Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis, 18.novembril Laitse Graniitvillas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2022.aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Kaido Kirst, parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Siim Arusalu Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Kolme eraldi korraldatud konkursi kõik kandidaadid on tunnustust väärt, tänan neid osalemise ja maamajandusse panustamise eest. Aunimetuse saanute näol on tegemist oma valdkonda pühendumusega suhtuvatesse inimestega, keda eeskujuks seada,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks. MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Lisatud fotol vasakult MESi juhatuse liige Meelis Annus, parim maamajanduseriala õpilane Siim Arusalu, parim maamajanduseriala õppejõud Rando Värnik, parim taimekasvataja Kaido Kirst, Maaeluminister Urmas Kruuse.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
18.11.2022 Viljandi

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

 

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2022

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega
Põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatakse erimärgistatud diislikütust, mida tohib seaduse järgi kasutada põllumajandustootmises kasutatavates masinates ning ka kutselisel kalapüügil. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiisimäär, mistõttu on läbi aastate seda ostnud ka isikud, kes pole seotud ei põllumajanduse ega kalandusega. Seadusemuudatuste kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).
Möödunud nädalal vastava rakendusmääruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ostuõiguse andmise eesmärk ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Samas tagab see samaaegselt erimärgistatud diislikütuse kättesaadavuse põllumajandus- ja kalandussektorile. „Maksu- ja Tolliameti andmetel oli väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht 2020. aastal 1,63 miljonit eurot ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Kui muudatuste jõustumisel ostavad tänased väärkasutuse riskiga isikud tavaaktsiisimääraga diislikütust, siis paraneb aktsiisilaekumine samuti mitme miljoni võrra,“ tõdes minister Kruuse.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõigus hakkab kehtima ainult põllumajanduse ja kutselise kalandusega tegelevatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), keda on hinnanguliselt kuni 8000. „Meie jaoks on nende toetamine ja nende huvide eest seismine väga oluline. Soodsam aktsiisimäär lisab nendes valdkondades tegutsevatele isikutele kindlustunnet ning aitab leevendada üldise hinnatõusu mõju,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Ostuõiguse saamine on põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsaks tehtud. Hinnanguliselt 99% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saavad ostuõiguse automaatselt. Selle kohta saavad ostuõigusega ettevõtjad novembrikuus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ka teavituse. Aktsiisisoodustus saadakse kütuse ostmise hetkel ning ostulimiite ei kehtestata.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguseid haldab PRIA. Kui põllumajandusega tegelev ettevõtja ei saa ostuõigust automaatselt ning ei ole sellekohast PRIA teavitust saanud, siis on võimalik seda alates 15. novembrist 2022 e-PRIA-s taotleda.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Täpsemalt muudatustest annab PRIA infot novembri esimesel nädalal enda infokirjas ja koduleheküljel.

Maaeluministeerium soovib ühtlasi tänada erimärgistatud diislikütuse müüjaid ning Eesti Õliühingut meeldiva koostöö eest!

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

Pressiteade
14. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

e-PRIAs algas täna, 14. septembril toiduainetööstustele mõeldud energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 28. septembrini.

Toetuse eesmärgiks on toetada toidu- ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda  energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

PRIA arengutoetuste osakonna juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Praegune olukord energiaturul ning kiiresti tõusnud elektri ja maagaasi hinnad on pannud toiduainetööstuse ettevõtted raskesse olukorda. Püsivalt kõrged energiahinnad suurendavad ettevõtete tootmiskulusid ning kahjustavad konkurentsivõimet. Kulude suurenemine võib ohtu seada ettevõtete tegevuse jätkamise ja sellel on omakorda mõju tööhõivele ning riigi toidujulgeolekule. Selleks, et tagada tootmiseks vajalik energiaga varustatus, tuleb ettevõtetel üle vaadata tootmises kasutatavad energiaallikad ning vajadusel teha uusi investeeringuid. Avanenud investeeringutoetuse taotlusvoor annab selleks võimaluse.“

Toetus on mõeldud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele või suurettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine, aga ka tunnustatud tootjaorganisatsioonidele või tunnustatud tootjarühmadele, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

Toetuse maksimaalne määr on mikro- või väikeettevõtjatel kuni 40%, keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ning suurettevõtjatel kuni 20% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused toetuse määramise kohta hiljemalt 31.12.2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

●  Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

●  Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

●  Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

●  Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

●  Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

●  Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

●  Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

●  Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist – 6. juulini!

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist  – 6. juulini!

Pärast 6. juulit taotlusi esitada ei saa.

Erakorraline toetus jaguneb kaheks: kohandamistoetus ja riigiabi. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust. Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögiviljataime- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele või juriidilistele isikutele.

Palun tutvuge kindlasti toetuse saamise tingimustega PRIA kodulehel Toetused menüü all Põllud ja metsandus lehel Erakorraline toetus põllumajandussektorile 2022.

Põllumajandussektori erakorralist toetust saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA kaudu. e-PRIAssesisenemiseks on teil vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega või Mobiil-IDd. Siseneda saab ka TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) teenuse kaudu, kus lisavõimalusena saab sisse logida kasutades Smart-IDd.

Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, leiab portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Pärast e-PRIAsse sisselogimist valige, keda Te soovite edasistes toimingutes esindada.
Toetuse taotluse leiate e-PRIA avalehelt teenuses “Taotlemine” nupu “Esita toetustaotlus” alt. Avanevast rippmenüüst tuleb valida “Erakorraline toetus põllumajandussektorile”. Seejärel saate alustada toetustaotluse esitamist.

Kui Teie andmed PRIA kliendiregistris on muutunud, palume need üle vaadata, kasutades e-PRIAteenust “Kliendi andmed”. Kui Teie andmed vajavad e-PRIAsse sisse logimise järgselt kinnitust, palume kindlasti kinnitada andmete õigsust.

Volituste andmine kõigi e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub e-PRIA teenuses “Esindusõigused ja volitused”. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka PRIA poolt välja töötatud soovituslikul vormil “Volikiri asjaajamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga”. Kui soovitakse anda piirangutega volitus, siis tuleb täita lisaks ka “Volikirja vormi lisa 1. Osaliste ehk piirangutega volituste andmine”. Volikirja vormid ja lisainfo leiate kodulehelt Registrite menüü all asuvalt lehelt Esindusõigused ja volitused.

Euroopa Komisjon andis loa põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.06.2022

 

Eesti esitas 3. juunil Euroopa Komisjonile taotluse toetada riigiabi ajutise kriisiraamistiku alusel veiseliha-, linnukasvatus- ja aiandussektorit ning komisjon kiitis taotluse täna heaks. Riigiabina antava toetuse eelarve on 3,9 mln eurot.

Riigiabi ajutine raamistik näeb ette toetuse maksmise võimaluse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, keda on mõjutanud Venemaale Ukraina-vastase sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed.

„Maaeluministeerium seisab selle eest, et meie toidujulgeolek oleks tagatud. Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mis on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Komisjoni otsusega on viimased formaalsused erakorralise toetuse maksmiseks läbitud ja saame lähiajal hakata toetuse taotlusi vastu võtma,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mille eelarve kokku on 11,7 mln eurot. Asjakohase määruse allkirjastas maaeluminister 10. juunil. Määruse kohaselt saab taotleda toetust põllumajandusliku esmatootmise tegevusvaldkondades, mida tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam on mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus; vutikasvatus.

Toetust saab taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.