PRIA poolt makstavad otsetoetused on jõudnud põllumeeste ja loomapidajateni

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
21.12.2021

 

PRIA on tänase seisuga ca 14 tuhandele põllupidajale hektaripõhised otsetoetused välja makstud. Üle 700 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate grupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro, mis on eelmise aasta eelarvest 21 miljonit eurot suurem.

  1. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 124 116 586 eurot, 12 766 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 292 654 eurot, 12 763 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 925 437 eurot, 1121 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 856 490 eurot, 583 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 528 069 eurot, 194 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 570 790 eurot, 622 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 999 654 eurot, 89 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 506 347 eurot, 631 toetusesaajat.

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuste saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas välja 2021. aasta parima taimekasvataja

Pressiteade
21. detsember 2021 

Lõppeva aasta parim taimekasvataja on Halika Õunatalu peremees Lauri Kasvand Räpina vallast Põlvamaalt

Parima taimekasvataja konkursil oli sel aastal kolm kandidaati, kõik aianduse valdkonnast: Mihkel Saar (Mihkel Saar Puukool OÜ), Jüri Laur (Raudepere OÜ) ja Lauri Kasvand (Halika Õunatalu OÜ). Žürii otsusega kuulutati sel aastal parimaks Lauri Kasvand.

Tavapäraselt on austava tiitli saaja väljakuulutamine toimunud suurema publiku ees, kuid jätkuv pandeemia seab suuremate ürituste korraldamisele piirangud ning sel aastal tuli piirduda tagasihoidliku tseremooniaga kodutalus. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Leho Verk külastas 21. detsembril Halika Õunatalu ning andis peremehele üle parima taimekasvataja aunimetusega kaasneva skulptuuri „Naeri tõmbamine“. Skulptuuri autor on Tauno Kangro.

Halika Õunatalul on 20 ha õunaaeda, kus tänaseks kasvatatakse 30 erinevat õunasorti. Pere keskmine poeg Lauri Kasvand võttis vanematelt talu juhtimise üle 2010. aastal, olles ise vaid 20-aastane

Maaelu Edendamise Sihtasutus toetab ja nõustab maapiirkondade ettevõtjaid ning kujundab maaelu mainet. Aunimetustega tunnustatakse innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldatakse tänu tehtud töö eest.

Lauri Kasvand
Lauri Kasvand

 2022. aasta toob taas kord kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.12.2021

 

Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks – seda juba neljandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks teavitatakse Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust, mille arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

2021. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 6,65%. Sellest tulenevalt peavad 2022. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kelle kasutuses on viimasel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2022. aastal tagasi rajamisele 2749 hektarit püsirohumaid.

Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2022. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning neil pole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017., 2019. kui ka 2021. aastal.

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnahoiule panustavaid investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2021

 

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ lisas minister.

Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid, ning muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.

Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.

 

„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue ÜPP tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakavade eelnõud Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui siseriikliku kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esmase positiivse tagasiside saada.“

„Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (hetkel Eesti maaelu arengukava 2014–2020).

ÜPP strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid väljakutseid rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on erinevate valdkondade rahastamise vajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame, hoitud saaks,“ lisas minister. ÜPP strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2023-2027.

 

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani 

Maaeluminister allkirjastas määrusemuudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

„Selleks, et toetuse saajad jõuaksid alustatud projektid ellu viia, pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on ettevõtjatel võimalik alustatud projektid edukalt lõpule viia ka olukorras, kus pandeemia on mõjutanud oluliselt nii ettevõtete kassavooge kui ka pikendanud märkimisväärselt tarneaegu uute masinate ja seadmete tellimisel,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetusesaajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.

Tähtaegade pikendamine on tingitud eelkõige vajadusest luua ettevõtjatele paremad võimalused toetatud projektid lõpule viia olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna on paljudel tootjatel raske pidada kinni toetusesaajate tellitud seadmete tarneaegadest.

Lisaks laiendati meetme sihtrühma ja lisati toetatavate tegevusvaldkondade hulka mitu sellist, mida seni ei toetatud, nagu veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused.

„Sihtrühma laiendamine avab varasemaga võrreldes oluliselt suuremale hulgale maapiirkonnas ja eelkõige teenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimaluse investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, parandada oma konkurentsivõimet ja luua maale uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles Urmas Kruuse. „Tegu on olulise muudatusega, pidades silmas, et teenindussektor on tõusnud praegu üheks suurima potentsiaaliga töökohtade pakkujaks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on maapiirkonnas tegutseval ettevõttel võimalik taotleda kuni 150 000 eurot toetust uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on leitav PRIA kodulehelt.

Põllumehed tänavusest saagist: põud ja ikaldus, saaki saadi kohati 50% vähem

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Pressiteade
15. detsember 2021

 

Kevadine sademerohkus ja suhteliselt madal temperatuur prognoosis sügiseks head saaki, kuid suvine põud tõi ikalduse. Paljud põllumehed korjasid eelmise aastaga võrreldes saaki poole võrra vähem, selgub Talupidajate Keskliidu korraldatud küsitlusest.   

Kuigi saagihinnad olid rekordtasemel, siis siiski tekitab muret sisendihindade kiire kasv, mis võib tuua kaasa käibevahendite nappuse ja suure äririski uueks hooajaks. „Paljude põllumeeste hinnangul andis tänavune ikaldus rohkem tunda kui 2018. aasta põuaajal, kuumalained olid see suvi karmimad ja pikemad. Vähest saaki kahjuks ei kompenseeri ka kõrged maailmaturu hinnad, sest enamik talumehi müüb saagi kevadel ette ära,“ ütles Taluliidu juht Kerli Ats  

Tänavuse saagiga jäid valdavalt rahule need põllumehed, kes jõudsid selle varakult ära koristada. Suvivili jäid paljudel põllumeestel põua kätte ja ikaldus. Mõnes piirkonnas jäi küsitluse tagasiside põhjal suviodra ja -nisu keskmine saagikus loodetust lausa neli korda väiksemaks: terad jäid pika põua tõttu väikeseks ning küpsusaste väga erinevaks, mis omakorda tegi koristus- ja kuivatuskulud kõrgeks.

Pärnumaal asuva Oore Agro OÜ juhi Kalev Kiiski sõnul jäi suviviljade saak põua tõttu oluliselt väiksemaks. „Suviteraviljad andsid karmi põua tõttu vaid 2,5 tonni hektarilt. Üldist seisu parandas talinisu ja taliraps. 

Talivilja jaoks oli tänavu olukord soodsam ning saagiga jäädi pigem rahule.

Ida-Virumaal asuva Saareaugu talu peremees Kalmer Karask märkis, et kuigi tal müügiga käesoleval aastal probleeme polnud ja viimaste aegade kõrgeim hind mõnevõrra kompenseeris väikest saagikust, siis kulutused on müügituludest olnud oluliselt kõrgemad.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. Liitu kuulub 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget.  

Kuidas ühiselt taastuvenergiast kasu saada?

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

  1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
  2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
  3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
  4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
  5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
  6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
  7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
  8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
  9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Euroopa Komisjon lubab riigiabina välja maksta erakorralise toetuse piima- ja sealihatootjatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.12.2021

Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotluse piima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.

„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot . Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 599 tootjat

Pressiteade
8.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1.-7. detsembrini said piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati piimatootjate poolt 551 ja sealihatootjate poolt 50 taotlust. Kaks tootjat taotles toetust nii piima- kui ka lihatootjana.

Kõige enam taotlusi esitati Pärnumaalt (80), Lääne-Virumaalt (73) ja Viljandimaalt (55). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.