Kuu: juuni 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on alustanud Kilingi-Nõmme lehmalauta pidava omaniku suhtes menetlust ning omanik jääb kõrgendatud tähelepanu alla. Järelkontrolli minnakse juba täna kohapeale tegema.

 Kilingi-Nõmmel eramu juures lühikesse ketti aheldatud Pontu kohta PTA-le vihjet ei saadetud. Amet reageeris juhtumile samal päeval, kui Eestimaa Loomakaitse Liit sellest teavitas, kuid selleks ajaks oli loom juba kodunt ära viidud.

 Reet ja Ott Teearule kuuluvat lehmalauta kontrollis amet eelmisel aastal saabunud vihje alusel, mille tulemusena kõrvaldas loomaomanik puudused. „Käesoleval aastal kontrollisime farmi juuni alguses ning sellel hetkel probleemi ei ilmnenud,“ kommenteerib PTA Lääne regiooni juhataja Egon Palts, kelle sõnul on nimetatud farmi kontrollitud igal aastal. „Kuna sõnniku koristamine ei ole selles konkreetses farmis automaatne, on eriti oluline, et koristataks süsteemselt, vastasel juhul on virts kiire tekkima,“ märgib ta.

Palts julgustab lähedasi ja naabreid õnnetus seisus loomast teada andma. „Ka lähedastel ja naabritel tasub olla tähelepanelik ning võimalusel inimest toetada või paluda tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole,“ kommenteerib Palts, lisades, et looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse looma eest hoolitseda. „Siinkohal ei ole vahet, kas tegemist on lemmiklooma või karilooma võtmisega, mõlemal juhul peab see olema põhjalikult kaalutud,“ lisab ta.

PTA jaoks on loomade heaolu tagamine prioriteetne tegevus. „Et järelevalvet veelgi tõhustada, korraldame regulaarselt sisemiste protsesside ülevaatust ning teeme vajalikud korrektuurid,“ räägib Lääne regiooni juht. „Valmimisjärgus arengustrateegia seab meile kõrged eesmärgid kõigis vastutusvaldkondades, sh loomade heaolu tagamisel.“

PTA kontrollib loomade heaolu nii vihjete alusel kui planeeritult. Tõsisemate rikkumiste korral peab loomapidaja saama ka karistuse ning kuriteokahtluse ehk looma eriti julma kohtlemise korral edastab amet info Politsei- ja Piirivalveametile. Loomade heaolu tagamisel on oluline koostöö ka loomakaitseorganisatsioonide ja kohalike omavalitsustega.

Kui keegi märkab, et mõne looma heaolu ei pruugi olla tagatud, palub amet sellest teavitada, saates vihje vihje@pta.agri.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.06.2022

 

Valminud on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava eelnõu, mis on fondi eelarve kasutamise alus. Järgmisel perioodil toetatakse valdkonda ligi 140 miljoni euroga.

„Fondist Eestile eraldatava raha abil saame soodustada kalandussektori arengut, tõsta kohaliku kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu eelarvest on rakenduskavaks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastusena 41 739 026 eurot, millega kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava rakenduskava eelarve kogumaht 139 130 086 eurot.

Rakenduskava eesmärk on suunata Euroopa Liidu raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika elluviimisesse Eestis. Rakenduskava elluviimisega toetatakse ka „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkide täitmist. Rakenduskava elluviimine toetab kalanduses ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamist, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku.

 

Rakenduskava koostamisega alustati Maaeluministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. Dokumendi ettevalmistamiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid kalandus- ja merendusvaldkondadega seotud ministeeriumite, kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Rakenduskava eelnõuga saab tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel: www.agri.ee/emkvf-2021-2027.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.06.2022

 

Igal aastal teostab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks taimekaitsevahendite (edaspidi TKV) jääkide kontrolle ja toidu nõuetekohasust läbi terve toidukäitlemise ahela. Proovide võtmine kasvab aasta aastalt ning tulemusi kajastatakse iga-aastaselt valminud aruandes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallipi sõnul võeti toidus ja taimede söödavates osades leiduvate taimekaitsevahendite jääkide välja selgitamiseks 434 proovi, see teeb 34 proovi enam, kui aastal 2020 ja 50 proovi enam, kui aastal 2019.

PTA aruandest „Taimekaitsevahendite jäägid toidus 2021“ selgub, et nõuetele mittevastavaid proove, milles oli vähemalt ühe TKV jäägi kogus üle lubatud piirnormi või mahetoode, millest tuvastati TKV jääk, oli 2021. aastal 22 ehk 5% kõigist analüüsitud tava ja mahepõllumajanduslikest toodetest.

„Mahe päritoluga taimed ja nende saadused või nendest valmistatud tooted ei tohi sisaldada TKV jääke, kuna vastasel juhul pole tegemist mahetoiduga,“ rõhutas Kallip.

Kui PTA tuvastas tootes TKV jääke üle vastavale jäägile kehtestatud piirnomi, siis Kallipi sõnul järgnes sellele antud toidupartii turult eemaldamine ning selle toidu tootja või müüja suhtes algatati järelevalvemenetlus.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel (link: https://pta.agri.ee/saasteained#taimekaitsevahendite)

 

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti PTA toiduohutuse kontrolli raames ja taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.06.2022

 

Esmaspäeval, 13. juunil toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõupidamine, kus keskne teema oli turuolukord Euroopas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Liikmesriigid tõid murekohana välja jätkuvalt kõrged sisendihinnad – seda nii energia, sööda kui ka väetiste puhul. Täiendavaks riskiks on mõne piirkonna erakordsed ilmastikuolud.

Euroopa Komisjon lubas abimeetmena ette valmistada õigusliku ettepaneku 2023. aasta külvikorra ja ökoloogilise fookusega aladele kehtestatud nõuete erandi asjus. „Väga suurt muret tekitab globaalne toidujulgeolek. Komisjon lubas töötada aktiivselt solidaarsuskoridoridega, et leida lahendus Ukraina toidukaupade ja vilja väljaveoks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse juhtis kümne liikmesriigi nimel tähelepanu taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele. Euroopa Liidu tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides viitas, et paljud nimetatud elemendid on juba avaldatavas lõplikus versioonis olemas ning oma ettepaneku tegemisel võtab komisjon arvesse riikides saavutatud ajaloolisi edusamme, riiklike eripärasid ja erinevaid lähtepunkte.

Kalanduse ülevaates toodi välja rõõmustav uudis, et Euroopa Liidu kalapüük on üldjoontes muutunud kestlikumaks. „Pingutusi tuleb aga jätkata, sest ka meie enda koduse Läänemere kalavarud annavad jätkuvalt põhjust muretsemiseks. Seda paljuski kehvade keskkonnatingimuste tõttu, mille tagajärjel kannatavad lõpuks ka kalurid,“ märkis Kruuse.

Kõik Läänemere-äärsed liikmesriigid esitasid ühisavalduse, milles väljendati nördimust ja pahameelt Venemaa vastutustundetu püügikorralduse suhtes. „Venemaa eirab kalateadlaste soovitusi ja lubab oma laevadel edasi püüda neid liike, mille varud on kehvas seisus või suisa kokku kukkunud. Samal ajal on Euroopa Liidu kalurid juba mitu aastat järjest kohusetundlikult soovitusi järginud,“ lisas minister.

Kalandusteemade lõpetuseks kutsus komisjon liikmesriike üles kiiresti koostama oma uusi Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendusprogramme, et fondi rahade kasutuselevõtt venima ei jääks.

Muude punktide all andis komisjon ülevaate geograafilistest tähistest ning liidu tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamisest imporditavatele põllumajandustoodetele. Lisaks käsitleti sigade Aafrika katkuga seotud olukorda ning arutati edasisi samme selle leviku tõkestamiseks.

Maaeluministeerium
Pressiteade
14.06.2022

 

Keerulise toidujulgeoleku olukorra leevendamiseks võimaldab Euroopa Komisjon sel aastal rohestamise toetuse nõuetes erisusi. See laiendab toidu ja sööda tootmiseks kasutatavat põllumaad ning panustab seeläbi toidujulgeoleku ning varustuskindluse tagamisse.

Alates 2015. aastast tuleb ELi ühise põllumajanduspoliitika ühtse pindalatoetuse taotlemisel järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk rohestamise nõudeid. Rohestamise eesmärk on vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale, kasutades selleks keskkonnasäästlikke tegevusi, mis aitavad kaasa mulla ja vee kvaliteedi hoidmisele, elurikkuse paranemisele ning püsirohumaade säilimisele. Üheks rohestamise nõudeks on osal põllumaal tootmispiirangute rakendamine ehk ökoalad.

Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt on võimalik käesolevaks aastaks kehtestada ökoalana määratletud kesa suhtes kehtivate nõuete kohta erand.

„Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on riigisisene toidutootmine muutunud eriti oluliseks. Seepärast on oluline kasutada lubatud erandit ka Eestis, et toidutootmise võimalusi laiendada. Toidu ja sööda tootmiseks kasutatava põllumaa kogupinna laiendamine aitab kaasa toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.

Kui tavaolukorras peab bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse kaitsmiseks olema maa kuni taotlusaasta augustikuuni tootmisest kõrvale jäetud, siis erandina saab 2022. aastal tegeleda ökoalana määratletud kesal kogu taotlusaasta jooksul niitmise, karjatamise või põllumajanduskultuuri kasvatamisega ning lubatud on  kasutada taimekaitsevahendeid. Jätkuvalt jääb ökoalana määratletud kesal kehtima piirang, millega keelatakse kuni taotlusaasta 1. augustini hekseldamine.

Erand kehtib vaid ökoalana määratletud kesale ning ei laiene teistele aladele. Näiteks ei kehti erand lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine, kuid jätkuvalt kehtib taimekaitsevahendite kasutamise piirang.

Kui taotleja ei soovi ökoalana määratletud kesal lubatud erandit kasutada, peab ta täitma kõiki tavapäraseid ökoaladele kehtestatud nõudeid. Täpsem info on leitav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt, jaotusest „Abiks taotlejale“.

Pressiteade
14. juuni 2022

 

Digikari saab reaalsuseks täna kell 14.52. Kvaliteetjuustudega tuntuks saanud Andre Farm hakkab müüma didigilehmi, et muuta pärislehma elu paremaks.

Nii Eestis kui rahvusvaheliselt oma juustudega auhindu võitnud väiketootja arendab Eestis uudset NFT-karja, et kaasata seniseid ja tulevasi talu toetajaid, Andre juustu austajaid ning seeläbi muuta farmi tegevus keskkonnasõbralikumaks ning loomade toit ja toitmine kvaliteetsemaks.

„Oleme valiku ees, kas teeme investeeringu või ei vasta meie tegevus varsti keskkonnanõuetele ja peame oma tegevuse lõpetama. Väiketootjana investeering taristusse, mis otseselt ei loo müüki on rahaliselt väga keeruline. Lahendusi otsides kohtusime Igniumiga, kelle platvormi kaudu saab luua ja emiteerida digitaalseid väärtpabereid ehk NFT-sid. Meie puhul, siis DigiLehm. Inimene, ostes DigiLehma, toetab meie tegemisi, hakkab lehma pealt tulu saama toodete ja ühistegemiste kaudu. Meie teeme investeeringud, haldame kogukonda ehk digikarja, peame päriskarja ja valmistame toote“ avab Andre Farmi perenaine Erika Pääbus algatuse tagamaid.

Ingniumi tegevjuht ja kaasasutaja Reimo Hammerberg: „Web3 on tõstnud kogukonna loomise väärtuse tähelepanu keskpunkti. NFT projektid on missiooni ja jutuvestmise, kogukonna loomise ja seeläbi rahaliste vahendite hankimiseks ideaalne võimalus. Igniumi missioon on teha kapital kättesaadavaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele“.

DigiLehma müügiga kaasab Andre Farm raha, et ellu viia PRIA poolt teotava otsuse saanud projekt, mille raames ehitatakse kaasaegsed silohoidlad, täiendav lägahoidla, söötmisrobot ning soetatakse uus elektrigeneraator. Projekti kogumaksumus on pea 1,2milj eurot, millest 40% moodustab PRIA toetus.

„Filosoofilised ja praktilised muudatused farmis, mis me tegime juustu valmistamisega alustades on tinginud meie karja suurenemise. Looma tervis muutus paremaks, ta püsib kauem karjas. Nii on meie Mummukeste arv kasvanud 150 lüpsvalt loomalt 200-le. Seeläbi on kasvanud ka veidi noorloomade arv. See tähendab, et enam ei mahu läga talvel lägahoidlasse. Silohoidlad tagavad veelgi parema sööda kvaliteedi ning kindlasti olulised on siin ka keskkonna mõjud. Ja et kvaliteetne sööt kvaliteetsena loomadeni jõuaks paigaldame farmi söötmisroboti, mis hoolitseb mitu korda ööpäevas karja värske ninaesise eest“ selgitab Erika Pääbus.

“Meil siiras rõõm, et saame olla abiks Andre Farmi kasvuloos ja kogukonna arendamises. See, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti toidutootmise ettevõte kaasab kogukonda oma eduloosse ja kasutab selleks innovaatilisi digitaalseid lahendusi nagu NFT ilmestab hästi, kuidas Web3 toimib rohujuure tasandil ning aitab ettevõtteid” lisab Reimo Hammerberg.

Andre Farm on Eesti inimestele tuntuks saanud kvaliteetjuustude tootjana. Tartumaa ja Põlvamaa piiril Kambjas tegutsev ettevõte saab juustu valmistamiseks vajaliku piima enda piimakarjalt. Kokku kasvatab ettevõte ligemale kolmesajal hektaril umbes kahtesaja pealist lehmakarja, kellelt saab kuni 8500 kilogrammi piima lehma kohta aastas. Talu tänane peremees Aivar Alviste on Andre talus juba viienda põlvkonna esindaja.

Lisainfo:

Erika Pääbus, Andre Farmi perenaine
Tel 53049809; e-post: erika@andrefarm.ee
www.andrefarm.ee ; www.facebook.com/andrefarm

Reimo Hammerberg, Ignium tegevjuht ja asutaja
Tel 501 7632, e-post: reimo@ignium.io
https://ignium.io/

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

 

Täna, 13. juunil toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõupidamine, kus üks keskne teema on turuolukord Euroopas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb keskenduda sellele, kuidas tulevikus kriisidele paremini reageerida. „Euroopa Liidu suur tugevus on ühine põllumajanduspoliitika ja selle riiklikud strateegiakavad – Eesti strateegiakava sai hiljuti valitsuselt heakskiidu. Läbi strateegiakavade on liikmesriikidel võimalus panustada toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. See aitab omakorda kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,” sõnas Kruuse.

Minister lisas, et Eesti peab jätkuvalt oluliseks ühise vaba turu toimimist, kus pole ekspordipiiranguid ega -keeldusid. „Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel.“

Euroopa Komisjon plaanib kohtumisel tutvustada teatist, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika ülevaadet ning 2023. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamise põhimõtteid. „Teatises välja toodud põhiprintsiibid on ühise kalanduspoliitikaga kooskõlas. Küll aga peab ühine kalanduspoliitika arvestama Läänemere eripäradega nii laevastiku kui ka kvootide puhul,” rõhutas Kruuse.

Komisjon on koostamas raportit Euroopa Liidu tervise- ja keskkonnanõuete kohaldamisest imporditud põllumajandus- ja toidutoodetele. Tänasel nõupidamisel antakse liikmesriikidele vaheülevaade raporti hetkeseisust. Komisjoni hinnangul on toidusüsteemide kestlikumaks muutmine globaalne teema ja tõhusaks üleminekuks ei saa Euroopa Liit teha seda üksi.

Ministri sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu püüdlusi edendada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele rahvusvahelisel tasandil. „Toetame Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret,” märkis Kruuse.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Luxembourgis toimuval põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõupidamisel, kus tal on plaanis koos üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist koosneva grupiga juhtida tähelepanu taimekaitse säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele.

Eelnõu kohaselt tehakse liikmesriikidele õiguslikult siduvaks ambitsioonikad plaanid taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks, mis on fikseeritud strateegias „Talust taldrikule”.

„Kuigi strateegias „Talust taldrikule” seatud eesmärk on pikas plaanis hea, ei võeta määruse eelnõus arvesse liikmesriikide seni saavutatud tulemusi ega põllumajandusmaa hektari kohta kasutatud tegelikke koguseid. Selline lähenemine vähendab taimetervise seisukohalt vajalike taimekaitsetööde tegemise võimalusi ja seeläbi ka põllukultuuride saagikust, lisaks loob lõpptulemusena ebavõrdsed konkurentsitingimused,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul soovitakse samameelsete riikidega rõhutada eelnõu puhul proportsionaalsust ja tasakaalustatud lähenemist. „Eesti kasutab põllumajandusmaa hektari kohta Euroopa Liidu keskmisest juba märkimisväärselt vähem taimekaitsevahendeid. Eelnõus tuleb pöörata tähelepanu toidusüsteemide majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele, tagades sealjuures Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime. See on eriti aktuaalne praeguses muutunud olukorras maailma turgudel ja toiduga varustatuse küsimustes,” selgitas Kruuse.

13. juunil toimuval põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõupidamise päevakorras on veel teatis ühise kalanduspoliitika rakendamise seisu ja 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta, raport liidu tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamisest imporditavatele põllumajandustoodetele ning põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.