Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

15.-16. juulil üle Eesti toimuvale avatud talude päevale jõuab tänavu hõlpsalt ka rongiga. Elron pani veebikaardile üle poolesaja raudteejaamade lähedal tegutseva ning üritusel osaleva talu ja põllumajandusettevõtte.

 „Avatud talude päeval on rongijaamast vaid jalutuskäigu kaugusel avatud üle poolesaja talu ja põllumajandusettevõtte,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Näiteks lähim talu rongijaamale on Tartumaal Kambja vallas tegutsev Kaspri talu, mis jääb Reola rongijaamast vaid 120 meetri kaugusele.“

15.-16. juulil külalisi ootavaid talusid leiab kõikidelt reisirongide liikumissuundadelt:

  • läänesuunalt 6 (Tallinna-Paldiski suund),
  • edelasuunalt 12 (Tallinna-Viljandi suund),
  • idasuunalt 17 (Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suund),
  • kagusuunalt 16 (Tartu-Valga ja Tartu-Koidula suunad).

Üle poolte taludest asuvad lähemal kui 3 km raudteejaamast ja ülejäänud enamasti kuni 5 km kaugusel. „Paljudesse taludesse on jalutades võimalik jõuda mõnekümne minuti jooksul,“ märkis Mäe. „Kindlasti tuleks enne rongiga avatud talude päevale sõitmist tutvuda Elroni sõiduplaaniga ja leida õige kellaaeg ka tagasisõiduks.“

Veebikaardilt leiab talude nimekirja, raudteejaama kauguse talust ja orienteeruva jalgsimatka aja. Tutvu avatud talude päeva kaardiga Elroni veebilehel www.elron.ee/avatudtaludepaev

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Tutvu kõigi taludega www.avatudtalud.ee.

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv ettevõte, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-le kuuluval raudteel reisirongiliiklust. Elroni rongidel on päevas üle 200 väljumise ja ettevõte teenindab iga päev üle 20 000 reisija. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit sõitu. 

AS Eesti Liinirongid
PRESSITEADE
09.07.2023

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
06. juuli, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kümnendat aastat järjest välja parima taimekasvataja aunimetust. Sel aastal valitakse parim taimekasvataja aiandustootjate seast, keda tunnustatakse konkursi raames kolmandat korda. Aiandustootjatena arvestatakse köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Aiandus ettevõtlusena on hea võimalus tegeleda põllumajandusega väiksemal põllul, piisab alla 5 hektari kasutamisest. Ka alustamiseks vajalikud investeeringud on võrreldes näiteks piimatootmisega väiksemad. Aga et selline ettevõtlus endale ja perele sissetuleku tagaks, on vaja väga häid teadmisi ja praktilist kogemust. Parima taimekasvataja konkursi üks eesmärk on leida professionaalseid tegijaid, kelle kogemusi huvilistega jagada. Loodan, et nii saame sektorisse uusi tootjaid ja suurendada Eesti riigi aiandussaadustega isevarustatuse taset, mis täna on madal,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 30. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Ilmus värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“

Keskkonnaagentuuri pressiteade
5. juuli 2023

 

Ilmus värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“

Raport annab ülevaate ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri koostatud küttimissoovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel. 

Lühiülevaade suurulukite seisundist ja 2023. aasta küttimissoovitustest:

Põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, olles 2023. aasta alguses 10 500 − 11 500 isendit. Põtrade tekitatud metsakahjustusi oli võrreldes eelmise aastaga vähem, mis metsaomanike vaatenurgast on kindlasti positiivne. Küttimise kõrval on viimastel aastatel selgemalt näha suurenenud suurkiskjate mõju asurkonna juurdekasvule, mis väljendub vasikate osakaalu vähenemises sügisestes põdravaatlustes. Põdra üldarvukuse hoidmiseks mõõdukal tasemel, nagu see oli aasta alguses, soovitame tänavu küttida Eestis 4 200 − 4 600 põtra. Küttimise korraldamisel soovitame jälgida piirkondlikke olusid: küttimismahte võiks möödunud jahihooajaga võrreldes suurendada üksnes neis piirkondades, kus on kõrge põdra asustustihedus ja/või sagedased ja olulised põdrakahjustused.Jahipiirkondades, kus olulised kahjustused puuduvad ja eelneval jahihooajal on esinenud raskusi jahindusnõukogude poolt määratud küttimiskohustuste täitmisega, soovitame küttimismahte langetada.

Metssigade arvukus on võrreldes eelmise seireperioodiga kasvanud, üldarvukus jäi 2022. aasta jahihooaja lõpuks ~15 000 isendi tasemele. Ehkki eelmisel jahihooajal kütiti 13 525 metssiga, tuleks arvukuse tõusu takistamiseks eelmise hooajaga võrreldes küttida paari tuhande isendi võrra rohkem. Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole paraku endiselt Eestist taandunud ning uusi SAK viiruse leide on ka käesoleva aasta esimestel kuudel Põlva-, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas välja tulnud ning meie lõunanaabrite juures on viirus juba taas laiemalt levimas. Seega, ennetamaks suuremaid probleeme uute katku puhangute ja leviku laienemisel, tuleb metssigade küttimisse suhtuda tõsiselt. Soovitav on lähiaastatel hoida metssea asustustihedus tasemel <3 isendit 1 000 ha kohta jahimaal.

Punahirve üldarvukuses võrreldes eelmise aastaga suuri muutusi pole, isendite arvu võib aasta alguse seisuga hinnata jätkuvalt 10 500 − 11 000 tasemele. Intensiivse küttimise tulemusena on Hiiumaal hirve arvukus langenud, Saaremaal aga tõenäoliselt jäänud eelnevate aastatega võrreldes sarnasele tasemel. Mandri-Eestis on arvukus püsinud aastatagusega võrreldes samal tasemel, samas ei saa välistada, et leviku laienemise ja püsiva hirve asustuse kinnistumise tulemusena on arvukus jätkanud tõusu. 2023. aasta jahihooajal tuleks Hiiu ja Saare maakonnas küttimismahte hoida vähemalt 2022. aasta jahihooaja tasemel ning võimalusel isegi tõsta. Soovitav on ka mandril hirvi rohkem küttida.

Metskitse arvukus on viimase paari aastaga märgatavalt langenud. 2023. aasta alguses hinnati asurkonna suuruseks 105 000 − 115 000 isendit. Viimase kahe aasta jooksul toimunud arvukuse langust võib seostada oluliselt suurenenud kisklussurve, viimaste talvede ilmastikutingimustest tingitud suurema suremuse ning küttimise koosmõjuga. Praegune metskitse arvukuse tase on nii asurkonna enda seisundi kui ka metskitsega seotud metsa- ja liikluskahjude mõõdukama taseme vaates soodne. Kuid arvestades suurkiskjate jätkuvalt suurenevat arvukust, tuleb suurema metskitse arvukuse languse vältimiseks enamuses Mandri-Eesti maakondades küttimismahte eelmise aastaga võrreldes oluliselt langetada.

Suurkiskja asurkondade seisundeid võib pidada heaks. Kõigi kolme suurkiskja arvukused ületasid möödunud 2022. hooajal suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud asurkondade soodsa seisundi kriteeriumeid.

Pruunkaru arvukus on kasvanud ja levik Eestis on laienenud järjepidevalt viimased 15 aastat. 2022. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 96 ja üldarvukust hinnati 900 − 950 isendile. Möödunud aastal olid karude rüüstamised mesilates ja silopallide kallal võrreldes 2021. aastaga tagasihoidlikumad, kuid päris puutumata ei jäänud mesilad taas üheski Mandri-Eesti maakonnas. Kuna möödunud aastal oli siginud emakarude hulk siiani kõrgeim, samuti oli suurim pesakonna keskmine suurus, on tänavu iseseisvunud noori karusid rohkem kui varasematel aastatel. Seetõttu võib ka küttimiskvooti võrreldes varasemaga veidi tõsta. Karude küttimisel soovitame vältida küttimist loodusmaastikus paiknevatelt peibutusplatsidelt ning teha seda eelkõige (potentsiaalsel) kahjustuskohal, näiteks mesila juures või viljapõllul. Esmajärjekorras tuleb küttida korduvalt kahjustusi tekitavaid ja ebatavaliselt julge käitumisega isendeid.

Hundi arvukus tõusis 2022. aastal üle suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud ülempiiri. Kutsikatega karju oli 2022. aasta sügisel 33 ja üldarvukus oli vahemikus 300 − 330 isendit. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid samuti hundi tekitatud kahjustused. Kuna ka 2022. aastal oli hundi küttimissurve suhteliselt tagasihoidlik, võib tänavu prognoosida suure tõenäosusega arvukuse jäämist taas kõrgemale suurkiskjate kavas soovitatud ülempiirist ning selle alla viimiseks tuleb küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga suurendada.

Ilvese asurkonna seisundit saab pärast kümmet aastat taas soodsaks nimetada. Kutsikatega emailveste arvuks saadi 86, üldarvukus oli sügisel 550 − 600 isendit. Pesakondade arvu kasv on juba teist aastat selges tõusutrendis. Eelneva kahe aastaga sarnase kasvukiiruse jätkumisel võib ilvese pesakondade arv tänavu küündida juba sajani. Kui järgneva aasta jooksul kogutavad seireandmed seda kinnitavad, on järgmisel aastal võimalik kaaluda ilvese küttimise taasalustamise võimalusi. Tänavu soovitame veel küttimist mitte lubada.

Šaakali arvukus 2022. aastal veidi langes, kuid tema levikualas olulisi muudatusi ei toimunud. Viimase aasta jooksul kogunenud andmed viitavad ka rebase, kährikkoera ja metsnugise arvukuse langusele. Väikekiskjatest on arvukus jätkuvalt tõusmas vaid mägral. Väikeulukitest paistab jätkuva arvukuse suurenemisega silma ka halljänes. Kopra arvukus on juba mitmendat aastat järjest aeglases languses ning nende küttimine langes möödunud jahihooajal viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hane, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada. Samas soovitame võimalusel vältida/vähendada luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.

Ulukite küttimisandmetega ja seire tulemustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis.

Lisainfo: Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, e-post: rauno.veeroja@enir.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet: sigade Aafrika katku ja lindude gripi levikuoht on kasvanud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.07.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: sigade Aafrika katku ja lindude gripi levikuoht on kasvanud

Viimastel nädalatel on sigade Aafrika katku (SAK) taudipuhangutest sigalates teatanud naaberriik Läti, aga ka kaugemad riigid, nagu Leedu, Poola, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kreeka. Samuti on leitud meie lähiriikides ja viimasel nädalal ka Eestis väga palju lindude grippi nakatunud mets- ja veelinde. SAKi ja lindude gripi levikuoht loomapidamise ettevõttesse on suur ka Eestis.

Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal teavitatakse pidevalt nii SAKi kui ka kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) positiivsetest leidudest metsloomadel – vastavalt metssigadel ning mets- ja veelindudel. Lisaks on KPLG juhtumitest metslindudel teavitanud ka Soome ja Rootsi.

„Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal. See näitab, et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele,“ kommenteerib Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Käesoleva aasta varakevadel oli Eestis lindude gripi puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Alates maikuust on tuvastatud lindude gripp naerukajakatel ja kormoranidel Tallinnas ja selle lähiümbruses ning tiirul Pärnumaal. „Viiruse esinemine ja levik nii rändlindude kui ka kohaliku linnupopulatsiooni hulgas kujutab endiselt ohtu kodulindudele,“ jätkab Veetamm.

Vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse nõuded ning nende järgimine.

Samasugune vastutus on ka linnupidajatel. Nakkusohu vähendamiseks tuleb tagada, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

„SAK võimaliku leviku kõrghooaeg kestab vähemalt septembri lõpuni,“ sõnab Veetamm. „KPLG viiruse püsimine metslindudel suvekuudel näitab, et viiruse levimise oht metslindudele ja imetajatele ning viiruse sissetoomine kodulinnukasvatuse ettevõtetesse on pidev.“

Mida teha kui leiad surnud linnu või metssea:

  1. Teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse linnugripp.ee/teatakaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.
  2. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
  3. Teavita surnuna leitud metsseast veebirakenduse seakatk.ee/teata kaudu.
  4. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  5. Teavita kodulinnu või kodusea surmast veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp ja sigade Aafrika katk kuuluvad eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud ja loomad hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnu- ja loomapidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

 

Tänasest saavad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad esitada taotlusi erakorralise toetuse saamiseks

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
4. juuli 2023

 

Tänasest saavad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad esitada taotlusi erakorralise toetuse saamiseks

Täna, 4. juulil avanes e-PRIAs toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks loodud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt põllumajandustoodete esmatootjatele. Taotlusi saab esitada 11. juulini.

Erakorralist toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

–        seakasvatus;

–        linnukasvatus;

–        kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatus avamaal;

–        köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Avanenud voor on teine sellesuvistest erakorralise toetuse taotlusvoorudest. Juunikuus võttis PRIA vastu toiduainetööstustele mõeldud toetuse taotlusi ning nüüd põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate ettevõtjate taotlusi. Loodame, et riiklik toetus aitab leevendada põllumajandustootjate keerulist olukorda.“

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina.

Toetuse ühikumäärad on järgmised:

–        emise kohta kuni 67 eurot;

–        emise kohta, keda peeti Saaremaal, kuni 80 eurot;

–        muu sea kohta kuni 4,30 eurot;

–        muu sea kohta, keda peeti Saaremaal, kuni 5,20 eurot;

–        broileri, pardi, hane ja kalkuni kohta kuni 0,85 eurot;

–        munakana kohta kuni 0,60 eurot;

–        vuti kohta kuni 0,13 eurot;

–        avamaal kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul kuni 100 eurot hektari kohta;

–        köetavas kasvuhoones köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika- või lillekasvatuse puhul kuni 8 eurot ruutmeetri kohta.

Kui taotluste rahastamise summa ületab toetuse eelarvet, vähendab PRIA ühikumäära taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet järgides.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetuse saaks toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infotmeetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab tarbijaid toidulisandi Zovacor Forte N75 eest

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab tarbijaid toidulisandi Zovacor Forte N75 eest

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid valeinformatsiooni levitava veebipoe zovacor.ee eest, kus esitatakse valeväiteid toidulisandi Zovacor Forte N75 toime kohta.

Juhime tähelepanu zovacor.ee veebilehele, kus punase riisi ekstrakti puhul on kasutatud mittelubatud terviseväiteid kolesterooli ja vererõhu languse ning südame ja veresoonkonna haiguste riski languse kohta. Lisaks väidetakse, et oliivilehtede oleuropeiin parandab veresoonte elastsust ja aitab hoida vererõhku kontrolli all ning stabiliseerib naaste ja takistab uute kasvu.

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse  sõnul saab toidu kohta esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad toidu ja tervise vahelisele seosele juhul, kui need on lubatud. „Terviseväiteid saab esitada ainult selle toitaine või aine kohta, mille kohta väide on lubatud, mitte toote kohta, mis seda toitainet (või ainet) sisaldab,“ kommenteerib Salmus.

Veebipoes on esitatud toidulisandile Zovacor Forte N75 järgmine keelatud väide: punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K aitab hoida normaalset vere kolesteroolitaset. Olgugi et nimetatud väidet oli lubatud kasutada monakoliin K päevase annuse ehk 10 mg kohta, peab alates 21. juunist 2022 Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2022/860 kohaselt punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide sisaldus olema vähem kui 3 mg päevas. Seega on monakoliin K kasutamine toidulisandina 10 mg suuruse annusena keelatud, niisamuti ei ole lubatud vastava väite kasutamine.

„Otsus põhineb Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangul, mille kohaselt võib monakoliinide tarbimine 10 mg päevas olla kahjulik inimese tervisele, eelkõige lihas- ja sidekoele ning maksale, üksikjuhtudel võib kõrvaltoimeid esineda isegi 3 mg korral,“ selgitab Salmus. „Kapslid sisaldavad ka punase sibula (Allium Cepa) ekstrakti, mille kohta on ootel olevate väidete loetelus lubatud väited verelipiidide normaalse taseme hoidmise (ID 1986) ning mikroveresoonte hea vereringe tagamise kohta (ID 2206).“

Toidulisandile esitatakse keelatud meditsiinilisi väiteid, nagu näiteks kolesterooli ning vererõhu 10%-line langus vähendab südame ja veresoonkonna haiguste riske 45% võrra.

Toidulisanditele (sh toidule) ei ole lubatud omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi.

Toidulisandile esitatud väiteid on võimalik kontrollida väidete registrist, juhendi väidete esitamise kohta leiad PTA kodulehel.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta saasteainete seire käigus nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta saasteainete seire käigus nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) veab igal aastal riiklikku saasteainete seireprogrammi, et veenduda loomset päritolu toidu ohutuses nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi. Nõuetele mittevastavaid tulemusi eelmisel aastal ei tuvastatud.

Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks võtab PTA igal aastal erinevatest toiduliikidest proove, uurides nii saasteainete, veterinaarravimite, keelatud ainete ja taimekaitsevahendite jääkide esinemist, haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust kui muid toiduohutuse näitajaid.

PTA toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa sõnul võttis PTA 2022. aastal saasteainete seire käigus Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust 1690 plaanilist proovi.

„Proove võeti veistelt, sigadelt, lammastelt, broileritelt, ulukitelt, küülikult, hobuselt, piimast, meest, munadest ja kaladest. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ loetles Laurimaa ja lisas, et uuriti keelatud ravimite, sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust.

„Nõuetele mittevastavaid tulemusi eelmisel aastal ei tuvastatud,“ ütles Laurimaa.

2021. aastal võeti saasteainete seire käigus 1669 plaanilist proovi, mille käigus ühest kanamunaproovist leiti toltrasuriilsulfooni. Farmakoloogilist toimeainet toltrasuriili, mille markerjääk on toltrasuriilsulfoon, kasutatakse lindude koktsidioosi raviks kuid, seda ei tohi kasutada lindude puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud mune. Kohe peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist algatati müüdud kanamunade tagasikutsumine.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: Saasteainete seire toidus.

Keskkonnaagentuuril valmis uus tööriist, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale maahõives  

Keskkonnaagentuuri pressiteade
28. juuni 2023

 

Keskkonnaagentuuril valmis uus tööriist, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale maahõives

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Tegemist on kasuliku tööriistaga, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale. Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad.

Tööriista valmistamisel kasutati Maa-ameti Eesti topograafilist andmekogu (ETAK, 2023) ning EstSoil-EH kaardikihti. Selle metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 km2. Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik − 51,6% ehk 23 411 km2, sellele järgneb haritav maa 23,0% ehk 10 453 km2 ja märgala 7,6% ehk 3 458 km2. Turbaväljade (sh mahajäetud turbaväljade alla) jääb 251 km2 suurune ala, ehk 6,8% märgalast on tugevalt inimtegevusest mõjutatud. Karjääride alla jääb 55 km2 suurune ala, moodustades 0,1% maismaast. Erinevate rajatiste poolt on hõivatud 141 km2 ehk 0,3% maismaast. Teede, sh parklate, lennuradade, rööbasteede jne alla jääb kokku 462 km2 ehk 1,0%.

Uue tööriista kasutamisel saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Näiteks vaadates praegust hoonestuse osakaalu kohalike omavalitsuste lõikes näeme, et Rakvere linnas on rajatiste osakaal kõige suurem (10,3%), järgnevad Tallinn (9,6%) ning Viljandi linn (9,1%). Omades sellist ülevaadet on võimalik senisest paremini hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu.

Teine osa puudutab maahõivet lähtuvalt mullatüübist. Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6%, turvasmullad 23,0%, turvastunud mullad 5,8% ning tehismullad 0,6% maismaast. Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 km2 ehk 2,3% Eesti pindalast või 9,4% praegusest haritavast maast. Turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad. Ülevaatest saab vaadata, kus piirkonnas selliseid põllumaid kõige rohkem esineb.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ning asutused saavad metoodika ja tulemustega tutvuda Keskkonnaportaalis.

 

Põllumehed saavad kriisireservist leevendust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.06.2022

 

Põllumehed saavad kriisireservist leevendust

Põllumajandusministrid arutasid Luksemburgis hetkeolukorda põllumajandussektoris, mida on kõvasti räsinud ilmastikust tulenevad kahjud ja sõda Ukrainas.

Ilmaolud on kevadel ja suvel on olnud Euroopas heitlikud. Vahemere ääres on olnud põud ja ulatuslikud üleujutused, Läänemere piirkonnas ülimalt vähe sademeid, Kesk- ning Ida-Euroopas ja Balti riikides tegi öökülm liiga puu- ja köögiviljadele ja muudele põllukultuuridele. Lisaks on Ukraina sõja mõjud teraviljasektoris mõjutanud eelkõige Ukrainaga piirnevate riikide toidutootjaid. Sellest kõigest tulenevalt avas Komisjon Euroopa Liidu põllumajanduse kriisireservi. mille käigus tutvustas kolmandat kriisipaketti. Põllumajandusministrid avaldasid istungil arvamust Komisjoni ettepaneku kohta.

„Peame kasutama igat võimalust, et toetada praegusel ajal toidutootjaid, kellest oleneb meie toiduvarustuskindlus. Komisjoni tutvustatud abipakett aitab neil keerulist aega üle elada, mis on praegu väga oluline,“ ütles minister Madis Kallas

Komitees tuleb Komisjoni abipakett tõenäoliselt hääletusele lähinädalatel. Eelnõu järgi peab riik tegema 30. septembriks Komisjonile teavituse kuidas toetusraha kasutada kavatsetakse ja toetuse väljamaksed tuleb teha 2023. aasta lõpuks. Eestile on paketist praegu eraldatud 1,7 miljonit eurot. Riigid võivad komisjoni eraldatud summasid 200% ulatuses kaasrahastada.

Lisaks toimus ministrite lõunalauas arutelu Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemal, toimus kahepoolne kohtumine Poola põllumajandusministriga ja samuti arutati kalanduse püügivõimaluste üle.

Luksemburgis toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung. Kohtumisel osales regionaalminister Madis Kallas, keda saatsid asekantslerid Siim Tiidemann ja Madis Pärtel ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.