Kuu: mai 2021

Rahandusministeerium
Pressiteade

 

Rahandusministeerium alustas 20. mail avalikku konsultatsiooni Eesti pea miljardi euro suuruse taastekava eelnõu üle.  Ministeerium ootab tagasisidet 4. juunini. 

„Ligikaudu miljard eurot on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks – keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo, nii et kutsun kindlasti üles kaasa mõtlema, kuidas seda kõige paremini teha,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks.

Kui suure rahastuse Eesti RRFist saab, selgub lõplikult 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide täpse toetusmahu. Suure tõenäosusega jääb Eesti toetusmaht vahemikku 880 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.

„Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Tegu on  elava töödokumendiga, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida,“ ütles rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. „Taastekava on ametlik vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel,“ selgitas Tomingas.

Ettepanekuid Eesti taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini, et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes  annab oma hinnangu kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks kava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Konsultatsiooni ja läbirääkimiste käigus kogunenud tagasiside ja ettepanekute alusel täiendab ja kohendab rahandusministeerium taastekava eelnõud ning jätkab paralleelselt koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste ministeeriumidega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ettevalmistusi, et olla valmis pärast ametlikku taastekava kinnitamist vahendite kiireks kasutuselevõtuks.

Taastekava eelnõuga on võimalik tutvuda siin: https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/05/RRP-Taastekava-eelnou_200521.pdf

Hiljemalt 24. mail on eelnõuga võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja osalusveebis. Taastekava avalik konsultatsioon toimub 20. maist 4. juunini 2021. Lisainfot leiab aadressil www.rrf.ee.

Eesti prioriteedid taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamiseks slaidina (suuremas formaadis on slaid kättesaadav aadressil https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/05/RRF_koond2005.jpg):

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatati alates tänasest, 24. maist ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni tänavu 31. juunini.

„Ahvenapüük on peatatud, et mitte ületada esimeseks poolaastaks lubatud kvooti,” selgitas Urmas Kruuse. Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastas püüda 498,81 tonni ahvenat, millest kuni 249,41 tonni tohib püüda esimesel poolaastal. 23. mai seisuga on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püütud 232 tonni ahvenat.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatatakse veealal kutseline kalapüük, kui veealal kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või selle veeala kohta kehtestatud lubatud kogus on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati ahvena lubatud aasta ja poolaasta kogus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastusringile söödaseaduse muudatuse eelnõu, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.

Ministri sõnul eelnõu olulisi muudatusi kaasa ei too. „Võrreldes senisega jäävad ravimsööda käitlemise üldpõhimõtted samaks; küll aga kaasnevad seaduse vastuvõtmisega selgemad reeglid ravimsööda tootmiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks,” sõnas Urmas Kruuse.

Eelnõu kohaselt peab sööda käitlejal olema edaspidi tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda või vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise puhul.

Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, võib seda muudatuste kohaselt tarnida ja kasutada kehtiva ravimsööda veterinaarretsepti alusel. Retsepti peab olema väljastanud üksnes kutsetegevuse luba omav veterinaararst pärast ravitava looma läbivaatamist. Mikroobide resistentsuse leviku piiramiseks keelatakse muu hulgas antibiootikume sisaldavate ravimsöötade ennetav kasutamine.

Kui siiani reguleeris ravimsööda käitlemist Euroopa Liidu direktiiv, siis nüüd on selleks kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohaldatav määrus. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta või tunnistada need kehtetuks.

Seadus on kavandatud jõustuma 28. jaanuaril 2022. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas reedel kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel. Sügisel vaktsineerimine jätkub.

Amet korraldab kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, Kirde- ja Kagu Eestis Venemaaga piirnevatel aladel rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

PTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Kahjuks on meie idapoolses naaberriigis marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda näiteks metsloomade rändega. Samuti võib haigus riiki jõuda vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sisse toodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haigussümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust

2013. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik . Vastavalt uuele Loomatervisemäärusele on Eesti marutaudivabadus sellest kevadest kinnitatud ka vastava Euroopa Komisjoni otsusega. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.05.2021

 

Kvaliteetne seeme on saagi alus. Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid näitavad, et 98% turustatavatest köögiviljaseemnetest vastab idanevuse nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis aasta esimese kolme kuu jooksul 13 hulgiladu, mis tegelevad köögiviljaseemnete turustamisega. Kontrolli käigus võeti seemnepartiidest 66 kontrollproovi, et olla kindel nende idanevuse nõuetele vastavuses. Kui viimase seitsme aasta jooksul tehtud proovidest vastas nõuetele keskmiselt 84% kontrollitud köögiviljaseemnepartiidest, siis sel aastal on tulemus 98% ehk ainult ühe proovi tulemus näitas nõuetele mittevastavust. Seemne kvaliteedinõuded on Euroopa Liidus kehtestatud seemne turustamise direktiividega ning Eestis taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega.

„Turustatav seeme peab vastama kehtestatud sordiehtsuse ja sordipuhtuse ning kvaliteedinõuetele, et taimekasvatuses kasutatav seeme annaks oodatava majandusliku tulemuse. Turustamise nõuetele mittevastava seemne müük rikub tarbija õigusi ja mõjutab konkurentsitingimusi nõuete järgijate kahjuks“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnajuht Karin Zereen.

Põllumajandusuuringute Keskus
21.05.2021
PRESSITEADE

Põllumajandusuuringute Keskus alustas sellel nädalal igakevadise siloseirega, mis aitab põllumehel kergemini heintaimede sileerimiseks sobivaimat aega leida. Kvaliteetse ja suurima võimaliku toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii oma piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti eri piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„Siloseire eesmärk on anda põllumehele teada, millal on parim aeg varuda suurima toitainesisaldusega rohusööta,” selgitab laborijuhataja Liina Kruus. PMK söötade ja jääkide laboris määratakse rohuproovist paika pandud hindamiskriteeriumide alusel rohu kuivainesisaldus, kuivaine seeduvuse protsent ning kuivaine proteiini-, happekiu- ja neutraalkiusisaldus.

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud meie siloseire alustamisest 2002. aastal. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga, kui me seirega alustasime. Sõltuvalt kasvukoha klimaatilistest tingimustest on aga hea jälgida taimede arengut igal aastal,” räägib siloseire pikaajaline eestvedaja, söötade ja jääkide labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 17. mail, 24. mail, 31. mail, 7. juunil ja 14 juunil. Nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimisinfo, mis avaldatakse PMK veebilehel igal kolmapäeval kuni jaanipäevani.

Siloseire tulemused: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Lisateave:
PMK söötade ja jääkide labor
tel 672 9120
ann.akk@pmk.agri.ee

PMK FOTO: Rohumaa Kuusiku katsekeskuses (Rita Nuiamäe)

Pressiteade
20. mai 2021

 

Kuni 15. juunini saab PRIAst taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava loomatoetusi. Taotlusi saab esitada ainulte-PRIA vahendusel.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Kuigi erandkorras ei rakendata 2021. aastal hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil taotluse esitamise eest toetuste vähendamist, palume taotlused esitada võimalikult varakult, soovitavalt maikuus. Sel juhul jääb PRIAl rohkem aega juhtida taotlejate tähelepanu korrigeerimist ja täpsustamist vajavale infole.“

Toetusi on kokku viisteist, mille jaoks Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on eraldatud kokku üle 254 miljoni euro.

PRIA teenindusbürood on taas klientidele avatud, aga enne teenindusbüroosse tulemist palume kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistadesteenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.