Rohestamise toetust jagatakse sel aastal paindlikumalt

Maaeluministeerium
Pressiteade
14.06.2022

 

Keerulise toidujulgeoleku olukorra leevendamiseks võimaldab Euroopa Komisjon sel aastal rohestamise toetuse nõuetes erisusi. See laiendab toidu ja sööda tootmiseks kasutatavat põllumaad ning panustab seeläbi toidujulgeoleku ning varustuskindluse tagamisse.

Alates 2015. aastast tuleb ELi ühise põllumajanduspoliitika ühtse pindalatoetuse taotlemisel järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk rohestamise nõudeid. Rohestamise eesmärk on vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale, kasutades selleks keskkonnasäästlikke tegevusi, mis aitavad kaasa mulla ja vee kvaliteedi hoidmisele, elurikkuse paranemisele ning püsirohumaade säilimisele. Üheks rohestamise nõudeks on osal põllumaal tootmispiirangute rakendamine ehk ökoalad.

Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt on võimalik käesolevaks aastaks kehtestada ökoalana määratletud kesa suhtes kehtivate nõuete kohta erand.

„Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on riigisisene toidutootmine muutunud eriti oluliseks. Seepärast on oluline kasutada lubatud erandit ka Eestis, et toidutootmise võimalusi laiendada. Toidu ja sööda tootmiseks kasutatava põllumaa kogupinna laiendamine aitab kaasa toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.

Kui tavaolukorras peab bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse kaitsmiseks olema maa kuni taotlusaasta augustikuuni tootmisest kõrvale jäetud, siis erandina saab 2022. aastal tegeleda ökoalana määratletud kesal kogu taotlusaasta jooksul niitmise, karjatamise või põllumajanduskultuuri kasvatamisega ning lubatud on  kasutada taimekaitsevahendeid. Jätkuvalt jääb ökoalana määratletud kesal kehtima piirang, millega keelatakse kuni taotlusaasta 1. augustini hekseldamine.

Erand kehtib vaid ökoalana määratletud kesale ning ei laiene teistele aladele. Näiteks ei kehti erand lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine, kuid jätkuvalt kehtib taimekaitsevahendite kasutamise piirang.

Kui taotleja ei soovi ökoalana määratletud kesal lubatud erandit kasutada, peab ta täitma kõiki tavapäraseid ökoaladele kehtestatud nõudeid. Täpsem info on leitav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt, jaotusest „Abiks taotlejale“.

Digikari saab reaalsuseks täna

Pressiteade
14. juuni 2022

 

Digikari saab reaalsuseks täna kell 14.52. Kvaliteetjuustudega tuntuks saanud Andre Farm hakkab müüma didigilehmi, et muuta pärislehma elu paremaks.

Nii Eestis kui rahvusvaheliselt oma juustudega auhindu võitnud väiketootja arendab Eestis uudset NFT-karja, et kaasata seniseid ja tulevasi talu toetajaid, Andre juustu austajaid ning seeläbi muuta farmi tegevus keskkonnasõbralikumaks ning loomade toit ja toitmine kvaliteetsemaks.

„Oleme valiku ees, kas teeme investeeringu või ei vasta meie tegevus varsti keskkonnanõuetele ja peame oma tegevuse lõpetama. Väiketootjana investeering taristusse, mis otseselt ei loo müüki on rahaliselt väga keeruline. Lahendusi otsides kohtusime Igniumiga, kelle platvormi kaudu saab luua ja emiteerida digitaalseid väärtpabereid ehk NFT-sid. Meie puhul, siis DigiLehm. Inimene, ostes DigiLehma, toetab meie tegemisi, hakkab lehma pealt tulu saama toodete ja ühistegemiste kaudu. Meie teeme investeeringud, haldame kogukonda ehk digikarja, peame päriskarja ja valmistame toote“ avab Andre Farmi perenaine Erika Pääbus algatuse tagamaid.

Ingniumi tegevjuht ja kaasasutaja Reimo Hammerberg: „Web3 on tõstnud kogukonna loomise väärtuse tähelepanu keskpunkti. NFT projektid on missiooni ja jutuvestmise, kogukonna loomise ja seeläbi rahaliste vahendite hankimiseks ideaalne võimalus. Igniumi missioon on teha kapital kättesaadavaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele“.

DigiLehma müügiga kaasab Andre Farm raha, et ellu viia PRIA poolt teotava otsuse saanud projekt, mille raames ehitatakse kaasaegsed silohoidlad, täiendav lägahoidla, söötmisrobot ning soetatakse uus elektrigeneraator. Projekti kogumaksumus on pea 1,2milj eurot, millest 40% moodustab PRIA toetus.

„Filosoofilised ja praktilised muudatused farmis, mis me tegime juustu valmistamisega alustades on tinginud meie karja suurenemise. Looma tervis muutus paremaks, ta püsib kauem karjas. Nii on meie Mummukeste arv kasvanud 150 lüpsvalt loomalt 200-le. Seeläbi on kasvanud ka veidi noorloomade arv. See tähendab, et enam ei mahu läga talvel lägahoidlasse. Silohoidlad tagavad veelgi parema sööda kvaliteedi ning kindlasti olulised on siin ka keskkonna mõjud. Ja et kvaliteetne sööt kvaliteetsena loomadeni jõuaks paigaldame farmi söötmisroboti, mis hoolitseb mitu korda ööpäevas karja värske ninaesise eest“ selgitab Erika Pääbus.

“Meil siiras rõõm, et saame olla abiks Andre Farmi kasvuloos ja kogukonna arendamises. See, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti toidutootmise ettevõte kaasab kogukonda oma eduloosse ja kasutab selleks innovaatilisi digitaalseid lahendusi nagu NFT ilmestab hästi, kuidas Web3 toimib rohujuure tasandil ning aitab ettevõtteid” lisab Reimo Hammerberg.

Andre Farm on Eesti inimestele tuntuks saanud kvaliteetjuustude tootjana. Tartumaa ja Põlvamaa piiril Kambjas tegutsev ettevõte saab juustu valmistamiseks vajaliku piima enda piimakarjalt. Kokku kasvatab ettevõte ligemale kolmesajal hektaril umbes kahtesaja pealist lehmakarja, kellelt saab kuni 8500 kilogrammi piima lehma kohta aastas. Talu tänane peremees Aivar Alviste on Andre talus juba viienda põlvkonna esindaja.

Lisainfo:

Erika Pääbus, Andre Farmi perenaine
Tel 53049809; e-post: erika@andrefarm.ee
www.andrefarm.ee ; www.facebook.com/andrefarm

Reimo Hammerberg, Ignium tegevjuht ja asutaja
Tel 501 7632, e-post: reimo@ignium.io
https://ignium.io/

Parima talutoidu konkurss on avatud!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
14.06.2022.a

 

Parima talutoidu valimine toimub ka sel aastal. Talunikke oodatakse oma tooteid konkursile esitama juba alates tänasest. 

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab, et Parima talutoidu konkurss pakub head ülevaadet sellest, kui kvaliteetselt ja hästi osatakse Eestis toitu toota.

„Eelmine aasta üllatas mind osalevate toodete arvukus ning kõrge kvaliteet ehk kiitus tublidele osalejatele! Samuti oli mul äärmiselt hea meel näha Parima talutoidu võistlusel osalenud tooteid hiljem konkureerimas ka Eesti Parima Toiduaine konkursil – võib olla said osad julgustust just Talutoidu žürii positiivsest tagasisidest! On äärmiselt tore, kui meie tublid kodumaised tootjad saavad neile väärilist tunnustust – seega julgustan kõiki ka Parim talutoit 2022 konkursist osa võtma. See võimaldab tutvustada rohkem oma uusi põnevaid tooteid tarbijatele ning samuti saada asjalikku tagasisidet professionaalse žürii käest,“ ütleb žürii esimees toidutehnoloog Rain Kuldjärv.

Ka eelmise aasta Parima talutoidu konkursi võitja Külli Eller Piesta Kuusikaru talust soovitab talunikel oma kandidatuuri ülesse seadma. „Võitja potentsiaalvõib peituda hoopis mõnes põnevas tootes, mis seni pole veel laiema avalikkuseni jõudnud. Konkursi kaudu on kindlasti võimalik väärilist tähelepanu saada.“ Lisaks ütleb Külli, et konkursilt saadud tunnustus aitab toote turundusele ja müügile hästi kaasa. „Tänaseks on eelmise aasta Talutoidu konkursi võitja Piesta MUST läbimüüdud ning ootame pikisilmi uut mustasõstrasaaki, et sügisel, kui organism kõige rohkem tuge ja turgutust vajab, taas Eesti mahemarjadest valmistatud ja C-vitamiinist pakatavat jooki pakkuda,“ lisab ta.

2022. aasta Parim talutoit selgitatakse välja üheksas kategoorias. Kolmandat aastat järjest valitakse ka parim piirkonna toode. Kuna käesolev aasta onJärvamaamaitsete aasta, pööratakse just selle piirkonna toodangule erilist tähelepanu. Konkursile on võimalik registreerida kuni 8. juulini kasutades registreerimisvormi, mis avaneb siit (https://www.surveymonkey.com/r/GWSNMQ2). Parima talutoidu valimine toimub 28. juulil Academic Food Labis Tallinnas, kus tooteid hakkab hindama kuni 15-liikmeline hindamiskomisjon.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. Aastal, mil Eestimaa Talupidajate Keskliit soovis läbi konkursi tuua esile Eesti taludes toodetud põnevad tooted ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Lisaks on olnud konkursi eesmärgiks motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda veel põnevamaid tooteid tarbijatele. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

 

Kruuse: Euroopa Liit peab suutma tulevikus kriisidele paremini reageerida

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

 

Täna, 13. juunil toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõupidamine, kus üks keskne teema on turuolukord Euroopas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb keskenduda sellele, kuidas tulevikus kriisidele paremini reageerida. „Euroopa Liidu suur tugevus on ühine põllumajanduspoliitika ja selle riiklikud strateegiakavad – Eesti strateegiakava sai hiljuti valitsuselt heakskiidu. Läbi strateegiakavade on liikmesriikidel võimalus panustada toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. See aitab omakorda kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,” sõnas Kruuse.

Minister lisas, et Eesti peab jätkuvalt oluliseks ühise vaba turu toimimist, kus pole ekspordipiiranguid ega -keeldusid. „Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel.“

Euroopa Komisjon plaanib kohtumisel tutvustada teatist, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika ülevaadet ning 2023. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamise põhimõtteid. „Teatises välja toodud põhiprintsiibid on ühise kalanduspoliitikaga kooskõlas. Küll aga peab ühine kalanduspoliitika arvestama Läänemere eripäradega nii laevastiku kui ka kvootide puhul,” rõhutas Kruuse.

Komisjon on koostamas raportit Euroopa Liidu tervise- ja keskkonnanõuete kohaldamisest imporditud põllumajandus- ja toidutoodetele. Tänasel nõupidamisel antakse liikmesriikidele vaheülevaade raporti hetkeseisust. Komisjoni hinnangul on toidusüsteemide kestlikumaks muutmine globaalne teema ja tõhusaks üleminekuks ei saa Euroopa Liit teha seda üksi.

Ministri sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu püüdlusi edendada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele rahvusvahelisel tasandil. „Toetame Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret,” märkis Kruuse.

Kruuse: taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisele tuleb läheneda proportsionaalselt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Luxembourgis toimuval põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõupidamisel, kus tal on plaanis koos üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist koosneva grupiga juhtida tähelepanu taimekaitse säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele.

Eelnõu kohaselt tehakse liikmesriikidele õiguslikult siduvaks ambitsioonikad plaanid taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks, mis on fikseeritud strateegias „Talust taldrikule”.

„Kuigi strateegias „Talust taldrikule” seatud eesmärk on pikas plaanis hea, ei võeta määruse eelnõus arvesse liikmesriikide seni saavutatud tulemusi ega põllumajandusmaa hektari kohta kasutatud tegelikke koguseid. Selline lähenemine vähendab taimetervise seisukohalt vajalike taimekaitsetööde tegemise võimalusi ja seeläbi ka põllukultuuride saagikust, lisaks loob lõpptulemusena ebavõrdsed konkurentsitingimused,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul soovitakse samameelsete riikidega rõhutada eelnõu puhul proportsionaalsust ja tasakaalustatud lähenemist. „Eesti kasutab põllumajandusmaa hektari kohta Euroopa Liidu keskmisest juba märkimisväärselt vähem taimekaitsevahendeid. Eelnõus tuleb pöörata tähelepanu toidusüsteemide majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele, tagades sealjuures Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime. See on eriti aktuaalne praeguses muutunud olukorras maailma turgudel ja toiduga varustatuse küsimustes,” selgitas Kruuse.

13. juunil toimuval põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõupidamise päevakorras on veel teatis ühise kalanduspoliitika rakendamise seisu ja 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta, raport liidu tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamisest imporditavatele põllumajandustoodetele ning põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimeheks valiti Marko Gorban ja aseesimeheks Mait Klaassen

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuni 2022, Viljandi

 

10. juunil toimunud koosolekul valis MES nõukogu esimeheks Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri kantsleri ülesannetes Marko Gorbani ning nõukogu aseesimeheks Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni.

Eelmise nõukogu esimehe Andres Oopkaubi esimehe kohalt tagasiastumise avalduse rahuldas maaeluminister Urmas Kruuse mai lõpus. Sihtasutus tänab Andres Oopkaupi tehtud töö eest ja soovib temale kuuluvale põllumajandusettevõttele head vilja-aastat!

Sihtasutuse juhataja Meelis Annus: „ Uute nõukogu juhtide teadmised ja kogemused on märkimisväärsed ning aitavad kaasa sihtasutuse arendamisele. Soovin valitutele õnne ja tarkust vastutusrikaste ametikohustuste täitmisel!“

Nõukogu esimees Marko Gorban: „Maaelu Edendamise Sihtasutus on andnud olulise panuse maapiirkonna ettevõtluse toetamisse ja edendamisse. Viimaste aastate kriisid on näidanud, kui oluline on põllumajandus-, toiduainesektori ja maaettevõtjate jaoks usaldusväärne ja tugeva valdkondliku kompetentsiga partner, kes suudab kiirelt ja paindlikult aidata ettevõtjatel rahastamismurede korral lahendusi leida. Inimeste valmisolek ennast maapiirkonna ja maaettevõtlusega siduda on pärast COVID pandeemiat kasvanud ning siin on Maaelu Edendamise Sihtasutus pakkumas rahastamisel abikätt peredele, kellel maale elama asumine on piiratud rahastamisvõimaluste taha jäänud.“

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Põllumajandustootjad saavad 11,7 miljoni euro eest toetusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.06.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega kehtestatakse põllumajandussektorile erakorralise toetuse tingimused.

„Erakorraline toetus on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse on põllumajandussaaduste hinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad – toodangu müügist saadud tulu ei kata ilma toetusteta enam tootmiseks vajalikke kulusid,” märkis maaeluminister Urmas Kruuse. „Survet tootmissaaduste hinnatõusule aitab leevendada ka valitsuse otsus langetada erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär aasta lõpuni miinimumtasemele,” lisas minister.

Erakorralise toetuse eelarve on 11,7 mln eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 mln eurot. Määruse kohaselt toetatakse põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida on tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus; vutikasvatus.

Toetust saab taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

  • sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
  • piimatootmine 2,51 mln eurot;
  • lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
  • veiseliha tootmine 2 mln eurot;
  • kartuli-, maasika- ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
  • broileri-, munakana- ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Põllumajandus- ja Toiduamet kohtus ümarlauas loomakaitseorganisatsioonidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.06.2022

 

Loomade heaolu on valusa teemana ühiskonnas ikka ja jälle esile kerkinud ning igapäevaselt loomade heaoluga tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti  ning selle valdkonna organisatsioonide töölaual. Väärkoheldud loomade eest seisavad Eestis nii Põllumajandus- ja Toiduamet, kui ka loomakaitse seltsid, varjupaigad ja mittetulundusühingud. Oluline on tihendada omavahelist koostööd halvasti koheldud loomade heaolu tagamise nimel.

8.06.2022 toimus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt algatatud ümarlaud Eesti loomakaitseorganisatsioonidega eesmärgiga tutvustada PTA prioriteete, loomade heaoluga seonduvat töökorraldust, vihjete ja kaebuste menetlemise ning järelevalve korralduse põhimõtteid. Üheskoos otsiti organisatsioonide endi aga ka ameti vaheliste koostöövõimaluste parendamiskohti.

„Meie prioriteediks on loomade heaolu täna ja ka tulevikus. See prioriteedina kuhugi kaduda ei saa,“ ütles  Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi täie veendumusega ning lisas, et olenemata valdkondadest ja teemadest on PTA igapäevane tegutsemine s.h partnerite ja klientide suhtes, kantud meie väärtustest – professionaalsusest, toetusest ja avatusest.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on ametisse saabunud loomade heaolu puudutavate vihjete menetlemisel heaoluametnike igapäevatöös järjest suurenev roll. „Vihjete esitamist ei tasuks inimestel karta,“ ütles Sammel ja lisas, et parem on esitada vihje ja anda ametile võimalus seda kontrollida, kui jätta vihje esitamata ja riskida sellega, et kusagil on loom, kes kannatab. „Operatiivseks reageerimiseks on PTA jaoks tähtis, et saabuvad vihjed oleksid võimalikult täpsed,“ selgitas Sammel.

Triinu Priks Varjupaikade MTÜst ja Kristi Metsa Eestimaa Loomakaitse Liidust tõid esile lemmikloomaregistri teema ja väljendasid oma muret selle puudumise üle. „Lemmikloomaregister lahendaks kindlasti hulga probleeme,“ oli Priks veendunud.

Loomakaitseorganisatsioonide poolt toodi ümarlauas välja häid koostööettepanekuid. Leiti, et laiapõhjaline organisatsioonide ülene ühiskonnas teadlikkuse tõstmine loomade heaolu teemal oleks hädavajalik ning samal teemal võiks planeerida ka ühiseid koostöökohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega.

Toimima oleks vaja saada ka ööpäevaringne info- ja nõustamisliin, et kriitilistes olukordades oleks reageerimine operatiivne ja et loomi väärkohtlevad loomaomanikud tajuksid oma tegude tagajärgi ning vastutust looma ees, just need on loomakaitseorganisatsioonide ootused.

Kohtumisel anti tagasisidet vihjete menetlusprotsessi parendamiseks ning amet kinnitas, et on  alustatud valdkondlikku siseauditiga ja võimalike vajakajäämiste parendamistegevustega. Muuhulgas on amet pööranud suuremat tähelepanu ametike koolitamisele ja kompetentsiühtlustamisele järelevalve läbiviimisel.

Kohtumise lõppedes tõdesid kõik osapooled, et töötavad sama eesmärgi nimel. „Meie kõigi esmane eesmärk ja huvi on tagada halvasti koheldud ning hädas olevate loomade heaolu,“ ütles Kristi Metsa.

Priks avaldas lootust, et ehk liigub Eesti ühiskond PTA ja loomakaitseorganisatsioonide ühise pingutuse ning teavitustöö tulemusena sinnamaani, kus inimesed ei suhtuks (lemmik)looma, kui asja vaid kui elusasse hinge. Ennetus on kõikvõimalike riivete ära hoidmiseks olulisim.

Ümarlaual osalesid PTA, Varjupaikade MTÜ, Nähtamatud loomad MTÜ, Loomapäästegrupp MTÜ ja Eestimaa Loomakaitse Liit esindajad.

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust tõstetakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

Maaeluministeerium saatis täna, 9. juunil kooskõlastamisele eelnõu, millega tõstetakse noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetuse maksimaalset summat 40 000 eurolt 60 000 euroni.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruses muudatused, kuna märkimisväärselt on tõusnud erinevate sisendite hinnad. „Põllumajandusliku ettevõtlusega alustamine on kulukas ja praeguses majanduslikult keerulises olukorras on senisest veelgi tähtsam võimaldada noortel põllumajandustootjatel investeeringuid teha ning aidata neid põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel,“ selgitas minister.

Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtluse infopäev. „Kuna ettevõtlusega alustamine on riskantne ning eeldab raha olemasolu, siis on infopäev suunatud just sellele, et taotlejad oskaksid oma tegevusi paremini mõtestada ja rahalisi tegevusi planeerida. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab omakorda võimalust, et noored põllumajandustootjad jätkavad tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas ka edaspidi,” lisas Kruuse.

Ettevõtluse infopäevade toimumise ning registreerimise kohta saab teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse portaalist www.pikk.ee.

Toetust saavad taotleda 18–40-aastased mikro- või väikeettevõtjad, kes alustavad esimest korda põllumajandusliku tegevusega ning on läbinud ettevõtluse infopäeva. Toetust saab kasutada äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmisega või nende töötlemise arendamisega seotud tegevusteks.

Seni on toimunud kokku kuus taotlusvooru ning toetust on määratud 629 noorele põllumajandustootjale kogusummas 25 miljonit eurot. Selle aasta oktoobrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 4,1 miljoni euro.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Toidulisandites sisalduva monokoliini kasutamist piiratakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

 Alates 21. juunist on Eestis ja mujal Euroopa Liidus keelatud toidud, sealhulgas toidulisandid, mis sisaldavad 3 mg või enam punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliini. Enamasti kasutatakse seda ühendit toidulisandites.

Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangu kohaselt võib monakoliinide tarbimine koguses 10 mg päevas olla kahjulik inimese tervisele – eelkõige lihas- ja sidekoele ning maksale. Üksikjuhtudel võib kõrvaltoimeid esineda isegi 3 mg korral.

Tarbijale esitatakse edaspidi monakoliine sisaldava toote pakendi märgistusel soovitatav päevase tarbimise kogus ning hoiatus soovitatava päevase doosi ületamise eest.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi sõnul on muudatuse eesmärk kaitsta tarbijate tervist. „Müüa võib ainult sellist toitu, mis on ohutu. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, toimib kõrgetasemeline toiduohutuse tagamise süsteem, mille üks osa on teadusuuringud. Tänu nendele tuvastatakse võimalikke uusi riske inimese tervisele ning tehakse otsuseid inimese tervise kaitseks – nagu näiteks piirnormi kehtestamine monakoliinisisaldusele toidulisandites,” ütles Tammemägi.

Punane fermenteeritud riis saadakse riisi fermenteerimisel pärmseente, peamiselt Monascus purpureus’e abil. Selle tulemusena tekivad monakoliinid, mille hulgas on ülekaalus ühend monakoliin K. Monakoliine kasutatakse vere kolesteroolitaseme normaliseerimiseks.

1.juunil avaldatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2022/860 saab lugeda portaalis EUR-Lex. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnang on üleval ameti veebilehel. Määrus jõustub 21. juunil.