Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.07.2023

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Täna, 13. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust. Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks  selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallasettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
13. juuli 2023

 

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

11. juulil lõppes PRIAs toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks loodud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt põllumajandustoodete esmatootjatele. Taotluse esitas kokku 554 ettevõtjat.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (112), järgnesid Viljandimaa (75) ja Põlva- ning Võrumaa (mõlemas 45). Taotlejate arvu maakondade lõikes näete järgnevalt kaardilt.

Seakasvatuse valdkonnas esitati 49 taotlust, linnukasvatuses 83 taotlust, kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse eest avamaal küsib toetust 433 taotlejat ning köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatuse eest köetavas kasvuhoones 20 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetuse saaks toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

 

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Aiandusliit
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Noortalunikud
PRESSITEADE
12. juuli 2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid eile peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist, mille üle Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva nädala neljapäeval.

Organisatsioonid rõhutavad, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

“Põllumajandussektoril on strateegiline tähtsus Eesti majandusele ja toiduga kindlustatusele. Erakorralise olukorra väljakuulutamine näitab, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ja toetab Eesti toidutootmist- ja julgeolekut,” ütlesid organisatsioonide esindajad ühisavalduses.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest. Olukorra väljakuulutamine saadab selge sõnumi, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ning toetab Eesti toidu tootmist- ja julgeolekut, andes põllumajandustootjatele võimaluse jätkata oma tegevust ja säilitada maapiirkondade elujõulisus.

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaalminister Madis Kallas tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ning merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 25. korda.

„Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi, kes viivad edasi Eesti maa- ja mereelu arengut,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Teadlikud ja targad valikud nii põllumajanduses kui ka merenduses on väga olulised, sest läbimõeldud ja innovaatilised lahendused toovad edu tootmistulemustes ja hoiavad keskkonda. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning me saame koos tõdeda, et Eestis on hea elada,“ mõtiskles minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid ja soovis kõigile indu kõrgete sihtide seadmisel ja saavutamisel. Oma motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Mereakadeemiast ja Tartu Ülikoolist. Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

  • Liseth Pikas
  • Hugo-Hannes Osolin

Luua Metsanduskool

  • Ardo Petersmann
  • Oliver Himmist

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

  • Mattias Mättik
  • Adrian Parko

Räpina Aianduskool

  • Andra Hallaste
  • Eve Riivik

Eesti Maaülikool

  • Jürgen Vahter
  • Reet Rüütel
  • Sander Toma Võrk
  • Karin Kütt
  • Mark-Hubert Heil
  • Taaniel Bormann

Tallinna Tehnikaülikool

  • Grete Metsoja
  • Maarja Maasikmets

Eesti Mereakadeemia

  • Säre Jaanson
  • Siret Räämet

Tartu Ülikool

  • Mihkel Annusver
  • Piia Tomingas
  • Marilin Kuusk
  • Darja Vastšjonok

Fotod tänasest üritusest DropBoxis avaneb uues vahekaardis (fotograaf: Raul Mee)

 

Avatud talude päev tuleb taas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10.07.2023

 

Avatud talude päev tuleb taas

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti eri paikadest ootavad külastajaid 16. juulil. Suurem osa talusid on avatud ka 15. juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat.

„Võimalust talusid külastada ning tutvuda maaelu ja -töödega on väga vaja, sest ikka ja jälle kuuleme lastest, kes arvavad, et leib ja piim tulevad poest. Kui me tahame oma põllumajandust säilitada, siis selleks on vaja säilitada side maaga. Ka järeltulevad põlved peaksid vaimustuma põlluharimisest ning tahtma õppida põllumajandusega seotud erialasid. Avatud talude päev on ideaalne võimalus selle sädeme süütamiseks,“ ütles regionaalministerMadis Kallas.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 15. juulil kell 10.00 Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Kohal on regionaalminister Madis Kallas, esinevad Uuri küla noorte folkansambel Uurikad ja Marek Sadam.

Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda on kaks kõrvuti asuvat peretalu. Iisaka talus aretatakse sinise tekseli ja eesti tumedapealist tõugu lambaid ning hooldatakse ajaloolisi poollooduslikke karjamaid. Lahemaa pärimuskojas tegeletakse erineva kultuuripärandi uurimise ja edasiandmisega. Koja üks põhilisemaid suundi on pärandkäsitöö ja kohaliku materjali kasutamine.

Uuendusena saab sel aastal taludesse sõita ka rongiga, sest paljud neist asuvad rongipeatuste läheduses. Kaardi taludega, kuhu pääseb ligi rongiga, leiab Elroni kodulehelt elron.ee/avatudtaludepaev.

Igal aastal on avatud talude päeva raames valitud välja ka n-ö sümboolne mõjuisik, kes edastab sündmuse sõnumeid ja olulisi teateid. Selle aasta mõjuisik on eesti tõugu hobuse varss Roosi, kes sündis 10. mail Teeääre Tallis. Roosi kaudu soovitakse pöörata eesti hobusele suuremat tähelepanu, sest see põline Eesti tõug väärib säilitamist ja hoidmist. Roosiga saab tutvuda 16. juulil Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja programmid on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus; partneritena löövad kaasa Maaleht ja Elron.

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingu muutmisega paranevad maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete kasvulaenu saamise tingimused.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmisid rahastamislepingu muudatuse lepingu, millega vähendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames mikro- ja väikeettevõtetele antava kasvulaenu intressi baasmarginaali 1% võrra ning suunatakse 3 mln eurot mittepõllumajanduslike tegevuste finantseerimiseks.

Regionaalministri sõnul aitavad muudatused maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel kaasata finantseerimist odavamalt ning arendada seeläbi oma ettevõtet ning edendada elu maal. „Oluline on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastusperioodi lõpu lähenedes suunata raha nendesse valdkondadesse, kus on vajadus ning nõudlus suurem,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanek tõsta 3 miljonit eurot maaelu arengukava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise meetmete eelarvest maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme eelarvesse kinnitas programmide ühine seirekomisjon 22. veebruaril.

Lisaks raha ümbertõstmisele vähendatakse lepingu muudatusega ka mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu intressi baasmarginaali. „Olukorras, kus Euroopa Keskpanga intressimäär on tõusnud 4%le ning on võrreldes aastate 2014–2020 maaelu arengukava rakendamise algusaegadega oluliselt kõrgem, saame intressikulu leevendamiseks riiklikult määratud marginaali vähendada. Oluline on, et pakutavad tingimused oleksid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele jõukohasemad,“ selgitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames rakendatavast rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahendit on rakendatud alates 2016. aastast ning aasta lõpu seisuga oli laenuleping sõlmitud 328 ettevõtjaga. Rahastamisvahendi kogumaht on käesoleval perioodil 54,46 mln eurot, millest 47 mln euro ulatuses on laene juba väljastatud. Rahastamisvahendi eesmärk on leevendada rahastamisvahendite eelhindamisel tuvastatud turutõrkeid.

PRIA info: 11. juulil on viimane päev, kui põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad esitada taotlusi erakorralise toetuse saamiseks

PRIA tuletav meelde, et homme, 11. juulil lõpeb e-PRIAs põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt.

Erakorralist toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

  • seakasvatus;
  • linnukasvatus;
  • kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatus avamaal;
  • köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot. Täpsemalt saab toetuse nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

15.-16. juulil üle Eesti toimuvale avatud talude päevale jõuab tänavu hõlpsalt ka rongiga. Elron pani veebikaardile üle poolesaja raudteejaamade lähedal tegutseva ning üritusel osaleva talu ja põllumajandusettevõtte.

 „Avatud talude päeval on rongijaamast vaid jalutuskäigu kaugusel avatud üle poolesaja talu ja põllumajandusettevõtte,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Näiteks lähim talu rongijaamale on Tartumaal Kambja vallas tegutsev Kaspri talu, mis jääb Reola rongijaamast vaid 120 meetri kaugusele.“

15.-16. juulil külalisi ootavaid talusid leiab kõikidelt reisirongide liikumissuundadelt:

  • läänesuunalt 6 (Tallinna-Paldiski suund),
  • edelasuunalt 12 (Tallinna-Viljandi suund),
  • idasuunalt 17 (Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suund),
  • kagusuunalt 16 (Tartu-Valga ja Tartu-Koidula suunad).

Üle poolte taludest asuvad lähemal kui 3 km raudteejaamast ja ülejäänud enamasti kuni 5 km kaugusel. „Paljudesse taludesse on jalutades võimalik jõuda mõnekümne minuti jooksul,“ märkis Mäe. „Kindlasti tuleks enne rongiga avatud talude päevale sõitmist tutvuda Elroni sõiduplaaniga ja leida õige kellaaeg ka tagasisõiduks.“

Veebikaardilt leiab talude nimekirja, raudteejaama kauguse talust ja orienteeruva jalgsimatka aja. Tutvu avatud talude päeva kaardiga Elroni veebilehel www.elron.ee/avatudtaludepaev

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Tutvu kõigi taludega www.avatudtalud.ee.

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv ettevõte, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-le kuuluval raudteel reisirongiliiklust. Elroni rongidel on päevas üle 200 väljumise ja ettevõte teenindab iga päev üle 20 000 reisija. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit sõitu. 

AS Eesti Liinirongid
PRESSITEADE
09.07.2023

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
06. juuli, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kümnendat aastat järjest välja parima taimekasvataja aunimetust. Sel aastal valitakse parim taimekasvataja aiandustootjate seast, keda tunnustatakse konkursi raames kolmandat korda. Aiandustootjatena arvestatakse köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Aiandus ettevõtlusena on hea võimalus tegeleda põllumajandusega väiksemal põllul, piisab alla 5 hektari kasutamisest. Ka alustamiseks vajalikud investeeringud on võrreldes näiteks piimatootmisega väiksemad. Aga et selline ettevõtlus endale ja perele sissetuleku tagaks, on vaja väga häid teadmisi ja praktilist kogemust. Parima taimekasvataja konkursi üks eesmärk on leida professionaalseid tegijaid, kelle kogemusi huvilistega jagada. Loodan, et nii saame sektorisse uusi tootjaid ja suurendada Eesti riigi aiandussaadustega isevarustatuse taset, mis täna on madal,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 30. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.