juurde kuuluv kelder, abiköök, suve- ja väliköök). Jankovenko juhib tähelepanu, et teisele inimesele kodust müüdav toit on reguleeritud toiduseadusandlusega.

„Toidukäitlejad peavad järgima toiduohutuse nõudeid, et tarbijale oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit,“ kommenteerib Jankovenko. „Toidu ohutus peab olema tagatud selleks, et sellega ei kaasneks riski inimese tervisele. Nõuded ongi kehtestatud tervistkahjustava riknemise vältimiseks,“ jätkab ta.

Sealjuures on kohustuslik kontrollida toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendada abinõusid selle tagamiseks. „Üks abinõu on enesekontrolliplaani koostamine, mis on toidu käitlejatele kohustuslik,“ märgib ta, lisades, et enesekontrollis sisalduvate meetmete ja juhiste sisu detailsus sõltub alati tegevuse ulatusest ja iseloomust. „Mõnel juhul võib sisu olla väga lihtne, näiteks praktilised tööjuhendid puhtuse pidamisest, temperatuuri jälgimisest ja töötajate juhendamisest,“ lisab ta.

Nii kodus toidu valmistamisel müügiks kui ka toitlustamise puhul tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Teavitamine ei ole vajalik, kui eraisik valmistab ja pakub toitu juhuslikult ja ühekordselt väikeses koguses, näiteks kiriku-, kooli- või külalaatadel või muudel sarnastel üritustel. Seda loetakse heategevuslikuks ürituseks, mille eesmärk on ühte kogukonda kuuluvatel inimestel kokku saada ja jagada ühisürituse tegemise rõõmu, mitte saada tulu. Sellist isikut ei peeta toidu käitlemise ettevõtjaks.

Külalaatade tüüpi ürituste alla kuulub ka kodukohvikute päev. „Kodukohvikute alla kuulub kodus või koduaias juhuslik ja ühekordne toidu valmistamine eraisikute poolt, kellele selline toidu valmistamine ei ole tavapärane,“ selgitab Jankovenko. „Kui kutsute kodukohvikute päeval külastajaid toitlustama mõne teise toitlustaja, siis temal peab ikkagi olema vastav teavitus tehtud kas ajutise või teisaldatava ettevõttena. Niisamuti juhul, kui te ise olete teavitatud eraelamus toiduvalmistaja, siis tuleb teil teha teavitus ka toitlustajana. See ei ole enam eraisiku poolt juhuslik pakkumine.“

Teavitatud või mitte, vastutab toidu pakkuja alati oma valmistatud ja serveeritud toidu eest. Muu hulgas peab toit olema jälgitav: toiduvalmistamiseks kasutatav tooraine päritolu peab olema teada ja tõendatav. Niisamuti peab teada olema info toidu koostise ja allergeenide sisalduse kohta. Tarbijal on õigus toidu koostisosade ja allergeenide kohta teavet küsida ja saada.

Rohkem informatsiooni nõuete kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt kodus müügiks toidu valmistamise, avalike ürituste ja toitlustamise rubriikidest.

Vaata järele, kuidas olla köögis teadlikult ja ohutult https://www.youtube.com/watch?v=Q6JGwBDJMhU

Toiduohutuse viis võtit

 

Loomadele mõeldud antibiootikumide üle arvestuse pidamine on oluline inimeste elu ja tervise tagamisel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.06.2023

 

Loomadele mõeldud antibiootikumide üle arvestuse pidamine on oluline inimeste elu ja tervise tagamisel

Valminud on riiklik elektrooniline andmebaas, mis võimaldab saada ülevaate antimikroobsete ainete kasutamisest loomadel ja planeerida tegevusi antimikroobikumiresistentsuse ehk lühendatult AMR vähendamiseks. Kutsetegevusloaga veterinaararstid peavad esitama toiduloomadel kasutatud mikroobivastaste ravimite andmed elektrooniliselt esimest korda 5. juuliks.

Umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tarbitavatest antimikroobikumidest moodustavad toiduloomade ravimid. Antimikroobikumiresistentsus (AMR) on olukord, kui mikroobid muutuvad resistentseks ravimite suhtes, mis varem suutsid nendega võidelda, ja see on suurenev ülemaailmne terviseoht.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul saame uue andmebaasi kujul väga olulise tööriista, mille loomine aitab täita veterinaaria valdkonna mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise riikliku tegevuskava eesmärke. Uude andmebaasi kogutavad andmed võimaldavad hinnata ja analüüsida, kes, kus ja millisel otstarbel kasutab Eestis loomade raviks antimikroobseid aineid ning selgitada välja võimalusi ja anda nõuandeid nende ainete kasutamise vähendamiseks. Käesoleval hetkel sellised andmed puuduvad.

„Pikemas perspektiivis aitab niisugune andmekogu rakendada abinõusid antimikrobiaalsete ravimite kasutamise vähendamiseks, mis aitab lahendada antimikroobikumiresistentsusest tulenevaid probleeme,“ kommenteerib Veetamm. Kahjuks puudub Eestis siiani vastav valdkondadeülene tegevuskava, mis hõlmaks lisaks veterinaariale ka humaanmeditsiini ja keskkonnavaldkondi. „Antimikrobiaalse

toimega ravimite hulka kuuluvad nii antibiootikumid kui ka seente- , mükobakterite- , algloomade- ja viirustevastased ravimid,“ kirjeldab Veetamm.

Veterinaararstid saavad andmeid edastada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, identifitseerides end elektrooniliselt. Veetamme sõnul on andmete edastamine tehtud nii lihtsaks kui võimalik. „Esitada tuleb ravitud loomade asukohajärgne PRIA ehitise number, ravimise aasta, ravitud looma kategooria, ravitud loomade arv ning kasutatud ravimi pakendikood koos tegelikult kasutatud kogusega,“ sõnab Veetamm ja lisab, et eespool mainitud andmetega on võimalik esitada ka asjassepuutuvaid märkusi ning ravikuuri pikkus päevades. „Sellega saab veterinaararst põhjendada suuremat ravimi kogust või kirjeldada loomagruppi täpsemalt.“

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmeil põhjustab AMR ELis/EMPs igal aastal ca 33 000 surmajuhtumit, mis tulenevad peamiselt haiglates ja muudes tervishoiuasutustes saadud nakkustest. AMR-iga kaasnevad täiendavad kulud moodustavad aastas ca 1,5 miljardit eurot, mis on tingitud täiendavatest tervishoiukuludest ja tootlikkuse vähenemisest. 40% AMR-i põhjustatud tervisekahjust on tekkinud viimase valiku antibiootikumide (nagu karbapeneemid ja kolistiin) suhtes resistentsetest bakteritest.

 

Maaeluministeeriumis toimus põua mõjusid käsitlev ümarlaud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.06.2023

Maaeluministeeriumis toimus põua mõjusid käsitlev ümarlaud

Regionaalminister Madis Kallas kutsus Maaeluministeeriumisse tänaseks kokku erakorralise ümarlaua, kus põllumajandussektori esindajad arutasid ministeeriumi, PRIA ja Maaelu Edendamise SA esindajatega, kuidas tulla toime tänavuse põllumajandushooaja väga keeruliste väljakutsetega.

Sektori esindajate sõnul on olukord väga kriitiline. Tänast põllumajandushooaega iseloomustab külm kevad ning erakordselt vähe sademeid mai ja juuni kuus. Otseselt on mõjutatud teraviljakasvatajad, aiandus ning söödakultuuride kasvatajad. Kõige keerulisemas seisus on loomakasvatajad, kellel on vaja sööta. Hinnanguliselt on oluliselt väiksem silo tegemise esimene niide ning on näha, et ka teine niide tuleb tavapärasest tagasihoidlikum.

Ühtse sõnumina jäi ümarlaual kõlama vajadus eriolukorra väljakuulutamise järele, sest  eriolukorra tingimustes saaksid ettevõtted omale võetud kohustusi paindlikumalt täita.

„Meie kohustus on säilitada toidujulgeolek ning aidata loomakasvatajaid ja põlluharijaid nii palju kui võimalik. Palusime sektori esindajatel saata ministeeriumile täiendavat infot eriolukorra väljakuulutamise vajadusest. Väljakuutamise otsuse teeb valitsus Maaeluministeeriumi sisendi alusel,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanekuid olukorra leevendamiseks tehti veelgi ning eriti rõhutati suurema koostöö vajadust.

Näiteks tõi PRIA esindaja välja, et ettevõtted, kellel on nende ees kohustusi, kuid kes ei suuda kohustusi täita, peaksid sellest ametit lahenduste leidmiseks võimalikult kiiresti teavitama.

Veel räägiti sellest, et ajutiselt saab sektori probleeme leevendada ka Maaelu Edendamise SA laenude ja käendustega. Ettevõtted, kellel on loomasöödaga probleeme, võiksid seda kindlasti kaaluda.

Minister tänas sektori esindajaid kiire reageerimise ja sisendi kokku kogumise eest ning lisas, et Euroopa Komisjon kaalub erakordsete ilmastikuolude ja Ukraina sõja mõjude tõttu riikidele abipaketi andmist. „Oleme äraootavad seoses sellega, milline saab olema komisjoni kolmas põllumajandusreservist eraldatav abipakett, kuid hoiame sektorit nende arengutega kindlasti kursis,“ lisas Kallas.

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2023

 

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et Eestis on lubatud turustada ja kasutada vaid meil ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Kõik kasutada lubatud taimekaitsevahendid on leitavad PTA poolt hallatavast taimekaitsevahendite registrist. Sotsiaalmeediagruppides ei ole lubatud taimekaitsevahendeid müüa. Registrisse mittekantud toodete kasutamine võib põhjustada pöördumatut kahju nii inimesele, loomadele kui keskkonnale.

PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter selgitab, et nimetatud registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest Euroopa Liidu riikidest toodud või välismaalt interneti teel tellitud taimekaitsevahenditel. „Välismaalt oma tarbeks toodud või veebi teel tellitud, kuid Eestis turule mittelubatud taimekaitsevahend, on illegaalne taimekaitsevahend,“ juhib Potter tähelepanu.

Tundmatu müüja (näiteks sotsiaalmeedias) võib oma taimekaitsevahendeid reklaamida kui efektiivseid, ohutuid ja keskkonnasõbralikke, kuid tegelikkuses ei ole turule mittelubatud taimekaitsevahendi puhul teada nende mõju ning nende kasutamine võib põhjustada pöördumatut kahju nii inimesele, loomadele kui keskkonnale. „Kui ei ole täpselt teada preparaadi olulised omadused, mida turule lubatud vahendite puhul on põhjalikult hinnatud, näiteks kui pikk on ooteaeg taimekaitsevahendi kasutamise ja saagi koristamise vahel või milliseid ohutusnõudeid tuleb tööde teostamisel järgida, võib see põhjustada terviseriske või keskkonnakahju juba väikeses koguses kasutamisel,“ kommenteerib peaspetsialist.

Soovitame alati hoolikalt kaaluda, kas on üldse tarvis taimekaitsevahendit kasutada  või saab soovitud tulemuse ka alternatiivsete võtetega. Kui leitakse, et see on siiski vajalik ja põhjendatud, siis tuleks taimekaitsevahend soetada usaldusväärselt turustajalt. Selle isiku andmed, kes soovib tegeleda taimekaitsevahendi turustamisega, peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse. Registrisse kantud ametlikud taimekaitsevahendite turustajad ja turustuskohad on leitavad PTA poolt hallatavas registris.

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid, sest oodatud kasu asemel võib kaasneda märkimisväärne kahju.

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiseid toetusi taotleb 13 367 klienti

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
19. juuni 2023

 

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiseid toetusi taotleb 13 367 klienti

 15. juunil lõppes PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 13 367 põllumajandustootjat ning taotlusalust pinda on taas kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Käesolev aasta tõi kaasa palju uusi toetusi, aga taotlejate, nõustajate ja PRIA töötajate koostöös said taotlused esitatud. Aitäh kõigile! Järgmine suur koostöö PRIA ja taotlejate vahel on seotud pinnaseire rakendamisega. Muuhulgas hõlmab see endas ka PRIA esimese fotoäpi Iva kasutamist, mis hakkab tööle juuli keskel. Täpsema info Iva kohta avaldame juulis PRIA kodulehel.“

Käesoleval aastal sai taotleda üle 20 erineva toetuse. Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 208 miljoni euro.

Kõige rohkem taotlejaid on Võrumaalt, kus taotluse esitas 1551 taotlejat, järgnesid Pärnumaa ja Tartumaa, kus taotlejaid on vastavalt 1493 ja 1284.

Põhisissetuleku toetust taotleb kokku 13 145 põllupidajat 982 998 hektarile. Tabelis on toodud põhisissetuleku toetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

 

Maakond Taotlejate arv Taotletud pindala

(hektarites)
HARJUMAA 1234 73 346
HIIUMAA 300 16 489
IDA-VIRUMAA 439 31 197
JÕGEVAMAA 632 68 567
JÄRVAMAA 638 80 318
LÄÄNEMAA 449 38 293
LÄÄNE-VIRUMAA 887 107 160
PÕLVAMAA 673 45 064
PÄRNUMAA 1471 103 572
RAPLAMAA 832 64 739
SAAREMAA 1048 63 458
TARTUMAA 1261 101 423
VALGAMAA 787 39 950
VILJANDIMAA 950 88 001
VÕRUMAA 1544 61 423
KOKKU 13 145 982 998

Strateegiakava 2023–2027 otsetoetustest taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust 2259 taotlejat üle 620 000 hektarile, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust 1791 taotlejat üle 210 000 hektarile. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust taotleb 3016 taotlejat ligi 370 000 hektarile.

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistikaga on täpsemalt võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (graafik „Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlemine 2023. aastal“).

Toetuste määramise otsused kinnitatakse vastavalt määrustes kehtestatud kuupäevadele: põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse puhul hiljemalt 10. detsembril 2023; keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse puhul hiljemalt 10. veebruaril 2024; seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse osas hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 10. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus välja 5 tööpäeva jooksul alates toetuse määramise otsuse kinnitamisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2024.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Aastatel 2015–2021 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 28 taudikoldes pea 45 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 10 miljoni.

Kuigi SAK-i viiruse esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) leidnud sellel aastal viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal, mis näitab et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks seakasvatuse ettevõtetele.

PTA loomatervise ja -heaolu nõuniku Maarja Kristiani sõnul diagnoositi viimane SAK-i taudikolle kodusigadel, mis nõudis ligikaudu 2000 kodusea elu, 14. juulil 2021 ning viimase kahe aasta jooksul ei ole SAK-i leitud mitte üheski Eesti seafarmis. „Sellise tulemuse oleme saavutanud tänu seakasvatajate ühisele pingutusele, rakendades seakasvatuse ettevõtetes rangeid bioohutusmeetmeid,“ kommenteerib Kristian. „Samuti on haiguse tõrjesse suure panuse andnud jahimehed, kes on tegelenud SAK-i tõrjega metsas,“ jätkab ta.

Kristian tuletab meelde, et vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse meetmed ning nende järgimine.

Soovitused seakasvatajale:

  • Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
  • Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu.
  • Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
  • Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
  • Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 3467 metssiga ja 2050 kodusiga (nendest 1083 surnud siga).

Surnud metssigadest saab PTA-d teavitada telefonil 605 4767.

Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.06.2023

Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Viimaste aastate kriisid, eriti Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, on fookusesse tõstnud Eesti inimeste toiduga varustatuse kriisiolukorras. Regionaalminister Madis Kallas tutvustas täna valitsuskabinetis ministeeriumi ja suuremate toidutootjate, -tööstuste ning kaubandusettevõtete koostöös valminud memo, mis analüüsib praegust valmisolekut toidu varustuskindluse tagamiseks kriisides ja pakub välja lahendusi võimelünkade vähendamiseks.

Kui varasem vaade varustuskindluse tagamisele keskendus varude kogumisele ning varustuskindlust peeti paljuski iseenesestmõistetavaks, siis minister Madis Kallase sõnul on praegune plaan laiapõhjalisem. Toidu varustuskindluse tagamise saab tinglikult jagada neljaks sambaks: isevarustatus, toimepidevus, väliskaubandus ning varud. “Viimasel aastal on põhirõhk pandud just ettevõtete toimepidevuse tõstmisele. Valitsuses täna heakskiidu saanud kava näeb ette toidu tarneahela muutmise kriisikindlamaks eri ministeeriumite vastutusvaldkondadesse jäävate lõikude puhul, aga lisaks ka toiduvarude poliitika uuendamist,“ ütles Kallas.

Maaeluministeeriumi asekantsleri Alo Aasma sõnul on koostöös toidutööstuste esindajatega valminud tegevuskava võtnud arvesse viimase aasta jooksul oluliselt muutunud julgeolekuolukorda ja ohupilti, mis on omakorda toonud esile riskid, mille realiseerumist hinnati varem pigem madalaks. „Kuigi just sõda Ukrainas on olnud suurim ohupildi muutja, siis tegevuskava käsitleb võimalikke kriise ja riske komplekssemalt, sest toidu varustuskindlus peab olema tagatud igas olukorras, olgu tegu tarneahela katkemise, küberintsidentide või millegi muuga,“ selgitas Aasma.

Aasma rõhutas, et tänu Eesti põllumeeste, toidutööstuste ning kaubandusettevõtjate tööle on vaatamata viimaste aastate suurtele kriisidele olnud toidu varustuskindlus lõppkliendi jaoks alati tagatud. „Küll aga teavad tootmise köögipoolt tundvad tarneahela osalised väga hästi, et varustuskindluse tõstmiseks on arenguruumi ja mõnel puhul lausa ka kriitilist vajadust kõigi nelja samba vaates – nii isevarustatuse, tööstuse toimepidevuse, varude kui ka väliskaubanduse tõrgeteta tagamise näol.“

Paljud varustuskindlust puudutavad tegurid on teiste ministeeriumite vastutusalas. „Mul on hea meel, et saime täna valitsuselt mandaadi rääkida asjasse puutuvate ministeeriumitega läbi nende vastutusvaldkonda kuuluvate poliitikate võimaliku muutmise osas,“ lausus Aasma. Asekantsler lisas, et koostööd jätkatakse ka sektoriga – järgmine samm on kriisikommunikatsiooni mudeli loomine. See ühendaks toidusektori paremini ühtsesse infovälja, toetaks kiiremat väljumist kriisidest ning tagaks inimesele parema teenuse.

Valitsuse laua taga lepiti ka kokku, et järgmine kord annab regionaalminister Kallas valitsusele tehtud sammudest ja nende tulemustest ülevaate järgmise aasta alguses.

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.06.2023

 

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Eesti maaelu arengukava 2014–2022 (MAK) vahenditest maksti 2022. aastal välja 128 miljonit eurot. Eelarves olevaid vaba raha saab kasutada  2025. aasta lõpuni.

Täna peeti Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2022 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühise seirekomisjoni istung. Komisjon kiitis istungil heaks 2022. aasta seirearuande, mille kohaselt määrati aastatel 2014–2022 MAKi ligi 1,3 miljardi euro suurusest eelarvest toetust 1,2 miljardi euro eest ning sellest on välja makstud miljard ehk 82%.

„Tutvustasime seirekomisjonile MAK muudatusettepanekuid, mis võimaldavad ka enam kui 750 töötajaga toiduainetööstustel taotleda toetust energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Lisaks kavandame täiendavaid vahendeid suunata nõuandetoetuse rahastamiseks, mis võimaldaks tagada nõuandeteenuse kättesaadavuse käesoleva aasta lõpuni. Uuel aastal jätkub nõuandeteenus Maaelu Teadmuskeskuses uue perioodi vahenditest,“ sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.

„Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks hakkasime sellest aastast lisaks maaelu arengukava toetustele andma ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava toetusi; praegu on veel käimas pindalatoetuste taotlusvoor. Kuni 2025. aastani kasutame paralleelselt kahe programmiperioodi eelarvet,“ rääkis Gorban.

Seirekomisjoniga arutati, millised peaksid olema uute, põllumajanduspoliitika strateegiakavast makstavate toetuste puhul projektide valikukriteeriumid. Istungil tutvustati komisjonile põllumajandusega seotud taristu investeeringute, innovatsioonikoostöö arendamise, kvaliteedikavade rakendamise, tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise, metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute ning maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmise investeeringute toetustingimusi. Nende toetuste taotlusvoorud on plaanis pidada aasta teises pooles või 2024. aasta esimesel poolaastal.

Eesti maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida ja teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise kohta.