Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu pressiteade

Pressiteade: Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

 

Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse.

Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist, märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises.

Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist.

„Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada,“ selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. „Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku.“

2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind varasemaga võrreldes paiguti kuni paarikümne kordseks. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusus osas ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui 10% aastas. Värske koalitsioon plaanib aga nimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes mitmekordseks.

Lisaks juhitakse koalitsiooni tähelepanu, et maaomanikud on aastaid tõstatanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamise probleemi ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitised õiglasele tasemele tõsta. Valimiste järel sellest enam ei räägita.
„Maaomanike sügavalt ebavõrdne kohtlemine peab lõppema. Kui riik omandab eramaid riigikaitselistel või infrastruktuuri rajamise eesmärgil, saab eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu ning makstakse ka motivatsioonitasu. Looduskaitselistel eesmärkidel eramaa kasutamise rangel piiramisel ei võimaldata aga kumbagi,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

Ülaltoodust lähtuvalt tõid pöördumisele allakirjutanud välja, et maaomanikele antud lubaduste täitmiseks on vajalik täielikult loobuda kavatsusest lubada maamaksu tõusu üle 10% aastas, tõsta 2024. aastast looduskaitselised hüvitised senisega võrreldes kahekordseks ning seadustada looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.05.2023

 

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

8.- 14. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine viiekümne kilomeetri ulatuses kirde- ja kagupiirist. Eesmärk on ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul külvatakse rebaste ja kährikute vaktsineerimiseks lennukitelt spetsiaalseid vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid. “Vaktsiinsööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga.“ Toomvap rõhutas, et külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal.

Ühtlasi paneb ta inimestele südamele, et lemmikloomad tuleb antud perioodil hoida kinnisel alal. „Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike metsloomadele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Neljapäeval, 4. mail avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone, mis asub Sakus aadressil Teaduse 4.

Kaasaegsed ruumid teevad METKi laborikeskuse üheks parimate tingimustega laboriks kogu Euroopas. Uued bürooruumid aitavad kaasa tänapäevasele hübriidtööle üle minemisele, pakkudes head töökeskkonda nii igapäevaselt hoones töötavale inimesele kui ka mugavat võimalust kaugtöö tegijale.

Regionaalminister Madis Kallas näeb, et METKi laborihoone renoveerimine on oluline nurgakivi meie toiduvarustuskindlusele. „Kaasaegne põllumajandus on teaduspõhine ja Eesti toidu kõrge kvaliteet näitab, et meie teadlased on teinud väga head tööd. Maailmatasemel laborikeskkond aitab teadlastel olla veelgi edukam,“ kinnitab minister.

„Riikliku järelevalve, põllumehe või hobiaedniku seisukohalt pole meie laborikeskus juba ammu enam kohaks, kus saadakse vaid analüüsinumbreid, vaid pakume juurde teavet, mida laboritulemustega peale hakata,” rõhutab METK direktor Andre Veskiojalaborikeskuse tähtsust. „Keskuse laboreis uurime näiteks mulla seisundit, meie tehtavad analüüsid annavad põllumeestele teada, mis seisus on seemned, mis kvaliteediga on põldudel kasvav teravili, kui väärtuslik on loomadele antav sööt ning milline on meil kasvavate taimede tervis. Ehk siis siit majast pakutavate toodete ja teenuste abil aitame teha tootmise kasumlikumaks, täpsemini juhitavaks ja keskkonnasõbralikumaks,” lisab Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Maaelu Teadmuskeskuse Teaduse 4 laborikeskuse hoone ajalugu ulatub eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Väärikatele hoonetele rekonstrueerimise kaudu uue elutsükli andmine on keskkonnasäästlik. Samas selline töö võib olla aeganõudev ja esitab nii arhitektidele, projekteerijatele kui ehitajale ka omajagu väljakutseid. Selle hoone juures on koostööpartnerid keerukate ülesannetega kenasti hakkama saanud ning täna avame laborikeskuse, mis loob võimalused tipptasemel teadustööks,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Põllumajandusuuringute Keskuse büroo- ja laborihoone brutopinna suurus on 6122 m2. Rekonstrueerimistöödega alustati 2021. aasta suvel ehituse kogumaksumus on ligikaudu 9,9 miljonit eurot. Projekteerimist ja ehitust rahastatakse läbi meetme “Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” summas 3,4 miljonit eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne osa on valminud Arhitektibüroos Raivo Puusepp OÜ. Ehitusprojekti koostas peatöövõtjana Infragate Eesti AS, hoone ehitustööd teostas OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust pakkus Sweco Est OÜ.

Maaelu Teadmuskeskuse labori- ja teadushoone 5-korruselise, sümmeetriliste risaliitidega ning keskse 2-korruselise peasissepääsuga algse hoone projekteerisid 1975/1982. aastal arhitektid Ü. Vahi ja P. Madalik.

METK labori- ja büroohoone avamine 4.05.2023 Allikas: Riigi Kinnisvara, foto: Margus Pahv

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.

2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.

Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2022

 

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Laupäeval osales Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest.

Vaatamata tuulisele ja vilule ilmale jäi kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik külastajate arvuga väga rahule. Tema sõnul külastas kalasadamaid esialgsetel andmetel umbes 32000 inimest ja populaarsematest sadamatest võis päeva jooksul läbi käia 3000-4000 inimest. „Paljudes sadamates lõppes värske kala juba varakult, mis näitab ka ürituse populaarsust. Siiski soovitame varsti jälle sammud lähimasse kalasadamasse seada, eriti neil, kellel see kord värske kala jäi saamata. Kalurid ei tööta vaid ühel päeval aastas ja värsket kala jagub veel kõigile soovijatele,” kutsus Armulik inimese ülesse kala ostma.

„Avatud kalasadamate päeva mõte on populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles kalamajandus osakonnajuht Ain Soome. Ta leiab, et iga kalatoitudest lugu pidav inimene võiks korra aastas värsket kala osta ka sadamas otse kalurilt. „Loodan, et tänu sellele üritusele on nii mõnigi inimene endale leidnud nn oma kaluri, kelle käest osta värsket ja kodumaist kala,” oli Soome lootusrikas.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 26 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid Leppneeme (ligi 3500 külastust), Hara (700) ja Tallinna Kalasadam (4000); Hiiumaalt Naistaliu (500), Kõrgessaare (200), Roograhu (250), Sõru (450); Läänemaalt Nõva (1500), Puise (1500), Topu (600), Dirhami (2700), Sviby (150); Peipsist Mehikoorma (800), Varnja (3000), Kolkja (2200), Kavastu (150); Pärnumaalt Japs (3000), Fishing (700), Lindi (2000), Võiste (1000); Saaremaalt Muratsi (300); Virumaalt Toila (1000), Eisma (200), Võsu (600) ning Võrtsjärve piirkonnast Valma (1000) ja Jõesuu (500) sadamad.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2023. aasta avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

2022. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Järvamaa. Eile peeti Hindreku turismitalus sündmusterohke aasta lõpuüritus ning maitsete aasta rändkahvel tagastati Maaeluministeeriumile. Järgmisena liigub rändkahvel Mulgimaale, mis on valitud 2023. aasta toidupiirkonnaks.

Üritusel oli kohal ka regionaalminister Madis Kallas, kes tänas piirkonna inimesi panuse eest Eesti toidukultuuri arendamisse.

„Järvamaa maitsete aasta tunnuslause oli „Piimajõed ja pudrumäed“, sest suurimate piimakarjade, loodava moodsa piimatehase ning piimandusmuuseumiga on maakond silma paistnud just piimamaakonnana. Kuigi Järvamaa maitsete aasta sai läbi, siis loodan, et koostöö kohalike ettevõtjate vahel jätkub ka edaspidi, sest vaid üheskoos on võimalik maakonna toidulugu tulemuslikult jutustada,“ ütles Kallas.

„Mul on hea meel tõdeda, et kõik senised toidupiirkonnad on olnud enda nägu ning osanud kohalikke eripärasid ja tugevusi edukalt esile tuua,“ lisas Kallas.

„Meie piirkonna maitsete aastat jääb sümboliseerima pokteil – uus nimetus ja registreeritud kaubamärk. See on ainulaadne, maitsev, tervislik ja hooajale vastav piimakokteil, mille üks koostisosa on piim või piimatoode. Pokteili võib teha lehmapiima, kitsepiima, jogurti või jäätisega. Pokteili muud komponendid võib tegija vabalt oma maitse järgi valida ja seda võib juua nii külmalt kui ka kuumalt,“ võttis aasta kokku Järvamaa maitsete aasta turundusjuht Piret Sihver.

„Pokteili pakutakse siinsetes toidukohtades ning ühtlasi on see tähtsaim “külaline” Järvamaa toidukohtade brantšidel,“ lisas Sihver.

Pokteili on lihtne teha, retsepte selle valmistamiseks leiab veebilehelt jarvamaakohaliktoit.ee.

Maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustas ettevõttete ja kohvikute suurenenud koostöö üle. „Kui varem pidasid nad üksteist konkurentideks, siis nüüd enam mitte. Nad on mõistnud, et üheskoos jõuavad nad kaugemale ning kliente jagub kõigile.“

„Järvamaa maitseid käidi tutvustamas ka messil TourEst. Külastajad hindasid väga piirkonna tooteid ning leidsid, et nende pärast tasub kindlasti Järvamaad külastada. Seega on see aasta tulnud meile kindlasti kasuks ning aidanud piirkonna kööki laiemale avalikkusele tutvustada,“ lisas Gudinas.

Juba 20. mail antakse Abja-Paluojal uue toidupiirkonna tiitel ning rändkahvel üle Mulgimaale.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda alates 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, piirkondlike toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Tiitel võimaldab piirkonnal paremini silma paista, tutvustada vaid endale omaseid maitseid ning leida uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks koostöökohti kohalike ettevõtjate ja organisatsioonide vahel.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti.

Foto pealkiri: Maitsete aasta rändkahvli tagastamine Maaeluministeeriumile. Järvamaale jääb suurt rändkahvlit meenutama väike rändkahvli koopia.
Fotol regionaalminister Madis Kallas ja Järvamaa maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas
Foto: Maaeluministeerium

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
28. aprill 2023

 

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

 Alates esmaspäevast saab PRIAst taas taotleda toetust mesilasperede pidamiseks. Juhime tähelepanu, et käesoleval aastal on taotluste vastuvõtuperiood lühem – taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 10. maini.

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Mesilaspere toetuse taotlemisel on oluline, et korrektne mesilasperede arv 2023. aasta 30. aprilli seisuga on põllumajandusloomade registrile teatatud hiljemalt 5. mail 2023, kuna toetuse maksmisel läheb arvesse nende mesilasperede arv, kelle pidamisest viimati registrit teavitati. Kui mesilasperede arvust on registrit kehtiva korra järgi teavitatud ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 10. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Taotlejad saavad abi küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

  

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

2022. aastal avaldatud eduaruandes toonitatakse biomajanduse suurenenud tähtsust roheüleminekul, pakkudes taastuvaid lahendusi säästlikule tootmisele, säästvale tarbimisele, korduvkasutusele ja materjalide taaskasutamisele. „Bioressursside puhul on oluline üle vaadata, eriti maapiirkondades, kuivõrd osavalt suudame need igas tootmisetapis ära kasutada, sealjuures selliselt, et saadav kasu oleks võimalikult suur. See tähendab, et potentsiaalset kütust ei hakataks kasutama näiteks pinnasetäitena, vaid väärindatakse maksimaalselt ja kasutatakse kõige kasulikumal viisil,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Kallase sõnul on Eestile olulised teemad väljapakutud ministrite nõukogu järelduste tekstis kajastatud. „Näiteks biometaani tootmine ja kasutamine on põllumajanduses ja toidutootmises oluline, et vähendada kasvuhoonegaase kui ka suurendada energiajulgeolekut, sest tegu oleks isetoodetud keskkonnasõbraliku kütusega. Samuti tuuakse selgelt välja, et biopõhised tooted nõuavad investeeringuid, milleta nende kallim väljatöötamine ja tootmine toimuma ei hakka. Hea, et nähakse vajadust leida terviklahendusi ja lihtsustada õigusruumi, et biopõhised tooted jõuaksid kiiremini turule,“ ütles minister Kallas.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. See hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu‑,  sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ja biotehnoloogiatööstus).

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

 

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Täna toimub Luxembourgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung (AGRIFISH), kus ühe teemana on arutelu all süsiniku eemaldamise sertifitseerimisraamistiku loomise algatus. 

„Tervitame Euroopa komisjoni algatust raamistiku loomiseks. Soovime, et loodav sertifitseerimisraamistik annaks põllumeestele laiema võimaluse panustada kliimaeesmärkide saavutamisse ja võimaldaks selleks vajalikke tegevusi rahastada ,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. 

Ministri sõnul ei tohi süsiniku sidumise meetmed omada halba mõju muudele valdkondadele, näiteks toiduga kindlustatusele, maakasutusele, elurikkusele või ökosüsteemide toimimisele. „Süsiniku sidumise sertifitseerimine peab olema läbipaistev ja põhinema kinnitatud teaduslikel meetoditel. Paranema peab ka riikliku kasvuhoonegaaside arvestuse täpsus, et põllumeeste panus heite vähendamisel ja süsiniku sidumisel saaks seal arvesse võetud,“ rääkis Kallas.

Lisaks antakse istungil ülevaade Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava hetkeolukorrast ja vahetatakse arvamusi biomajanduse võimaluste kohta maapiirkondades.

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Pressiteade
24. aprill 2023

 

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus uuriva ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida 30. aprillini. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele stipendiumile saab esitada viiel teemal: personaalne riik, agressiivne idanaaber, meedia kirjaoskus, riiklik koolitustellimus ja transport.

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liikme Mari-Liis Rüütsalu sõnul on stipendiumi kaks tegevusaastat end ära tasunud ja eesmärki täitnud. „Me oleme aidanud kaasa 21 väga tugeva loo sündimisele – need on ajakirjanduslikud lood, mis mõtestavad Eesti ühiskonda, poliitikat, kultuuri ja inimest põhjalikult. See kõik eeldab suurt tööd ning keskendumist, mille toetuseks stipendium ongi loodud,“ rääkis Rüütsalu.

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus võtab tänavu fookusesse meediahariduse. Märtsis sõlmitud koostööleppe alusel panustab kahel järgneval aastal President Kaljulaidi Fond sihtasutuse tegevustesse 10 000 euroga, et pöörata rohkem tähelepanu meediakirjaoskusele ja meediaharidusele.

„Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo tuvastamine on ühiskonna vundament, milleta oleme väga haavatavad. Peame rääkima rohkem sellest, kuidas eraldada teri sõkaldest, tõest infot propagandast,“ ütles Rüütsalu, kelle sõnul loodab nõukogu saada tugevaid ideekavandeid lisaks teistele valdkondadele ka meediakirjaoskuse teemal.

Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2023. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:

  • Personaalne riik – mis see on?
  • Agressiivne idanaaber
  • Meedia kirjaoskus
  • Riiklik koolitustellimus
  • Tänapäevased transpordiskeemid

Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Meedia kirjaoskuse teemal saab esitada lisaks tavapärases ajakirjanduslikus formaadis käsitlustele ka praktilise nt kooliprogrammi sobituva meedia kirjaoskuse programmi või projekti välja töötamine.

Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit.

Juba ilmunud lood teemade kaupa:

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.