Lindude gripi viiruse levik jätkub

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.05.2023

 

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Viirus tuvastati surnuna leitud naerukajakalt Tallinnas. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.

Sel aastal on Eestis olnud ka kõrge patogeensusega lindude gripi puhang üle saja linnuga majapidamises Raplamaal.

Euroopa riikides on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest metslindude juhtumitest. Sel nädalal on Läti teavitanud naerukajakate massilisest suremusest lindude grippi ja Leedu leidnud üle kogu riigi lindude gripi tõttu surnud kajakaid.

Lindude gripi viirusega nakatunud naerukajakad ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele, kuna paljud kajakate pesitsuskolooniad paiknevad sisemaal.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
11. mai 2023

 

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele 

1.–10. maini sai PRIAst taas taotleda TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2070 taotlust 39 820 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et sel aastal oli taotlusperiood küll tavapärasest lühem, kuid taotlejate arvu jätkuv kasv näitab, et taotlused said kenasti esitatud ja toetusmeede on mesinike hulgas väga populaarne.

Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Lääne-Virumaal (5040 mesilasperet). Järgnesid Tartumaa (4995) ja Pärnumaa (4257). Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (264 mesinikku), Tartumaalt (215) ja Pärnumaalt (197).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotleti.

2023. aasta detailsemat statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel(graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2023. aastal“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.

 

Taimetervise nädal algab töövihiku esitlusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.05.2023

 

Taimetervise nädal algab töövihiku esitlusega

 12. mail, rahvusvahelisel taimetervise päeval esitletakse Tartu Loodusmajas taimetervise töövihikut, saab kuulata loengut taimi kahjustavatest putukatest ja võtta osa orienteerumismängust. Üritusi toimub sel aastal nädala jagu.

 Taimetervise olulisusele juhtis tähelepanu juba aasta alguses toimunud joonistuskonkurss, kuhu laekus pea 300 tööd. „Avapäeval esitleme taimetervise töövihikut „Taimetervise inspektori põnev töö“, milles on kasutatud joonistuskonkursil osalenud laste ja noorte joonistusi, ja ühtlasi autasustame autoreid,“ rääkis Maaeluministeeriumi taimetervise peaspetsialist Meelis Kõiv.

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal pakub tegevusi kogu perele, lõppedes taimelaadaga. Avapäeval on kõik oodatud osa võtma putukakostüümide konkursist, saab kuulda loengut putukatest ja osaleda orienteerumismängus. Lisaks toimuvad mitmesugused teemaõhtud. Nädal tipneb perepäevaga 20. mail. „Soovime näidata teema olulisust erinevatele sihtrühmadele sobivalt, näiteks teemaõhtutest ja viktoriinist saab osa võtta ka veebi teel. Perepäeval saab nii töötubades meisterdada kui ka laadal taimi osta ja vahetada,“ ütles Kõiv.

ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutati 12. mai rahvusvaheliseks taimetervise päevaks, et tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. Päeva tähistamise idee tekkis 2020. aastal, rahvusvahelise taimetervise aasta raames, et hoida taimetervise kui valdkonna tähtsust pidevalt päevakorral.

Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt ja Facebookist.

Ajakava

  •  12. mai 15.00–18.30 Taimetervise päev

Tartu Loodusmaja territooriumil saab mängida taimeterviseteemalist orienteerumismängu, tutvustame uut taimetervise töövihikut ning kuulame loengut (vaadatav ka veebis) taimi kahjustavatest putukatest. Kutsume kõiki taimetervise päeval osalema putukakostüümides; parimatele kostüümidele auhinnad!

  • 15. mai 17.30 „Puidust pakendid meie ümber“ (ka veebis)

Millised taimekahjustajad võivad end peita puidust pakendites ning mis kahju nad teevad?

  • 16. mai 17.30 „Põllult taldrikule“ (ka veebis)

Räägime kartulist ja kartulikahjustajatest, teeme ise tärklist, meisterdame kartulitempleid, liimime kartuliga.

  • 18. mai 17.30 „Reisi targalt“ (ka veebis)

Kordame üle, milliseid reegleid pead tundma, kui soovid tuua teistest riikidest taimi, puuvilju, seemneid ja muud, mängime kohvrimängu.

  • 19. mai 17.30 „Luubi all“ (ka veebis)

Kohal on Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori spetsialistid, kes tutvustavad taimekahjustajate liikide määramisega seotud põnevat tööd. Vaatame erinevaid taimekahjustajaid mikroskoobi abil.

  • 20. mai 10.00–13.00 Perepäev koos taimelaadaga

Tartu loodusmaja igakuine perepäev mitmesuguste tegevustega taimede ja taimetervise teemal, avatud ka talveaed ja loomatuba. Toimub taimede müük ja kõigile avatud taimelaat, selgitame taimede müügiga seotud taimetervise reegleid. Avatud taimeterviserada pargis. Perepäeva osavõtutasu on 3 eurot.

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.05.2023

 

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialisti Riina Pärtli sõnul on lubatud kasutada üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. „Kõik kasutada lubatud taimekaitsevahendid leiab Põllumajandus- ja Toiduameti poolt hallatavast taimekaitsevahendite registrist,“ sõnab Pärtel, lisades, et enne kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda taimekaitsevahendi infolehega, kus on kirjas toote täpsed kasutamistingimused.

„Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust,“ jätkab peaspetsialist „Taimekaitsetunnistuse kehtivust saab kontrollida taimekaitsevahendite registri taimekaitsetunnistuse kehtivuse päringust,“ lisab Pärtel. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Kasutatav taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline arvestada veekaitsevööndi ning teiste kasutuspiirangutega.

Taimekaitsetööd peavad olema tehtud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Meelespead nõuetest taimekaitsevahendite kasutajatele leiab PTA kodulehelt.

MES nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
10.05.2023

 

MES nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid

Täna, 10. mail algas PRIA-s pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Toetusi saab esitada 15. juunini. MES nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid pea kõigis Eesti maakondades.

“Toetuste taotlemisel on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väga palju muudatusi. Konsulendid on saanud muudatustest põhjaliku ülevaate ja juhendavad taotlejaid erinevates küsimustes, näiteks kliendiks registreerimisel, põldude joonistamisel ja põllumassiivide piiride muutmisel,“ ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk ning lisas, et konsulendid juhendavad ainult eelregistreerimise alusel, seega palume juhendamise aeg varakult broneerida.

Teenuse sihtrühma kuuluvad põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad ja turustajad ning teised maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja isikud, kes soovivad taotleda PRIA vahendatavaid toetusi.

Tasuta juhendamist on võimalik saada põllumajandusega tegeleval füüsilisel isikul või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ning on registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

e-PRIA tugiteenust rahastatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 vahenditest ja see on kuni 2 tunni ulatusel eespool toodud tingimustele vastavale taotlejale tasuta. Tugiteenuse osutamist korraldab MES nõuandeteenistus.

Kuidas saab e-PRIA juhendamist?

► Otsi juhendaja kontakt ja broneeri aeg aadressilhttps://www.pikk.ee/nouandeteenistus/e-pria/

► Juhendamisele minnes võta kaasa kehtiv ID-kaart ja selle paroolid või mobiili-ID paroolid, abiks on ka maade katastritunnused.

► Esita taotlus läbi e-PRIA.

Lisainfo:

Riin Kurrikoff
Tel 648 4920

riin.kurrikoff@mes.ee

Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. mai 2023

 

Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

Täna, 10. mail avanes e-PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 15. juunini ning taotlema on oodata kuni 15 000 PRIA klienti.

Käesoleval aastal saab taotleda üle 20 erineva toetuse ning pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 208 miljoni euro.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Tegemist on uue programmperioodi esimese aastaga ja uusi toetuseid ning nõudeid on võrreldes tavapärase aastaga oluliselt rohkem. Seetõttu on eriti oluline tutvuda taotletavate toetuste nõuetega ning veenduda, et kõik soovitud toetused saaksid taotlusel ka valitud ja abistavad teated üle vaadatud. Kui tekib küsimusi, võtke julgelt ühendust ja küsige abi.“

2023. aastal saab taotleda järgmisi strateegiakava 2023–2027 alusel antavaid otsetoetusi, maaelu arengu pindala- ja loomapõhiseid toetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel antavaid pindala- ja loomapõhiseid toetusi.

Strateegiakava 2023-2027 otsetoetused (eelarve 177 892 801 eurot):

Strateegiakava 2023-2027 maaelu arengu toetused (eelarve 25 544 238 eurot):

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused (eelarve 5 211 000 eurot):

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil www.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis neli ajakirjandusprojekti

Pressiteade
09.05.2023

 

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis neli ajakirjandusprojekti

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus stipendiumile laekus 16 ideekavandit, mille seast otsustas juhatus määrata kuni viie tuhande euro suuruse stipendiumi neljale projektile.

Seekordses taotlusvoorus pälvisid 3000-5000 euro suuruse stipendiumi:

Joonatan Allandi – agressiivne idanaaber

Signe Ivask – meedia kirjaoskus

Aleksander Algo – tänapäevased transpordisüsteemid

Risto Berendson – riiklik koolitustellimus

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liikme Mari-Liis Rüütsalu sõnul iseloomustas tänavust taotlusvooru kõrge projektide tase ja meedia kirjaoskuse teema populaarsus. „Esitatud projektid olid põhjalikult läbimõeldud ja sisukad ning ideekavandite seast paistis välja kolm aktuaalsemat teemat – agressiivne idanaaber, transport ja meedia kirjaoskus. Juhatuse jaoks oli positiivne, et enim ideekavandeid saime meedia kirjaoskuse teemal, mis on sel aastal teadlikult fookusesse võetud siht. Infosõja ja tehisintellekti arengute foonil on aina olulisem, et me räägiksime rohkem sellest, kuidas eraldada tõest infot propagandast ja valeinfost,“ ütles Rüütsalu.

„Huvilised, kes seekord ei jõudnud oma loovideed esitada, saavad seda peagi taas teha, kui avame uue taotlusvooru sügisel. Huvi taotlusvoorude vastu näitab selget vajadust stipendiumite järele, mis toetavad põhjalike ja süvenemist vajavate lugude kirjutamist,“ selgitas Rüütsalu.

Žürii hindas võidutööde valimisel uuritava teema aktuaalsust ja mõjukust, originaalsust ja erinevate meediumite kasutamist. 

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 25 ajakirjandusstipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida nii tegevajakirjanikud, vabakutselised kirjutajad kui ka teemavaldkondi süvitsi tundvad eksperdid ja teised huvilised. Järgmine Oivalise Ajakirjanduse taotlusvoor kuulutatakse välja 2023. aasta sügisel.

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris. 

Täpsem info stipendiumi teemade kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.05.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib kõikide Saaremaal tegutsevate toidukäitlejate tähelepanu võimalikule joogivee reostusele.

„Palume võimaliku reostuse leviku tõkestamiseks mitte kasutada Kuressaare veevärgi vett toidu käitlemiseks ega valmistamiseks kuni lisaasjaolude välja selgitamiseni,“ kommenteerib PTA toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona, kelle sõnul peab toidu käitlemisel kasutatav vesi vastama mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvide §4 ja §5 kohaselt.

„Toidu valmistamisel lisatakse vett toidu sisse, pestakse toitu ja töövahendeid,“ räägib Oona. „Niisamuti on käte pesemisel oluline, et vesi vastaks joogivee nõuetele, kui ettevõttes toimub toidu pesemine ja pakendamata toidu käitlemine vms,“ jätkab ta.

Oona sõnul võib toidukäitleja kasutada toidu valmistamisel ka pudelitesse villitud vett, kui see on toidu valmistamise iseloomu arvestades võimalik.

Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks anti esialgse hinnang, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa.

Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja E.colile, kuid välistatud ei ole ka veekaudu levivad viirusnakkused. „Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,“ ütles Härma.

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.05.2023.a

 

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu.

„Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et muudatus tehti ilma ühegi taluperemehe ja -naisega või nende organisatsiooniga suhtlemata.

Aaman ütleb, et loomulikult tekitab selline muudatus temas emotsioone, kuid mitte ainult. „Selle käigus rebenevad ka aegade sidemed ning kultuurimälu lahustub. Tahaks uskuda, et talu määratluse kaotamine on toimunud teadmatusest, et selles ei peitu teadlikku ideed.“

Avaliku pöördumisega kutsutakse ülesse viga parandama. „Alati on võimalik viga parandada, kui selleks on arusaam, tahe ja austus. Seepärast pöördumegi avaliku palvega kõigi poole, kelle võimuses on lisada austust Eesti talule. Palun näidake üles head tahet Eesti talu vastu ja jätke talunikele võimalus lisada talu määratlus riiklikus aadressiregistris.“

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu avalik pöördumine

Austatud Eesti Vabariigi President
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Lugupeetud Riigikogu Kultuurikomisjon Lugupeetud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad

Pöördume avaliku palvega Teie poole. Palume näidata üles head tahet Eesti talu vastu.

Palume taastada Eesti Vabariigi riiklikus aadressiregistris kinnistu nimetusele järgnev määratlus talu neile, kes soovivad säilitada Eestis maaelu kauaaegseid traditsioone, talupidamise kultuuri ja aegade sidemeid. Me kõik teame, kui rikas on eesti keel. Mõistel talu on ääretult suur tähendus, mis seob põlvkondi üle aegade. Selles on uhkust, tragidust ja tulevikuusku, on looja rõõmu oma kodust ja riigist.

Kahjuks ei mindud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja riigi rakendamist 1990. aastatel üle talumajandusele, vaid ühiskonnas said rohelise tule tervikvaradena erastatud jõukate kolhooside ja riigimajandite suurtootmised.

Euroopa Liidu riikide 2020. aasta erinevate põllumajandusettevõtete suuruse võrdluses on väike Eesti oma põllumajandusettevõtte 86 hektariga juba kolmandal kohal (!). Kuid näiteks Poola oma kodumaal on talupidamise 11 hektariga kahekümne esimesel kohal. (allikas: SEB)

Julgeme arvata, et kui kaose turbulents (võimalik agressioon) peaks tabama Ida-Euroopa maid, siis Eesti suurtootmised ei suudaks tagada meie toidujulgeolekut, küll aga oleks Poola näitel talumajapidamisele toetuv toidujulgeolek tagatud rahvale kuitahes raskes olukorras.

Meile on arusaamatu, miks, miks ja veel kord miks oli vaja lausa vargana käitudes kustutada Eesti riiklikust aadressiregistrist määratlus talu?

Meie ei palu rahalisi vahendeid. Me taotleme austust ja mõistmist taluperede vastu, kes hoiavad alles esivanemate talupidamise traditsioone ja kellele talu on nii veres kui vaimus.

Teie käes on nüüd võimalus parandada kellegi poolt tehtud viga ja taastada nimetus talu kirjas ja sõnas.

Lisainfo:
Ants Aaman
Tel: +372 513 0530
E-post: info@taluliit.ee