MES-i põllumajandusmaa kaptalirendi meede on avatud, põllumeeste abistamiseks on vahendeid 20 miljonit eurot

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 5. juulil vastu otsuse, millega kinnitas põllumajandusmaa kapitalirendi meetme tingimused ning esmatootjad võivad alates tänasest, 10. juulist esitada taotlusi.

Põllumajandusmaa kapitalirent on finantsmeede, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel ning annab põllumajandusettevõtjale võimaluse müüa MES-ile oma põllumaa ning seejärel see MES-ilt rendilepinguga kasutusse võtta, ettevõtjale jääb kohustus maa müügi hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega.

„Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on aidata ettevõtjatel lahendada viimaste aastate keerulistes majandusoludes tekkinud raha puudujääki ehk likviidsusprobleemi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et MES-i põllumajandusmaa kapitalirenti kasutades säilib ettevõtjal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaks tal oma vara hiljem tagasi osta.

Kapitalirendi summa on 25 000 – 1 000 000 eurot, tähtaeg kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust), täpsed tingimused on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse veebilehel www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/pollumaa-kapitalirent.

Tänavu aprillikuus otsustas Vabariigi Valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. 20. juunil andis Vabariigi Valitsus regionaalministrile korralduse suunata 20 miljonit eurot taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse.

Seotud teade: https://www.mes.ee/uudised/valitsus-andis-volituse-suunata-20-miljonit-eurot-pollumajandusmaa-kapitalirendi-meetmesse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuli 2024

Valitsus andis volituse suunata 20 miljonit eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse 

Vabariigi Valitsus võttis täna vastu korralduse, millega antakse regionaalministrile volitus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme mahtu 20 miljoni euro võrra.

Tänavu aprillikuus otsustas valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. Tänane korraldus annab võimaluse suunata 20 miljonit taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse, andes ettevõtjatele võimaluse parandada oma käibevahendite seisu, et leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi.

Regionaalminister Piret Hartmani sõnul on nii nagu kogu Euroopas, ka Eesti põllumajandustootjad väga keerulises olukorras. „Põllumeeste sissetulekud on praeguses majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind ning riskid sisendite hindade ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud. Samuti on märkimisväärselt suurenenud ebastabiilsus tegevuste planeerimisel tulenevalt kriisidest ja Venemaa sõjast Ukraina vastu,“ kommenteerib Hartman.

Ta tõstab esile, et 2023. aasta oli põllumeestele finantsiliselt kõige keerulisem aasta pärast Euroopa Liiduga liitumist. „Meie jaoks on oluline tootjaid sellises olukorras aidata ning kapitalirent avab põllumeestele lisavõimalusi keeruline aeg üle elada. Põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeede aitab leevendada ettevõtjate rahalist seisu,“ lisab regionaalminister.

Põllumajandusmaa kapitalirendi meede töötab müügi-tagasirendi põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see sihtasutuselt taas rendilepinguga kasutusse võtta. Seejuures on ettevõtjal kohustus maa hiljem tagasi osta. Samas säilib tal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaksid tal oma vara tagasi ostmist.

Meetme avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus juulikuus oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20. juuni 2024

Riik suunab biometaani tootmise suurendamisse ligi 20 miljonit eurot

Regionaalminister Hartman allkirjastas biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse määruse.

Biometaani ehk kohaliku rohegaasi tootmine on Eestis vaatamata viimaste aastate heitlikule turuolukorrale kasvanud ja nüüd annab riik sellele investeeringutoega veelgi hoogu juurde. Biometaani tootmine on üks olulistest tegevustest, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris, aga ka teistes sektorites, kus biometaani kasutatakse.

“On väga oluline, et suudaksime järjest rohkem tootmist muuta ringmajandusel baseeruvaks: biogaasi tootmine taastuvatest ja kohalikest ressurssidest panustab nii keskkonnajalajälje vähendamisse kui energiajulgeolekusse. Biogaasi tootmisel tekib ka kääritusjääk ehk digestaat, mis panustab omakorda toidujulgeolekusse, kuna võimaldab väetada põld kohalikku päritolu mullarammuga,” ütles regionaalminister Piret Hartman.

Toetust antakse biometaani tootmisüksuse ehitamiseks või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks. Taotlusvooru eelarve on 19,6 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda põllu- ja metsamajandusega tegelevad või nendega seotud äriühingud ning maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 5 miljonit eurot. Vooru viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas alates 13. juunist 2024 kuni 23. augustini 2024 kell 17.

Taotlusvooru infopäev toimub 3. juulil kell 10 veebis. Täpsem info on leitav KIKi kodulehelt.

Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetuse andmise tingimused töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös KIKiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
29.05.2024

Taluliit kutsub üles ühinema maaomanike meeleavaldusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit  toetab Eesti Erametsaliidu algatust ja kutsub kõiki oma liikmeid osalema maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Meeleavalduse eesmärk:

  • Seista vastu maa- ja erametsaomanikele ebaõiglasele hüvitiste süsteemile ja uutele piirangutele.
  • Nõuda õiglast kompensatsiooni ja looduskaitse alla võetava metsa asendamist riigi majandusmetsaga.
  • Taotleda maatulundusmaa maamaksu tõusu piiramist aastas 10% piiresse.
  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Taluliit kutsub üles kõiki liikmeid ühinema meeleavaldusega, et tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse maaomanike mured ja nõudmised. Ürituse täpne info on leitav erametsaliit.ee/meeleavaldus/

Registreerumine:
Registreerimida üritusele saab registreerimislingi kaudu ja liit palub teavitada oma tulekust hiljemalt 22. mail, et saaksid korraldada vajaliku transpordi.

Lisaküsimuste korral võtke ühendust Kertu Kekk-Reinholdiga aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

Ootame koos Eesti Erametsaliiduga aktiivset osavõttu ja toetust, sest ainult üheskoos suudame end kuuldavaks teha ja oma õiguste eest seista!

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas ülevaate põllumajandusest, kalandusest, maaelust ja toiduainetetööstusest 2023. aastal

2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel nentis, et möödunud aasta oli põllumeeste jaoks raske ning riik pingutab selle nimel, et tootjaid aidata. „2022. aastal oli põllumajandussektori toodangu väärtus rekordiliselt kõrge, aga möödunud aastal langes see 20%. Oleme põllumajandusettevõtjatega tihedas dialoogis, et nende ettepanekute alusel vähendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduskoormust ning otsida võimalusi keerulisest olukorrast väljumiseks,“ selgitas Pärtel.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku u 317 miljonit eurot. Möödunud kuul otsustas valitsus suunata koroonakriisi mõjude leevendamise meetmest järele jäänud 20 miljonit eurot uuesti põllumeestele põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmeks.

Möödunud aastal küündis põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 1,3 miljardi euroni, mis oli 2022. aastaga võrreldes 20% vähem. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ilma toetusteta 28%, mis tähendab, et vaatamata toetustele ületasid kulud turutingimustes teenitavaid tulusid.

Teraviljakasvatusele avaldasid olulist mõju ilmastik ja põud, mis põhjustasid olulist saagikadu. Koristati 1,2 miljoni tonni suurune teraviljasaak, mis oli 21,5% väiksem eelnenud aasta saagist. Ka keskmine saagikus oli 20,6% väiksem kui aasta varem.

Lihasektori turuolukord oli 2023. aasta lihaliikide vaates erinev.  Aasta kokkuvõttes vähenes veiste, lammaste ja kitsede arv. Aasta alguses olid ilmastikuolud keerulised, mis mõjutasid kevadsuvist söötmist ja talveks sööda varumist. Lihatootmine vähenes teist aastat järjest. Liha kogutoodang vähenes üle 5%. Vaatamata heale hinnatasemele vähenes enim sealiha tootmine, mis moodustab 53% liha kogutoodangust. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Sektorid, millel läks mullu paremini, olid kalandus ja piimandus. Kala püüti 2023. aastal ligi 74 000 tonni, mis oli 2022. aastaga samas suurusjärgus. Piima kogutoodang kasvas hoolimata piimahinna langusest. Kasvu toetas mitme olulise tootmissisendi, nagu elekter, diisel, väetis  ja sööt, hinnalangus. 2023. aastal kasvas Eesti piima kogutoodang aastaga 5,4%. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis 2022. aasta tasemel. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6%.

Põllumajandussektori sissetulekuid mõjutas ka tarbijate ostujõu langus, kuna tooraine hinnatõusu pole võimalik täielikult toote hinda üle kanda. Neljaliikmelise perekonna nädalane toidukorv kallines Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel aastaga üle 20%.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi 2,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aastaga kahanes piima-, kalasektori ja teravilja ekspordikäive vastavalt 3%, 1% ja 25%; lihasektori ekspordiväärtus kasvas 16%.

Täismahus ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

 

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab sel aastal 20. mail

Mais alustab PRIA tavapäraselt pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu. Käesoleval aastal algab taotluste vastuvõtt 20. mail ning kestab 17. juunini.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul lähtuti taotluste vastuvõtu algusaja valikul sellest, et saaks toetuste taotlemisel arvestada Euroopa Komisjoni algatatud toetuste nõuete lihtsustamisega. „Lihtsustamiseks tuleb seadusandlusega muuta toetuste tingimusi ja nõudeid ning see toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste info- ja kontrollisüsteemi. Loodame, et nõuete lihtsustamisest saadav kasu kaalub taotlejatele üles selle, et toetustaotlusi hakatakse vastu võtma harjumuspärasest hiljem. Kindlasti oleme valmis taotlejaid igakülgselt toetama. Tavapäraselt on toetuste info leitav meie kodulehelt ning abi saab küsida, helistades meie infotelefonidel või pöördudes teenindusbüroodesse, mis on olemas igas maakonnas. Lisaks pakume 2024. aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejatele pilootteenusena taotluse täitmisel juhendamisteenust.“

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse juhendamist pakutakse 20. maist 12. juunini. Juhendamise aega on võimalik broneerida alates 1. maist meie kodulehe kaudu aadressil www.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Lisaks juhime tähelepanu, et 2024. aastast muutub toetuste taotlemise nõustamine läbi nõuandesüsteemi. Varem said pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlejad kasutada tasuta nõustamisteenust, mida pakkusid konsulendid. Edaspidi on see võimalik ainult teatud tingimustel – sihtgruppi kuuluvad alustavad ettevõtjad, kes saavad soodsamat nõustamisteenust kasutada selleks, et saada juhendamist e-PRIA kasutamisel. Ettevõtjad, kes sihtgruppi ei kuulu ning on varem nõustajate abiga toetusi taotlenud, saavad taotlusprotsessiga kursis olevatelt nõustajatelt endiselt abi, kuid osutatud nõustamisteenuse eest tuleb kliendil ise tasuda. Kõikide nõustajate kontaktid, kelle teenuse kasutamisel on võimalik kasutada nõuandeteenuse osutamise toetust ja tasuda nõustajale vaid määrusega ettenähtud omaosaluse maksumus, on leitavad e-PRIAs menüüpunktis „Nõuandeteenused“ ja METKi kodulehel.

Toetuste kohta saab infot küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu küsimustele saab vastused, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

Käesoleval aastal saab taotleda 25 erinevat pindala- ja maaelu arengu loomapõhist toetust ning nende maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 228 miljoni euro. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Taluliidu esindajad kohtusid PRIAga, et saada vastuseid liikmete poolt tõstatatud probleemküsimustele

Eile, 23. aprillil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja PRIA vaheline kohtumine, mille peamiseks eesmärgiks oli arutada Taluliidu liikmete poolt tõstatatud küsimusi ning leida lahendused esile kerkinud väljakutsetele. Kohtumise fookuses oli edasise koostöö tugevdamine, mis aitab toetada Eesti põllumajandust ja meie liikmete huve. Lepiti kokku, et koostöö edendamiseks toimuvad mõlema organisatsiooni teemakohtumised, kus arutatakse jooksvaid küsimusi ning vastatakse liikmete päringutele.

PRIA meeskond andis põhjaliku ülevaate möödunud aasta lõpus ilmnenud probleemidest ning tutvustas oma tegevuskava tulevaste protsesside parendamiseks. Kohtumisel keskenduti mitmele olulisele teemale, sealhulgas:

  • PRIA arengusuunad ja koostöövõimalused
  • Andmete efektiivne kasutamine Taluliidu kasuks
  • Aasta 2023/2024 otsetoetuste rakendamise strateegiad

Arutelu oli konstruktiivne, käsitledes põhjalikult Taluliiud liikmetelt saadud küsimusi ja tagasisidet, mille vastused edastame liikmetele kirjalikult.

Lisaküsimused kohtumise kohta palume esitada kerli@taluliit.ee

 

PRIA info: PRIA elektroonsest põlluraamatust ja e-PRIAs pindalatoetuste taotlemiseks põldude ning pärandniitude alade ettevalmistamisest

1. aprillist täienes e-PRIA põldude haldamise teenus põlluraamatuga seotud osaga.See annab põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA poolt tasuta pakutavas teenuses.

Selleks, et põldude haldamise teenuses põlluraamatu pidamise funktsionaalsust kasutada, peab olema PRIA klient. Teenus on kasutatav kõigile põllumajandustootjatele ning teenuse kasutamiseks ei pea olema toetuste taotleja. Põlluraamatu pidamise funktsionaalsuse leiab pindalatoetuste taotlejatele juba tuttavast e-PRIA rubriigist „Pindalateenused“ menüünupu „Põldude haldamine“ alt.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

PRIA elektroonse põlluraamatu võimalused

 Tegemist on aastaringselt kasutatava tasuta tööriistaga, mis võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde (sh pärandniidu alasid) ette planeerida. Teenuses saab lisada ja muuta põlde, hallata nende andmeid ning neid ka eksportida ja importida. Võimalik on sisestada 30 erinevat tegevust, nt külv, saagikoristus, väetamine, taimekaitsevahendid jm. Kasutamiseks on saadaval ka kõik PRIA kaardirakenduse tööriistad ning erinevad kaardikihid.

Kui varasemalt sai põldude haldamise teenuses oma põldusid hakata ette valmistama alles taotlusperioodi alguses, siis nüüd on võimalik uue hooaja põllud, kultuurid jms uueks aastaks ette planeerida juba sügisel või talvel ning muudatused ei mõjuta käimasolevat (taotlus)hooaega.

PRIA põldude haldamise teenuses on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Praegu saadavalolev põlluraamatu funktsionaalsus on võrreldes eratarkvaradega väiksem ning pakub võimaluse minimaalses mahus põlluraamatu pidamiseks. PRIA plaanib keerulisemaid lisafunktsionaalsusi arendada järk-järgult järgnevate aastate jooksul vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Siinkohal on kasutajate tagasiside väga vajalik ja oodatud. Kõik ettepanekud põlluraamatu teenuse parendamiseks palume saata e-posti aadressil maa@pria.ee.

Põllumajandustootjate ning nõustajate toetamiseks korraldame PRIA e-põlluraamatu kasutamise kohta veebiseminarid, millest esimene toimub Zoomis 7. mail algusega kell 10.30. Täpse info veebiseminaril osalemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

Põlde ja pärandniidu alasid saab pindalatoetuste taotlemiseks e-PRIAs ette valmistada

Seoses keerulise olukorraga põllumajanduses on Euroopa Komisjon algatanud pindala- ja loomapõhiste toetuste nõuete lihtsustamise, mille rakendamine on osaliselt planeeritud juba 2024. aastasse. Seadusandlusega muudetakse toetuste tingimusi ja nõudeid, mis toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste infosüsteeme ja kontrollisüsteemi. Nii hilises etapis tehtavate muudatuste tõttu on pindala- ja loomapõhiste ning maaelu arengu toetuste taotluste vastuvõtu perioodi algusaeg täpsustamisel. PRIA teeb kõik endast oleneva, et vastuvõtu saaks avada maikuus esimesel võimalusel, aga täpne vastuvõtu alguse kuupäev selgub pärast seadusandluse täpsustumist ja võimalike täienduste vajaduse ning tehnilise keerukuse selgumist. Täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.

Samas on hea meel öelda, et alates aprillist on võimalik e-PRIA põldude haldamise teenuses juba joonistada või muuta põldude piire. Edaspidi on põldude haldamise teenuse kõik funktsionaalsused kasutamiseks avatud aastaringselt.

Just nüüd on õige aeg hakata üle vaatama 2024. aasta pindalatoetuste taotlusele minevaid põlde ja pärandniidu alasid.

Mida tähele panna?

  • Kui pindalatoetusi on varasemalt taotletud, kuvab teenus kasutajale eelmise taotlusaasta põlde ja pärandniidu alasid. Taotlejal tuleb üle vaadata, kas sel aastal haritakse maid samades piirides ja millised on sel aastal kasvatatavad kultuurid. Vajadusel tuleb teha muudatused.
  • Toetusi saab taotleda vaid maadele, mille osas taotlejal on kehtiv kasutusõigus.
  • Pindalatoetuse taotlust veel esitada ei saa. Nagu eelnevalt sai viidatud, siis täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.
  • Kuna teenus jääb aastaringselt avatuks, siis peab arvestama, et kõik teenuses olevad kaardikihid ei pruugi olla veel uuendatud. Uuendamisel on näiteks rohumaade vanuse kiht. Seetõttu palume taotluse esitamisel kõik süsteemi teated ja info kindlasti üle vaadata.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes

17. aprillil kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Alates 18. aprillist  saavad kriisilaenu taotleda lisaks taimekasvatajatele ka teised põllumajandustoodete esmatootjad, kelle likviidsusprobleemid ei ole põhjustatud otseselt ilmastikuoludest. Samuti pikeneb laenutatotluste vastuvõtt ühe kuu võrra ehk 1. juuni asemel saab taotlusi esitada 1. juulini 2024.

„Meetme tingimuste muutmise eesmärk on võimaldada käibevahenditele ligipääsu lisaks taimekasvatajatele ka teistele põllumajanduse esmatootjatele, kelle käibevahendite puudus ei ole seotud ainult  ilmastikuoludega, vaid keerulise majanduskeskkonnaga, mille tõttu nad pangast ajutiselt laenu ei saa. Käibelaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse aeg kolm aastat,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Seoses sisuliste muudatustega muutus ka meetme nimi, milleks on nüüd “Ebasoodsate majandusolude kriisilaen”.

Laenu täpsemaid tingimusi saab lugeda veebilehelt https://www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/ebasoodsate-ilmastikuolude-kriisilaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest

Regionaa- ja Põllumajandusministeerium andis 16. aprillil pressiteate vahendusel teada, et Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest.

Järgenvalt oleme koostanud muudatuse kohta tänaseks olulise info põllumajandustootjatele:

  • Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid.
  • Kõige olulisem ettepanek on võimalus loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest, kui liikmesriik rakendab ökoala toetust. Eestis on selline toetus juba olemas, mistõttu on võimalik muudatus rakendada alates 2024. aastast. Toetuse taotlemine on põllumehedele vabatahtlik.
  • Muudatuste jõustumiseks on vajalik EL-i tasandi kokkulepe, mida oodatakse saavutatavat aprilli lõpus või mai alguses.
  • Vaatamata maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamisele, jätkuvad teised keskkonnaalased nõudednagu maastikuelementide säilitamine ja hekkide pügamise keeld.
  • OLULINE: Taotlusperioodi muudatused –  maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest loobumine toob kaasa ka taotlusperioodide ajalise nihke. PRIA avaldab täpsema info taotlusperioodi alguskuupäeva kohta 24. aprilliks. 2024. aasta taotlusperiood algab hiljemalt 20. mail ja kestab 15. juunini.

Li