Kalle Hamburg: anonüümse importtoidu aeg saab läbi

Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. 

Tarbija muutub järjest nõudlikumaks ja tema hääl kaubandusvõrgus järjest valjemaks. Üha enam räägitakse teadlikult kasvatatud taimedest, keskkonna hoiust, säästvast põllumajandusest ning humaansel viisil kasvatatud loomadest. See kõik on võimalik vaid väiketootmises, kus loomad käivad rohumaal. Suurtootmisi ootavad ees mitmed arengud.  Tänasel päeval on laual muudatused, kus peagi ei tohi enam kanu munade tootmise eesmärgil puuris pidada. Seda muutust veavad jaekaubandusketid, kus väga oluline roll on tarbija usaldusel ning kõik protsessid on viidud väga läbipaistvaks erinevate sertifitseerimisprotsesside kaudu. 

Inimeste jaoks muutub järjest olulisemaks, kuidas üks või teine tootmine mõjutab keskkonda, milliseid väetisi ja taimekaitset kasutatakse. Mida aeg edasi seda enam mõeldakse, millest toidulaud koosneb, kust see tuleb ja kuidas see mõjutab meie tervist. Üha enam räägitakse toidu väärtusest, kasulikest ainetest, vitamiinidest, mineraalidest ja kiudainetest ning sellest, kuidas suurema saagikuse nimel kurnatud põllud võivad kanda küll füüsiliselt suuremaid ent väiksema toiteväärtusega taimi. 

See tähendab, et anonüümne toit muutub konkurentsivõimetuks. Suurtootmine võib olla majanduslikult efektiivne, aga kindlasti mitte jätkusuutlik. Agrofirma, mis majandab kümnel tuhandel hektaril, mille omanik peab Soomes pensionifondi, ei hooli sellest maast ega keskkonnast. Tema eesmärk on optimeerida ja võimalikult väikese vaevaga võimalikult palju toota. Tuhande pealine kari ei suuda täita tarbijate kasvavaid nõudeid, sest nad ei käi karjamaal, vaid on sünnist surmani laudas. Küll aga suudab säärane tootmine hoida madalal toiduhinda. Nii on meie inimene harjunud saama poest kilepiima ja pesemata kartulit peaaegu tasuta, ent pole teada, kas piim tuleb Raplamaalt või Poolast ning kartul Hispaaniast või Paidest. 

Enda taluõuest, oma loomadest ja maast hoolib inimene teistmoodi. Ma ju ise elan siin. Muidugi ma teen kõik endast oleneva, et see maa saaks puhata, et mul oleks piisavalt erinevaid kultuure, et putukad ja linnud saaksid pesitseda, et saak oleks puhas, sest ma tahan siin ka järgmised 30 aastat põldu pidada. 

Tarbija tahab teada, kust tema toit tuleb ja millistes tingimustes see kasvab. Nii on suured kaubandusketid asunud kaardistama toidukauba ahelat – maha märgitakse kogu kauba liikumise teekond, alates põlluvaost kuni kaupluse ukseni, kogu tarneahel. Põllumeestelt oodatakse peenususteni detailsust ja täpsust. Tundub nagu aetaks lausa juuksekarv lõhki. Aga see on usaldus ja lubadus, mida hakkavad kaubandusketid tulevikus müüma – see toit, mis te meilt ostate on kasvatatud keskkonda säästvalt, tarbijale turvaliselt, puhtalt ja eetiliselt. 

Võidujooks käib tarbija südame üle. Kes selle endale saab, võidab ka hinnas. Ehk talumehel on valida, kas teha investeering keskkonnasõbralikumasse tootmisesse täna, püsida konkurentsis või siis teha seda kaubandusketi nõudmisel ja hoopis teistel tingimustel.

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis, 18.novembril Laitse Graniitvillas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2022.aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Kaido Kirst, parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Siim Arusalu Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Kolme eraldi korraldatud konkursi kõik kandidaadid on tunnustust väärt, tänan neid osalemise ja maamajandusse panustamise eest. Aunimetuse saanute näol on tegemist oma valdkonda pühendumusega suhtuvatesse inimestega, keda eeskujuks seada,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks. MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Lisatud fotol vasakult MESi juhatuse liige Meelis Annus, parim maamajanduseriala õpilane Siim Arusalu, parim maamajanduseriala õppejõud Rando Värnik, parim taimekasvataja Kaido Kirst, Maaeluminister Urmas Kruuse.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
18.11.2022 Viljandi

 

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Valmivad esimesed uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika meetmete toetustingimused Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu uue 2023-2027 programmiperioodi otsetoetuste toetustingimustega.

Määrusega kehtestatakse otsetoetuste, põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Uue perioodi otsetoetused aitavad kaasa põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ning põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. „Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele suuname suurima osa uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Oleme sel eesmärgil järgmiseks viieks aastaks ette näinud ligikaudu 740 miljonit eurot,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse peab tähtsaks koostööd sektori ja ministeeriumi vahel. „Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on eriti tähtis, et põllumees saaks oma tööga jätkata, talle on tagatud selleks vajalik sissetulek ning seeläbi säiliks toidujulgeolek,“ ütleb Urmas Kruuse.

Uue perioodi õigusaktide ja rakendamiseks vajalike süsteemide ettevalmistamine on ministri sõnul väljakutseks nii ministeeriumile kui PRIA-le. Samuti on uue perioodiga kaasnevad muudatused väljakutseks sektorile. „Selleks, et info uue perioodiga kaasnevate muudatuste kohta kõigi põllumeesteni jõuaks, korraldame hetkel üleriigilisi infopäevasid, kus kõigil põllumeestel on võimalik osaleda ja oma küsimustele vastused saada. Kutsun kõiki põllumehi üles aktiivselt seda võimalust kasutama,“ rõhutas maaeluminister.

Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava Eestile aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Rohkem informatsiooni määruse kohta leiab eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3278953f-4f9c-47fb-9c2a-8d30542ebd10

Info ÜPP strateegiakava kohta: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.11.2022

 

 

Riik toetab maale kolimist

Riik toetab maale kolimist

Eile kinnitas Vabariigi Valitsus heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise. Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust.

Kaaslaen on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Täna otsustas Vabariigi Valitsus laiendada pilootprogrammi ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega. „Pilootprogrammi laiendamine annab võimaluse neile, kes tahavad nautida maal elamist ka muudes Eesti paikades, kuid vajavad finantsilist abi,“ põhjendab maaeluminister Urmas Kruuse teotuse laienemise vajadust.

Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab krediidiasutuste vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või elamistingimuste parandamiseks maapiirkonnas. „Ebapiisava tagatise tõttu on laenuks antavate summade eest võimalik teha ainult hädavajalikke renoveerimistöid,“ tõdeb minister Kruuse.

MESi juhatuse liige Meelis Annus näeb, et tänapäeva noored ei soovi oma elu pühendada kodu ehitamisele, nad tahavad elada kaasaegses keskkonnas ja tegeleda oma kutsumusega. „Tõmbekeskustes on sellised kodud olemas ja pangad annavad meelsasti ostmiseks laenu,“ näeb Annus. Ta nõustub Kruusega, et uute teadmiste ja maksejõuliste perede toomiseks maale tuleb soodustada samaväärsete tingimuste tekkimist. „Valitsuse heakskiit MESi pakutava eluaseme kaaslaenu piirkonna laiendamiseks on selleks väga vajalik ja tervitatav otsus. Nüüd saame vajalikud muudatused suunata MESi nõukogusse otsustamiseks, mille järel saame hakata laiendatud piirkonnast taotlusi vastu võtma,“ ütles Annus.

Seni on kaaslaenu saamiseks esitatud 25 taotlust, millest on rahuldatud 19 summas üle 996 000 euro. Kõige enam on laenu kasutatud Võrumaal ja Põlvamaal ning peamiselt eluaseme ostmiseks. Keskmine laenusaaja on 31–35-aastane lapsevanem.

Pilootprogramm maale elama asumise soodustamiseks hakkas pihta 2021. aasta novembris. Programmi veab eest ja rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaaslaenu rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Projekti maht on kokku 5 miljonit eurot, mis tuleb MESi eelarvest.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2022

 

 

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

Automaatselt saavad erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

  • kellele on määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel otsetoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindalaga seotud maaelu arengu toetus (v.a metsamaa pindala) või
  • kelle puhul on PRIA tema 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad või
  • kellel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühik loomi või 10 mesilasperet või
  • kes omab kaluri kalapüügiluba 2023. aastaks.

Lisaks kontrollitakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 13 lg 3 ja 31 nõudeid.

Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse saamise nõuetele.

Põllumajandusvaldkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril ning teavitab kõiki, kes saavad automaatse ostuõiguse põllumajanduse valdkonnas, hiljemalt 25. novembril 2022.

Kalanduse valdkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses pärast seda, kui Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kandud 2023. a kutselise kalapüügi lubade andmed kutselise kalapüügi registrisse. Seejärel teeb PRIA ostuõiguse andmise otsuse ning teavitab neid, kes automaatse ostuõiguse kalanduse valdkonnas on saanud.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Teenus taotluste esitamiseks avatakse e-PRIAs 21. novembril, pärast seda kui on selgunud automaatse ostuõiguse saajad põllumajanduse valdkonnas.

Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ostuõiguse saamisest ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse teenuse leiab alates 21.11.2022 e-PRIAs: Registrid -> Erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute register -> Esita EDK ostuõiguse taotlus.

Erimärgistatud diislikütuse ostmise volituse andmise teenuse leiab alates 7.12.2022 e-PRIAs: Esindusõigused ja volitused -> Lisa volitus EDK ostmiseks.

Kui Teil tekib erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta küsimusi, siis palun helistage registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saatke e-kiri aadressil edkr@pria.ee. Lisainformatsiooni leiab PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/edkr

MEELESPEA

Aita Eesti edulugudel levida – rahvahääletuses saab osaleda 4. oktoobrini

Kolm Eesti projekti on valitud Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” finaali. Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskendutakse seekordne noortele, teemaks on “Noored on tulevik”.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö spetsialist Meeri Maastik on uhke, et Eesti projektid sedavõrd laiahaardelisel konkursil silma jäid. „Iga kategooria parimad ja „rahva lemmik“ projekt kuulutatakse välja 6. oktoobril Brüsselis,“ ütleb Meeri Maastik. „Kuni 4. oktoobrini käib veebipõhine hääletus. Projektide hääletuskeskkond on inglise keelne. Eesti projektid leiad kiirelt, kui jälgid meie lipu märki.“

Soovime Eesti projektidele edu!

Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“

Projekti eesmärk on vähendada e-kaubanduses tekkivat plastprügi. Üldjuhul kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke materjale, nagu mullikile ja vahtplast, ning alternatiivsed materjalid on kaalult rasked ja kallid. Samas jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast, sest selle kvaliteet ei ole lõngatootmiseks sobiv. Harjumaal asuv Woola OÜ kasutab seda jääkvilla pakkematerjali tootmiseks. Projekti käigus osteti vajalikud tootmisvahendid.

Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“

Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga on alates 2010. a-st toetanud 12–26-aastaste noorte omaalgatust läbi väikeprojektide rahastamise mehhanismi. Noortefondi loomise eesmärk oli saavutada noorte suurem sidusus oma kodukoha ja kogukonnaga ning aidata kaasa noorte alguste toetamisele. Praeguseks on kõigi aastate peale kokku noortefondist toetatud u 130 noortelt pärinevat algatust. Noortefondi esitatud projektid on olnud väga erineva suunitluse ja eesmärgiga – näiteks on korraldatud kultuuri- ja noorsootööüritusi ning panustatud kogukonna heakorratöödesse.

MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“

Lääne-Virumaa Pandivere piirkonna tuntuse suurendamiseks lõimiti noori kogukonna ellu läbi piirkonna väärtuste rõhutamise ja lugude jutustamise. Projekti käigus korraldati palju põnevaid töötubasid eri piirkondadest kaasatud noortele. Töötoad tutvustasid fotograafia ja filmi ajalugu, multimeediumi võimalusi ja sotsiaalmeedia olemust. Meeskonnatööna koostati piirkonda tutvustavad videoklipid. Projekti käigus valminud klippe kasutatakse piirkonda tutvustavate materjalidena.

Euroopa maaeluvõrgustiku hääletuskeskkond: https://www.surveymonkey.com/r/NCFJQM2

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://maainfo.ee/index.php?article_id=9687&page=3265&action=article&

Konkursil said osaleda projektid, mis on toetatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku esitati 111 projektinäidet 24 riigist, nende seas 8 projekti Eestist. Konkursile oodati noorte projekte neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik.

Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, et suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile projekte, mis hõlmavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Projekte sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
30.09.2022

Põllumajandussektori esimene poolaasta: suurenenud kulusid aitas leevendada kõrgem müügitulu

Maaeluministeeriumis valminud esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et põllumajandussektorile oli aasta esimene pool edukam kui varasematel aastatel. Kulude struktuuri vaadates oli olukord aga taime- ja loomakasvatussektoris erinev — väga kõrge teraviljahind tõstis taimekasvatuse tulusid ja loomakasvatuse kulusid.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et praegu on sektoris olukord, kus tõusnud hindade tõttu kasvab küll müügitulu, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud ka kulud. „Lühiajastatistika andmetel oli 2022. aasta esimesel poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 403 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 19% võrra suurem. Samal ajal suurenesid aga ka ettevõtete kogukulud 13% võrra,“ selgitas minister Kruuse. Tema sõnul on aga tegemist kohatise turušokiga. „Me peame mõistma, et uute tarneahelate sissetöötamine võtab veidi aega. Samuti leevendavad kindlasti olukorda ka riikide pehmendavad majandusmeetmed,“ lisas maaeluminister.

Sarnane olukord on ka toiduainetööstustes, kus esimesel poolaastal müügitulu hoogsalt suurenes, kuid rekordilised energiahinnad ja muude sisendite hinnatõusu tõttu kahanes nende kasum eelmise aastaga võrreldes siiski 12% võrra. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aasta esimeses pooles ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustas 14% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (15%). Rekordilised energiahinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas samal ajal aga ka kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulud olid esimesel poolaastal 1,26 miljardit eurot, mis on 23% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kogukasum oli samal ajal 21,7 miljonit eurot, vähenes eelneva aasta esimese poolega võrreldes 12% võrra.

Kalapüügi ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu enam kui neljandiku võrra, mis peegeldab eelkõige toodangu kallinemist, sest püügi maht vähenes samal ajal 7%. Vaatamata müügitulu kiirele kasvule ettevõtete kasumlikkus vähenes. Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete kogukasum oli 2022. aasta esimesel poolaastal pea 5 miljonit eurot ehk 23% vähem kui eelmisel aastal.

Liha kogutoodang vähenes pärast nelja-aastast kasvuperioodi 2022. aasta esimesel poolel ligi 2%. Lamba- ja kitseliha oli ainuke lihaliik, mida toodeti aastatagusega võrreldes rohkem. Kokku toodeti esimesel poolaastal umbes 39 000 tonni liha, mis on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Kui lamba- ja kitseliha tootmine kasvas 17% võrra, siis nii linnuliha kui ka sea- ja veiseliha toodang vähenes vastavalt 4% ja 1% võrra. Lihatööstuse jaoks oli 2022. esimene pool endiselt raske. Kiiresti kasvavad tooraine-, energia- ja kütusehinnad suurendasid kulusid 16% võrra ning kogukahjum kujunes 13,8 miljoni euro suuruseks. Eelmise aastal oli kogukahjum 600 000 eurot.

Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal 425 900 tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi toodangut 0,8% võrra.Tootmist pärsib paljude põhiliste tootmissisendite (sööt, kütus, elekter, väetis jne) suur hinnatõus. Piimatootjate jaoks on piima kõrge hind küll hea, kuid tootmiskulude kiire kasv kärpis piima müügist saadavat tulu oluliselt. Piimatööstuste jaoks kujunes 2022. aasta esimene poolaasta majanduslikele väljakutsetele vaatamata edukaks. Müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 21% ning oli kokku 272 miljonit eurot. Kasvavate hindade tõttu tõusid 20% võrra ka kulud, mis olid kokku 259 miljonit eurot. Esimesel poolaastal teenis piimatööstus kogukasumit 13,3 miljonit eurot, mis on 51% võrra enam kui eelmisel aastal.

Kokku on 2022. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ja maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 395 miljonit eurot. Kogu toetussummast 87% rahastatakse ELi fondidest. 30. juuni seisuga oli erinevate taotlusvoorude tulemusel 2022. aastal toetusi määratud 146 miljoni euro eest, millest on välja makstud 109 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2022

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja osales 27. septembril Riigikogu maaelukomisjoni istungil

Maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri  kutsel osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil 27. septembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjon soovis saada sektori esindajatelt ülevaadet maaelu hetkeolukorrast ning kitsaskohtadest ja muredest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja tõi istungil välja, et:

  • Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike konkurentsivõimet. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Talupidajad on toidutoomise tarneahelas ikkagi kõige nõrgemas positsioonis. 
  • Väiketootjate seisukohalt on positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele ja ka FIE-dele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Siiski näeme, et kehtestadatuleks elektri unisversaalteenus ka kõigile põllumajandustootjate ühistutele sõltumata nende suurusest. 
  • Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väiksemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”.  Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub  negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Väiketootjatel on reeglina väiksem kasumlikkus ja nõrgem likviidsuspositsioon. 
  • Muidugi on väga raskes olukorras hetkel väiketööstused – nn talutööstused/väike käitlejad, kus oma kasvatatud toorainet väärindatakse näiteks juustuks. Kasvanud energiahinnad ja vähenenud tarbijate ostuvõime, on väga selgelt seadnud ohtu väiketööstuste jätkusuutlikkuse. Juba on esimesed signaalid, et lõpetati näiteks piimalammaste pidamine. On ka teised väikesed meiereid öelnud, et on sunnitud tänases olukorras vähendama piima töötlemist ning müüma toorpiima kokkuostu ja seda sellepärast, et kõrge energiahind vähendab märkimisväärselt kasumit ja kardetakse, et tootmine jääb selgelt kahjumisse. Kuna oleme tegelenud väga pikka aega just sellise kodumaise tooraine väärindamise propageerimisega Taluliidus ning talunikud on olnud väga tublid tootearenduses ja oma müügikanalite leidmisel, siis sellest oleks küll äärmiselt kahju, kui senine pingutus ja töö kriisis hävineb. 
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab vajadust säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist TALUDES ja kultuurilist tähtsust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju. Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud/kohalikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Terviklik toidupoliitika peaks soodustama toidu suuremat väärtustamist ühiskonna poolt, edendama toidujäätmete tekke vältimist ja vähendamist ning aitama kaasa toidu hinna taasintegreerimisele ja taasühendamisele teiste väärtustega. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks. 
  • Õiglased toiduhinnad, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks, on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. Eesti riik peaks võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale. 
  • Väga suur roll on sellel ÜPP-l, kuid hetke kõrge inflatsiooni ja hinnatõtusu valguses on meil tõsine mure, et kas ÜPP eelarve on piisav.  Lisaks rõhutas, et tuleks kasutada kõiki võimalusi põllumajandustootjate toetamiseks. Seal hulgas kasutada võimalust uute referentsaastatega üleminekutoetuste maksmine.

  • Seakasvatus on küll juba talu mõõtmetest välja kasvanud, siis Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetest  seakasvatajad on Eesti mõistes väiketootjad –  mõnesaja emisega, võrreldes Eesti suuremate farmidega, kus on  tuhatkond põhikarja emist. saadud tagasiside põhjal  on ikkagi lõpetajaid mõnetuhande seaga farmides. Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmetest lõpetab selle aasta lõpuks üks  farm tegevuse ning siis  veel üks liige, kes sai eelmisel suvel sai SAKi tabandumise, ei plaani enam tegevust taastada, kuigi see võimalus oleks. Liikmete hulgas allesjäänud seakasvatajad vähendavad tasapisi põhikarja liialt suure kahjumi tootlikkuse tõttu.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja rõhutas, et täna on prognoosimatust ja teadmatust sektoris palju ning see tekitab ebakindlust investeerimisplaanide elluviimisel. Kuigi täna konpenseerivad kõrged teraviljahinnad hüppeliselt kasvanud sisendihindu, siis loodame, et ei tule pöördepunkti, kus kõrgete sisendihindadega tuleb toota odavat toodet.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad kohtusid Soome põllumajandustootjate kindlustusasutuse Mela esindajatega

Esmaspäeval, 26. septembril viibisid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad Soomes, et saada ülevaade Soomes põllumajandustootjatele asendusteenust korraldava Mela tegevuste kohta. Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade, et mil viisil on teenust digitaliseeritud Soomes.

Kohtumisel andsid Mela esindajad põhjaliku ülevaate, et kuidas teenust korraldatakse Soome põllumajandustootjatele, millistel tingimustel seda teenust pakutakse  ja millised on edasised plaanid teenuse arendamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on jätkuvalt oluline, põllumajandustootjate asendusteenus oleks põllumajandustootjatele tähtsaks tugiteenuseks. Puhkuse ja haiguse korral talust eemal olemine ja oma talu “võõraste” kätte jätmine nõuab suurt usaldust. Oleme sellega ka Eestimaa Talupidajate Keskliidus järjepidevalt tegelenud, et põllumajandustootjatel oleks kõrge usaldus asendusteenuse vastu. 

Täna kasutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt korraldatavat asendustaluniku teenust iga-aastaselt pea 200 talu ning asendustaluniku kasutamise lepingu on Eestimaa Talupidajate Keskliiduga sõlminud ligikaudu 500 põllumajandustootjat üle Eesti. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks põllumajandustootjatele asendusteenust riigi toel pakkunud juba 14. aastat ning teenusest on saanud loomakasvatusettevõtele oluline teenus.

Täpsemalt saab tutvuda Mela tegevustega nende veebilehel aadressil  https://www.mela.fi/en/

Hooldusraie toetuse tõus julgustab metsaomanikke

Sellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi enda metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2022625 6152