Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL

Taluliidu nõukoguga liitus Pärnumaa Talupidajate Liidu esindaja Jaanus Põldmaa

21. Märtsil 2023.a. toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek otsustas suurendada organisatsiooni nõukogu koosseisu kuuelt liikmelt seitsmele ning tegi ettepaneku Pärnumaa Talupidajate Liidule nõukokku oma esindaja määrata.

Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatus otsustas nimetada Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogusse Jaanus Põldmaa.

Jaanus Põldmaa on põllumajandustootja Pärnumaalt. Lisaks tegeleb Jaanus Põldmaa aktiivselt jahindusteemadega.

21. märtsil toimus traditsiooniline Taluliidu ja PRIA kohtumine

Juba traditsiooniks saanud iga aastane PRIA ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate kohtumine toimus sel korral 21. märtsil Tartus Eesti Maaülikoolis.

Konstruktiivsel kohtumisel tutvustas PRIA oma tegevusi ja uuendusi. PRIA tutvustas teiste teemade seas põhjalikult kaugseire võimaluste rakendamist pindalatoetuste kontrollimisel, mille üheks eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele tuge ja infot ning eesmärki liikuda “kontrolli ja karista” meetodilt pigem tulemuste ja eesmärkide saavutamise “tulemuslikkuse” poole. See tähendab seda, et põllumajandustootjatele jagatakse infot tema põldudel toimuvast ning põllumajandustootjatel antakse võimalus puudused kõrvaldada. Tutuvustati ka pinnaseire kompetentsi keskust, anti ülevaade pindala- ja loomapõhiste sekkumistest uuel programmperioodil,  registrite pidamistest ja räägit ka põhjalikumlat PRIA tulevikuvaatest.

Kohtumisel räägitud teemadega saab lähemalt tutvuda PRIA ettekandes, mis on leitav järgmisel lingil: – PRIA ja Talupidajate Keskliidu kohtumine [Read-only]

 

KUTSE 4. aprillil toimuvale infopäevale: „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Eesti Maaülikool korraldab 4. aprillil infopäeva Eestis kasvatatud toodete kuvandi kohta, täpsema pealkirjaga  „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Toimumise aeg: 4. aprill 2023
Toimumise koht: Eesti Maaülikooli metsamaja (Kreutzwaldi 5, Tartu), auditoorium 1A5

Päevakava:

9.30 – 10. 00 Kogunemine, hommikukohv
10.00-10.30 Väike pilguheit Eesti aiandustooteid puudutavatele meediakajastustele viimastel aastatel – Ulvi Moor (EMÜ), Helen Kaskema (tootjate esindaja, OÜ Kindel Käsi)
10.30 – 12.00 Kuidas mõjutada tarbija suhtumist ja parandada  kohaliku aiandustoodangu mainet – Andres Kuusik, TÜ õppejõud
12.00-13.00 Lõunapaus
13.00 – 13.45 Kuidas jõuda positiivse meediakajastuseni? – Priit Pullerits, ajakirjanik, TÜ õppejõud
13.45 – 14.15 Eesti toote lugu TÜ Taluturg näitel – Merle Vall
14.15 – 14.45 Kuidas noortele teadvustada Eesti aiandustoodete väärtust? – Teele Teder, toitumisnõustaja.
14.45 – 15.30 Diskussioon

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel päevakavas muudatusi

Infopäev on osalejatele tasuta. Registreerimine on vajalik hiljemalt 30. märtsiks SIIN  
Lisainfo:  Ulvi Moor, EMÜ aianduse õppetool,  ulvi.moor@emu.ee

https://www.pikk.ee/sundmus/infopaev-kuidas-parandada-eesti-aiandustoodete-kuvandit/ 

Infopäev toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub 5. aprillil toimuvale sigade teemalisele veebiüritusele

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ootavad huvilisi 5. aprillil kell 11.00 – 12.30 toimuvale veebiüritusele, kus tutvustavad hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.

Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Eesti Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli sigade heaolu doktorant Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.

Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.

Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande link saadetakse registreerunute meilile.
Registreerimine on avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.

Registreeri veebiüritusele SIIN

Küsimuste korral palume pöörduda info@nahtamatudloomad.ee

Taluliidu tegevjuht osales ECVC kõrgetasemelisel üritusel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats osales 7. märtsil Brüsselis toimunud ECVC (European Coordination Via Campesina) kõrgetasemelisel kohtumisel “Rohkem põllumajandustootjaid kogu Euroopas: TEGEVUSKAVA EUROOPA TOIDUSÜSTEEMIDE TAASTERRITORIAALSEKS MUUTMISEKS”, kus osales ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski. 

Kõrgetasemelisel üritusel käsitletavate teemade põhifookuses oli Euroopa väiketalude elujõulisuse küsimus. Olulise teemana käsitleti põllumajandusmaa konsenteerumiset ning kõrgetasemelise kohtumise raames anti Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule üle ECVC koostatud dokument “Ettepanek võtta vastu ELi direktiiv põllumajandusmaa kohta”. ECVC avaldatud dokumendis kirjeldatakse, kuidas ELi institutsioonid saavad rakendada õiglast, demokraatlikku ja kestlikku maapoliitikat, et võidelda majandus-, ökoloogiliste ja kliimakriisidega ning tagada toiduainetega varustamise sõltumatus, kuna ilma maale juurdepääsuta ei saa põllumajandustootjad toota elanikkonnale kvaliteetset toitu. Dokumendiga saab tutvuda veebilehel www.eurovia.org

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht osales üritusel ettekandega, mille põhifookuses oli lühkieste tarneahelate arendamine ja jätkusuutlikud toidusüsteemid. Oma sõnavõtus rõhutas ta lisaks alljärgnevaid punkte:

  • Õiglasedtoiduhinnad (mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonnale ja ühiskonnale) on ainus viis kestlike toidusüsteemide saavutamiseks pikas perspektiivis. EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et tootjahinnad jääksid tootmiskuludest kõrgemale ja et tervislik toitumine muutuks kergemini kättesaadavaks.
  • Lühised tarneahelad suurendavad väikeste põllumajandusettevõtete lisandväärtust ja kasumlikkust, võimaldades neil müüa tarbijatele kindlaksmääratud tooteid, millel on “oma lugu rääkida“, ning luua maapiirkondades kogukondlikku aktiivsust ja sotsiaalseid sidemeid. Toiduainete tootmise kvaliteedi ja turustuskanalite parandamine paneb tarbijatele vastutuse seoses toidu väärtuse ja jäätmetega ning aitab seega vähendada toidu mõju kliimamuutustele.
  • On olemas hulgaliselt lühikese tarneahela algatusi, mis põhinevad sotsiaalsel, organisatsioonilisel ja piirkondlikul innovatsioonil ning mida alles luuakse. Paljud uuringud rõhutavad kohalikku mõõdet ja kollektiivset identiteeti kui pikaajalise jätkusuutlikkuse võtmetegureid. Seega on väljakutseks anda ettevõtjatele võimalus luua kohalikke toidusüsteeme, mis põhinevad neid ettevõtjaid esindaval kohalikul juhtimisel.

* ECVC on väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning põllumajandustöötajate ametiühingute ja organisatsioonide konföderatsioon Euroopas. Organisatsioon koosneb 31 riiklikust ja piirkondlikust  põllumajandustootjate organisatsioonist 21 Euroopa riigist. Loe lähemalt www.eurovia.org

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks soositakse senisest enam keskkonnahoidu

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega võimaldatakse mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidele põllumajandustootjatele, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

Maaeluminister näeb, et oluline on suunata lisaraha põllumajandusse tehtavateks investeeringuteks, mis aitavad kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisele. „Aitame teha põllumajandustootjatel investeeringuid, mis panustavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse,“ selgitas minister Urmas Kruuse.

Lisaks saavad edaspidi mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Mobiilse masina või seadme kasutamine peab aitama kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ning „Eesti kliimapoliitika põhialused 2050“ täitmisele,“ täpsustas minister.

Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni. Mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni.

Investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor avatakse selle aasta 22. märtsil. Toetuse eelarve on kokku umbes 26 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.03.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Euroopa Liidus ja mujal kiirelt leviva ohtliku tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus tõttu soovitame võimalusel kasutada tomati- ja paprikaseemneid, mille päritolumaa on Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid. Vältida tasub riskiriikidest, nagu Hiina, Iisrael, India jt, pärit seemnete kasutamist.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) nakkus võib halvimal juhul hävitada kogu saagi, viiruse tuvastamise korral rakendatakse ametlikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse.

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi  peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on kinni peetud ka ToBRFV-ga nakatunud tomatiseemneid ja -taimi, mille päritolumaa on India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia ja Guatemala.

Seemnete päritoluriigi info on leitav seemnepakil olevalt taimepassilt punkti D alt (vt foto). Kuna väikepakkidele pole kohustust taimepassi infot märkida, tuleks taimepassi puudumisel seemnete päritolu täpsustada kauba müüjal. EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tohib seemneid tuua (ka tellida) ainult juhul, kui seemnetega on kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Kolm soovitust tomatiseemne ostjale:

  1. Ära võta tomatitaimede kasvatamiseks seemneid poest ostetud tomativilja seest, seemned võivad kanda viiruseid.
  2. Osta seeme seemnemüügiga tegelevast poest.
  3. Jälgi, et seeme oleks originaalpakis, mis on suletud ja märgistatud.

Tomato brown rugose fruit virus on Euroopa Liidus levinud alates 2018. aastast. Viirus hakkas levima 2014.–2015. aastal Iisraelis ja Jordaanias ning on nüüdseks levinud üle maailma väga paljudes riikides. Enamik liikmesriike on viirust praeguseks oma territooriumil tuvastanud. Tegemist on viirusega, mis võib tomati ja paprika taimedel põhjustada tõsiseid haigustunnuseid ning halvemal juhul hävitada kogu saagi.

ToBRFV on ohtlik just seetõttu, et võib väga kiirelt levida taimelt taimele ning nakatada terve kasvuhoone või tootmiskoha. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laialt kasvatatavad tomatisordid ei ole viirusele resistentsed.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb ToBRFV seiret alates 2020. aastast ning ka Eestis on viirust kahel korral tuvastatud: esimest korda 2021. aastal ühes tootmiskohas ning 2022. aastal kolmes tomati viljade ja taimede tootmiskasvuhoones. Kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed: nakatunud taimed hävitati ning kasvuhoone ja taimedega kokku puutunud seadmed desinfitseeriti. ToBRFV seired on kõikides EL-i liikmesriikides kohustuslikud ning seiretega jätkatakse ka 2023. aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2023