Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks Alpakafarm OÜ ning parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.


„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega abilisteta mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre peremees Urmas Laks.  

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Jõeääre talus peaauhinda üle andes, et peretalud on olulisel kohal maaelu edendamisel. „Kindlasti kõik konkursile esitatud talud on tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.

„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles Taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvedamisel on parimat talu valitud juba 28 aastat. Parimaid tunnustades soovib Taluliit juhtida tähelepanu talude olulisele rollile toidujulgeoleku tagamisel ning maaelu edendamisele.

Parima talu aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Alexela ja Maaleht.



Parim talu 2021 – Jõeääre talu

Jõeääre talu peavad Järvamaal peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud. Põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi peamiselt kahekesi, pojad käivad aeg-ajalt abiks. Peremees ja perenaine loodavad siiski, et üks poegadest võtab talu üle.

Talu sai  perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju nagu porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.



Uustla talu – Parim noortalunik 2021

Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja alla aastase pisipojaga.

Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veiseid, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.  Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas  valmis sel kevadel.

Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ei suuda väärindada, seega umbes pool läheb ühistule müügiks. Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Margit tegeleb peamisel on loomade ja juustuteoga, Siimu ampluaa on põllud, kõrvalmajas elav ema on noortel abiks.

 

Alpakafarm – Parim alternatiiv talu 2021

Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Kai Morten Ødegårdstuen ja Pärnust pärit Kaja Varmison ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, see mõte aga muutus kiiresti. Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais, tänaseks on talus kokku 140 looma,  keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega, kitsede, minilammaaste, Vallais’ mustnina lammaste, merisigade, küülikute ja väikese Benneti känguruga. 2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – põhiline külastajate liikumine toimubki nüüd endistel naabertalu aladel. Õuel on suur talupood, kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.



Viinamärdi talu – Parim tootmistalu 2021

Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013. aastal, kui Denis Pretto ja Annemari Polikarpus soetasid Tartumaale vana taluhäärberi. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega. 2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed seda tõugu lambad Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast.  Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist. Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid – jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu. Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

Soovitused lugemiseks