Talunikel on kops üle maksa: koguneme 25. augustil Toompeale

Euroopa Komisjon eraldas Eesti põllumajandusele 546 miljonit eurot, et tasandada aastakümneid kestnud toetuste mahajäämust EL keskmisest. Valitsus plaanib sellest suunata sihtotstarbeliselt põllumajandusse vaid 295 miljonit ja pool rahast suunata mujale.

Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas:
„Ligi 20 aastat on meie toetused olnud Euroopa Liidu keskmisest väiksemad ja lõpuks on määratud vahendid, et olukorda teiste liikmesriikidega võrdsustada. Me müüme ühisel turul, aga täiesti ebavõrdsetel alustel. Mis sõnumi annaks see Eesti talunikele ja kogu Eesti rahvale, kui meie enda valitsus otsustab selle raha, mis on mõeldud ebavõrdsuse vähendamiseks, hoopis mujale suunata?“

„Sisuliselt tähendab see, et valitsus seab muud teemad toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure, vaid puudutab kõiki Eesti inimesi. Eesti talunikud on aastaid töötanud miinusmärgiga, aga sealjuures on just nemad Eesti (toidu)julgeoleku alus. Seda asja me nii ei jäta, talunikel on kops üle maksa!“

📍 Kus: Toompea, Tallinn
🗓️ Millal: 25. august, vajadusel 27. augustini
ℹ️ Täpsed korralduslikud detailid (kellaajad, kogunemiskoht, ajakava) selgub lähipäevil

19. märtsil tulid oma meelsust näitama üle Eesti 689 traktorit, ootame teid põllumajanduse eest seisma ka nüüd!

Anna enda osalusest märku siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdmBChURZdIwphfa8DDf9i-mM1YzBiNPVtKdXcJURLHWbWv2Q/viewform?pli=1&pli=1

Foto: Sven Arbet / Delfi Meedia Fototiim

Seisukoht: köögiviljasektor vajab tuge, mitte lisabürokraatiat

Alates 1. juulist 2026 jõustub uus kord, mis määratleb mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piiri. Põllukultuuride puhul loetakse väikeseks koguseks saaki kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt. Katmikala piir on vaid 0,01 hektarit, see tähendab 100 ruutmeetri suurust kasvuhoonet.

Kellel kasvuhoone või väline kasvupind on sellest suurem, peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit ning astub regulaarse riskipõhise järelevalve alla, mis tähendab praktikas kontrolli iga 3-5 aasta tagant.

Toiduohutuse eesmärk on mõistetav. Küsimus on rakendamises.
Põllumajandustootja deklareerib igal aastal oma kasvupinnad PRIA-s, kultuur kultuuri kaupa, hektar hektari kaupa. Need andmed on riigil olemas.

  • Euroopa Liit võttis 2025. aasta detsembris vastu CAP Omnibus III (lihtsutamise) paketi, mille selge eesmärk on vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning lihtsustada kohapealset kontrolli. Euroopa Nõukogu on kutsunud liikmesriike üles võtma lihtsustamist prioriteedina ja kõrge ambitsiooniga.
  • Eesti valitsuse tasandil on regionaal- ja põllumajandusminister seadnud eesmärgiks vähendada halduskoormust ning muuta tegevused põllumajandusvaldkonnas tõhusamaks. Konkreetselt on lubatud, et põllumajandusettevõtete jaoks vähenevad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekontrollid. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku rakendada ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reeglit.

Nende lubaduste taustal lisatakse aedviljakasvatajatele uus teavituskohustus ja uus järelevalvesuhe. See ei ole kooskõlas ei Euroopa ega Eesti enda võetud suunaga.

Tootjaid, keda uus nõue puudutab on meil vähe, sest puuvilju ja marju suudame toota Eestis vaid 12% isevarustatusest ja köögivilju 38%. Eesmärk peaks olema neid numbreid tõsta, mitte vastupidi.

ETKL-i selge seisukoht on see, et kui eesmärk on ülevaade saada, tuleb kasutada andmeid, mis on juba kogutud. Põllumajandustootjate halduskoormus on tohutult suur ja iga lisasamm, millega kaasneb uus järelevalvesuhe, vajab väga selget põhjendust.

Timo Varblas
ETKL juhatuse liige

Liidrite kool: vaimse tervise juhtimine

Asukoht: Kolu Küla Köök, Harjumaa
Aeg: 01.07, 06.07 ja 08.07

Põllumajandussektori eripärad nagu pidev vastutus, suur koormus ja töö ning eraelu piiride hägustumine on põllumajandusjuhtidele ja -töötajatele suureks väljakutseks. Seetõttu on ärevus, stress, läbipõlemine ja teised vaimse tervise probleemid tuttavad valdkonna paljudele inimestele. 

Seetõttu on juhina järjest olulisem osata vaimset tervist märgata, ennetada ja teadlikult juhtida. Liidrite kooli vaimse tervise juhtimise programm annab praktilised tööriistad, et hoida nii enda kui ka oma meeskonna heaolu, vastupidavust ja tulemuslikkust. 

Programmi läbinud osaleja: 

  • oskab märgata vaimse tervise probleemide häbimärgistamist ning teab, kuidas seda vähendada;  
  • tunneb ära mõnele vaimse tervise probleemile viitava käitumise ja olulisi riskitegureid;  
  • kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi põhisamme;  
  • kasutab teadlikult mõnda vaimse tervise eneseabivõtet. 

REGISTREERMINE

Registreerimine on avatud kuni kohtade täitumiseni.
Koolitusele on oodatud nii alustavad kui ka tegutsevad põllumajandusjuhid ja -ettevõtjad. 
Vaimse tervise esmaabi koolituse läbimise eest väljastab Peaasjad MTÜ tõendi.


PROGRAMM

I päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 1. osa

1. juuli kell 9.30 -17.00
Koolitaja: Külli Mäe (Peaasi.ee) 

Külli on kogenud vaimse tervise koolitaja ja superviisor, kes toetab juhte ja meeskondi praktiliste, eluliste oskustega. Ta ühendab eripedagoogika, sotsiaaltöö ja psühholoogia teadmised, et aidata inimestel hoida vaimset vastupidavust ja tasakaalu igas vanuses. 

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervisest ja probleemidest. 
  • Häbimärgistamine, mõju ja vähendamine. 
  • Mis on vaimse tervise esmaabi? 
  • Vaimse tervise esmaabi tegevuskava kasutamine – 1 kuni 5 samm

_______________________________

II päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 2. osa

6. juuli kell 9.30 -17.00 

Käsitletavad teemad: 

  • Vaimse tervise esmaabi sammude meeldetuletus 
  • Praktika analüüs ja reflekteerimine  
  • Stress  
  • Trauma  
  • Ärevus ja ärevushäire
  • Depressioon  
  • Sõltuvushäired  
  • Enesehoid

_______________________________

III päev: vaimne tervis Eesti põllumajanduses

8. juulil kell 9.30 – 17.00

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervises põllumajanduses (ETKL juhatuse liige Timo Varblas)
  • Vaimse tervise teekaardi loomine ettevõtetes kasutamiseks  

Koosloomeprotsessi teekaardi valmimiseks viivad läbi Tartu Ülikooli muutuste juhtimise õppekava magistrandid Kelli Talving (OÜ Ahisilla taluaed), Gerli Laks (Papaver nõustamis- ja koolituskeskus), Eva Killar (Kliimaministeerium). 

 

Talunik, testi oma emotsionaalset enesetunnet, saa soovitusi ja panusta sektori ülevaatesse

Kutsume sind võtma hetke iseendale ja osalema emotsionaalse enesetunde testimises. Testi täitmine on anonüümne ning iga inimene saab privaatselt enda tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega vaimse tervise tugevdamiseks.

Testis osalemine on vabatahtlik ning tulemusi kasutatakse talupidajate vaimse tervise hetkeseisust ülevaate saamiseks. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ega ole seostatavad ühegi konkreetse inimesega. Küll aga võidakse tulemusi üldistatud kujul kasutada poliitikasoovituste tegemiseks, et tuua sektorisse vajalikke vaimse tervise tugisüsteeme ja tähelepanu.

Oluline teada:

  • Test koosneb 25 küsimusest ja selle täitmine võtab aega kuni 10 minutit.
  • Testi saab mugavalt täita ka nutitelefonis.
  • Vastata saab kuni 12. juunini.
  • Testi tulemused kirjeldavad hetkeseisu ega asenda professionaalset meditsiinilist või psühholoogilist nõustamist.

Vali vastamiseks sobiv keel ja alusta testi täitmist:

Eesti keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s
Vene keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=ru
Inglise keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=en

Aitäh, et panustad talupidajate heaolu kaardistamisse!

Väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmisse suunatakse 21 miljonit eurot

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suurendatakse väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Toetus annab väikepõllumajandusettevõtjatele võimaluse ajakohastada oma põhivara.

Minister Terras selgitas, et väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidusektori kestlikkuse ja toidu varustuskindluse seisukohalt võtmetähtsusega. „Väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringutoetusega aitame väiketootjatel ajakohastada põhivara ja võtta kasutusele tootmist tõhustavaid lahendusi, et nende konkurentsivõime kasvaks ning ettevõtlus maapiirkondades püsiks elujõulisena,“ rääkis minister.

Toetust saavad taotleda:

  • põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 10 000–250 000 eurot (või vastav tulu teisel eelnenud majandusaastal);
  • põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad, kelle puhul hinnatakse eraldi alustamise tingimusi ja äriplaani. Põllumajandusliku tegevusega alustavatel ettevõtjatel on kohustus enne taotluse esitamist läbida äriplaani koostamise infotund. Ettevõtlusalase infopäeva kohta leiab täpsemat infot aadressil www.pikk.ee.

Mida toetatakse?

Toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügieelseks ettevalmistamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks, materiaalse vara või mitmeaastaste taimede soetamiseks. Sellised ehitised on näiteks kasvuhooned, varjualused või laudad loomadele. Materiaalse vara alla kuuluvad näiteks masinad ja seadmed.  

Toetuse määr ja suurus

Toetust makstakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. Toetuse määr on üldjuhul kuni 85% abikõlblikest kuludest, minimaalne võimalik määr on 15%. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta eelarveperioodi lõpuni ehk kuni 2027. aastani on 100 000 eurot.

 Taotlemine

Taotlused esitatakse elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA teavitab taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikes teadaannetes ja oma veebilehel. Taotlusvoor on planeeritud juunikuusse.

Eelarve

Toetuse eelarve perioodiks 2023–2027 on kokku 21 miljonit eurot, millest 60% rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 40% Eesti riigieelarvest.

Määrusega „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise investeeringutoetus“ saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Euroopa Komisjon eraldab Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjatele 21,5 miljonit eurot ekstreemsete ilmastikuolude tõttu tekkinud kahju korvamiseks

ELi liikmesriigid kiitsid 30. märtsil heaks komisjoni ettepaneku eraldada ELi põllumajandusreservist 21,5 miljoni eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetuseks, kes kandsid 2025. aastal ebasoodsate ilmaolude tõttu arvestatavat kahju. Eesti saab 3,3 miljonit eurot, Bulgaaria 7,4 miljonit ning Ungarile 10,8 miljonit eurot. Neid summasid võivad liikmesriigid omakorda riiklikest vahenditest täiendada kuni 200% ulatuses.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna. Komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. Seepärast eraldame kolmele riigile täna kokku 21,5 miljonit eurot põllumajandustootjate toetamiseks. Investeerimine riskijuhtimisse ja kindlustusse on oluline, et tulla toime kliimamuutustest tingitud ja järjest sagenevate ekstreemsete ilmastikunähtustega.  Peame tegutsema kohe, et ehitada üles tulevik, kus äärmuslikud ilmaolud ei tähendaks automaatselt hävitatud saaki.“

Kogu 2025. aasta jooksul tekitasid  ekstreemsed ilmastikutingimused ja loodusõnnetused Bulgaaria, Eesti ja Ungari põllumajandustootjatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Eestis kahjustas kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne kasvuperiood selliseid põllukultuure nagu kevadnisu, oder, herned, rapsiseemned, kartul ning puu- ja köögivili. Bulgaariat räsisid juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni rängad põuaperioodid ja kuumalained, mille tõttu vähenes märkimisväärselt päevalille- ja maisitoodang. Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus juunist augustini paljusid põllukultuure, sh suhkrumaisi, melonisaaki, sorgot ja maisi.

Riiklikud ametiasutused peavad toetused välja maksma 30. septembriks 2026 ning tagama seejuures, et lõplikud abisaajad oleksid põllumajandustootjad. Samuti peavad Eesti, Bulgaaria ja Ungari teavitama komisjoni kriteeriumidest, mille alusel määratakse kindlaks üksiktoetuse andmine, meetme kavandatud mõju, maksete prognoos kuude kaupa ja riigi poolt antava lisatoetuse ulatus. Teatama peab ka meetmetest, mis on võetud konkurentsi moonutamise ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

Järgmised sammud

Kuna liikmesriigid kiitsid ettepaneku 30. märtsil heaks, võtab komisjon selle ametlikult vastu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist. Pärast seda saavad kolm liikmesriiki otsust viivitamata rakendama asuda.

Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023–2027 on igaks aastaks ette nähtud 450 miljoni euro suurune põllumajandusreserv, mis aitab toime tulla turuhäirete või tootmist või turustamist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.

Põllumehe Teataja veebruarikuu number on ilmunud!

Värskest Põllumehe Teataja diginumbrist saab lugeda põllumeeste vaimsest tervisest, uue ÜPP võimalustest väiketootjatele, konkurentsivõime suurendamise toetuse leevenenud tingimustest ja muust päevakajalisest. 

Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.

Klõpsa esikaanel ja loe lähemalt!
https://pollumeheteataja.ee/pollumehe-teataja-veebruar-2026/

 

Karukahjudest teatamise üleskutse

Karude arvukus on tõusuteel, kahjustuste maht üha kasvab ning kehtivad regulatsioonid ei võimalda arvukuse tõusule piire panna. Karude küttimise lubasid väljastatakse sel aastal vaid kahjustuskohtades, millest on ametlikult teada antud. 

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on 2025. aastal Eestis üle 1400 karu, mida on umbes 500 isendi võrra rohkem kui 2020. aastal. Ühes arvukuse tõusuga suurenevad ka karude tekitatud kahjustused põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele. Senine küttimismaht, u. 100 isendit aastas, ei ole suutnud arvukuse tõusu pidurdada ning käesoleval aastal on küttimismaht veelgi madalam, sest lubasid väljastatakse vaid kahjustuskohtades. Põllukultuuride valmimisega koos saabub aeg, mil ulukid, teiste hulgas ka karud, tulevad põldudelt otsima oma osa. Praegu kehtivad regulatsioonid ei tunnista karude tekitatud põllukahju hüvitamiskõlblikuks, mistõttu ei saa karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetamise ega isendit ennast nuhtlussisendina ning küttimislubasid väljastatakse vaid kahju olemasolul.

Veelgi süngem tagajärg karude arvukuse tõusuga on nende territooriumi laienemine inimasulasse, mis ühtlasi suurendab ka rüde ohtu inimesele. Kui mõned teised suured ulukid inimest nähes põgenevad, siis karu on enese kaitsmiseks valmis ründama. Seda näitavad mitmed juhtumid teistest riikidest.

Selleks, et määrata karude arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on esmatähtis kaardistada karude põhjustatud põllukahjud.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  (EPKK) ja Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) kutsuvad  oma liikmeid üles sisestama karude poolt sel aastal tekitatud kahjud JAHISe äppi. Oluline on märkida kahju asukoht, ulatus ning võimalusel lisada foto, mis kinnitaks, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

JAHISe äppi saab alla laadida nii Androidi kui ka iOS-i seadmetesse. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonna kaudu, kasutades riiklikku autentimisteenust (mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart).

Vaata veel:

Vaata, kuidas käib karu kahjustuse sisestamine JAHISe äpis

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda

Kui hanedest ja nende kahjustustest teada ei anta, pole edaspidine heidutusjaht kindel.

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda.

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, tänu millele on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba.

Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist.

Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf

Loe lisaks maaelu.ee

Põllumehe Teataja aprillikuu number

Põllumehe Teataja aprillikuu numbrist saab lugeda järgnevatel teemadel:

Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.

Aprillinumber oli jagamisel Maamessil.

põllumeheteataja.ee