Eesti põllumajandusorganisatsioonid kohtusid täna regionaalminister Madis Kallasega

Eesti põllumajanduse katusorganisatsioonid Eesti Nooratalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid 8. veebruariil regionaalminister Madis Kallasega andmaks ülevaadet põllumajanduse hetkeolukorrast ja valdkonna ees seisvatest probleemidest ning arutamaks võimalusi põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisavad ka Eesti põllumehed silmitsi mitmete tõsiste probleemidega, mis lahendusi leidmata võivad olulisel määral kahjustada eesti omamaise toidutootmise jätkusuutlikkust ning toidu varustuskindluse ohustamist. „Sissetulekute vähenemine tulenevalt eelmise aasta halbadest ilmastikutingimustest tingitud madalamatest saakidest ja kokkuostuhindade langusest, uue perioodi pindalatoetuste tasemete langus kohati üle 30%, toetuste taotlemise ja menetlemise keerukus ja liigne bürokraatia nii ettevõtjatele kui PRIA-le, kontrollide paljusus, mitmete maksude ja tasude tõus, ettevõtete finantseerimisvajaduste ebapiisav rahuldamine, planeeritav automaks ja tulumaksu tõus, ebakindlus rohepöörde ja kliimaseadusega seonduvalt jne. See on vaid osa probleemidest, mis lahendamist vajavad,“ loetles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

Kohtumisel tõdeti, et üheks hetke suurimaks probleemiks on valdkonna ettevõtjate suur tähtaega ületavate võlgnevuste summa tarnijate ees, mis hinnanguliselt võib ulatuda 60-70 miljoni euroni. Hoidmaks ära ringvõlgnevusest tulenevate riskide realiseerumist ja ettevõtete saneerimis- ja likvideerimisohtu, tuleks kindlasti leida vahendeid sektori likviidsusprobleemi lahendamiseks. Täna seisab Maaelu Edendamise Sihtasutuse arvetel üle 40 miljoni euro vabu vahendeid, mille kasutusse võtmine maa kapitalirendi või kriisilaenuna ootab valitsuskabineti seisukohta juba üle poole aasta. Minister Kallas lubas anda kõik endast olenev, et see küsimus valitsuse tasandil kiire lahenduse leiaks.

Eesti Noortalunike MTÜ juhatuse liikme Ragnar Viikoja sõnul tekitab noorema põlvkonna ettevõtjatele lisaks eeltoodule muret ebavõrdne konkurents kolmandate riikide kaupadega, kus nii kõrgeid nõudeid toidu ohutusele, kvaliteedile ja põllumajandustegevusele üldisemalt ei ole kui on Euroopa Liidus. „Kui Eesti põllumajandustootjad peavad hakkama saama vähemate toetustega ja üha suureneva bürokraatiaga, millele lisandub ka mõne ühiskonnagrupi soov näidata põllumajandust ja toidutootmist kui midagi keskkonda saastavat ja loodusvaenulikku, siis väga raske on eeldada, et noored sooviksid oma esivanemate tööd jätkata ja hoida elu maapiirkondades elujõulisena,“ sõnas Viikoja. „Meie, noortalunike, arusaam on, et oleme looduse hoidjad ja omamaise tervisliku toidu tootjad ning meil lasub kohustus säilitada ka tulevastele põlvedele sobiv keskkond Eesti inimeste omamaise toiduga kindlustamise võimaldamiseks,“ lisas ta.

Kohtumisel lepiti kokku, et kõik küsimused, mis on seotud toetuste nõuete, tingimuste ja menetlusega ning bürokraatia vähendamiseks sektori ettevõtjatele, lahendatakse koostöös ettevõtjate, ministeeriumi ametnike ja seotud ametiasutuste töötajatega.

Lisaks arutleti ka menetluses oleva mootorsõiduki maksu seaduse eelnõu ja teiste maaettevõtjatele lisakoormust tekitavate maksumuudatuste üle ning tõdeti, et käesoleval kujul neid põllumajandusorganisatsioonid toetada kuidagi ei saa.

Jätkuvalt tekitab põllumajandusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele suurt muret ja nõutust rohepöördega seonduv ning kliimaseaduse ettevalmistamise aruteludes valdkonnale ette pandud heitmete vähendamise eesmärgid. „Kliimaministeeriumi poolt tehtud esialgne ettepanek vähendada sektori poolt emiteeritavaid emissioone üle 50% aastaks 2030 on absoluutselt ebarealistlik. Meie ettevõtjad panustavad juba täna väga palju oma süsiniku jalajälje vähendamiseks ning teevad seda ka edaspidi, kuid riigi poolt seatud eesmärgid ei tohiks kindlast seada ohtu meie võimet varustada Eesti elanikkond omamaiste peamiste toiduainetega. Mitte kuidagi ei aita meie majandust ja inimeste heaolu ning ka heitmete vähendamist see, kui hakkame edaspidi toiduaineid sisse tooma teistest riikidest ning seda veel olukorras, kus Eestis toodetud toit on Euroopa puhtamaid ja tervislikumaid,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Minister Kallas tunnistas kohtumisel, et sarnaselt teistele riikidele vajavad ka Eesti põllumehed ja toidutootjad palju suuremat tähelepanu ja toetust nii poliitikute kui ühiskonna poolt laiemalt.

“Mul on hea meel, et Euroopas toimuvad protestilained ei ole mõjutanud ministeeriumi ja põllumajandussektori vahelist suhtlemist ja koostööd. Oluline on, et me saame omavahel kitsaskohtadest ja väljakutsetest avatult rääkida ning ühiselt lahendusi leida,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Ministrina tunnetan väga selgelt, milline on minu vastutus valitsusliikmena, põllumajandussektori eest seisjana ning EL liikmesriigi ministrina. Meie kõigi huvides on tagada, et Eesti põllumajandussektor püsiks jätkusuutliku ning konkurentsivõimelisena,” lisas Kallas.

Lisainfo:

Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Tel. +372 5073971
E-post: ants.noot@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee

Ragnar Viikoja
Eesti Noortalunikud MTÜ
Tel. +372 53448478
E-post: ragnarviikoja@gmail.com

 

Eesti Noortalunikud MTÜ
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Kodanikuühendused pöördusid automaksu osas riigikogu liikmete poole

Kuus kodanikuühendust saatsid riigikogu liikmetele mootorsõidukimaksu puudutava kirja, millega kutsutakse rahvasaadikuid üles rahandusministeeriumi algatatud eelnõu mitte toetama.

Pöördumisele on allkirja andnud Eesti Autoomanike Liidu, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning Full Throttle Club juhid. EAOL juhatuse esimees Priit Tammeraidi sõnul on niivõrd laiapõhjalise allakirjutanute ringiga pöördumine selge märk ühiskonna tugevast vastuseisust mootorsõidukimaksu kehtestamisele. “Automaksu kehtestamine on ebaõiglane nii maa- ja pereinimestele, pensionäridele kui tegelikkuses kõigile maksumaksjatele – maksu eesmärk on arusaamatu ning mõju meie autopargile negatiivne,” ütles Tammeraid. Tammeraidi sõnul peaksid kirja saanud riigikogu liikmed tõsiselt mõtlema sellele, kes on ta valija. “Suur osa rahvasaadikutest esindab piirkondi, kus autota ei ole võimalik elada. On raske ette kujutada seda piinlikkust, mida need poliitikud automaksu poolt hääletades peavad järgmisel valijatega kohtumisel tundma.”

Viielehelises pöördumises tuuakse muuhulgas välja tõsiasi, et Eestis on ühe ruutkilomeetri kohta väga vähe autosid: kui Saksamaal on ühe km2 kokku ligi 140 autot, siis Eestis on vastav näitaja ligi 23 autot km2 kohta. “Kui arvestada maha peatatud kandega ja ülevaatuseta sõidukid, on Eestis vaid 16,4  autot ühe ruutkilomeetri kohta,” ütles Tammeraid. “Autode rohkus km2 kohta näitab seda, et Eesti on hajaasustusega riik, mille puhul ei saa täna rääkida autode rohkusest või “autostumisest.”

Pöördumises tuuakse välja ka kalkulatsioon, mille kohaselt tuleb praeguse kavatsuse kohaselt autoomaniku aastaseks keskmiseks maksukoormuseks 493 eurot ja 58 senti – sellise tulemuse saab siis, kui jagada 236 miljonit eurot autoomanike arvuga (kokku 478 139). “Näiteks oleks ERRi automaksu kalkulaatori kohaselt ühe 2018. aasta esiveolise 2-liitrise diiselmootoriga Prantsuse päritolu mahtuniversaali aastamaks 291,92 eurot ja kasutatult registreerimine 3254,60 eurot. See ei ole marginaalne summa, vaid oluline koormus isegi senini võrdlemisi hästi toime tuleva perekonna rahakotile,” seisab pöördumises. “Mis puutub maksu väidetavasse eesmärki suunata inimesed keskkonnasäästlikumate sõidukite suunas, siis antud sõiduki sihtrühma (ehk lastega pere) puhul ostetakse olude sunnil ikka samade suurus- ja võimsusnäitajatega auto, ent uue maksu rakendudes vaatab ostja hoopis automaksu võrra odavama,  vanema ja saastavama sõiduki poole,” leiavad allakirjatanud.

Pöördumise lõpus märgitakse, et mootorsõidukimaksu toetamine on kahjulik nii Eesti elanikkonnale kui riigikogulase enda jätkamisele poliitikas, sest koalitsioonierakondade toetus on just automaksu debati ajal drastiliselt langenud. “Suur osa toetuse langusest põhineb tõsiasjal, et tänane valitsus on käitunud vääritult ja valelikult. Teie võimalus on olla mõistuse hääleks ja tuletada rahandusministrile meelde, et Riigikogu pole kummitempel,” seisab pöördumises.

Pöördumine saadeti digitaalselt allkirjastatuna riigikogu kantseleile, kes toimetab selle edasi kõigile 101 rahvasaadikule.

PRESSITEADE
31. jaanuaril 2024
EAOL


Lisainfo:
Simmo Saar
Juhatuse liige
EAOL
+372 53 07 2000

Taluliit pöördus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole seoses noorte põllumajandustootja ümberjaotatava toetusega

Taluliit esitas 19. jaanuaril pöördumise regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele, käsitlemaks olulist küsimust, mis puudutab noorte põllumajandustootjate toetusi.

Pöördumises tõi Taluliit välja, et 2023. aastal on mitmed noored põllumajandustootjad jäänud ilma pindalapõhisest ümberjaotatavast toetusest uue määruse kitsendava sätte tõttu. See säte takistab toetuse saamist neile, kes omavad osalust või on liikmed teistes põllumajandusettevõtetes, näiteks põllumajandusühistutes.

Taluliit juhib tähelepanu sellele, et selline muudatus mõjutab noorte ettevõtjate jätkusuutlikkust põllumajandussektoris. Paljud noored on seotud põllumajandusega osaliselt või passiivselt, kuid nende väike osalus või liikmelisus teistes ettevõtetes ei pruugi kajastada nende aktiivset rolli põllumajandustootmises.

Liit rõhutab pöördumises noorte põllumajandustootjate olulisust põllumajandussektori arengus ja innovatsioonis, ning vajadust säilitada toetuste süsteemi läbipaistvus ja õiglus.

Taluliit teeb ettepaneku rakendada individuaalset lähenemist toetuste määramisel, arvestades iga taotleja konkreetset olukorda ja tegelikku rolli teistes ettevõtetes. Samuti soovitatakse tugevdada koostööd PRIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide vahel, et tagada toetusmeetmete efektiivne rakendamine vastavalt põllumajandustootjate vajadustele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit jätkab aktiivselt oma liikmete huvide eest seismist ja põllumajandussektori arengu toetamist.

Küsimused: 
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit

PRIA alustas 2023. aasta otsetoetuste väljamaksmisega

Täna, 13. detsembril alustas PRIA otsetoetuste väljamaksmisega. Esimesena jõuavad toetusrahad põhisissetuleku toetuse taotlejateni. Täna makstakse põhisissetuleku toetus välja ligi 10 000 kliendile.

Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. 1. detsembril kinnitas PRIA esimesed otsetoetuste ühikumäärad. Esmajärjekorras tehakse põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ja ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste määramise otsused ja toetuste väljamaksed.

2023. aasta otsetoetustele kehtivad uue programmperioodi nõuded. Esimene uutele toetusskeemidele ülemineku aasta on olnud väga intensiivne ja keeruline nii taotlejatele kui ka PRIAle. Toetuste ning nõuete täitmist tuleb hinnata ja tulemused fikseerida lähtuvalt uutest reeglitest, mida uuel programmperioodil on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem ja toetused ning tingimuslikkuse nõuded omavahel suuremas seoses.

Lisaks muutunud nõuetele ja nende seostele jääb lõppevasse aastasse ka kõige ulatuslikum muudatus kõigi otsetoetuste jagamise aastate lõikes – muutus kontrollisüsteem, millega tuleb nõuete täitmist hinnata kõigil taotlusalustel pindadel ning kasutusele võeti pinnaseire, mille täpsemad tulemused selgusid paljuski sügisel. Samuti oli kliendil pärast pinnaseire tulemuste selgumist võimalik oma taotlust muuta kuni 15 päeva enne toetuse määramist, mis PRIA jaoks tähendab, et osade kontrollidega sai alustada alles pärast muudatuse tegemist. Oluliselt muutus ka nõuete vastavuse süsteem ehk uue nimega tingimuslikkus, millele ühe suurema mõjurina lisandus püsirohumaade säilitamise nõue, mis nüüdsest kehtib kõigile toetustele. Et kõik uued nõuded saaksid kontrollitud ning hindamise tulemused fikseeritud ja kajastuksid otsustel, on edasi arendanud nii olemasolevaid kui loodud ka täiesti uusi infosüsteeme.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Enamusele taotlejatest saime maksetega alustada planeeritud ajal, aga kahjuks pean tõdema, et esimesel uue programmperioodi aastal ei jõua kõik toetused taotlejateni siiski aasta lõpuks, nagu eelmistel aastatel. Ligi 2700 kliendil pidime otsuse tegemise tähtaega pikendama ja saame aru, et tootjale tekitab maksete edasilükkamine täiendavaid probleeme, aga pingutame igapäevaselt, et kõik otsetoetused saaksid välja makstud võimalikult kiiresti. Praegu prognoosime, et ligikaudu kolmandik 2700st taotlejast, kelle otsuse tegemine edasi lükati, saavad toetusrahad ikkagi kätte detsembrikuu jooksul. Neile 2700 taotlejatele, kellele 11. detsembri seisuga ei olnud võimalik otsuseid teha, saatsime ka vastavasisulise teavituskirja.“

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus saajale välja 5 tööpäeva jooksul pärast määramisotsuse kinnitamist.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

PRIA
Pressiteade
13. detsember 2023

Tähelepanu tootjad: Euroopa Liit korraldab kõrgetasemelise äridelegatsiooni visiidi Hiinasse

Aprillis 2024 toimub Hiinas kõrgetasemeline äridelegatsiooni visiit Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetme raames. Euroopa Komisjon kutsub huvilisi liikmesriikidest ühinema selle ainulaadse ärisündmusega.

Visiidil osaleb eeldatavasti 80 ärijuhti ja spetsialisti erinevatest sektoritest, sealhulgas:

  • Värsked ja töödeldud lihatooted, eriti sealiha, rups, veise- ja linnuliha
  • Piimatooted, eriti valitud kõvad juustud, imikupiimapulbrid
  • Veinid, kangendatud joogid ja õlu
  • Töödeldud teraviljad ja pasta
  • Oliiviõli
  • Imikutoidud
  • Maiustused
  • Puu- ja köögiviljad

Delegatsiooni kuuluvad nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kui ka suured ettevõtted ja tootjate ühendused, esindades ideaaljuhul kõiki EL-i liikmesriike.

Äridelegatsiooni lõplik valik tehakse toote- ja geograafilise tasakaalu alusel. Samuti võetakse arvesse kandidaatide esinduslikkust antud sektoris ja nende võimet tegeleda rahvusvahelise äri ja keeruliste turgudega.

Huvitatud ettevõtted ja organisatsioonid on oodatud registreerima end veebisaidil: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/HLM_China_April_2024

NB! Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Kerli Nõges palub ettevõtetel ka neid kursis hoida, kui keegi kandideerib, see on nende jaoks oluline info suhtluses Euroopa Komisjoniga. Kontakt: Kerli.Noges@agri.ee

Taluliiduga liitus Wiru Vili TÜ

Wiru Vili TÜ

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeskond suurenes. Taluliidu nõukogu kinnitas 14. novembril Wiru Vili TÜ vaatlejaliikme staatuse. Wiru Vili TÜ esitas Taluliidule liikmeksastumise taotluse, kuid vastavalt Ühingu põhikirjale, kinnitavab uued liikmed Üldkoosolek.

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Peamised tegevusalad hõlmavad teravilja- ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki. Wiru Vili TÜ eesmärk on edendada ja toetada mahetoodangu levikut, pakkudes turgudele kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke tooteid.

Taluliit väljendab  loomulikult heameelt Wiru Vili TÜ liitumise üle ning avaldas lootust edukale ja meeldivale koostööle.

Uue vaatlejaliikme kontaktandmed: 
E-post: hardo@wiruvili.ee
Telefon: +372 5866 5920
Koduleht: https://wiruvili.ee/

 

OLULINE: 6.–13. detsembrini on avatud erakorralise toetuse taotlusperiood piima-, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatajatele ning õuna- ja sõstrakasvatajatele”

Erakorraliselt toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatus.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes:

  1. pidas vähemalt viit, kuid mitte rohkem kui 135 piimatõugu lehma;
  2. pidas kokku vähemalt kümmet utte, emakitse või vähemalt 10 kuu vanust utt-talle või emast kitsetalle;
  3. pidas kokku vähemalt viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat, sealhulgas ristandit
  4. kasvatas 2022. aastal õunu või sõstraid kokku vähemalt 0,5 hektaril ja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist kogu tema kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuridealuse maa hektari kohta vähemalt 500 eurot müügitulu.

Loomade arvu arvestuse aluseks on põllumajandusloomade registri 31. oktoobri 2023. aasta seis ning aianduse puhul kasutatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmeid.

PRIA eeltäidab registrite andmete põhjal elektroonse taotluse ja teeb selle taotlejale kättesaadavaks PRIA e-teenuste keskkonnas 6. detsembriks. Taotleja kontrollib, teavitab PRIAt võimalikest ebatäpsetest andmetest ning esitab toetuse saamiseks taotluse hiljemalt 13. detsembril.

Toetuse eelarve on 3,5 mln eurot ja toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024. a.

Lisainfo: https://www.pria.ee/toetused/erakorraline-toetus-pollumajandustootjatele-2023

KUTSE: tuleviku maapiirkonna liidrid on oodatud koolitusele

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool” 

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg

30. november 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU
01. detsember 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolituse kirjeldus:

Probleemi lahendamine muutub lihtsamaks kui on olemas kindlad teadmised, oskused ning õige mõtteviis. Koolituse raames tutvustatakse osalejatele juhtimise printsiipe ning nelja lahingureeglit, mis aitavad sul edu saavutada igas olukorras – tööl, kodus ja lahinguväljal. Elades nende põhimõtete järgi ning kasutades õpitud teadmisi, oleme täielikult veendunud, et sa ei satu enam kunagi olukorda, kus sa oled nõutu ja ei oska probleemide lahendamiseks midagi ette võtta. Saad endale tööriistad, mida saad vajadusel kasutada. 

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma.

Koolituse eesmärk on muuta osaleja efektiivsemaks juhiks olenemata olukorrast. Koolituse rõhk on praktilistel harjutustel, mis näitlikustavad ning aitavad inimestel saada aru, kuidas õpitud põhimõtteid ja printsiipe kasutada oma igapäevaelus. 

Koolituse registreerimine on avatud kuni 24. November 2023 või kuni grupi täitumiseni. 

REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/KTQY3NN )

*Koolitus toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

KOOLITUSPÄEV I, 30. November 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 16:00 – Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhtimise Põhimõtted Lahinguväljalt Kursus õpetab osalejaid juhtima enda elu ning tegevusi samade põhimõtete järgi, mida kasutavad erioperatsioonide üksused kaitseväes. Igaüks on juht ning sinu oskusest juhtida sõltub sinu edukus nii koolis, tööl kui ka eraelus. Juhtimine on oskus ja igaüks saab seda oskust endas arendada. Rainer Eluri PÄRNU 6

Lektorid: 

Rainer Eluri on Combat Ready instruktor ja pea 6 aastat tegutsenud Kaitseväes ja Kaitseliidus instruktorina ja koolitanud juhte erinevatel erialadel ja tasemetel jaost (10 inimest) kuni kompaniini (200 inimest). Lisaks militaar kogemusele tegeleb ta erasektoris ettevõtluse arenduse ja -ürituste/messide korraldamisega. Viimased 7 aastat on olnud baltikumi suurima ärifestivali sTARTUp Day üks korraldajatest ning juhtinud selle raames erineva suurusega projekte ja meeskondi.

 

KOOLITUSPÄEV II, 01. Detsember 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 13:00 –  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhi areng: millised tööriistad aitavad arendada juhtimisoskust Räägime lugemise, töötubades osalemise, koolitustel  ja mentorite otsimise kui kasvuvõimaluste eeliseid.

Räägime mentorluse eelistest  ja seda, kuidas leida mentoreid, kes saavad juhendada ja toetada.

Jagame näpunäiteid tõhusa võrgustike loomise, koostöö edendamise ja tugisüsteemi arendamise kohta.

Kerli Ats PÄRNU 3

 

Lektor: 

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi „Ringmajanduse Roheaed 2023“

Foto: Karli Saul

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi “Ringmajanduse Roheaed 2023”. Üritus, toimus 1. novembril 2023.a, pakkus külastajatele tasuta võimalust tutvuda jätkusuutliku majanduse maailmaga.

Mess tõi kokku valdkonna eksperte, innovaatilisi ettevõtteid, talupidajad ja keskkonnateadlikke tarbijaid. Külastajad said osa teadlikkust tõstvatest seminaridest, töötubadest ja näitustest, mis kõik keskendusid ringmajanduse põhimõtetele ja praktikale.

Seminariprogrammi raames tegi ettekande ka Taluliidu juht Kerli Ats, kes rääkis ringmajandusest Eesti taludes.

Talutoidu alal osaledsid ja oma tooteid külastajatele tutvustasid Vinkymon OÜ, Ahisilla Taluaed, Rebaseonu, OleMari Talu ja Kaspri Talu. 

Ülekannet seminariprogrammist on võimalik järele vaadata: https://ringmajandusemess.ee/ee/ringmajanduse-mess/ 

Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee