PRIA alustas otsetoetuste väljamaksetega. Aasta suurimad toetusrahad jõuavad põllumeesteni jõuludeks

Pressiteade
7.12.2021

 

PRIA alustas 7. detsembril otsetoetuste väljamaksmist. Toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks. Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive sõnul on otsetoetuste taotlemine ja menetlemine käesoleval aastal laabunud sujuvalt. Nii põllumehed kui PRIA töötajad on hästi toime tulnud ka COVID-19 tingimustes. Hea meel on selle üle, et võrreldes eelmise aastaga on taotletud pindala taas suurenenud. Põllupidajate jaoks on kindlasti oluline, et suurenenud on enamuse otsetoetuste hektaripõhised ühikumäärad.

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 13 976 ja ÜPTd taotleti kokku üle 969 tuhandele hektarile, mis on üle 2000 hektari rohkem kui eelmisel aastal.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Lõplikud andmed makstud toetuste kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIAteenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Õliühing ja Talupidajate Keskliit: Valitsuse plaanitud erimärgistatud diislikütuse müügi reform võib kaasa tuua hinnatõusu ja probleemid kättesaadavusega.

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väljendasid juba käesoleva aasta mais maaeluministeeriumile saadetud arvamustes kartust, et väiketanklad võivad lõpetada EDK müügi ning sellest lähtuvalt võib märkimisväärselt väheneda EDK kättesaadavus tanklatest põllumajanduse ja kalandusega tegelevatele isikutele. Põllumeeste ühingute hinnangul ei ole kütuse kättesaadavuse halvenemine maapiirkondades aktsepteeritav. Samuti leiavad põllumeeste esindajad, et EDK väärkasutuse vähendamise kaudu saadud kokkuhoidu tuleks kasutada põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisisoodustuse suurendamiseks, sest Eestis maksustatakse põllumajanduskütust oluliselt kõrgemalt kui näiteks Lätis ja Leedus.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tutvustas maaeluminister Urmas Kuuse välja töötatud seaduseelnõud, mille eesmärgiks on vähendada erimärgistatud diislikütuse väärkasutust. Kuigi kütusemüüjate ja talunike esindusorganisatsioonid mõistavad igasuguse väärkasutuse tingimusteta hukka, on nad uue eelnõu suhtes kriitilised, kuna see võib kaasa tuua nii erimärgistatud diislikütuse (EDK) hinnatõusu tarbijale kui ka arvestatavalt väheneda selle kättesaadavust maapiirkondades.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing juht Mart Raamat selgitas, et kõigist võimalikest lahendustest valis riik sellise, mis seab just kütusemüüjatele suurema administratiivkohustuse. „Kui tankla soovib jätkata EDK müüki, siis tuleb teha kuni kuuekohaline investeering IT-süsteemide arendamiseks.“ Raamat nentis, et suure tõenäosusega tähendab see kõrgemaid hindasid põllumeestele ja kutselistele kaluritele. „Kahjuks on seda järjest rohkem meie kütuseturul näha, kus tarbija peab riigi põhjendamatud regulatsioonid omast taskust kinni maksma,“ sõnas Raamat.

Lähtudes Maksu- ja Tolliameti andmetest on erimärgistatud diislikütuse müük tanklatest 2021. aasta kolme esimese kvartali põhjal 29% madalam, kui mullu samal ajal. „Väiksematel maatanklatel tekib kindlasti küsimus, et kas juba praegu kõige väiksema müügimahuga toote müügi jätkamiseks on ikka mõistlik suurt investeeringut teha?“ Eesti Õliühingu tegevjuht märkis, et PRIA küsitlusele vastas tervelt 85% tanklapidajatest, et nemad ei ole valmis täiendavateks investeeringuteks. „Kardame küll, et EDK kättesaadavus võib reformi tõttu märgatavalt väheneda ja seda just piirkondades, kus kütust põllumeestele just kõige rohkem vaja oleks,“ nägi Raamat tulevikku tumedates toonides.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutas, et väärkasutuse vastu võitlus on oluline, kuid selleks on erinevaid meetodeid  ja valitud meetod ei tohiks halvendada erimärgistatud diiselkütuse kättesaadavust väiketalunikele. Kui suuremad põllumajandustootjad ostavad erimärgistatud diiselkütust reeglina hulgiostudena, siis väiketalunikud ostavad seda tanklatest. Uuele süsteemile üle minnes ei ole ilmselt paljud väiksemad tanklad võimelised lisainvesteeringuteks ja lõpetavad erimärgistatud diiselkütuse müügi. Lahenduseks võiks olla see, et riik aitab just väiksematel tanklatel vastavaid investeeringuid teha, selgitas Kerli Ats.

„Meie kindel seisukoht on see, et väiketalunikele peab säilima EDK kättesaadavus jaemüügis. Selleks tuleb leida riiklikud lahendused. Hind ei tohi ka kallineda. Põllumajanduses on paljud sisendihinnad viimasel ajal kasvanud, mis juba mõjutavad negatiivselt talunikke“ sõnas Ats.

Parima talu 2021 tiitli võitis Jõeääre talu Järvamaal


Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks Alpakafarm OÜ ning parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.

„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega abilisteta mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre peremees Urmas Laks.  

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Jõeääre talus peaauhinda üle andes, et peretalud on olulisel kohal maaelu edendamisel. „Kindlasti kõik konkursile esitatud talud on tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.

„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles Taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvedamisel on parimat talu valitud juba 28 aastat. Parimaid tunnustades soovib Taluliit juhtida tähelepanu talude olulisele rollile toidujulgeoleku tagamisel ning maaelu edendamisele.

Parima talu aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Alexela ja Maaleht.



Parim talu 2021 – Jõeääre talu

Jõeääre talu peavad Järvamaal peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud. Põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi peamiselt kahekesi, pojad käivad aeg-ajalt abiks. Peremees ja perenaine loodavad siiski, et üks poegadest võtab talu üle.

Talu sai  perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju nagu porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.



Uustla talu – Parim noortalunik 2021

Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja alla aastase pisipojaga.

Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veiseid, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.  Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas  valmis sel kevadel.

Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ei suuda väärindada, seega umbes pool läheb ühistule müügiks. Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Margit tegeleb peamisel on loomade ja juustuteoga, Siimu ampluaa on põllud, kõrvalmajas elav ema on noortel abiks.

 

Alpakafarm – Parim alternatiiv talu 2021

Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Kai Morten Ødegårdstuen ja Pärnust pärit Kaja Varmison ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, see mõte aga muutus kiiresti. Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais, tänaseks on talus kokku 140 looma,  keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega, kitsede, minilammaaste, Vallais’ mustnina lammaste, merisigade, küülikute ja väikese Benneti känguruga. 2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – põhiline külastajate liikumine toimubki nüüd endistel naabertalu aladel. Õuel on suur talupood, kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.



Viinamärdi talu – Parim tootmistalu 2021

Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013. aastal, kui Denis Pretto ja Annemari Polikarpus soetasid Tartumaale vana taluhäärberi. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega. 2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed seda tõugu lambad Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast.  Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist. Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid – jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu. Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

 Valitsus kiitis heaks erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.12.2021

 

 Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust (nn sinine diisel) alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega isikud.

„Põllumajandus- ja kalandussektoris võib kasutada erimärgistatud diislikütust, millele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiismäär. Kuna seda kütust on üsna lihtne osta, on viimase 20 aasta jooksul seda võimalust rohkelt kasutanud ka isikud, kes pole seotud põllumajanduse ega kalandusega,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu jääb riigil igal aastal saamata mitu miljonit eurot aktsiisitulu – Maksu- ja Tolliameti andmetel näiteks 2020. aastal 1,63 miljonit ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot.“

Ministri sõnul saavad seadusemuudatuse kohaselt eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse põllumajanduse ja kalandusega tegelevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa füüsiline isik, kes ei ole registreeritud ettevõtjana. Ostuõiguse annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kalanduses kasutatakse ostuõiguse kontrolliks kutselise kalapüügi registrites olevaid andmeid.

“Püüame hoida ostuõiguse andmise põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsana. Hinnanguliselt 98% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saab ostuõiguse automaatselt ja ise midagi tegema ei pea,“ lausus Urmas Kruuse. „Aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel. Kütuselimiite ostuõigusega isikule ei kehtestata.“

Maaeluminister lisas, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saavad ligemale 7700 põllumajandustootjat: „Näeme, et muudatuse tulemusena saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult ostuõigusega isikud, mistõttuväheneb senine ostjate arv 3–4 korda.“

Võrdluseks – 2020. aastal ostis eridiislit 20 800 isikut, kellest enam kui 15 000 puhul nägi Maksu- ja Tolliamet väärkasutuse riski. Viimastel aastatel on väärkasutuse riskiga isikud ostnud aastas kuni kuus miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust.

“Aastane aktsiisisoodustuse maht põllumajanduses on ligi 25 miljonit eurot – tegu on sektori jaoks olulise meetmega. Seda eriti praegu, kui muud sisendid on märgatavalt kallinenud,“ tõdes Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega kaasnevaid muudatusi erimärgistatud diislikütuse müügil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ja kütusemüüjatega eelneva kahe aasta jooksul. Ette tuleb valmistada veel vajalikud registriarendused.

Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023.

PRIA kinnitas 2021. aasta otsetoetuste ühikumäärad

Pressiteade
1.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1. detsembril kinnitas PRIA tänavu makstavate otsetoetuse ühikumäärad. Toetuste esimeste maksete tegemisega alustab PRIA järgmisel nädalal ja toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves üle 190 miljoni euro.

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

Ühtne pindalatoetus – 129,76 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 59,18 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 64,88 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 302,30 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 218,91 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 198,43 eurot/loom

Ute ja kitse otsetoetus – 17,43 eurot/loom

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Maaeluministeerium taotleb maksuametilt ja pankadelt vastutulekut raskustesse sattunud toidutootjatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.12.2021

1. kuni 7. detsembrini saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot. Lisaks taotles Maaeluministeerium nii Maksu- ja Tolliametilt kui ka pankadelt vastutulekut ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks.

„Läbisime erakorralise toetuse maksmisega seotud ettevalmistused võimalikult kiiresti ja saame täna taotlusvooru avades teha järgmise sammu suunamaks vajalik abi seakasvatajate ja piimatootjateni. Tegemist on sektoritega, mis on kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu praegu enim pihta saanud,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Samuti pöördusime Maksu- ja Tolliameti ning pankade poole palvega leidmaks lahendusi ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks, et vähendada COVID-19 puhangu mõju riigi toiduga isevarustatuse võimele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele.“

Maaeluministri sõnul edastati Maksu- ja Tolliametile palve peatada seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamine võimalusel tagasiulatuvalt selle aasta algusest. Lisaks palutakse kaaludes erinevaid võimalusi seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlgade ajatamisel ja intressi arvestamisel.

Pöördumises pankade poole näeb Maaeluministeerium võimalusi olukorrast väljatulekul erasektori kokkulepetes. „Sektori soov on leida võimalusi pangalaenude ajatamiseks, mida palusime pankadel võimaluste piires arvestada,“ tõdes Urmas Kruuse. „Erakorralise toetuse eraldamisega on riik andnud sõnumi, et toidu tootmise ja varustuskindluse näol on tegemist strateegilise valdkonnaga. Samas vajame kriisiolukordades kõigi osapoolte mõistvat suhtumist ja soovi lahendusi leida,“ lisas maaeluminister.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antava toetuse piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti hiljuti 290 000 euroni. Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Jõustuv veterinaarseadus ettevõtjatele suuri muudatusi kaasa ei too

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
1.12.2021

 1. detsembril jõustus uus veterinaarseadus, millega koondatakse ja ajakohastatakse senised loomatervise valdkonna õigusaktid ning viiakse need kooskõlla Euroopa Liidu loomatervise määruse nõuetega.

„Uue seaduse rakendumisega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muutused toob õigusakt siiski kaasa. Näiteks võimaldab uus seadus suuremat paindlikkust – edaspidi ei pea ettevõtjad ja loomapidajad taotlema enam tegevusluba, kui tegutsetakse Eesti siseturul,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegevusluba on mõnel juhul vajalik vaid kauplemisel Euroopa Liidu siseturul, kui loomi või saadusi viiakse Eestist välja või tuuakse Eestisse.”

Eelnõuga sätestatakse ka täpsed nõuded veterinaararstile tema teenuse osutamise üle peetava arvestuse ning esitatavate aruannete ja andmete kohta. Seni oli see kohustus sõnastatud veterinaarkorralduse seaduses, kuid väga üldsõnaliselt.

Loomapidajatele muutub individuaalselt identifitseerimata loomade puhul loomarühma suuruse või perede arvu muutumisest teavituse kord. Hobusepidajale lisandub nõue registreerida PRIA põllumajandusloomade registris hobuslase liikumine pidamiskohta ja sealt välja.

Veisepassi hakatakse väljastama ainult juhul, kui loomapidaja kavatseb ise või koostöös loomade riigist väljavedu korraldava isikuga veise riigist välja viia. Siseriiklikult liikuvate veiste jaoks enam veisepassi ei väljastata.

Loomapidaja peab edaspidi teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi ette juhul, kui hukatakse enda tarbeks üle 48 kuu vanune veis. Lammaste ja kitsede hukkamisest enam ette teavitama ei pea. Seeläbi väheneb koormus lamba- ja kitsekasvatajatele.

Jõustunud veterinaarseadus reguleerib veterinaararsti kutsetegevust, looma pidamist, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemist, looma ja kauba Eestisse toimetamist, loomadega kauplemist ja eksporti, lemmikloomade liikumist liikmesriikide vahel, loomataudi ennetamist ja tõrjet, veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalvet.

Lisainfot leiab Riigi Teatajast, Maaeluministeeriumi kodulehelt (ülevaade kevadel jõustunud ELi loomatervise määrusest) ja PRIA kodulehelt (loomade arvu esitamise kord ja veisepasside väljastamise kord).

Tänasest saavad piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust

Pressiteade
1.12.2021

 

Piima- ja sealihatootjad saavad 1.-7. detsembrini taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetustaotluste vastuvõtt toimub e-PRIAs.

 PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „COVID-19 puhangust tingitud pandeemia on ka piima- ja sealihatootjad pannud raskesse olukorda ja hea meel on tõdeda, et keerulisi tingimusi saab juba jaanuari lõpuks makstava toetuse abil leevendada. Oleme toetuse sihtgruppi kuuluvaid loomapidajaid toetuse tingimuste osas teavitanud ja usun, et kõik soovijad saavad koostöös PRIAga oma toetustaotlused sujuvalt ja tähtaegselt esitatud.“

Toetust saavad taotleda piimatootjad, kes pidasid 2021. aasta 30. septembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte piimatõugu lehma. Seakasvatuse eest saavad toetust taotleda tootjad, kes pidasid 2021. aasta 30. septembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte siga, kes tasusid Maksu- ja Tolliameti andmetel 2020. aastal tööjõukulusid ja kes ei ole Eesti Töötukassalt saanud sama abikõlbuliku kulu kohta hüvitist.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.