Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Valitsus kinnitas täna riigieelarve, millega suunatakse 1,65 miljonit eurot koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks. 

„Käivitame pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda koolides rohkem mahetoitu. Lisaks toetame järgmise aasta riigieelarvest koolikava kaudu puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete suuremat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest enam tervist toetavat toitu,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuleva aasta riigieelarvega suurendatakse ka toiduohutuse valdkonna rahastust. „Eestis müüdav toit peab olema tarbijale ohutu. Seetõttu tehakse 200 000 euro eest enam toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid,” lisas minister.

Et edendada eksporti ja luua ettevõtetele paremaid võimalusi osaleda välismessidel, makstakse järgmisel aastal turuarendustoetusi kokku 400 000 euro ulatuses. Lisaks suureneb 800 000 euro võrra tõuaretustoetusteks makstav summa – kokku makstakse 2022. aastal tõuaretustoetusi enam kui 4,5 miljonit eurot.

Maaeluministri sõnul on toiduohutuse tagamisse, ettevõtete ekspordivõimekusse ja keskkonnahoidu panustamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks vaja teaduspõhist poliitikakujundamist. „2022. aastal suunatakse riigieelarvest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks üle 1,3 miljoni euro.”

Lisaks arutatakse valitsuskabinetis võimalust maksta kriisitoetust riigieelarve reservi vahenditest.

Kokku toetatakse põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektorit ning maaelu järgmisel aastal ligikaudu 380 miljoni euroga. Kasvab ka põllumajandustootjatele makstav otsetoetuste maht, milleks on tuleval aastal kokku enam kui 190 miljonit eurot.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduametit saab surnuna leitud metsseast ja linnust teavitada rakenduste kaudu.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on mõlemad nutilahendused vajalikud abivahendid nii ametile kui ka sea- ja linnupidajatele ja jahimeestele. „Valminud rakendused on lihtsasti kasutatavad, edastavad andmeid reaalajas ning võimaldavad ametil teavitustele operatiivsemalt reageerida ja saada ülevaadet sigade Aafrika katku (SAK) ja lindude gripi levikust looduses,“ selgitas Kalda.

„Teave surnuna leitud metssigade ja -lindude kohta aitab kaasa SAKi ja lindude gripi leviku piiramisele. Kui teame haiguste leviku ulatust, siis on nii loomapidajatel kui PTAl võimalik tõhusamalt teha endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigade ja -lindudeni,“ kirjeldas Kalda.

Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil https://seakatk.ee/teata ja linnust aadressil https://linnugripp.ee/teata arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu. Samuti saab märkida leiukohad kaardile. Rakendused on nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Rakendustest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud surnuna leitud metssigade või lindude  leiukohti. Kaartide andmete põhjal saavad leiukohtade läheduses asuvad sea- ja linnupidajad veelgi hoolsamad olla.

Lindude gripp ja SAK on väga ohtlikud haigused, mis põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suurt suremust, sh majanduslikku kahju. Selleks, et ennetada haiguste levikut, tuleb uurida surnuna leitud metssigu ja linde. SAKi kohta saab rohkem lugeda siit ja lindude gripi kohta siit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.09.2021

 

Valitsuskabinet otsustas teisipäeval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

„Tegemist on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostuse võimalusi maal ning aitab seeläbi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul on maapiirkonnas peamisteks probleemideks kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud täiendavate lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. „Siin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutõrke mõju,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega rakendama pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kõige keerulisem.

Urmas Kruuse sõnul analüüsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid ning piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nõudlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.

Pilootprojekti elluviimiseks on planeeritud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad tingimused töötab välja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nõukogu.

Pilootprojekti eesmärk on soodustada maale elama asumist, mis panustab Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030, mille visiooniks on, et maal on hea elada!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2021

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et mullune hea teraviljasaak ja kõrged hinnad aitasid põllumajandustootjatel tegutseda kasumlikult ka 2021. aasta I poolaastal ning kasvatada investeeringute mahtu.

„Hea on see, et põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek on võrdluses varasema kahe aastaga paranenud ja ettevõtjate kindlustunne on süvenenud. Põllumajandussektori ettevõtted on teinud investeeringuid suuremas mahus kui varasematel aastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samas tõdes minister, et majandamise teeb keerukaks sisendihindade jätkuv kallinemine, mille mõju võib kanduda II poolaasta majandustulemustesse.

Lühiajastatistika andmetel oli 2021. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 338 miljonit eurot (+2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga); kogukulud vähenesid samal ajal 0,2% ja olid 405 miljonit eurot.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aasta esimesel poolel 1 057 miljonit eurot ehk 4,4% enam kui mullu samal ajal. Kiire kulude kasv kahandas kasumit. Toiduainetööstuste kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ja oli 24,6 miljonit eurot. Kasumit suutsid kasvatada vaid piima- , kala- ja pagaritööstused.

Teravilja tänavust saagiootust kahandab suvine kuivus. Samas hinnad nii maailmaturul kui ka Eestis püsivad kõrgel. 2020. aasta sügisel alanud hinnatõus jätkus ka 2021. aasta esimesel poolel. Teravilja kasvupind on veidi väiksem eelmisest aastast. Teravilja kasvatatakse 367 237 hektaril, millest 51% on suviteravili ja 49% taliteravili. Kartuli kasvupind vähenes aastases võrdluses 7,4%, mille peamiseks põhjuseks oli väga madal hind. Kartulit kasvatatakse 2021. aastal 3371 hektaril.

Köögiviljade tootjahinnad, mis vaatamata 2020. aasta kehvale saagile olid aasta alguses madalad, pöördusid veebruarist tõusule. Kuue kuu keskmised tootjahinnad olid 11–42% kõrgemad aastatagusega võrreldes. Köögivilja kasvupind 2021. aastal on 1877 hektarit, mis on viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Eestis toodeti 2021. aasta esimesel poolel 38 670 tonni liha ehk pea samas koguses kui mullu samal ajal. Samas linnuliha toodang oli viimase viie aasta võrdluses suurim (11 390 t) ning kasvas eelmise aasta võrdluses 6% võrra. Liha kogutoodangus moodustas jätkuvalt suurima osakaalu, 56% sealiha. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus suurenes 30%ni ja veiseliha osatähtsus oli 14%. Lihatööstuse müügitulu oli 175,5 miljonit eurot, kahanedes nelja protsendi võrra.

2021. aasta I poolaasta piimatoodang 422 800 tonni jäi napilt alla eelmise aasta sama perioodi näitajale. Piimalehmade arv vähenes sama ajaga 1,3%, kuid keskmine produktiivsus jätkas kasvu. Tootjatele makstav keskmine piimahind jätkas tänavu tõusu. Piimatööstustele oli aasta esimene pool edukas — kasvas nii müügitulu kui ka kogukasum, loodi rohkem lisandväärtust. Tööstused müüsid toodangut 224,2 miljoni euro väärtuses ehk 4,8% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kokku on 2021. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 402 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 41% ehk 165 miljonit eurot.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aasta I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumikodulehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2021

 

Täna tähistatakse 15. ülemaailmset marutaudipäeva, mille eesmärk on teadvustada haiguse ohtlikkust ning ennetamise lihtsust.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Niine sõnul on marutaudi ärahoidmise võtmesõnaks vaktsineerimine. „Selleks, et vältida marutaudi riiki tungimist, vaktsineerib PTA kaks korda aastas Kirde- ja Kagu-Eesti aladel rebaseid ja kährikuid marutaudi vastu. Sellel aastal on vaktsiini külvamise lendude käigus meie metsadesse jõudnud 244 000  vaktsiinidoosi,“ selgitas Niin.

Iga lemmikloomaomanik saab omakorda anda oma panuse marutaudi vältimiseks, lastes oma koera ja kassi vähemalt iga kahe aasta tagant haiguse vastu ära vaktsineerida. „Riik toetab lemmikloomade vaktsineerimist. Igal aastal vaktsineeritakse marutaudi vastu 65 000 – 75 000 lemmiklooma, nendest 20 000 – 25 000 saab vaktsiinisüsti riigi toel,“ lisas Niin.

2003. aastal suri Eestis marutaudi üle 800 looma, neist 120 koduloomad. Praegu on Eesti marutaudvaba maa, kuid selleks tuleb pidevalt panustada. Marutaud on endiselt maailmas väga levinud ning marutõppe sureb iga 15 minuti tagant üks inimene. Kurva näitena taasnakatumisest võib nimetada Poola, kus marutaud tungis selle aasta alguses juba 16 aastat marutaudist vabasse piirkonda. Pealinna lähedastel aladel on nakatumise juhtumeid nii rebaste kui ka koerte hulgas. Septembri keskel jõudis avalikkuse ette info, kuidas Põhja-Saksamaal diagnoositi marutaud surma põhjusena koerakutsikal, kes oli illegaalselt Türgist sisse toodud. Meie lähiümbruses leitakse marutaudi pidevalt nii Venemaal, Valgevenes kui Ukrainas. „See näitab selgelt, et marutaudiohuga tuleb arvestada nii lemmikloomaga reisides kui ka lemmikuid piiri tagant soetades,“ kirjeldas Niin olukorra tõsidust.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Irina Filippova kommentaar:

„Marutõve viirusega võib nakatuda siis, kui haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Viirus paljuneb hammustuse kohal ja liigub mööda närvtüvesid seljaajju ning peaajju. Haigusnähud ilmnevad kiiremini näo- ja kaelapiirkonna ning käte vigastuste korral. Inimesel lõppeb ravimata haigus kahjuks alati surmaga.“

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Rohkem infot marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

 

Eesti Erametsaliidu
Pressiteade
28. september 2021

 

Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustava tegutsemise eest metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, kuid viitavad ka hüvitismäärade ja -meetmete kaasajastamise vajadusele.

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Kui seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest, siis järgmisest aastast laieneb hüvitis ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele.

Eesti Erametsaliit juhtis aastate jooksul korduvalt probleemile tähelepanu. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel nentisid nii keskkonna- kui maaeluministeerium, vajadust maaomanikke võrdselt kohelda toetas ka õiguskantsler, kuid tegudeni jõudmiseks varem vahendeid ei leitud. Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustavate sammude astumise eest põhiseaduses ettenähtud kompensatsioonimeetmete jõustamisel. Siiski nenditakse vajadust juba pea 15 aastat muutumatuna püsinud hüvitismäärade ülevaatamiseks.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist riigieelarve kõneluste käigus toetasid. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul aga üle vaadata looduskaitseliste piirangute eest makstava Natura hüvitise määrad, mis on muutumatuna püsinud juba 2007. aastast. “Ligi 15 aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes kaks korda, metsamaa hind pea kolm korda. On viimane aeg ka eramaade kasutamise piiramise eest makstavate hüvitiste suuruse korrigeerimiseks,” ütles Eelmaa, samas nentides ka hüvitismeetmete kaasajastamise vajadust. “Oleme juba teinud ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmena. Suures plaanis tuleks aga üle vaadata kogu looduskaitsesüsteem ja eramaade kasutamise piiramine. Keeldude ja käskude asemel peaks keskenduma hoopis vabatahtliku ja maaomanikke kaasava loodushoiu arendamisele,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit on Eesti suurim ja vanim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.09.2021

 

Eestikeelne putukate juhend annab sööda- ja toiduettevõtetele infot, millised nõuded kohalduvad putukate kasvatamisele, putukatest toodete valmistamisele ning nende turustamisele.

Käesoleva juhendiga kirjeldatakse nõudeid tehistingimustes putukate kasvatamisele toiduks ja söödaks ning putukatest toodete tootmisele ja turustamisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul on juhend päevakohane sellepärast, et putukate toiduks ja söödaks kasutamine on uus ja arenev valdkond ning seni eestikeelsed juhised putukate käitlemisele puudusid. „Kuna eraldi nõudeid putukatele kuigi palju kehtestatud ei ole, koguti kõik asjakohased nõuded kokku, mille tulemusel on kogu info ühes juhendis olemas,“ räägib Salumets.

Juhendist leiab muu hulgas vastuse järgmistele küsimustele:

• Milliseid putukaliike võib kasutada?
• Mida võib putukatele sööta?
• Kuidas saab putukaid surmata?
• Millised nõudeid tuleb järgida putukate kasvatamisel?
• Kuidas tooted tuleb märgistada?
• Milliseid analüüse võiks toodetele teha?
• Kust ja kuidas võib putukaid importida?

Ettevõtted, kes kasvatavad (sh surmavad) putukaid toiduks ja söödaks, peavad oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitama. Siiani on putukate kasvatamisest teavitanud üks sööda ja üks toiduettevõte.

Putukate juhendi leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt järgmiste teemade alt:

1. Toit: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine#juhendid
2. Sööt: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/loomakasvatus/sooda-tootmine-ja-muuk#putukasda-kitlemi
3. Uuendtoit: https://pta.agri.ee/uued-toidud-ehk-uuendtoit#putukad

Putukate juhendi koostas Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Maaeluministeeriumi, Putukatööstuse Liidu ning Tartu Ülikooli entomoloogia spetsialisti Sille Holmiga.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.09.2021

 

Laadakorraldajad peavad enne müüki veenduma, et müüjad tagavad kõik nõuded.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Keidi Leppiku sõnul on oluline, et sügislaatade kõrgajal veenduks laadakorraldajad enne laadapileti väljastamist toidukäitlejale, et müüja tagaks kõiki talle pandud nõudeid. „Selleks, et tagada tarbijate õiguste kaitse on keskne roll laatade korraldajatel, kelle ülesandeks on tagada ürituse ohutus sh toiduohutus,“ selgitas Leppik.

„Toidukäitlejad peavad järgima toiduohutuse nõudeid, et tarbijale oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit, lisaks tuleb eelnevalt PTAd teavitada oma tegevusest,“ kirjeldas Leppik nõudeid. Amet teostab järelevalvet avalikel üritustel, kaubanduskeskuste koridorides, tänavatel ja maanteede ääres toidu kauplejate üle. „Siiski tuvastatakse kontrollide käigus jätkuvalt puuduseid, mille käigus võib ohtu sattuda tarbijate tervis. Seega on oluline, et ka laadakorraldajad tunneksid vastutust, et üritus kulgeks plaanipäraselt ning oleks kõigile positiivselt meeldejääv,“ ütles Leppik.

Laadahooaja eel saatis amet laadakorraldajatele teavituskirjad, kus juhtis tähelepanu erinevatele nõuetele seoses laatadega ning kohalike omavalitsuste võimalustele aidata kaasa toiduohutuse tagamisele. Lisaks kohtus amet veebi teel kohalike omavalitsuste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi. Loodetavasti on enne järgmise aasta laadahooaja algust kohalikud omavalitsused vajalikud muudatused ka oma protseduurides laadalubade väljastamisega sisse viinud.

PTA kontrollib igal aastal üritustel, tänavatel ja maanteede ääres toidu müüjaid. Sellel aastal on kontrolle läbi viidud 141. Enim kontrolle, 109 tehti avalikel üritustel. Kontrollide tulemusel tuvastati, et 19 käitlejat polnud oma tegevusest ametit teavitanud. Kõige rohkem oli probleeme toidualase teave esitamisega, enesekontrolliplaaniga, mis oli puudu või puudulik ja jälgitavuse tagamisega. Ühe ettevõtte tegevus peatati.

Maaeluministeerium
Pressiteade
24.09.2021

Maaeluministeerium korraldab täna teadlaste öö festivali raames avastusretke uuendtoidu maailma, kus kohaletulnud saavad proovida ja uurida tuleviku söögilauda rikastavaid tooteid.

„Sousti ja kartuli kõrvale on pikka aega otsitud alternatiive, mis aitaks üha kasvavat maailma rahvastikku ära toita. Meil on hea meel tutvustama teadlaste öö raames Eesti teadlaste katsetusi koos edulugudega uuendtoidu valdkonnas,“ ütles Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Tõnis Tänav.

Ministeeriumi suures saalis tutvustavad teadlased  Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest, Eesti Taimekasvatuse Instituudist, Mereinstituudist, Polli aiandusuuringute keskusest ja Putukaliidust sordiaretuse uusi suundi, mille sihiks on pakkuda alternatiivi lihale. Räägitakse putuktoidust kui tärkavast tööstusharust, merekarpide kasvatamise võimalikkusest ja kasust Eesti vetele, aga ka juba harjumuspäraste toiduainete uudsetetest säilitamisviisidest.

Huvilised on oodatud Maaeluministeeriumi suurde saali täna õhtul kell 16–20 aadressil Lai tn 39 //  Lai tn 41

14. septembril võttis Riigikogu vastu põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille kohaselt on edaspidi toidu tarneahelas igal juhul keelatud üheksa kaubandustava, ning lisaks on teatud olukordades keelatud veel seitse tava. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. novembril.

Seadust tuleb järgida põllumajandustoote ja toidu ostjal ja müüjal, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus. Seega mõjutab uus seadus kõiki toiduaine tarneahela osapooli alates põllumajandusettevõtetest ja toiduainetööstusest lõpetades jaekettidega. Erandina ei kohaldata seadust ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks.

Eelnõus on käsitletud järgmisi ebaausaid kaubandustavasid

Ostjal on igal juhul keelatud:
1) tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul eelnõus sätestatud päevast arvates;
2) tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimus nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
3) muuta ühepoolselt neid müügilepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste, hindade või ostja pakutava või osutatava müügiga otseselt seotud teenuse osutamisega;
4) nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga;
5) nõuda müüjalt tasu sellise ostja omandis oleva põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte müüja süül;
6) keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud müügilepingu tingimusi, kui müüja on kirjalikku kinnitust nõudnud;
7) ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust
8) ähvardada müüjat nö kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi;
9) nõuda müüjalt hüvitist selliste kulude eest, mis on tekkinud seoses müüja toodetega seotud kliendikaebuste läbivaatamisega, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.

Eelnõus nimetatud kaubandustavad, mis on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, on järgmised

Ostjal on keelatud:
1) tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma müümata jäänud toodete või nende kõrvaldamise eest maksmata;
2) nõuda tasu müüja põllumajandustoote ja toidu turul kättesaadavaks tegemise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest;
3) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse kulude katmist;
4) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu reklaamimise ehk turundamise kulude katmist;
5) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist;
6) nõuda müüjalt kauba müümiseks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
7) nõuda müüjalt üksnes etteantud veopakendite kasutamist, kui seda ei nõuta asjakohases õigusaktis.

Eelnõus kehtestatakse ebaausa kaubandustava kasutamise korral müüja kaitseks eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele lisaks kohaldatavad avalik-õiguslikud õiguskaitsevahendid ning sätestatakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord.

Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet
Uue seaduse kohaselt hakkab järelevalvet ebaausate kaubandustavade üle tegema konkurentsiamet. Seadus annab konkurentsiametile õiguse panna ostjale või müüjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest, kui konkurentsiametile teadaolevalt esineb tõsine ja korvamatu kahju tekkimise oht ebaausa kaubandustava kasutamise keelu rikkumise tõttu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib konkurentsiamet määrata juriidilisele isikule sunniraha kuni 100 000 eurot.

Rahatrahv kuni 400 000 eurot
Maksetähtajaga või tarnega seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest, samuti tingimuslikult keelatud ebaausa kaubandustava kasutamise eest lubab seadus füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. Juriidilise isiku puhul on rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Olemasolevad lepingud tuleb seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul
Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Enne seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping tuleb lepingupooltel viia seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega võtab Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega saad lähemalt tutvuda SIIN.