Põllumajanduse kogutoodangu väärtust hoidsid tänavu langemast suurenenud tootmismahud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.12.2020

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra väiksem võrreldes mulluse näitajaga – nii selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste ning lahutamatute kõrvaltegevuste väärtus 10%.

 

„Põllumajanduse kogutoodangu väärtus on endiselt suur tänu väga heale teraviljasaagile ja tootjate initsiatiivile hinnalangust kompenseerida mahtude suurendamisega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. „2020. aasta esialgsetes tulemustes ei kajastu veel kevadel alanud langus tootjahindades, mis ka aasta teisel poolel püsivad mõnes tootmissuunas tootmiskuludest  madalalamal tasemel. Ette ei ole näha turuolukorra kiiret paranemist, mistõttu sellise olukorra kestmine avaldab tugevat survet tootjate sissetulekutele lähitulevikus.“

 

Teraviljade kasvamisele kriis negatiivset mõju ei avaldanud, ilm aga oli 2020. aastal soodne; põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus on läinud turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ja rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hinnad väga madalal tasemel. Nii  väheneb taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus eeldatavalt 7%.

 

Piima aastaseks toodanguks hindame esialgsetel andmetel 849 000 tonni. Eeldame kodulindude, sigade, lammaste ja kitsede arvu suurenemist võrdluses aasta algusega, kuid veiste arvu väikest langust. Loomakasvatuses on olnud tugev hinnalangus alates teisest kvartalist, kuid tootmismahud on suurenenud, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtus vaid 1% väiksemaks kui 2019. aastal. Samas on näha keerulise turuolukorra jätkumist ja kiiret taastumist oodata ei ole.

 

„Oluline osa 2021. aasta esimeses pooles põllumajandussektorile suunatavast 12 miljoni euro suurusest toetusest on mõeldud peamiselt loomakasvatuses keerulise turuolukorraga toimetulekuks,“ nentis Arvo Aller.

 

Toodangu tootmisega seonduvate kulude kasv ei ole märkimisväärne, v.a tööjõukulu, mille suurenemiseks hindame umbes 5%. Tootmissisenditele tehtavad kulutused jäävad esialgse hinnangu alusel 2019. aasta tasemele, kuid brutolisandväärtusena jääb tootjatele arenduse, maa ja tööjõuga seonduvateks kuludeks alla kolmandiku ehk 27% toodangu väärtusest. Esialgse hinnangu järgi jääb tööjõudu põllumajanduses vähemaks umbes 6%. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 2020. aastal ligemale 234 miljonit eurot.

 

Rohkem informatsiooni: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Põllumajandustoetused, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, kajastuvad netolisandväärtuses faktorhinnas. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

PRIA kinnitas 2020. aasta otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2020

 

Täna, 30. novembril kinnitas PRIA kuue tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused makstakse välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves 169 miljonit eurot.

 

Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal.

 

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

 

Ühtne pindalatoetus – 114,95 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 52,65 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 57,47 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 276,98 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 201,24 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 245,58 eurot/loom

 

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 2,6 miljonit eurot:

 

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4,22 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 5,20 eurot/ühiku kohta

 

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

 

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

 

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

 

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

 

Parim mahetootja on mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.11.2020

 

Mahekonkursside parimad on selgunud. Selle aasta parim mahetootja on Harro Rannametsa mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ. Aasta parim mahetoit on Eco Flora OÜ päikesekuivatatud tomatid oliiviõlis ja parim mahejook Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook.

„Parima mahetootja konkursi esikolmiku ettevõtted on küll väga erineva profiiliga, kuid nad kõik paistsid silma väga hästi läbimõeldud, oma võimekusest ja kohalikest oludest lähtuva optimaalse tootmissüsteemiga,“ ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

„Tänane tunnustus aitab esile tõsta nii konkreetseid tootjaid ja tooteid kui ka mahetootmist tervikuna. Sestap tänan kõiki mahetootjaid, kes on andnud oma panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu mahepõllumajanduse aastakonverentsil.

Parima mahetootja konkursi võitnud Harro Rannamets ettevõttest Ehe Mesi OÜ on Eesti suurim mahemesinik, kelle 400 mesitaru asuvad peamiselt Pandivere kõrgustiku looduslikel korjealadel.

„Tunne on loomulikult ülev. Võit on suur tunnustus kogu meie meeskonnale ja tegelikult ka kogu mesindussektorile tervikuna. Tulevikku vaadates näeme, et tuleb arenda tootmist ja teha investeeringuid. Samas laiemalt mõeldes on vaja arendada turgu, et müük saavutaks stabiilsuse ja kasvaks – selle pealt saaks ka teistele mesinikele signaali anda, et on mõtet mahedalt toota küll, turustuskanal on olemas,“ sõnas Harro Rannamets.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu tiitli sai Eco Flora toodetud kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis. Tootes kasutatav mahetooraine kasvatatakse peamiselt talus kohapeal. Parimaks mahejoogiks valiti Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook, mis sobib hästi pidulikul puhul mekkimiseks. Ka selle toote puhul on kõik tasakaalus ja viimistletud – nii maitse kui ka pakend.

Fotod parimate mahetootjate ja –toodete valimisest: https://cloud.agri.ee/s/aT2fyz59TZBkCFT

 

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2020

I koht – Ehe Mesi OÜ, Harro Rannamets, Lääne-Virumaa

II koht – Lalluka OÜ, Kuldar Kuld, Jõgevamaa

III koht – Kolotsi Talu OÜ, Merle ja Mart Leibur, Võrumaa

Parim mahetoit 2020

I koht – Eco Flora OÜ kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis

II koht – Kolotsi Talu OÜ Kolotsi valgehallitusjuust kitse- ja lehmapiimast

III koht – Koplimäe Mahe Talu OÜ maherukki-šokolaadiküpsised

Parim mahejook 2020

I koht – Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook

II koht – Jaanihanso OÜ Cassis mustasõstravahuvein 2018

III koht – Mahe Eeriksaare OÜ ürditee Rahu Vägi

Eriauhinnad

Eriauhind pastöriseeritud mahepiima turule toomise ja keskkonnasäästliku pakendi eest – Saaremaa Piimatööstus AS, mahetäispiim

Eriauhind parimal moel tasakaalus maitsega teeseenejoogi eest – Gut Feeling OÜ, Mjuk klassikaline mahe-kombucha

Eriauhind maitsva lastetoidu eest, mis võidab populaarsust ka täiskasvanute hulgas – Salvest AS, Muuti ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder

Konkursist

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheteistkümnendat korda.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

PMK: Eesti põllumajanduse konsulendid on tasemel!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
27.11.2020

25. novembril anti Eestis teistkordselt välja põllumajanduse konsulendi kõrgema taseme kutsetunnistus. Loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg sai 7. taseme kutsetunnistuse veisekasvatuse valdkonnas ja sellel suvel omistati 7. taseme taimekasvatuse konsulendi kutse Lilia Kullile.

„Konsulendi kutseoskusi peab vähemalt iga viie aasta tagant hindamiskomisjoni eest taastõendama, seekord taotlesin aste kõrgemat kvalifikatsiooni,“ on Marika Oeselg oma tööalase eduga rahul. „Konsulendi 7. taseme kutsetunnistuse taotlemise protsess ei olnud kerge, aga võimaldas endale oma arengut tõestada! Tulemus annab kindlust juurde nõustamistöö tegemisel.“

Marika Oeselg on loomakasvatuse konsulent alates 1994. aastat ja loomakasvatuse kutseõpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis aastast 1999. Marika Oeselg valiti 2019. aastal Aasta konsulendiks.

„Soovin, et kliendid oleks minuga rahul ja nende nimel on oluline ka ennast arendada,“ räägib taimekasvatuse konsulentLilia Kulli. „Konsulendi 7. taseme kutsekvalifikatsiooni peab taastõendama kaheksa aasta pärast, tavapärase viie aastase perioodi asemel. See annab suurema kindluse klientidele ja tõstab ka enesehinnangut!“

Lilia Kulli on taimekasvatuse konsulent üle 20 aasta, lisaks nõustab ta põllumajandustootjaid ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 2017. aastal omistati Lilia Kullile Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk. Lilia Kulli on kahel korral valitud ka aasta parimaks konsulendiks.

„Marika Oeselg ja Lilia Kulli on väga kogenud konsulendid ning läbi aastate põllumeestele suurt tuge pakkunud,“ rõhutabKerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. „Konsulendi roll tulevikus kindlasti suureneb, sest ees seisab Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 elluviimine. Kõrgete kompetentsidega konsulendid on ka edaspidi väga nõutud!“

Taustaks:

Konsulent on põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustaja. Konsulendi kutse on üheks eeltingimuseks, et töötada riiklikus nõuandesüsteemis.

Konsulendi kutset saab taotleda tasemele 5, 6 ja 7. Iga taseme raames on võimalik valida erinevad spetsialiseerimised, näiteks maamajandus, metsandus, taimekasvatus, aiandus, kogukonna areng, hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatus.

Hetkeseisuga on Eestis 109 kutsetunnistusega konsulenti, neist 41 on metsandusvaldkonna konsulendid, 27 maamajanduse, 12 taimekasvatuse ja 6 veisekasvatuse valdkonna konsulendid.

Konsulendi kutsetunnistuse andmist korraldab Põllumajandusuuringute Keskus.

Rohkem infot:https://pmk.agri.ee/et/kutsetunnistuse-andmine

Fotod:

Marika Oeselja (erakogu)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lilia Kulli : (erakogu)

Homme kuulutatakse välja tänavused parimad mahetootjad ja mahetooted

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.11.2020

 


Reedel, 27. novembril kuulutatakse mahepõllumajanduse aastakonverentsil välja konkursside „Parim mahetootja 2020“ ja „Parim mahetoode 2020“ võitjad.

„Mahepõllumajanduse sektor on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Meie tarbijaini jõuab üha laiem ja rikkalikum valik kodumaiseid mahetooteid. Tarbija väärtustab mahetoodangut ning usaldab mahetootmise kõrgemaid standardeid. Soovin tänada kõiki tublisid mahetootjaid, kes on andnud oma panuse mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Parima mahetootja tiitli kandidaadid

  • Martin Vallikivi, Männaka OÜ, Hiiumaa – põllukultuuride ja piimakarjakasvatus

 

  • Arnold Kivistik, Kiige talu, Harjumaa – heinaseemne- ja teraviljakasvatus

 

  • Kuldar Kuld, Lalluka OÜ, Jõgevamaa – põllukultuuride kasvatus

 

  • Harro Rannamets, Ehe Mesi OÜ, Lääne-Virumaa – mesindus

 

  • Merle ja Mart Leibur, Kolotsi talu OÜ, Võrumaa – kitsekasvatus ja piima töötlemine

 

  • Raido Raba, ettevõtted Uus-Vainu OÜ, Palli Farm OÜ, Vainu Talu OÜ, Läänemaa – põllukultuuride ja lihaveisekasvatus

Mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parimad tooted valiti kahes kategoorias: parim mahetoit ja parim mahejook, mõlemas oli 26 toodet.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja reedel, 27. novembril mahepõllumajanduse aastakonverentsi raames toimuval auhinnatseremoonial, mis algab kell 11.20. Ajakirjanikud on oodatud veebiülekannet jälgima Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse veebilehel.

Taust

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

2019. aastal valiti parimaks mahetootjaks lihaveisekasvatusega tegelev ettevõte Vilsi OÜ Valgamaalt. Parim mahetoit oli Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus andis 13. novembril  üle parima maamajanduseriala õpetaja aunimetuse ning kuulutas välja parima taimekasvataja

Pressiteade
16. november 2020, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegi 13.novembril  teatavaks aunimetuste saajad, 2020. aasta parima maamajanduseriala õpetaja ja 2020. aasta parima taimekasvataja teraviljakasvatuse valdkonnas.

MESi moodustatud komisjon valis parimaks maamajanduseriala õpetajaks Järvamaa Kutsehariduskeskuse taimekasvatuse õpetaja Kaja Marrandi.

„Tänavune parim kutseõpetaja on  mitmekülgne ja töökas oma valdkonna spetsialist. Ta ei ole ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuse  kutseõpetaja, vaid annab tunde ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis taimekaitse valdkonnas ning  viib läbi põllumeestele taimekaitse koolitusi üle Eesti,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Samuti kuulutati välja parima taimekasvataja 2020. Kokku oli kolm kandidaati: Marko Satsi (Kehtna Mõis OÜ), Ahti Aruksaar (Viljameister OÜ), Andre Randoja (Aaspere Agro OÜ).Parimaks tunnustati Ahti Aruksaar.

„Sellel aastal valisime parimat taimekasvatajat teraviljakasvatajate seast. Võitjat iseloomustavad stabiilselt kõrged saagid ning väga head tulemused viljelusvõistlustelt,“ põhjendab MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg valikut.

Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega teraviljakasvatuse valdkonnas skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest

Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

 

Käibemaksu langetamine soodustaks kodumaise puu- ja köögivilja tootmist ja tarbimist

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI AIANDUSLIIT

PRESSITEADE
12.november 2020

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes võib väita, et see aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui tarbimist.

„Käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. Eesti võime ennast varustada kodumaiste puu- ja köögiviljaga on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80% kartulist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis – Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puu- ja köögiviljale vajalikuks. Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ning aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

„Meie naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puu- ja köögiviljale 5-protsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui puu- ja köögivilja tarbimisele. Käibemaksu määra langetamise järel suurenes Lätis puu- ja köögivilja tarbimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ning varimajanduse vähendamisele,“ rõhutas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Läti põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögivilja hinnad ligi 12%. Alates 2018. aastast on Lätis puu- ja köögivili olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puu- ja köögiviljasektoris on kasvanud 9%, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45%. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6%.

Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varasemalt on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

 

Täiendav informatsioon:

Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit, tel 52 59 744, aiandusliit@aiandusliit.ee

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats, juhataja, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 475 660, kerli@taluliit.ee

 

Valitsus toetas ettepanekut eraldada põllumeestele 12 miljonit eurot koroonakahjude hüvitamiseks

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.11.2020

 

 

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

 

„COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust,“ tõdes maaeluministerArvo Aller.

 

„Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot.  Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem,“ lisas minister.

 

Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.

 

Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.

 

Aianduses on suur hinnasurve seoses COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.

Valitsuse otsus põllumajandust erakorraliselt toetada annab kindlustunnet

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
5. november 2020

 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid tunnustavad tänast valitsuse otsust eraldada põllumajandussektori toetamiseks 12 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja MTÜ Eesti Noortalunikud hinnangul annab riigipoolne toetus hea võimaluse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektoris.

“Peame väga oluliseks, et valitsus osutab nendel keerulistel aegadel abikäe Eesti põllumajanduse olukorra leevendamiseks. Kuigi riik ei suuda üheski kriisis kõiki kahjusid hüvitada, siis on väga tähtis, et erakorralise toetuse abil suudetakse kõige suuremaid probleeme ära hoida. Keerulistel aegadel on oluline anda põllumajandusettevõtjatele kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Käesolevas majanduskriisis on kõige enam kannatanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektor ja maheteraviljakasvatus, mistõttu tuleks valitsuse poolt eraldatud vahendid suunata just nende sektorite olukorra leevendamiseks. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu on riigi abi raskuste ületamiseks väga vajalik,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eesti põllumajandusettevõtjate probleemid on tekkinud madala turuhinna, turustamisraskuste ja liikumispiirangute tõttu. Praeguses ebakindlas majandusolukorras peame valmis olema keerulise turuolukorra jätkumiseks, mistõttu on iga samm ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks äärmiselt oluline,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MTÜ Eesti Noortalunikud saatsid oktoobri lõpus valitsusele pöördumise, milles palutakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Tänane valitsuse otsus annab olulist leevendust, kuid põllumajandusorganisatsioonid jätkavad läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et puudu olevad vahendid lisataks järgmise aasta riigieelarvesse. Põllumajandussektorit on järgmise aasta suveni võimalik toetada Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku reegleid silmas pidades. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.