Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastatapäeva perede seltsis

22. augustil kogunes Eestimaa Talupidajate Keskliidu põllumajandustootjate asendusteenistus Piusa Ürgoru Puhkemajja, et korraldada eriline koolitusüritus, mis samal ajal tähistas asendusteenistuse 15. tegutsemisaastat.

Asendusteenistus on väärtuslik tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunikele, mis võimaldab talunikel haiguse, puhkuse või muude ootamatute olukordade korral hoida oma talu käigus ning tagada loomade heaolu. Eestimaa Talupidajate Keskliit on olnud asendusteenistuse korraldamise keskne osapool, hõlbustades asendustalunike leidmist ja koordineerides nende tööd üle Eesti.

Asendusteenistuse 15. aastapäeva puhul toimus Piusa Ürgoru Puhkemajas koolitusüritus, mis oli tavapärasest erinev – kohal olid mitte ainult asendustalunikud, vaid ka nende pered. Koolitusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid, mis puudutavad asendustalunike tööd taludes.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit on uhke selle üle, kuidas asendusteenistus on aastatega kasvanud ja muutunud oluliseks tugisambaks meie talunike jaoks. Asendustalunikud teevad hindamatut tööd, võimaldades taludeperedel vajalikul hetkel hingetõmbepausi võtta, teades samas, et nende talud on usaldusväärsetes kätes,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Eestimaa Talupidajate Keskliidus on praegu 21 asendustalunikku, kes tagavad teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Asendustalunikud on kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on põllumajandusalane haridus ning varasem töökogemus. Teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust toetab riiklik rahastus, mis vähendab oluliselt talunike kulusid teenuse kasutamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki asendustalunikke nende pühendumuse ja panuse eest ning jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib samuti väljendada siirast tänu Tartu Millile, kes rõõmustas asendustalunikke kingipakiga.

Pildigalerii üritusest, autor Jassu Hertsmann

Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Riik toetab maale kolimist

Riik toetab maale kolimist

Eile kinnitas Vabariigi Valitsus heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise. Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust.

Kaaslaen on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Täna otsustas Vabariigi Valitsus laiendada pilootprogrammi ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega. „Pilootprogrammi laiendamine annab võimaluse neile, kes tahavad nautida maal elamist ka muudes Eesti paikades, kuid vajavad finantsilist abi,“ põhjendab maaeluminister Urmas Kruuse teotuse laienemise vajadust.

Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab krediidiasutuste vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või elamistingimuste parandamiseks maapiirkonnas. „Ebapiisava tagatise tõttu on laenuks antavate summade eest võimalik teha ainult hädavajalikke renoveerimistöid,“ tõdeb minister Kruuse.

MESi juhatuse liige Meelis Annus näeb, et tänapäeva noored ei soovi oma elu pühendada kodu ehitamisele, nad tahavad elada kaasaegses keskkonnas ja tegeleda oma kutsumusega. „Tõmbekeskustes on sellised kodud olemas ja pangad annavad meelsasti ostmiseks laenu,“ näeb Annus. Ta nõustub Kruusega, et uute teadmiste ja maksejõuliste perede toomiseks maale tuleb soodustada samaväärsete tingimuste tekkimist. „Valitsuse heakskiit MESi pakutava eluaseme kaaslaenu piirkonna laiendamiseks on selleks väga vajalik ja tervitatav otsus. Nüüd saame vajalikud muudatused suunata MESi nõukogusse otsustamiseks, mille järel saame hakata laiendatud piirkonnast taotlusi vastu võtma,“ ütles Annus.

Seni on kaaslaenu saamiseks esitatud 25 taotlust, millest on rahuldatud 19 summas üle 996 000 euro. Kõige enam on laenu kasutatud Võrumaal ja Põlvamaal ning peamiselt eluaseme ostmiseks. Keskmine laenusaaja on 31–35-aastane lapsevanem.

Pilootprogramm maale elama asumise soodustamiseks hakkas pihta 2021. aasta novembris. Programmi veab eest ja rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaaslaenu rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Projekti maht on kokku 5 miljonit eurot, mis tuleb MESi eelarvest.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2022