Rubriik: Pressiteated

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
26. oktoober 2021

Maaeluminister Urmas Kruuse osales Poolas Krakówis toimunud kolme mere algatusepõllumajandusministrite tippkohtumisel, kus 10 riigi ministrid allkirjastasid ühisdeklaratsiooni söödavalgu tootmise edendamiseks Euroopas.

„Euroopa Liidus on vaid paar protsenti põllumaast kasutusel valgurikaste kultuuride kasvatamiseks, mis tähendab, et üle 75% taimse valgu nõudlusest kaetakse impordiga,“ tõdes Urmas Kruuse.

Lõppenud kohtumisel oli peaküsimuseks see, mil moel vähendada sõltuvust taimse valgu impordist. „Selge on see, et tootjad, teadlased ning sordiaretajad peavad tegema koostööd, et tulevikus oleks saada söödavalgu tootmiseks sobivaid sorte, mille kasvatamine aitaks vähenda nii põllumajanduse keskkonnajälge kui ka söödavalgu puudujääki Euroopas,“ ütles Urmas Kruuse.

Kolme mere põllumajandusministrid arutasid lisaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõju põllumajanduse ja maapiirkondade kujundamisele rohe- ja digimajanduse valguses ning toidusüsteemide uurimise ja uuendamisega seotud probleeme.

Minister Kruuse sõnul on digitehnoloogiate laiemalt kasutusele võtu eeldused ühelt poolt lairibaühenduste olemasolu ja teiselt poolt inimeste senisest parem digipädevus. „Maaelu arengukava raames oleme läbi Leader-tegevusgruppide käima lükanud arukate külade programmi. Digivõimekuse tõstmiseks, uuenduslike infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks toetame ühise põllumajanduspoliitika kaudu parema ettevõtluskeskkonna loomist maapiirkondades,“ sõnas maaeluminister.

„Mis puudutab toidusüsteemide uurimise ja innovatsiooniga seonduvat, siis minu arvates oleks ühise põllumajanduspoliitika kõrvale vaja kliimaeesmärkide täitmiseks eraldi õigusaktide paketti, sest on selge, et poliitikast endast ei piisa täielikuks rohepöördeks toidutootmises,“ ütles Urmas Kruuse oma sõnavõtus. „Vaja on võrreldavat metoodikat, mis aitaks määrata erinevate tehnoloogiate mõju igapäevases põllumajanduses ja suudaks mõõta emissioone nii farmi, riigi kui ka Euroopa tasandil.“

24.–25. oktoobrini toimunud kohtumisel saatis minister Urmas Kruuset Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
25. oktoober 2021

Paika sai 2022. aasta suvel toimuva avatud talude päeva toimumisaeg, milleks on juulikuu neljas nädalavahetus ehk 23.–24. juuli. 

„Eestimaa suvi on ürituste poolest rikas ning suursündmuste – nagu seda on avatud talude päev – õnnestumiseks tuleb nende korraldamisel arvestada nii osaliste võimaluste kui ka teiste mõjutavate teguritega. Avatud talude päeva toimumisaja paikapanek sõltus Lõuna-Eesti teedel sõidetava autoralli maailmameistrivõistluste etapi toimumisest, kuna Rally Estoniaga kaasnevad teede sulgemised ja liikumispiirangud mõjutavad ka juurdepääsu sealse piirkonna taludele. Nüüdseks on selge, et 2022. aastal saavad talud külastajatele oma uksed avada 23.–24. juulil,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu on olnud suur ning avatud talude päeval on üle Eesti liikvel tuhandeid lastega peresid. Seetõttu on oluline, et sel juulikuu nädalavahetusel sujuks transport tõrgeteta ja teed oleks avatud tavaliiklusele.

Tänavu seitsmendat korda toimunud üle-eestilisel avatud talude päeval oli külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist oli avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.10.2021

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Tartu linnas, Kooli tänaval asuvas majapidamises, kus on hetkel kolm kodulindu. Linnupidamise kohale on seatud kitsendused, samuti on taudipunkti likvideerimiseni pidamiskohas seatud ranged nõudmised võimaliku nakkuse edasikandumise vältimiseks. Palume linnupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudikolde likvideerimiskohas.

22.10 saabus ametile teade, et 21. oktoobril ühelt haigustunnustega kanalt võetud proov osutus positiivseks lindude gripile. „Laboratoorsel uuringul tuvastati eriti nakkava lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Taudi tõttu hukatakse majapidamises olevad kolm lindu, sest haigusele puudub ravi ning see on ainus viis taudi levikut piirata,“ selgitasPõllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

PTA korraldab linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Hukatud lindude eest ei ole võimalik taotleda kompensatsiooni, kuna vaatamata korduvatele ametipoolsetele meeldetuletustele ei järgitud lindude pidamiseks kehtestatud nõudeid – linnud ja nende pidamise koht ei olnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreeritud. „Tegemist on esmakordse linna juhtumiga. Selliste olukordade vältimiseks on oluline, et kohalikud omavalitsused aitaksid kaasa, et nende territooriumil tegutsevad loomapidajad registreeriksid oma loomad PRIA põllumajandusloomade registris,“ lisas Sammel.

Sammeli sõnul hoiab amet silma peal kõigil linnupidajatel, kes jäävad majapidamisest kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Palume neil linnupidajatel hoida oma linde kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid teavitada sellest koheselt veterinaararsti,“ selgitas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiusesse jäävatele linnupidamistele kehtestatakse piirangud. Piirangud puudutavad lindude kohta arvestuse pidamist, väljaspidamise keeldu, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–     teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
–    Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.10.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et Interchemie tootmisettevõttes toodeti samades ruumides toidulisandeid ja veterinaarravimeid. Kuna selline tootmisviis ei taga täielikult ristsaastumise vältimist, ei tohi tarbija tervise huvides turule viia toidulisandeid, mis on toodetud alates juulist 2021.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel sõnas, et ettevõte pole piisavalt hinnanud veterinaarravimitest tuleneda võivaid riske. „Menetlus ettevõtte osas algas juulis, mil ametile saabus vihje. Asjaolude selgitamiseks kontrollis amet ettevõtet korduvalt mitme kuu jooksul. Kontrollide tulemusel selgus, et toidulisandite tootmise ruumides ladustati kontrolli ajal ka veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toorainet (beetalaktaame) ning ettevõte ei olnud tootmisel piisavalt hinnanud potentsiaalset keemilist riski,“ kirjeldas Sammel menetluse kulgu. Tuvastatud asjaolude tõttu keelas amet turustada juulis ja augustis toodetud toidulisandeid. Ettevõte on kinnitanud toidulisandite tootmise lõpetamist ning seda, et juulis ja augustis toodetud toidulisandid ei ole turule jõudnud.

Tootja on kinnitanud, et enne kontrolliperioodi toodetud toidulisandid on ohutud ning ristsaastumist ei ole toimunud. „Menetlus ettevõtte Interchemie suhtes nende väidete kontrollimiseks jätkub,“ kinnitas Sammel. Hetkel ei ole ametil sellist ohukahtlust, mistõttu oleks vajalik varem toodetud toidulisandite müügi peatamine. Ettevõte Interchemie tootis toidulisandeid ainult ettevõttele Nordaid OÜ.

Toidu tootjad vastutavad toodetud toidu ohutuse eest ning toodete ristsaastumine mistahes keemiliste või bioloogiliste ainetega peab olema välditud. Kuna beetalaktaamid võivad üksikutel ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone, siis on nõuetekohane ja läbimõeldud tootmisprotsess eriti oluline.

11. oktoobri Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil arutleti mahepõllumajanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete üle seoses uue ÜPP toetusperioodi ja planeeritud mahetoetustega. Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetele Eesti mahetootmise olukorda ning avaldasid muret seoses sellega, et riigil puudub selge visioon ja ühtsed seisukohad mahesektori tuleviku osas.

Mahetootmise eest seisvad organisatsioonid pöördusid riigikogu poole, et väljendada muret maheda toidutootmise tulevikuväljavaadete osas. Hetkel puudub nii olemasolevatel mahetootjatel kui ka põllumajandustootmisega alustavatel noortel kindlustunne, et riik kestlikult toodetud mahetoidu tootmist soosib.

„Sellest, milliseid valikuid me toidutootmises teeme, sõltub ka meie veekogude, põhjavee ning põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse seisund. Viimaste aastate seiretulemused näitavad väga murettekitavat põhja- ja pinnavee saastumist tavapõllumajandusest lähtuvate kemikaalidega, sealhulgas pestitsiididega,“ sõnas ökoloog Aveliina Helm Eesti Keskkonnaühenduste Kojast ning lisas, et intensiivsed, suurtele põldudele ning sagedasele kemikaalide kasutamisele tuginevad tootmispraktikad on Euroopas ka peamiseks elurikkuse languse põhjustajaks. „Elurikkuse kadu aga ei ole paratamatu. Vastupidi – loodussõbralikud toidutootmisviisid, mahepõllumajandus ja looduslikel karjamaadel loomade karjatamine hoiavad ja taastavad nii lindude, kimalaste kui ka mullaelustiku rikkust ning tagavad hea keskkonnaseisundi”, tõi Helm välja. Elurikas ja viljakas muld, tolmeldamine ja loodusliku kahjuritõrje olemasolu on põllumajanduse jätkusuutlikkuse ning seeläbi ka meie toiduturvalisusega otseselt seotud.

Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust rõhutas kohtumisel mahepõllumajanduse olulisust ELi roheleppe „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate täitmisel. „Oleme seni saanud olla uhked suhteliselt suure mahemaa osakaalu üle Euroopa teiste riikidega võrreldes. Praegu on Eestis mahemaa osakaal 22% ja see näitab, et meie põllumeestel on olnud huvi mahepõllumajandust viljeleda. Samas oleme mahetootmise toetamisel Euroopa viimaste seas. Nii oleme jõudnud teelahkmele, kus paljudel tootjatel on suuresti väikestest toetustest tulenevate majanduslike tingimuste tõttu mahetootmisega keeruline jätkata ning pigem hakatakse eelistama lihtsamini viljeldavat tavapõllumajandust. Mahesektori püsimajäämiseks ja edasiseks arenguks tuleb nii praegustele kui ka uutele tootjatele luua sektori jätkusuutlikkust tagav toetuste ja muude mahetootmist soosivate tegevuste pakett,“ rääkis Merit Mikk.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõi välja kohtumisel, et lisaks tootmisele tuleb senisest enam pöörata tähelepanu ka mahetoodete tarbimisele. „Mahesektori edukaks arendamiseks on oluline tasakaalustatud suhe nõudluse ja pakkumise vahel. Selleks on vajalik poliitikakujundamisel arvestada lisaks tootmisele ka tarbimise aspekti.“ Ats tõi näiteks olulised algatused, mille käigus mahetoit jõuab juba täna koolidesse ja lasteaedadesse.

Euroopa Liidu uus eelarveperiood on alanud ja Maaeluministeerium on toetuskava ettevalmistamisega lõpusirgel. Merit Miku sõnul on võrreldes kevadel väljapakutuga osasid mahetoetuse määrasid küll suurendatud, kuid siiski on väga tõenäoline, et praegu väljapakutud toetuspaketi realiseerumisel pöördub osa mahetootjaid tagasi tavatootmise juurde. Kui väheneb mahetoidu tootmine, ei suudeta ka varustada mahetöötlejaid ja lasteasutusi kodumaise mahetoorainega. Eesti turundab end puhta looduse ja keskkonnaga riigina ja on algatamas pilootprojekte mahetoidu suurendamiseks lasteasutustes, samal ajal aga tõmmatakse tootmisele pidurit.

Peame senisest tugevamalt hea seisma selle eest, et toidutootmine oleks kestlik ja keskkonda hoidev. Selleks tuleb võtta selge suund mahepõllumajanduse ja agroökoloogiliste võtete soosimisele. Teaduslik teadmine toidutootmispraktikate, keskkonnaseisundi, elurikkuse ja toiduturvalisuse omavahelistest tugevatest seostest on nüüdseks jõudnud Euroopa Liidu poliitikatesse, kus rõhutatakse just mahetootmise tähtsat rolli. Oleks rumal Eesti senine kogemus mahepõllumajanduse edendamisel just sel hetkel nurka visata, kui see on kujunemas oluliseks arenguhoovaks, rõhutasid komisjonidega kohtunud organisatsioonid ja tootjad.

Esindusorganisatsioonid ootavad riigi selget seisukohta, kas mahepõllumajandust nähakse Eestis võimalusena panustada keskkonnahoidu, elurikkusesse, kliimamõjude leevendamisse ja inimese tervisesse või mitte, ning kas sellest tulenevalt planeeritakse mahetootjatele uuel toetusperioodil toetused, mis oleksid nii tänastele kui ka tulevastele mahetootjatele motiveerivad.

Käesoleva aasta juunis pöördusid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda maaeluministri ja keskkonnaministri ning Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni poole seoses murega, et uuel toetusperioodil väljapakutud mahetoetuste tase on liiga madal ega taga mahetootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Riigikogus toimunud ühisistung toimus vastuseks sellele pöördumisele.

Pilte:

https://drive.google.com/drive/folders/1To0z7KsEHyeO5onhZEL4eNinkWkpI59o?usp=sharing

Joonis 1. Mahepõllumajandus Eestis 1999-2020. 2020. aasta oli esimene aasta, kus mahepõllumajandusmaa Eestis ei suurenenud.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus PTA andmetel, 2021

Joonis 2. Mahetoetused EL-is 2019. Eestis on hektari kohta makstav mahetoetus praegu Euroopa Liidu kõige väiksem.

Allikas: Organic in Europe (2021)

Lisainformatsioon 

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige
Tel: + 372 503 9802, e-post: meritoko@gmail.com

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.10.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Luxembourgis Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga, kellega arutati nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamise hetkeseisu kui ka Eesti seisukohti kliimapaketi „Eesmärk 55“ suhtes.

Kohtumise raames tõstatas maaeluminister küsimuse põllumajanduse ja metsanduse panusest Euroopa Liidu kliimapaketti, rõhutades, et Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide on liidu keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Samal ajal on mahemaa osakaal Eestis liidu keskmisest märkimisväärselt suurem ning lisaks on Eesti näol tegemist metsarikka riigiga.

„Eesti puhul on oluline võtta seatud eesmärkide täitmisel arvesse põllumajanduse ja metsanduse lähtekohti. Kuna oleme juba mõneti liidu keskmisest edumeelsemad, siis on meil keerulisem saavutada „Eesmärk 55“ sihttasemeid toidutootmise mahtu oluliselt vähendamata,“ märkis Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava koostamise hetkeseisu arutelu juures tõstatus taas vajadus arvestada liikmesriikide eripärasid ning ÜPP raames juba tehtut. „Oleme pingutanud selle nimel, et püsida liikmesriikidele seatud väga pingelises ajakavas. Samas võtavad vajalikud protsessid aega, nagu näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostamine, mis on strateegiakava kohustuslik osa. Meie jaoks on oluline, et ÜPP strateegiakava saaks komisjoni heakskiidu aegsasti, et ka sekkumised põllumajandustootjatele jõuaksid võimalikult ruttu valmis. Läbirääkimistel tuleks lähtuda ainult liikmesriikidele õiguslikult siduvatest eesmärkidest,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Volinik rõhutas roheleppe eesmärkide suunas liikumise olulisust ning tõi Eesti välja hea eeskujuna teistele liidu riikidele meie suure mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest. Lisaks kiitis volinik Eesti põllumajanduse arengut. Ta mõistis Eesti muret, mis on seotud liikmesriikide eripärade ja stardipositsioonide arvestamisega keskkonna- ja kliimakohustuste täitmisel.

ÜPP strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande viibimine oli samuti volinikule arusaadav, kuid ta rõhutas, et tähtis on esitada 1. jaanuariks 2022 komisjonile nii suur osa ÜPP strateegiakavast kui võimalik. Oluline on seejuures, et esitatu võimaldaks anda hinnangu strateegiakava ambitsioonikusele.

Maaeluministri ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kohtumine toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi raames. Ministrit saadavad käimasoleval kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2022

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.