Valitsus kiitis heaks ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on valitsuse heakskiit oluliseks vahefinišiks ÜPP strateegiakava käivitamisel alates järgmisest aastast ning sellega antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning konkurentsivõimelise põllumajanduse ja elujõulise maapiirkonna saavutamisel. „Strateegiakava annab võimaluse valdkonna arengut senisest terviklikumalt planeerida ning see saab lähiaastatel olema peamine tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arengu toetamisel,“ ütles minister Kruuse.

Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP eesmärkide ning Eesti spetsiifiliste vajaduste vahel.  „Märkimisväärne osa strateegiakava eelarvest tuleb suunata keskkonna- ja kliimategevusteks ning samal ajal tuleb leida ka piisavalt raha põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ning seeläbi Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin väga hea tasakaalu leidnud,“ lausus Urmas Kruuse.

Strateegiakava raames rakendatakse kokku 55 toetusmeedet. Nende seas on erinevad põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnakavad. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, saaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Lisaks rakendatakse üldise maaettevõtluse arendamise toetusi, erinevaid pindala- ja loomapõhiseid keskkonnatoetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi.

Maaeluministeerium alustas koostöös kõigi asjakohaste majandus- ja sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava väljatöötamist 2019. aastal. Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli enam kui kolme aasta jooksul kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Strateegiakava esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2023. aasta esimeses pooles.

Ohutu toit tagab parema tervise

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE
07.06.2022

 

7.  juunil. tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva, kus on fookuses toidu kaudu levivad  haigused ja vajadusel õigeaegne reageerimine. Selleks, et jätkuvalt säilitada valmidus võimalikeks toidutekkelisteks haiguspuhanguteks, korraldati Eestis koostööõppus.

„Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on maailma rangeimad toiduohutuse standardid ja paigas järelevalvesüsteemid, tuleb Eestiski ette toidutekkelisi haigestumisi,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko.

Põllumajandus- ja Toiduamet teostab järelevalvet toidukäitlejate üle. „Siiski on oluline rõhutada, et toiduohutuse tagamine on ettevõtte ülesanne. Samuti tuleb oma kodus toitu valmistades olla hoolas. Vältimaks toidu saastumist tuleb jälgida hügieeninõudeid ja toitu piisavalt kuumutada. Oluline on ka toidu õigel temperatuuril säilitamine, sest soe ilm soosib  bakterite paljunemist,“ selgitas Jankovenko.

Eelmisel nädalal toimus Põllumajandus- ja Toiduametis Terviseameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööõppus, kus fookuses olid võimaliku toidutekkelise nakkushaiguspuhanguga seotud tegevused.

Soovitused toiduohutuse tagamiseks: 

  • Hoia puhtust. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Eralda valmistatud toit toorest. Hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid eraldi muudest toiduainetest. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid (nuge ja lõikelaudasid). Säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.
  • Küpseta põhjalikult. Küpseta toitu põhjalikult, eriti loomaliha, linnuliha, mune ja mereande. Kuumuta suppe ja ühepajatoite keemiseni, et jõuda kindlasti vähemalt temperatuurini. 70°C. Looma- ja linnuliha puhul vaata kindlasti, et leem oleks läbipaistev ja mitte roosakas. Et kindel olla, kasuta kraadiklaasi. Kuumuta toitu ka teistkordsel soojendamisel põhjalikult.
  • Säilita toitu ohutul temperatuuril. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Kasuta puhast vett ja värsket toitu. Kasuta puhast vett või töötle seda, et olla kindel selle puhtuses. Vali kasutamiseks ainult värskeid ja tervislikke toiduaineid. Vali ohutuse eesmärgil töödeldud toiduaineid, näiteks pastöriseeritud piim. Pese puu- ja juurvilju, eriti juhul, kui sööd neid toorelt. Ära tarvita toiduaineid, mis on ületanud aegumistähtaja.

2021 aastal maksti maaelu arengu toetusi 129 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
7.06.2022

 

7. juunil toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus kiideti heaks arengukava 2021. a seirearuanne.

Istungil tutvustati arengukava toetuste rakendamist ja saavutatud tulemusi. Praeguseks on toetust määratud 1,14 mld euro eest ja välja makstud 928 mln eurot ehk 71% kogu eelarvest. „2021. aastal maksti maaelu arengukava toetusi välja 129 miljoni euro eest. See on oluline panus nii põllumajanduse kui ka maaelu arengusse,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„2021. aastast lisandus arengukava algsele eelarvele 307 mln eurot Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üleminekuperioodi vahendeid. Selle najal saame jätkata maaelu arengu toetamist kuni aastani 2025. Oleme viimastel aastatel teinud maaelu arengukavas mitmeid olulisi muudatusi, mis aitavad põllumajandus- ja toiduainesektoril teha investeeringuid selleks, et paremini toime tulla sektori ees seisvate toidu varustuskindluse ja roheülemineku väljakutsetega,“ lisas Gorban.

Maaelu arengukava kaudu rakendatakse kokku 17 meedet põllumajanduse ja maaelu arendamiseks. 2021. aasta lõpuga on kõige rohkem väljamakseid tehtud meetmest „Investeeringud materiaalsesse varasse“, kust on välja makstud 204 mln eurot toetuste ja laenudena. Meetmest „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“ on toetust välja makstud 198 mln ning meetmest „Mahepõllumajandus“ 103 mln eurot.

Veel tutvustati istungil arengukava teavitustegevusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust arengukava kaudu makstavatest toetustest ja maaelust. 2021. aasta suurim üritus oli juba seitsmendat korda korraldatud avatud talude päev, kus oma uksed avas 299 talu ja põllumajandusettevõtet ja nendega käis tutvumas rekordilised 234 000 inimest. Samuti anti seirekomisjonile ülevaade 2021. aastal tehtud teadlikkuse uuringust. 2021. aasta olulisemad uuringud tehti ka põllumajanduskeskkonna ning toidutööstuste konkurentsivõime ja arenguperspektiivide kohta.

Taust

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Arengukava seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid.

Täna tähistatakse rahvusvahelist toiduohutuse päeva

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2022

 

Täna, 7. juunil tähistatakse rahvusvahelist toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on meie toiduohutuse olukord stabiilselt hea. „Eestis toodetakse ja töödeldakse toitu, järgides Euroopa Liidu nõudeid, mis on maailmas ühed rangematest. Meil on tugev järelevalvesüsteem ja teadusel tuginev riskide hindamine. Aga ka tarbijal on oma roll – valmistada ja säilitada toitu ohutult ning toituda tervislikult,” sõnas minister.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on koostanud 5 lihtsat toiduohutusega seotud soovitust, mida igaüks saab järgida: hoia puhtust, eralda valmistatud toit toorest, küpseta põhjalikult, säilita toitu ohutul temperatuuril ning kasuta puhast vett ja värsket toitu. Täpsemad juhised saab kätte Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Toiduohutuse päeva on ellu kutsunud ÜRO Peaassamblee ning kampaaniat korraldatakse neljandat aastat järjest.

Maaeluministeerium hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2022

 

Maaeluministeerium plaanib tänavu käivitada pilootprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu. Täna, 7. juunil saatis maaeluminister Urmas Kruuse asjakohase määruse eelnõu kooskõlastusringile.

„Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske – nii saavad lapsed juba noores eas kujundada häid toitumisharjumusi,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse projekti vajalikkust.

Praegu on Eestis ligikaudu 50 mahetoitu pakkuvat lasteasutust, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatud toorainest pärineb mahepõllumajandusest. Eesmärk on aasta lõpuks kahekordistada mahetoitu pakkuvate koolide hulka.

Ministri sõnul on projekt kasulik mitmel põhjusel. „See on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal,” lisas Kruuse.

Ettevõtmise jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 673 500 eurot lasteasutustele mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot mahetoidust huvitatute (koolipidajate, koolide ja köögipersonali) koolitamiseks.

Toetust saavad kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud.

Määrus jõustub eeldatavalt tänavu juunis. Toetust makstakse koolidele tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Alustatud on viljapuu-bakterpõletiku seirega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul levib viljapuu-bakterpõletik nakatunult taimelt tervele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. „Putukad ja linnud võivad samuti bakterit edasi kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise,“ kommenteerib Ilau.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks, sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samas tuvastada haiguskolded võimalikult varakult enne, kui kahjustaja on edasi levinud. „Viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollime põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal,“ sõnab Ilau, lisades, et erilist tähelepanu pööravad nad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. „Kõigis sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kolmel korral ning kord aastas võtame proovid viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks.“

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti sõnul tähendab kaitstava piirkonna staatus muu hulgas seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. „Ka Lätis ja Leedus on teatud piirkondades viljapuu-bakterpõletiku leide, täielikult vaba on sellest taimekahjustajast peale Eesti veel vaid Soome,“ märgib ta.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aasta suvel, nakatunud istikud hävitati ning kahel järgneval aastal korraldati kahjustaja leiukohtade läheduses seire, mille käigus viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud ning taas säilitati kaitstava piirkonna staatus.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

 

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandustootjad saavad erakorralist toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.06.2022

 

Maaeluminister esitas kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse põllumajandussektorile seoses tõusnud sisendihindade ja kehtestatud kaubanduspiirangutega ettenähtud erakorralise toetuse tingimused.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on erakorraline toetus vajalik eelkõige mõjude tõttu, mis on tekkinud seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse. „See mõjutab nii toidutootmist kui ka tarneahelaid, sealhulgas Eesti põllumajandustootjaid. Arvestades Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni tähtsust põllumajandussaaduste ja tootmissisendite globaalses kaubanduses, avaldab kriis suurt mõju teravilja, loomasööda, gaasi ja väetiste pakkumisele. Muu hulgas toob see kaasa energia- ja söödahindade edasise tõusu,” selgitas minister.

Maaeluministri hinnangul aitab sisendihindade tõusust tulenevat survet tootmissaaduste hinnatõusule leevendada ka see, et valitsus langetas erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära aasta lõpuni miinimumtasemele.

Toetuse eelarve on 11,7 mln eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 mln eurot. Eelnõu kohaselt toetatakse põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida on tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus ja vutikasvatus.

„Tutvustasime erakorralise toetuse esialgseid ettepanekuid ja jaotuspõhimõtteid põllumajandussektori esindajatele 18. mail toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil. Pärast arutelu täpsustasime toetuse tingimusi sektorite esindajate ettepanekute põhjal; samuti on riigiabi piirmääradest ja ettevõttepõhistest limiitidest tulenevalt mõnevõrra muutunud eelarve sektoritevaheline jaotus,“ sõnas Kruuse.

Eelnõu kohaselt saab toetust taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Määruse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Taust 

Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

  • sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
  • piimatootmine 2,51 mln eurot;
  • lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
  • veiseliha tootmine 2 mln eurot;
  • kartuli, maasika ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
  • broileri, munakana ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Põllumajandussaaduste hinnad on tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Eestis on 2022. aasta nelja kuu ja 2021. aasta augusti võrdluses sigade kokkuostuhind tõusnud 1,8%. Samal ajal on hind tõusnud söödaodral 49%, elektril 43%, piimal 31% ja rapsikoogil 53%.

Ka taimekasvatus on silmitsi sisendihindade kiire tõusuga ning väetiste pakkumise vähenemisega. Eesti väetisetarned sõltuvad Venemaa turust 67% ulatuses. Väetiste hinnatõus on seotud gaasihinnaga, mis 2022. aastal võrdluses 2021. aasta augustiga on tõusnud üle kahe korra. Väetiste hind on samal ajal kallinenud 1,5–4 korda. Lisaks on oluliselt kallinenud kütuse hind (2022. aasta nelja kuu võrdluses 2021. aasta augustiga 52%).

Erinevalt teistest sektoritest on teravilja- ja rapsikasvatuses kokkuostuhinnad tõusnud seni enam kui vajalike sisendite hinnad. Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle loomakasvatuse söödakuludesse. Väetiseid ostetakse kallima hinnaga vähem ning loomasöödas asendatakse kallimaid, energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda mõjutab taimekasvatuses saagikust ja loomakasvatuses loomade tootlikkust.

Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta tootmiseks vajalikke kulusid; näiteks aastatel 2019 kuni 2021 kokku oli põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3,043 miljardit eurot ning kulud (vahetarbimine; kulum; tööjõu-, intressi- ja rendikulu) kokku 3,402 miljardit eurot; seega toodangu väärtuse ja kogukulude suhe oli 0,89 ehk 11% kuludest olid toodangu väärtusega katmata. Praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb.

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas kategooria nõuetele mittevastava oliiviõli

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
1.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) üheks prioriteetseks valdkonnaks on oliiviõlide järelevalve. Plaaniliste kontrollide käigus kontrollitakse oliiviõlide märgistuse vastavust Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning võetakse proove vastavuskontrollide läbiviimiseks. Plaaniliste kontrollide eesmärgiks on hinnata toote vastavust märgistusel esitatud kategooriale.

„Selleks, et oliiviõli saaks turustada teatava kategooria all, peavad oliiviõli omadused vastama piirnormidele, mis on EL õigusaktidega vastavale kategooriale kehtestatud,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse peaspetsialist Ave Raie ning lisas selgituseks, et oliiviõli omadused jagunevad füüsikalis-keemilisteks omadusteks nagu näiteks happesus, peroksiidarv, rasvhapete sisaldus ja steroolne koostis) ja organoleptilisteks (meeltega tajutavateks omadusteks: nagu näiteks puuviljalisus ja organoleptiliste defektide puudumine).

Alates 2020. aastast on Eestist võetud oliiviõlide proovid hindamiseks Saksamaale saadetud. Seal analüüsib oliiviõlisid Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskomisjon.

Raie sõnul teostati aastatel 2020-2021 Eestis kokku 16 oliiviõlide vastavuskontrolli. „Neist seitsmel korral tuvastati ka kategooria nõuete rikkumist,“ meenutas Raie ja kinnitas, et PTA jätkab oliiviõli kontrollidega ka 2022. aastal.

2022. aasta märtsis ja aprillis kontrollis PTA Kreeka ja Itaalia päritoluga ekstra neitsioliiviõlisid. Ekstra neitsioliiviõli on oliiviõli kategoorias kõige kõrgemate kvaliteedinõuetega. Kontrollide käigus tuvastati üks kategooria nõuetele mittevastav oliiviõli. Oma organoleptiliste omaduste (maitse, lõhn, välimus) poolest osutus see neitsioliiviõli kategooriale vastavaks tooteks.

„Mittevastavaks osutunud partiist võeti proov ettevõtte laost. Jaemüüki selle partii tooted ei jõudnud,“ ütles Raie.

Raie sõnul hindavad ametnikud lisaks proovivõtule ka kõikide kategooriate oliiviõlide märgistusi ja reeglina vaadatakse üle kõik kaupluses olevad tooted.

„Amet jätkab oliivõlide kontrollidega ka edaspidi,“ kinnitas Raie.

Neitsioliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse – ekstra-neitsioliiviõliks, neitsioliiviõliks ja lambiõliks. „Lambiõli ei ole oma madalate kvaliteediomaduste tõttu mõeldud jaemüügis turustamiseks ja seda kasutatakse tööstuses,“ selgitas Raie.

Valminud on Eesti esimesed arukate külade strateegiad

Eesti Leader Liit
02.06.2022
PRESSITEADE

 

Eestis rakendatakse esmakordselt Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade lähenemist, mille tulemusena valmisid 24 aruka küla strateegiat. Strateegiad loodi koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames, kuhu on kaasatud lisaks Eesti LEADER tegevusrühmadele, riiklikele organisatsioonidele ning kohalikele külaarendajatele ka rahvusvahelised eksperdid ja Euroopa arukate külade eestvedajad.

Programmis osalenud külad ja piirkonnad asuvad erinevates Eestimaa paikades, mistõttu on igal kogukonnal oma nägu ja väljakutsed. Läbi arukate külade strateegiate leitakse kogukonda kaasates üles piirkonna tugevused ja pannakse need enda kasuks tööle. Programmis osaleva Navi küla aruka küla strateegiline eesmärk on luua avatud ja kestlik kogukond. „Soovime olla avatud nii erinevatele osalejatele kui uutele algatustele, väärtustades küla väärikat ajalugu, tuues kokku erinevaid osapooli, koostööpartnereid ja huvirühmi, et koos elu edasi edendada. Hetkel on Navi küla kavandatud aruka küla strateegia avatud aruteluks nii sotsiaalmeediakanalites, kui ka edastatud külaseltsi liikmetele ettepanekuteks,“ sõnab Navi Külaseltsi juhatuse liige Mai Timmi.

Läbi strateegiaprotsessi otsitakse piirkonna arenguks uuenduslikke ideid, et tõsta külade elukvaliteeti ja luua uusi väärtusi. Näiteks on Luunja vallal plaanis luua kogukonnaäpp, et koondada piirkonna oluline info ühele platvormile. Neeme küla sooviks on üles ehitada külakino, et läbi kultuuri ja filmikunsti külakogukonda ühendada. Otepää vallas kavandatakse läbi aruka küla strateegia viia läbi noorte ja kogukonna kaasamise projekti „Külaelu noorte abil TikTok ́i“ ning käivitamisel on üritustesari „Tule külla“.

Arukate külade arenguprogrammil on ka rahvusvaheline tasand. „Eesti arenguprogrammile on eeskujuks Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Smart Rural 21“, mille läbi on meie külad saanud tutvust teha põnevate ja leidlike külaelu arendavate lahendustega, olles samal ajal ka ise osalised tervet Euroopat hõlmavas võrgustikus. Antud projektis osaleb Eestist Virtsu alevik, kus on fookusesse võetud taastuv energia ja loomemajandus,“ lausub Tiina Ivask Arukate külade arenguprogrammi üks eestvedajatest. Euroopa arukate külade võrgustik (www.smartrural21.eu) on koondanud aruka küla häid praktikaid üle Euroopa, näiteks on Prantsusmaa Loches külas rajatud jäätmevaba mobiilne toidupood ja Taanis Torupis saavad kogukonna liikmed läbi „Tools & Talents“ veebiplatvormi laenata aiatööriistu või leida töötegijaid.

LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ eesmärk on pakkuda programmis osalevatele küladele ja piirkondadele tuge aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste teenuste rakendamiseks. Strateegia valmimise protsess hõlmas seminare ja koolitusi erinevatest valdkondadest, näiteks turism, vajaduspõhine transport, kogukonnateenused, visualiseerimine, strateegia loomine, kommunikatsioon ja kaasamine. Kuid olulisel kohal oli ka mentortugi, kogemuste vahetus läbi õppereisid ja omavaheline võrgustamine. Arenguprogrammi järgmiseks etapiks on piloottegevuste elluviimine, millele anti hoogu läbi märtsis toimunud Ideeteritaja seminari.

Rohkem infot arukate külade arenguprogrammist ja strateegiatest: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/arukate-kulade-arenguprogramm/

Taluliit kutsub kandideerima parima talu tiitlile

PRESSITEADE
01.06.2022.a.

 

Pea kolmekümne aastase traditsiooniga parimate talude valimise konkurss toimub ka tänavu. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 30. juunini. 

“Põllumajandus ei ole pelgalt piimatootmine või teraviljakasvatus. Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütleb Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisab Ats ning kutsub ülesse talupidajaid oma kandidatuure esitama. „Sellel aastal oleme seadnud konkursi fookusesse noored talupidajad. Julgustame väga noori talupidajaid üles seadma oma kandidatuuri. Konkursile võib esitada ka oma naabri või mõne muu talu, mis on avalduse täitjale silma paistnud. Oluline on, et tublid talupidajad ei jääks märkamata.“

Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus kutsub talunikke ülesse konkursil osalema. „Talupidamine on jäänud tänaseks pereettevõtluse vormiks, mis kannab majanduslikule eesmärgile lisaks ka kultuuripärandit. Konkursi käigus saame tunnustada tublimaid tegijaid ning tutvustada huvitavaid ja majanduslikult toimivaid lahendusi. Loodan, et see aitab tuua maale uusi ja särasilmseid inimesi ning kindlustada eesti rahva ja kultuuri säilimist meie kodumaal.“

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab  kuni 30. juunini ning kandideerimisavaldus on leitav siit: ESITA AVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ning seda valitakse tänavu juba 29. korda. Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ning auhinnafondi toetavad ka Postimees Maa Elu, Alexela, Kalev Spa hotell ja Veekeskus.

Lisainfo:  

Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit