Põllumajandus- ja Toiduamet koolitas ettevõtjaid puuvilja- ja marjaveinide märgistamise osas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet selge ja ühese ülevaate saamiseks virtuaalse ümarlaua, mille käigus selgitati, mida tuleb silmas pidada puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel, et need vastaksid nõuetele.

Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis kehtivad sellele toidualase teabe avaldamise nõuded,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha. „Kohustuslik on toote siltidel kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus; minimaalse säilimisaja tähtaeg või tarvitamise tähtaeg; mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid eksitada; tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites), loetles Eha puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel kohustusliku teabe esitamise nimekirja.

„Alkohoolsete jookide etikettidel ei tohi esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et alkohoolsel joogil või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos (nt „Terviseks!“ või „Tõstab toonust.“). Samuti ei tohi alkohoolsete jookide siltidel olla väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et antud joogil on teatavad kasulikud toitainelised omadused (nt „Suhkruvaba“, „Ilma lisatud suhkruta“ või „Sisaldab C-vitamiini“),“ rõhutas Eha.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.

Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Alkoholiregistrisse tuleb kanda kogu info Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta, vastavat infot kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Kui andmed on puudulikud, võltsitud või fiktiivsed, pole võimalik tooteid registrisse kanda.

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha sõnul esitatakse Eestis alkoholiregistrisse kandmiseks keskmiselt 10 000 alkohoolset jooki aastas. „Hetkeseisuga on alkoholiregistris kokku 57 379 kannet. Konkurentsitult tuuakse Eestisse enim veine,“ kirjeldas Eha.

Eha sõnul tehti viimane registrisse kande tegemisest keeldumise otsus 2016. aastal. „Üldiselt võivad keeldumise põhjusteks olla taotleja aktsiisilao mittekehtiv tegevusluba; alkoholi on tootnud Eestis tegutsev ettevõtja, kellel puudub toidu käitlemise tegevusluba või ei ole ettevõte esitanud majandustegevusteadet toidu käitlemise kohta,“ toob Eha näiteid võimalike keeldumise põhjuste kohta, kuid lisab, et Põllumajandus- ja Toiduametis ei ole selliseid keeldumise põhjuseid ette tulnud.

Kuigi ametlikke keeldumise otsuseid ei ole peale 2016. aastat tehtud, esineb siiski väga sageli mittevastavusi nõuetekohasele toodete märgistusele. „Enne registrisse kandmise otsuse tegemist suhtlevad registri töötajad taotleja esindajaga ning enne registrisse kandmist märgistused üldjuhul parandatakse,“ selgitab Eha.

„Tooted peavad vastama õigusaktides sätestatud definitsioonidele ja teatavad nõuded kehtivad ka alkohoolsete jookide pakendite märgistustele,“ rõhutab Eha ja lisab, et ühe kohustusliku elemendina tuleb märgistusel kindlasti esitada toote seaduslik nimetus. Eha sõnul esineb väga palju probleeme just puuvilja- ja marjaveinide seadusliku nimetuse märkimisega ja tõi näitena esile, et vahel proovitakse nimetada tooteid kaitstud nimetuste sõna osaga, näiteks „…secco“ (viide Itaalia kaitstud päritolunimetusele Prosecco) või „champa…“ (viide Prantsusmaa kaitstud päritolunimetusele Champagne). Viidatakse ka et toode on nt „Gini maitseline“, kuigi gini ei sisalda. Sellist tarbijat eksitavat infot ei tohi toodete sildistamisel kasutada,“ ütles Eha.

Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse on esitanud juba 8696 klienti, taotlusi võetakse vastu 17. juunini

Pressiteade
23. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

17. juunini saab PRIAle esitada taotlusi pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste saamiseks. Taotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA vahendusel. Käesolevast aastast toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs.

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindala- ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell rõhutab, et kuigi taotlusi saab esitada kuni 17. juunini, soovitame taotlemist mitte jätta viimastele päevadele. Sel juhul jääb põllumeestel esmaste kontrollide järgselt piisavalt aega teha taotlustel vajalikke täpsustusi.

Toetusi on kokku viisteist. Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on toetuste maksmiseks 2022. aastal eraldatud kokku üle 251 miljoni euro.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Jooksvalt on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistika eelmise päeva seisuga näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet koolitas jaemüüjaid e-poodides alkohoolsete jookide juures esitatava kohustusliku teabe osas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet jaemüüjatele ümarlaua, mille käigus selgitati  jaemüüjatele e-poodides alkohoolse joogi müügil kohustusliku  teabe avaldamise nõudeid ja erisusi.

Ümarlaual tutvustas kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist Kadri Pajur osalejatele kohustuslikku teavet, mis peab e-poes alkohoolse joogi müümise juures kindlasti avaldatud olema ja andis hea ülevaate e-poes  veini, puuvilja– ja marjaveini ning piiritusjookide seaduslike nimetuste nõuetekohase märkimise kohta.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis  kehtivad sellele ka kaugmüügil toidualase teabe avaldamise nõuded, kuid teatud erisused,“ ütles Pajur.

„Alkohoolse joogi jaemüügil tuleb e-poes koos müügihinnaga avaldada alkohoolse joogi liik ja  nimi,“ sõnas Pajur ja lisas, et esitatud kohustuslik teave peab olema e-poes kindlasti esitatud ka eesti keeles.

Pajur tuletas meelde, et kaupade kohta esitatud teave peab olema tõene, vastama nõuetele ega tohi olla tarbijat eksitav. „Kohustuslik info peab kättesaadav olema ka e-poes, et tarbija saaks alkohoolse joogi ostmisel teha teadliku valiku enne lõplikku ostu sooritamist,“ rõhutas Pajur.

„Kohustuslik on e-poes kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites); mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada; (viinamarja)veinide puhul kohustuslik); tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (…%vol); vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta (kindlaksmääratud termin, nt kuiv, magus); geograafilise tähisega alkohoolsete jookide puhul ka selle kaitstud nimetus ,“ loetles Pajur kohustusliku teabe kuvamise nimekirja.

Pajur pani jaemüüjatele südamele, et e-poes peab alkohoolse joogi müügil kohustuslik teave olema tarbijatele esitatud enne ostu sooritamist; kohustuslik teave, sh seaduslikud nimetused (liigid) ja nimed peavad olema korrektselt kirjas ning esitatav teave ei tohi tarbijaid eksitada.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.

Põllumajandusuuringute Keskus jätkab igakevadist rohusilo tegemise esimese niite optimaalse aja seiret. 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
20.05.2022

 

„Kuigi taimiku kasv on sellel aasta aeglane ja Eesti eri paigus erinev, eeldame siiski, et 21. nädalal on rohukasv seire alustamiseks piisav,“ on söötade ja jääkide labori peaspetsialist Ann Akkoptimistlik. „Esimesed andmed plaanime meie kodulehel üle panna 25. mail.“

Kvaliteetse ja suurima võimaliku toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii oma piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti eri piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

PMK söötade ja jääkide laboris määratakse rohuproovist kuivainesisaldus, kuivaine seeduvuse protsent ning kuivaine proteiini-, happekiu- ja neutraalkiusisaldus.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 23. mail, 30. mail, 6. juunil ja 13 juunil. Nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimisinfo, mis avaldatakse PMK veebilehel igal kolmapäeval kuni jaanipäevani.

Siloseire tulemused: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Lisateave:
PMK söötade ja jääkide labor
tel 672 9120
ann.akk@pmk.agri.ee

Maaeluministeeriumis arutati põllumajandussektori erakorralise toetuse jaotust ja tingimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.05.2022

 

Eile, 18. mail toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kustutvustati, milliseid sektoreid ja millises mahus on kavas erakorraliselt toetada ning mis tingimustel toetust antakse.

„Kohtumise eesmärk oli pidada sektori esindajatega dialoogi erakorralise toetuse tingimuste ja jaotuse üle. Põhimõttelise kokkuleppe saavutasime, mõningad nüansid jäid veel edasiseks aruteluks. Soovime saada täpsed tingimused paika esimesel võimalusel, kuna esimesed toetused peavad olema välja makstud juba 30. septembriks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori erakorraliseks toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.

500 miljoni euro suurusest erakorralisest toetuspaketist eraldati Eestile 2,5 miljoni eurot, millele on Eesti valitsus otsustanud eraldada lisaeelarvega juurde veel 9,1 miljonit eurot. Osa sellest läheb Euroopa Liidu erakorralise toetuse kaasrahastamiseks, ülejäänu makstakse riigiabina.

Erakorralist toetust on kavas maksta sea-, piimalehma-, lihaveise-, lamba-, kitse- ja linnukasvatajatele ning aiandussektori ettevõtetele. „Toetatavate sektorite valikul oleme arvesse võtnud toodangu, sööda ja muude sisendite hindasid ning sektori esindusorganisatsioonide hinnangut, millised sektorid on hetkel kõige enam kahju kannatanud,“ selgitas Kruuse.

Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt jaotatakse erakorralisest toetusest 4,5 miljonit eurot seakasvatusele; 1,5 miljonit eurot piimalehmakasvatusele; 1,2 miljonit eurot lihaveisekasvatusele; 0,4 miljonit eurot lamba- ja kitsekasvatusele; 2,5 miljonit eurot linnukasvatusele ja 1,4 miljonit eurot aiandusele.

Samuti langetatakse vastu võetud lisaeelarvega valitsuse ettepanekul erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär miinimumtasemele, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta. „Põllumeestel võimaldab see sel aastal kulusid kokku hoida 4–5 miljoni euro ulatuses, aidates seeläbi leevendada sisendite hinnatõusu ja vähendada survet toiduhinnale,” lisas minister.

Maaeluministeeriumi ettepanekul eraldati lisaeelarvest ka 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna u 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut.

Avatud talude päeval osaleb tänavu ligi 280 talu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.05.2022

 

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ning ka südamed avada 279 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub.“

Ministri sõnul leidub tänavu eelmistele aastatele sarnaselt avastamist igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Kindlasti on põnev näha ka seda, kuidas tootmine toimub ehk seda, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha. Talud on meie toidujulgeoleku tagajad.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta. Üha rohkem saab avatud talude päeva kirjeldada kui mitmekesist ja põnevat.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust ka talude programmid. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas võib avada oma talu ka juba laupäeval, 23. juulil ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

  1. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kartulit kasvatatakse taas Tartu kesklinnas ja rohkem kui 80 lasteaias üle Eesti

PRESSITEADE
18.05.2022

 

Käesoleval aastal möödub 80. aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi ‘Jõgeva kollane’ aretamisest. Selle raames pöörame rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele  ja kodumaisele toidule.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatab Eesti Taimekasvatuse Instituut sel aastal taas kartulit Tartu kesklinnas koos Tartu Peetri kooliga ja on kaasanud enam kui 80 lasteaeda.

Neljapäeval, 19.05.2022 kell 12:00, panevad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased Tartu kesklinnas Kaubamaja ja Vanemuise vahelises pargis maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ja rajavad kaunvilja peenrad. Nõu annab ETKI kaunviljade teadur Lea Narits.

Kaubamaja ja Vanemuise vahelisse parki rajatakse kokku 50 ruutmeetrile peenrad, kuhu ühele peenrale pannakse maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ning teise erinevaid kaunvilju. Tegevus toimub koostöös Tartu 2024 Elurikkuse projektiga eesmärgiga tuua maakeskkonda linnainimesele lähemale ja pöörata rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele ja kodumaisele toidule. Kartuli maha paneku ja kaunviljade külvamist teostavad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased.

Reedel, 20.05.2022 kell 9:00, panevad lapsed Tartu lasteaias Lotte koos maaeluminister Urmas Kruuse ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga mugulad mulda. Kell 12:00 paneb haridusminister Liina Kersna kartulit koos lastega maha Valga lasteaias Kaseke.

Tartu Lotte ja Valga Kasekese lasteaedade lapsed panevad reedel kartulit maha üle-eestilise projekti raames.

  • Projektis osaleb kokku 86 lasteaeda üle Eesti. Lasteaedu osaleb nii maalt kui linnast, nii mandrilt kui saartelt.
  • Igasse osalevasse lasteaeda saadetakse kasvatuskomplekt kartuli kasvatamiseks, mis koosneb kasvatuskastist, mullast, väetisest, seemnekartulist ‘Tiina’ ja juhendist (koostanud kartuli teadur Terje Tähtjärv).
  • Projekt kestab maist septembrini. 16.-20. mai jõuavad kasvatuskomplektid lasteaedadesse. Lasteaiad otsustavad ise kartuli maha paneku aja, aga kartulid pannakse maha enne mai lõppu. Suve jooksul saavad lapsed jälgida kartuli kasvamist ja õitsemist ning seda väetada ja hooldada. Septembris võetakse kartul üles ning lapsed saavad enda  kasvatatud kartulit süüa.

 

Miks? – Projekti eesmärk on, et lapsed saavad käed mulda pista ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd sageli esinev köögivili nagu kartul. Tänasel päeval tuleb enamusel toit otse poest, ei pruugita endale teadvustada, milline on taime kasvuprotsess ning kui palju aega ning vaeva võtab niivõrd tavalise toidu saamine. Koostöös lasteaedadega saame näidata lastele protsessi algusest lõpuni, et lapsed saaksid kogeda kodumaise toidu ja ise kasvatamise rõõme. Tegemist on igati vahva ja inimesi puudutava väljakutsega, lisaks ‘Jõgeva kollase’ sünnipäevale on teema oluline ka rohepöörde ja toidu julgeoleku vaatest.

Kontaktisik:

Kai Aet Salvan
projektijuht
Tel. +372 525 1458
e-mail: kai.salvan@etki.ee

Maaeluminister paneb lastega kartuleid maha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab 20. mail Tartu lasteaeda Lotte ja pistab koos lastega mugulad mulda, et lapsed näeksid, kuidas toit kasvab. 

„Paljudel tänapäeva lastel pole enam maavanaemasid, kelle juures suvel aiatööd harjutada või loomi toita. Toit ei tule poest, vaid selle taga on põllumeeste ja toiduainetööstuste suur töö. Usun, et lastel on põnev ise käed mullaseks teha ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd tavaline köögivili nagu kartul,“ lisas minister.

Tänavu möödub 80 aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi „Jõgeva kollane“ aretamisest. Juubeliaasta raames pöörab Maaeluministeerium koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele, kodumaisele toidule ja sellele, mida igaüks saab ise teha, et tagada toidujulgeolek.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatatakse sel aastal Tartu kesklinnas kartulit ja jagatakse 86 lasteaiale üle Eesti kasvatuskastid koos mugulatega. Maist septembrini kestva aktsiooni käigus saavad lapsed kartulid maha panna, neid kasta, väetada ja hooldada ning lõpuks koos ära süüa. Tänu sellele saavad lapsed oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie armastatud köögivili ning kogeda rõõmu ise toidu kasvatamisest.

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2001 mesinikku 

Pressiteade
17. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Eile, 16. mail lõppes mesilaspere toetuse (TARU) taotluste vastuvõtt. Kokku esitas taotluse 2001 mesinikku 39 558 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on hea meel näha, et taotluse esitajate arv on ka sel aastal kasvanud. „Võrreldes eelmise aastaga on taotlejate arv 43 mesiniku võrra suurem ja taotletud mesilasperede arv suurenes 1496 mesilaspere võrra,“ lisab Taska.

Kõige rohkem taotlejaid oli Harjumaal (252 mesinikku), aga kõige suurem mesilasperede arv, kellele TARU toetust taotleti, oli Tartumaal (5196 mesilasperet). Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2022. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

Võrdlust eelmise kahe aasta taotlemisega saab vaadata PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (kerides lehekülje lõppu).

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.