Saarde valla koerad ja kassid said kaitsva marutaudivastase vaktsiini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2022

 

15. mail vaktsineeriti Pärnumaal Saarde vallas kokku 81 koera ja kassi marutaudi vastu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian sõnas, et huvi vaktsineerimise vastu oli suur. „Inimesed mäletasid, et ka varasemalt on loomaarstid käinud külades vaktsineerimas ning lootsid, et järgmisel aastal tullakse taas. Kaitsva vaktsiinisüsti said 48 koera ja 33 kassi,“ lisas Kristian.

Lemmikloomade vaktsineerimist teostasid kutsetegevusloaga veterinaararstid ning kasutatud vaktsiini ja selle süstimise kulud kandis Põllumajandus- ja Toiduamet. „Saarde vallavalisus oli ametile oluliseks partneriks inimeste teavitamisel, see oli kindlasti üheks eelduseks, miks nii palju lemmikuid said vaktsineeritud,“ jagas Kristian kiidusõnu.

Kuigi oleme marutaudivaba riik, piirneb Eesti idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seega on oluline, et koerad ja kassid nii mujal Eestis kui antud piirkonnas oleksid selle haiguse vastu vaktsineeritud.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigestumisel lõpeb looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine on kohustuslik ja vajalik, selleks, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Kruuse: lisaeelarve vastuvõtmisega ei tohi viivitada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2022

 

Järgmisel nädalal toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine, kus ühe teemana käsitletakse põllumajandusturgude olukorda.

Kohtumisel osaleva maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse häirinud põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete (energia, väetised) ülemaailmseid turge. „Kuigi Euroopa Liidus otsest toidupuudust pole, on tootmisele kõige suurema mõjuga sisendihindade tõus ning söödaimpordi ja väetiste impordi tõrge, millest tulenevalt hinnad kasvavad,” märkis minister.

Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekutega käesoleva kriisiga toimetulekuks, millest olulisimad on kriisireservi rakendamine ja ajutise riigiabi raamistiku loomine. Põllumajandussektorit toetatakse Euroopa Liidu poolt 500 miljoni euro ulatuses, millest Eestile eraldatakse 2,5 miljonit eurot. Eesti riik panustab omalt poolt veel 9 miljoni euroga.

„Me ei saa viivitada lisaeelarve vastuvõtmisega. Et saada Euroopa Liidu kaasrahastatavat toetust kasutada, peame kogu toetussumma välja maksma 30. septembriks. Mida hiljem võtab Riigikogu lisaeelarve vastu, seda suuremas ohus on põllumeestele mõeldud toetused,” rõhutas Kruuse.

“Maaeluministeerium omalt poolt teeb kõik selleks, et toetusraha tähtaegselt põllumeesteni jõuaks ja seeläbi sisendite hindade survet põllumeeste sissetulekutele vähendada,“ lisas minister.

Maaeluminister on käesolevaks nädalaks kokku kutsunud sektori esindusorganisatsioonide esindajatest koosneva Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungi, kus on kavas tutvustada erakorralise toetuse sektorite vahelist jaotusettepanekut ning arutada toetustingimuste üle.

Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega

14. mail kuulutati pidulikult välja Järvamaa maitsete aasta. Uue algatusena plaanitakse korraldada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide väljamõtlemise ja valmistamise võistlus.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas avamisel, et piim on kahtlemata Järvamaa valge kuld, mille kaudu piirkonda laiemale avalikkusele tutvustada: „Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, eriti pokteile.“ Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – kahvel. „Hoidke seda uhkusega! Edukat koostööd maitsete aasta läbiviimisel!“  lisas minister Kruuse.

„Toidupiirkonnaks valimine innustab Järvamaa toidutootjaid ja -kohti kohalikule toorainele rohkem tähelepanu pöörama ja tootearenduseks mõtteid pakkuma,” ütles toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. „Ning mõistagi avaneb maitsete aasta maakonnale võimalus end toidu kaudu reisisihina väljapaistvamaks muuta.” Tunnusfraasiga „Piimajõed ja pudrumäed” soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.

Aasta jooksul on plaanis üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi, nt A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri ja kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva.

2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Toidupiirkonna ettevõtmisi kajastatakse veebilehel www.jarvamaakohaliktoit.ee ja sotsiaalmeedias.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.

Ürituse fotogalerii (fotograaf Helje Mets)

Mesilaspere toetuse taotlusi saab esitada veel 16. maini

Tänaseks on mesilaspere toetuse taotluse PRIAle esitanud 1461 mesinikku 25 320 mesilaspere kohta. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, pidi põllumajandusloomade registris olema registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitas registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Jooksvalt on mesilaspere toetuse taotluste esitamise statistika näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel. Toetuse täpsete tingimuste kohta saab lugeda toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

9.–15. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

  1. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seemne oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.
Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. Taimekahjustajate määramiseks analüüsitakse mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.
Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.
„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.
Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.
Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 17. juuniks

Mai alguse seisuga on Eestis omale mahepõllumajandusliku märgise saanud 2043 mahetootjat. Ettevõtjad, kes soovivad mahepõllumajandusliku tootmisega jätkata ka uuel hooajal peavad vastava sisulise teate Põllumajandus- ja Toiduametile esitama käesoleva aasta 17. juuniks.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul on taotluse esitamise võimalusi mitmeid. Taotluse saab ära teha:

  1. Maaeluministeeriumi kliendiportaalis aadressil https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html
  2. Saata digitaalselt allkirjastatult Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) vastava regiooni peaspetsialisti e-posti aadressile, mille leiab PTA kodulehelt.
  3. Saata või tuua paberkandjal PTA regioonide esindustesse. Füüsiliselt kohale tulemiseks palume eelnevalt aeg kokku leppida.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis PTAle põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 2.-23. mai. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTA-lt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 17. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 17. juunil (k.a) PTAle esitama kõik põldude andmed, k.a andmed poollooduslike koosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 17. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajanduslikku tunnust ei saa.

Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on kätte saadavad PTA kodulehel

Laur kordab üle, et riigilõiv tuleb tasuda igal aastal koos ettevõtte jätkamise taotluse esitamisega ning tuletab meelde riigilõivude summad:

Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning mesindusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb kahest osast:

  1. püsiosa 62 eurot;
  2. muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. See on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul.

Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot.  Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse paljundusmaterjali (nt kapsa- või tomatiistikud)  ettevalmistamise ja turule viimisega, tuleb tasuda riigilõiv 120 eurot.

Riigilõivu tasumise juhend

Riigilõivu  saaja RAHANDUSMINISTEERIUM
Arveldusarve numbrid SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)
Viitenumber* 2900082265

* Viitenumber näitab, millist riigilõivu soovitakse tasuda.

Kui riigilõivu tasutakse kolmanda isiku eest, siis tuleb selgitusse märkida isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.

Lisateavet riigilõivude kohta saab PTA kodulehelt ning mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Mahepõllumajanduse valdkonnaga seotud teemad leiab PTA kodulehelt

PTA juhib tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiab PTA kodulehelt

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2022

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu. Taotlema on oodata kuni 15 000 klienti. Taotluse esitamine toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Esimest aastat toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2022. aasta eelarves kokku üle 251 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ütleb: „Käesoleval aastal toimub pindalatoetuste taotluste esitamine esmakordselt uues värskelt valminud e-teenuses. Võrreldes varasemaga on tegemist oluliselt kaasaegsema ja kasutajamugavama teenusega, mille edasiarendamine toimub jätkuvalt. Loodame, et uue e-teenuse kasutuselevõtt sujub viperusteta ning taotlused saavad kiiresti ja mugavalt esitatud. Vigade või probleemide esinemisel palume julgelt PRIA klienditeenindusega ühendust võtta.“

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 17. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.

Milliseid toetusi saab käesoleval aastal taotleda?

Otsetoetused:

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused

  1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:
  1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
  2. Loomade heaolu toetus (LHT).
  3. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Avatud kalasadamate päeva külastas rekordarv kalasõpru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2022

 

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.

„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.

Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).

Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Galerii. Fotod: Martti Sepp

1.-16. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Pressiteade
29. aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates pühapäevast, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Käesoleval aastal on muutunud mesilate ning mesilasperede registreerimise tähtajad. Palume taotlejatel väga tähelepanelikult jälgida, et mesilad ning mesilaspered oleksid põllumajandusloomade registrile teavitatud õigeaegselt. Sel juhul kulgeb taotluse esitamine kiiresti ning probleemideta.“

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitab registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a. Kui mesilasperede arv on registrile teada antud 31.12.2021 või hiljem ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 16. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.