Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.03.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Brüsselis toimunud kohtumisel tegid liikmesriigid ettepanekuid, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku meetmetes, mida saab juba lähiajal bürokraatia vähendamiseks rakendada.

Eesti seisukohad kujundati tihedas koostöös sektoriga. „Tänan Eesti põllumehi ja nende esindajaid konstruktiivse dialoogi ning ettepanekute eest, mis võimaldasid mul Eesti seisukohti esitada põhjalike teadmistega põllumeeste ees seisvatest probleemidest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Läbivalt jäi kohtumisel kõlama rahulolematus keerulise bürokraatiaga. „Arutelude käigus tuli välja, et Euroopa Liidu riikide põllumeestel on väga erinevad probleemid, mis on vahel tingitud ka riiklikest regulatsioonidest. Küll aga saab öelda, et bürokraatia lihtsustamine on ootus, mida jagavad kõikide EL-i liikmesriikide põllumajandusettevõtjad,“ selgitas innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel osalesid regionaalminister Madis Kallas, innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

PRESSITEADE

16.02.2024

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Noortalunikud

 

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid pöördusid Valitsuse poole kiireks tegutsemiseks.

Eesti põllumajandussektor on sügavaimas kriisis alates Euroopa Liiduga liitumisest. Majanduskeskkonna ebastabiilsus, kliimamuutused, rohe eesmärkide elluviimine, toodangu omahinna tõus, sissetulekute langus – need koostöös on pannud toidutootmise ja maaettevõtlus keerulisse olukorda. Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on teinud valitsusele üleskutse kiireteks ja otsustavateks tegevusteks.

Esindusorganisatsioonid toovad ühispöördumises välja, et Eesti põllumajandustootjad on langenud sügavasse kriisi, 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates EL-iga liitumisest.

Nende kriitiliste asjaolude valguses  kutsuvad pöördumisega Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid Eesti Vabariigi Valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et:

  1. Parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi.
  2. Ümber hinnata Kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse.
  3. Rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused.

Meie üleskutse väljendab tõsist muret ja on kutse kiirele tegutsemisele. Me ei otsi lahendusi üksnes praegustele probleemidele, vaid püüdleme põllumajandussektori tulevikukindluse poole. Me palume ja ootame valitsuselt toetavat hoiakut ja koostööd, et üheskoos Eesti põllumajandust tugevdada. On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Noortalunikud kutsuvad valitsust üles toetama esitatud ettepanekuid ja aktiivselt tegutsema Eesti põllumajandussektori toetuseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, tagamaks toidutootmise jätkusuutlikkus ja maapiirkondade elujõulisus.

ENT_EPKK_ETKL_pöördumine VV_15.02.2024.docx2

Kontaktisikud: 

Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, +372 507 3971, ants.noot@epkk.ee

Ragnar Viikoja, Eesti Noortalunikud, +372 5344 8478, ragnar@epkk.ee

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, +372 5647 5660, kerli@taluliit.ee

Eesti põllumajandusorganisatsioonid kohtusid täna regionaalminister Madis Kallasega

Eesti põllumajanduse katusorganisatsioonid Eesti Nooratalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid 8. veebruariil regionaalminister Madis Kallasega andmaks ülevaadet põllumajanduse hetkeolukorrast ja valdkonna ees seisvatest probleemidest ning arutamaks võimalusi põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisavad ka Eesti põllumehed silmitsi mitmete tõsiste probleemidega, mis lahendusi leidmata võivad olulisel määral kahjustada eesti omamaise toidutootmise jätkusuutlikkust ning toidu varustuskindluse ohustamist. „Sissetulekute vähenemine tulenevalt eelmise aasta halbadest ilmastikutingimustest tingitud madalamatest saakidest ja kokkuostuhindade langusest, uue perioodi pindalatoetuste tasemete langus kohati üle 30%, toetuste taotlemise ja menetlemise keerukus ja liigne bürokraatia nii ettevõtjatele kui PRIA-le, kontrollide paljusus, mitmete maksude ja tasude tõus, ettevõtete finantseerimisvajaduste ebapiisav rahuldamine, planeeritav automaks ja tulumaksu tõus, ebakindlus rohepöörde ja kliimaseadusega seonduvalt jne. See on vaid osa probleemidest, mis lahendamist vajavad,“ loetles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

Kohtumisel tõdeti, et üheks hetke suurimaks probleemiks on valdkonna ettevõtjate suur tähtaega ületavate võlgnevuste summa tarnijate ees, mis hinnanguliselt võib ulatuda 60-70 miljoni euroni. Hoidmaks ära ringvõlgnevusest tulenevate riskide realiseerumist ja ettevõtete saneerimis- ja likvideerimisohtu, tuleks kindlasti leida vahendeid sektori likviidsusprobleemi lahendamiseks. Täna seisab Maaelu Edendamise Sihtasutuse arvetel üle 40 miljoni euro vabu vahendeid, mille kasutusse võtmine maa kapitalirendi või kriisilaenuna ootab valitsuskabineti seisukohta juba üle poole aasta. Minister Kallas lubas anda kõik endast olenev, et see küsimus valitsuse tasandil kiire lahenduse leiaks.

Eesti Noortalunike MTÜ juhatuse liikme Ragnar Viikoja sõnul tekitab noorema põlvkonna ettevõtjatele lisaks eeltoodule muret ebavõrdne konkurents kolmandate riikide kaupadega, kus nii kõrgeid nõudeid toidu ohutusele, kvaliteedile ja põllumajandustegevusele üldisemalt ei ole kui on Euroopa Liidus. „Kui Eesti põllumajandustootjad peavad hakkama saama vähemate toetustega ja üha suureneva bürokraatiaga, millele lisandub ka mõne ühiskonnagrupi soov näidata põllumajandust ja toidutootmist kui midagi keskkonda saastavat ja loodusvaenulikku, siis väga raske on eeldada, et noored sooviksid oma esivanemate tööd jätkata ja hoida elu maapiirkondades elujõulisena,“ sõnas Viikoja. „Meie, noortalunike, arusaam on, et oleme looduse hoidjad ja omamaise tervisliku toidu tootjad ning meil lasub kohustus säilitada ka tulevastele põlvedele sobiv keskkond Eesti inimeste omamaise toiduga kindlustamise võimaldamiseks,“ lisas ta.

Kohtumisel lepiti kokku, et kõik küsimused, mis on seotud toetuste nõuete, tingimuste ja menetlusega ning bürokraatia vähendamiseks sektori ettevõtjatele, lahendatakse koostöös ettevõtjate, ministeeriumi ametnike ja seotud ametiasutuste töötajatega.

Lisaks arutleti ka menetluses oleva mootorsõiduki maksu seaduse eelnõu ja teiste maaettevõtjatele lisakoormust tekitavate maksumuudatuste üle ning tõdeti, et käesoleval kujul neid põllumajandusorganisatsioonid toetada kuidagi ei saa.

Jätkuvalt tekitab põllumajandusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele suurt muret ja nõutust rohepöördega seonduv ning kliimaseaduse ettevalmistamise aruteludes valdkonnale ette pandud heitmete vähendamise eesmärgid. „Kliimaministeeriumi poolt tehtud esialgne ettepanek vähendada sektori poolt emiteeritavaid emissioone üle 50% aastaks 2030 on absoluutselt ebarealistlik. Meie ettevõtjad panustavad juba täna väga palju oma süsiniku jalajälje vähendamiseks ning teevad seda ka edaspidi, kuid riigi poolt seatud eesmärgid ei tohiks kindlast seada ohtu meie võimet varustada Eesti elanikkond omamaiste peamiste toiduainetega. Mitte kuidagi ei aita meie majandust ja inimeste heaolu ning ka heitmete vähendamist see, kui hakkame edaspidi toiduaineid sisse tooma teistest riikidest ning seda veel olukorras, kus Eestis toodetud toit on Euroopa puhtamaid ja tervislikumaid,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Minister Kallas tunnistas kohtumisel, et sarnaselt teistele riikidele vajavad ka Eesti põllumehed ja toidutootjad palju suuremat tähelepanu ja toetust nii poliitikute kui ühiskonna poolt laiemalt.

“Mul on hea meel, et Euroopas toimuvad protestilained ei ole mõjutanud ministeeriumi ja põllumajandussektori vahelist suhtlemist ja koostööd. Oluline on, et me saame omavahel kitsaskohtadest ja väljakutsetest avatult rääkida ning ühiselt lahendusi leida,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Ministrina tunnetan väga selgelt, milline on minu vastutus valitsusliikmena, põllumajandussektori eest seisjana ning EL liikmesriigi ministrina. Meie kõigi huvides on tagada, et Eesti põllumajandussektor püsiks jätkusuutliku ning konkurentsivõimelisena,” lisas Kallas.

Lisainfo:

Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Tel. +372 5073971
E-post: ants.noot@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee

Ragnar Viikoja
Eesti Noortalunikud MTÜ
Tel. +372 53448478
E-post: ragnarviikoja@gmail.com

 

Eesti Noortalunikud MTÜ
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.12.2023

 

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Populaarsel kogupereüritusel ootavad külla sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti. Tutvustatakse toidutootmist ja maaelu, aga pakutakse ka süüa ning põnevaid tegevusi kogu perele.

Oodatud suvesündmusel osales tänavu rekordiliselt 357 talu ning taludesse tehti rekordarv külastusi – üle 280 000. „Üks asi on rääkida, et toidutootmine ja sellesse panustavad töökad eestimaalased on olulised, hoopis teine asi aga on näha oma silmaga seda töökust ja ka töö hulka, mis maal elades on argipäev. Loodame, et ka uuel aastal ootavad sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti inimesi külla, et neile oma tegemisi ja toodangut näidata,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Viimati oli üritusel nii vanu osalejaid kui ka palju uusi. „Kõik korrad ehk üheksa korda on osalenud 21 talu, kaheksa korda 38 talu, üle poole kordadest on osalenud 187 talu (ehk 22%). Esimest korda osales tänavu 76 talu. Ootame ka tuleval aastal osalema nii vanu tuttavaid kui ka uusi hakkajaid,“ ütles Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päeva korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Teadmuskeskusega. Teabe talude registreerimisest ja muu täpsema info avaldame 2024. aasta alguses.

Koduleht: https://www.avatudtalud.ee/

PRIA alustas 2023. aasta otsetoetuste väljamaksmisega

Täna, 13. detsembril alustas PRIA otsetoetuste väljamaksmisega. Esimesena jõuavad toetusrahad põhisissetuleku toetuse taotlejateni. Täna makstakse põhisissetuleku toetus välja ligi 10 000 kliendile.

Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. 1. detsembril kinnitas PRIA esimesed otsetoetuste ühikumäärad. Esmajärjekorras tehakse põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ja ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste määramise otsused ja toetuste väljamaksed.

2023. aasta otsetoetustele kehtivad uue programmperioodi nõuded. Esimene uutele toetusskeemidele ülemineku aasta on olnud väga intensiivne ja keeruline nii taotlejatele kui ka PRIAle. Toetuste ning nõuete täitmist tuleb hinnata ja tulemused fikseerida lähtuvalt uutest reeglitest, mida uuel programmperioodil on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem ja toetused ning tingimuslikkuse nõuded omavahel suuremas seoses.

Lisaks muutunud nõuetele ja nende seostele jääb lõppevasse aastasse ka kõige ulatuslikum muudatus kõigi otsetoetuste jagamise aastate lõikes – muutus kontrollisüsteem, millega tuleb nõuete täitmist hinnata kõigil taotlusalustel pindadel ning kasutusele võeti pinnaseire, mille täpsemad tulemused selgusid paljuski sügisel. Samuti oli kliendil pärast pinnaseire tulemuste selgumist võimalik oma taotlust muuta kuni 15 päeva enne toetuse määramist, mis PRIA jaoks tähendab, et osade kontrollidega sai alustada alles pärast muudatuse tegemist. Oluliselt muutus ka nõuete vastavuse süsteem ehk uue nimega tingimuslikkus, millele ühe suurema mõjurina lisandus püsirohumaade säilitamise nõue, mis nüüdsest kehtib kõigile toetustele. Et kõik uued nõuded saaksid kontrollitud ning hindamise tulemused fikseeritud ja kajastuksid otsustel, on edasi arendanud nii olemasolevaid kui loodud ka täiesti uusi infosüsteeme.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Enamusele taotlejatest saime maksetega alustada planeeritud ajal, aga kahjuks pean tõdema, et esimesel uue programmperioodi aastal ei jõua kõik toetused taotlejateni siiski aasta lõpuks, nagu eelmistel aastatel. Ligi 2700 kliendil pidime otsuse tegemise tähtaega pikendama ja saame aru, et tootjale tekitab maksete edasilükkamine täiendavaid probleeme, aga pingutame igapäevaselt, et kõik otsetoetused saaksid välja makstud võimalikult kiiresti. Praegu prognoosime, et ligikaudu kolmandik 2700st taotlejast, kelle otsuse tegemine edasi lükati, saavad toetusrahad ikkagi kätte detsembrikuu jooksul. Neile 2700 taotlejatele, kellele 11. detsembri seisuga ei olnud võimalik otsuseid teha, saatsime ka vastavasisulise teavituskirja.“

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus saajale välja 5 tööpäeva jooksul pärast määramisotsuse kinnitamist.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

PRIA
Pressiteade
13. detsember 2023

Tähelepanu tootjad: Euroopa Liit korraldab kõrgetasemelise äridelegatsiooni visiidi Hiinasse

Aprillis 2024 toimub Hiinas kõrgetasemeline äridelegatsiooni visiit Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetme raames. Euroopa Komisjon kutsub huvilisi liikmesriikidest ühinema selle ainulaadse ärisündmusega.

Visiidil osaleb eeldatavasti 80 ärijuhti ja spetsialisti erinevatest sektoritest, sealhulgas:

  • Värsked ja töödeldud lihatooted, eriti sealiha, rups, veise- ja linnuliha
  • Piimatooted, eriti valitud kõvad juustud, imikupiimapulbrid
  • Veinid, kangendatud joogid ja õlu
  • Töödeldud teraviljad ja pasta
  • Oliiviõli
  • Imikutoidud
  • Maiustused
  • Puu- ja köögiviljad

Delegatsiooni kuuluvad nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kui ka suured ettevõtted ja tootjate ühendused, esindades ideaaljuhul kõiki EL-i liikmesriike.

Äridelegatsiooni lõplik valik tehakse toote- ja geograafilise tasakaalu alusel. Samuti võetakse arvesse kandidaatide esinduslikkust antud sektoris ja nende võimet tegeleda rahvusvahelise äri ja keeruliste turgudega.

Huvitatud ettevõtted ja organisatsioonid on oodatud registreerima end veebisaidil: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/HLM_China_April_2024

NB! Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Kerli Nõges palub ettevõtetel ka neid kursis hoida, kui keegi kandideerib, see on nende jaoks oluline info suhtluses Euroopa Komisjoniga. Kontakt: Kerli.Noges@agri.ee

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.11.2023

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.

„Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning tootlikkus seeläbi ei kannataks,“ selgitas ametlikku nime „kestliku toidusüsteemi rohefoor“ kandvat projekti vedav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom. Salomi sõnul on projekti tulemuseks veebipõhise tööriista prototüüp, mis aitab põllumajandusettevõtetel näha, milline on hetkel nende tootmise hetkeolukord ning millised muudatused aitaks liikuda neil jätkusuutlikuma toidutootmise suunas.

Sellise valgusfoori meetodit kasutava nn rohefoori loomise vajadus sai selgeks otse põllumajandustootjatega suheldes. „Tööriist aitaks kaasa uute teadmiste, oskuste, meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele, mis on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks,“ ütles Salom ja lisas, et rohefoor peaks olema nö automatiseeritud tööriist, mida on lihtne kasutada. „Toon elulise võrdluse – eesmärk oleks, et see on sama loogiline ja lihtne nagu tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine.“

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhi Ants-Hannes Viira sõnul on muutumas see, kuidas põllumajandus- ja toidusektori edukust mõõdetakse. „Kui seni on konkurentsivõime mõõdupuuks olnud tootlikkus ja kasum, siis juba paari aasta pärast on normaalsus see, et lisanduvad kliimajalajälje, elurikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse mõõdupuud.“

Viira tõi välja, et lisaks põllumajandustootjatele vajab seda infot ka toiduainetetööstus, jaekaubandus ja pangad. „Rohefoor aitab luua selgust, millist aspekti, milliste näitajatega hinnata saab ning ühtse metoodika rakendamine teeb ka põllumajandustootjate näitajad omavahel võrreldavaks,“ selgitas Viira ja lisas, et rohefoorist saab hea tööriist ka kestlikkuse alastele nõustajatele.

„Iga ettevõtja üksinda ei saa ressursside piiratuse tõttu panustada kestlikkuse hindamise töövahendi väljatöötamisse ning teha seda selliselt, et kõigi sektoris osalejate tulemused oleksid ka objektiivselt võrreldavad. Soovime hoida kokku sektori tööaega kestlikkuse tehnilise poolega katsetamiselt ja pakkuda tulevikus valmislahendust põllumajandussektori erinevatele valdkondadele. Lisaks püüame loodava tööriista abiga hõlbustada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, et vähendada aruandlusele kuluvat aega,“ tutvustas projekti PRIA tulevase kestliku toidutootmise rohefoori tooteomanik Ethel Tekkel.

Kaks aastat kestva projekti käigus töötatakse välja sobiv metoodika Eesti põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks, analüüsitakse andmevajadust, luuakse tööriista prototüüp ning 2025. aastal plaanitakse seda valitud ettevõtete peal katsetada.

Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Riigikantselei toetab käesoleval Käesoleval perioodil rahastatakse innovatsiooniprojektide elluviimist , mida rahastatakse 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest.  Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
26. oktoober 2023

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Ida-Virumaa kohalikele kogukondadele avaneb võimalus taotleda toetust projektidele, millega soodustada kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF). Esimesed taotlusvoorud plaanitakse avada novembris.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Toetust saab taotleda sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks või kohalikele noortele suunatud tegevusteks.

Abikõlblikeks projektideks võivad olla näiteks, mõne uue keskkonnasõbraliku kogukonnapõhise toote või -teenuse arendamine, keskkonnahoidlike eluviiside juurutamisele suunatud programmide loomine, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavad noorsootöötegevused, kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavad algatused, aga ka näiteks põlevkivisektori töötajate elulugudele pühendatud kirjutiste väljaandmine või endise tootmishoone kasutuselevõtt kohaliku kogukonnakeskusena. Kõik projektid peavad panustama kliimaüleminekust tulenevate mõjude leevendamisse Ida-Virumaal.

Toetust saab taotleda nii põhivarainvesteeringu projektide kui arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvate projektide realiseerimiseks. Meetme põhiliseks sihtgruppiks on mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Omafinantseeringu määr on miinimum 10% ehk meetme raames saab kogukond tänu Euroopa Liidu toele oma ideede realiseerimiseks kuni 9kordset rahalist võimendust.

Suurte ja väikeste projektide taotlusvooru planeerib Riigi Tugiteenuste Keskus avada 2023. aasta novembris. Keskmise suurusega projektide taotlusvoor avatakse 2024. aasta esimesel poolel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Loe meetme tingimuste kohta lisaks: Perioodi 2021-2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)