Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mille raames hakatakse toetama lastele mahetoitu pakkuvaid koole ja lasteaedu.

Mahetoidu pakkujateks loetakse selliseid haridusasutusi, kus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20% ulatuses mahepõllumajandusest tulevat toorainet. Praegu on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 50. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutakse vähemalt 25% lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on mahetoidu pakkujate toetamine vajalik, et lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav. Mahetoidu pakkumine aitab lisaks heade toitumisharjumuste tekkimisele tõsta ka laste teadlikkust mahepõllumajandusest ning keskkonnahoiust laiemalt,“ ütles Kruuse.

„Toetus on kasulik ka kohalikele mahetootjatele, kes saavad seeläbi rohkem võimalusi enda toodangu turustamiseks. Samuti aitab toetus kaasa toidu jätkusuutlikumale tootmisele,“ lisas minister.

2021. aasta seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 2043 ning mahepõllumajandusliku maad 229 400 ha, moodustades kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Keskmisel mahetootjal oli ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Eesti on praegu mahemaa osakaalu poolest Euroopas teisel kohal.

Mahetoidu pakkujatele hakatakse toetust maksma alates septembrist. Toetust hakkavad saama kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist.

Riigieelarves on selleks aastaks toetuste jaoks ette nähtud 673 500 eurot mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot koolipidajate, koolide ja köögipersonali koolitamiseks.

Taustainfo

Haridusstatistika andmebaasi  2021/22. õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2021. a vaatluse ajal jaekaubanduses müügil 2067 kodumaist mahetoodet. Suurima osakaalu kogu sortimendist moodustasid tera-, kaunvilja- ja õlitooted (19%). Neile järgnesid maitse- ja ravimtaimed ning teed (15%), kartul, köögivili ja neist valmistatud tooted (14%) ning puuviljad, marjad ja neist valmistatud tooted (12%).

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2022

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks.

Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses keerulises olukorras eriti oluline.

„Nende toetuste abil on võimalik ettevõtjatel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad kulusid vähendada, energiat säästa ning üldist töökorraldust tõhustada. Selle kõigega aitame kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele,“ ütles minister Kruuse.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmiperioodi jooksul. Toetus ühe taotleja kohta on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt kolm miljonit eurot. Toetuse määr on keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ja suurettevõtjatel kuni 20%. Septembris avatava taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Mahepõllumajandusettevõtjatele väljastatakse uue kujundusega sertifikaate

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
07.07.2022

 

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

2022. aasta algul rakendus Euroopa Liidus (EL) uus mahepõllumajanduse määrus*, millega muutus ka ettevõtjale väljaantava sertifikaadi kujundus ning sellel kajastuv informatsioon, lisandusid turvaelemendid.

Uut tüüpi sertifikaat on võrreldes varasemaga märksa üldisem dokument, mille olemasolu kinnitab, et ettevõtja tegevusalad (tootmine, ettevalmistamine, turustamine/turule viimine, ladustamine, import, eksport) on kooskõlas mahepõllumajanduse määrusega. PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Pille Edovaldi sõnul on sertifikaadi esimeses osas toodud andmed ettevõtja, järelevalveasutuse ja -koodi, tegevusalade, tootekategooriate ja tootmismeetodite kohta. Samuti on sertifikaadil selle väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg. Sertifikaadi teise osa täitmine on liikmesriikide järelevalveasutustele vabatahtlik, kuid võimaldab vajaduse korral lisada täpsemat informatsiooni näiteks ettevõttes toodetavate toodete, nende koguste, ettevõtja erinevate tegevuskohtade või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta. Eestis tunnustatud ettevõtjate puhul on täpsem informatsioon leitav mahepõllumajanduse registrist.

Sertifikaadi päisesse lisandus QR-kood, mille nutiseadmega skaneerimisel on võimalik kontrollida sertifikaadi tõesust ja kehtivust. Sertifikaadi väljastamisel lisatakse sellele ka võltsimisvastane vesimärk ning kinnitatakse järelevalveasutuse digitempliga.

Mahepõllumajanduse sertifikaat antakse välja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemisTRACES (Trade Control and Expert System). „Kuigi TRACES-ese kaudu muutub sertifikaatide väljastamine liikmesriikidele kohustuslikuks alles 2023. aastal, kasutab PTA koos teiste Põhja- ja Baltimaade järelevalveasutustega süsteemi võimalusi juba käesolevast aastast,“ vahendas Edovald ja lisas, et TRACES-es väljaantud mahesertifikaadid on kõigile soovijaile igas liikmesriigi keeles nähtavad, kättesaadavad ja väljaprinditavad. Seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmisega väljastatakse nüüdsest tunnustatud ettevõtjale üks terviklik kõiki tegevusalasid kajastav sertifikaat. 7. juuli seisuga on uue kujundusega sertifikaadi saanud Eestis 58 mahepõllumajandusettevõtjat.

Euroopa Liidus mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja neile väljastatud sertifikaatide avalik andmebaas (List of Organic operators in the EU) on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt. Eestis tunnustatud mahepõllumajandusettevõtjad ning nende tegevuse täpsemad andmed leiabmahepõllumajanduse registrist.

*Mahepõllumajanduse määrus nr 2018/848

Mahesertifikaat

Peagi selgub aasta parim metsamajandaja

Eesti Erametsaliit
5. juuli 2022

 

Üle-eestilist ringsõitu alustas metsamajandajate konkursi hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on 12 kandidaadi seast välja selgitada tänavune parim metsamajandaja.

Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldataval metsamajandajate konkursil osaleb sel aastal 12 metsaomanikku üle Eesti. Neid kõiki külastab neljaliikmeline hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on tutvuda metsaomanike tegevuse ja põhimõtetega oma metsa majandamisel.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Rakvere Metsaühistu juht ning metsakonsulent Meelis Matkamäe, SA Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ja metsakonsulent Veljo Kütt, 2021. aasta parima metsamajandaja tiitli omanik Gunnar Lepasaar ning Luua Metsanduskooli metsanduse õpetaja Dimitri Randoja.

  1. aasta parima metsamajandaja tiitlile kandideerivad:

Andrus Niit Valgamaalt

Eve Reose Raplamaalt

Ilmar Josua Lääne-Virumaalt

Ivo Valter Jõgevamaalt

Kalju Pukk Võrumaalt

Kalmer Rattik Tartumaalt

Ly Kokla Hiiumaalt

Mart Kase Valgamaalt

Mihkel Pavelson Valgamaalt

Raivo Roosi Viljandimaalt

Rene Verlin Pärnumaalt

Siim Tamm ja Gerly Trolla Võrumaalt

Eesti Erametsaliidu poolt ellu kutsutud metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 29. korda. Koos Erametsakeskusega korraldatava konkursiga soovitakse tutvustada Eesti erametsade ja nende majandajate mitmekesisust ning tunnustada metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 27. augustil Jõhvis toimuval kogu pere metsapäeval.

Fotol komisjoni liikmed Meelis Matkamäe, Gunnar Lepasaar, Dimitri Randoja ja Veljo Kütt.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus määrati 69 taotlejale 

Pressiteade
4. juuli 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

13.-21. aprillil võttis PRIA vastu väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetusetaotlusi. Toetus määrati 69 ettevõttele summas 974 231 eurot.  

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et selle aasta taotlusvoorus muudeti taotlemise nõudeid, mis võimaldas taotleda toetust põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtuse alusel. Muudatus andis võimaluse tulla taotlema ka neil, kelle müügitulu pole varasemalt nõuetele vastanud.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil. Käesoleva vooru eelarve on 3 miljonit eurot.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse luuakse ühendlabor

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2022

 

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse hakatakse looma ühendlaborit. Alates tänasest, 1. juulist viiakse Põllumajandusuuringute Keskusest (PMK) taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide määramise laboriteenus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) koosseisu.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on laborite konsolideerimine osa toimuvast riigireformist. „Me liidame laborid, et laboriteenuse, seadmete ja kinnisvara kasutuse ning ka investeeringute planeerimise kvaliteeti tõsta. Suurim probleem seni on olnud teenuste dubleerimine riigi erinevate laborite ja tegevuskohtade vahel – laborite konsolideerimisega saame seda lahendada,” sõnas minister.

Järgmise aasta 1. jaanuarist liituvad VTLiga Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna laborid (välja arvatud nakkushaiguste uuringud ja füüsikalised mõõtmised).

Ühendlabori tegevuse peamine eesmärk on pädevate asutuste riikliku tellimuse täitmine, sealhulgas riskihindamine. Lisaks riiklikule tööle jätkub erasektori klientide teenindamine neis valdkondades, kus eralaborid teenust ei paku.

Suurim teenuse maht tuleb toidutarneahela valdkonna teenindamisest tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti tellimusest ja selle sektori teenindamisest. Väiksemas mahus jäädakse teenindama Terviseametit vee-, keskkonna- ja tooteohutuse valdkondades.

PMK laboriteenuste valdkonnaks jääb seemnete, taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorsete analüüside tegemine, riikliku referentlaboratooriumi ja volitatud laboratooriumi ülesannete täitmine.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba üheksandat korda teraviljakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
01. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab üheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate hulgast. Sel aastal valitakse taas  parim teraviljakasvataja. Konkursi eesmärk on tunnustada põllumehi, kellel on head saagid ja kõrge tootmiskultuur.

„MESi üheks eesmärgiks on maaelu maine kujundamine. Aunimetuse väljastamisega tunnustame igal aastal ühte taimekasvatajat, tänades sellega teda tehtud töö eest. Läbi meediakajastuse jõuavad edulood ka ühiskonda, julgustades noori valima põllumehe vastutusrikast ja huvitavat elukutset. See omakorda tagab Eesti riigi toiduga varustamise jätkusuutlikkuse,“ rääkis MESi juhatuse liigeMeelis Annus .

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 15. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.06.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 24. korda.

„Teie viite edasi Eesti maa- ja mereelu arengut. Head tulemused laovad tugeva vundamendi, millele ehitada tulevik. Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõne alguses.

„Teadlikud ja targad valikud põllumajanduses on väga olulised, sest iga väiksemgi eksimus võib anda tunda tootmistulemustes. Teadmised on heas mõttes justkui relv, millega võidelda, et tagada rikkalikud saagid ja kestlik tootmine. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning tagada toiduga kindlustatuse, arvestades seejuures hea keskkonnaseisundi, kestva mullaressursi ning elurikkusega,“ jätkas minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid, lisaks soovis kõigile jätkuvat õppimistahet ja edu kõrgete sihtide seadmisel.

Oma tänu ja motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Ministri tänukirja pälvisid alljärgnevad lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

·         Kristel Madisson

·         Tanel Lillemäe

Luua Metsanduskool

·         Mirko Põder

·         Karl Piksar

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

·         Tom Adamson

·         Telina Tamm

Räpina Aianduskool

·         Pilleriin Pärn

·         Katre Nool

Eesti Maaülikool

·         Siim Nõmmiste

·         Laura-Laurelia Põlgast

·         Max Kurg

·         Tõnu Kastepõld

·         Marie Tulik

·         Anette Matto

Tallinna Tehnikaülikool

·         Hanna-Reti Tõnisson

·         Irma Kuusk

·         Märten Maurer

·         Fred Kristjan Liivamägi

Tartu Ülikool

·         Geili Pütsepp

·         Jürgen Karvak

·         Lea Lopp

·         Carolin Kuuskmäe

Fotod tänasest üritusest: https://www.dropbox.com/sh/6h1aycq9sqx9bk6/AABaAOdGaSJhxOzxgHXb_k9Ha?dl=0

Valmis Eesti päritolu loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire proovide 2021. a aruanne

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
30.06.2022

 

Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastaselt erinevatest toiduliikidest proove uurides nii saasteainete, veterinaarravimite, keelatud ainete ja taimekaitsevahendite jääkide esinemist, haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa sõnul võttis PTA 2021. a saasteainete seire käigus Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust1669 plaanilist proovi.

„Proove võeti piimast, meest, munadest, kalast, lihast, neerudest, maksast, karvadest, uriinist ja seerumist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ loetles Laurimaa ja lisas, et uuriti keelatud ravimite sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust.

„Kokku tuvastati üks nõuetele mittevastav tulemus ehk 0,06% kõikidest uuritud proovidest,“ ütles Laurimaa. Laurimaa sõnul leiti ühest kanamunaproovist toltrasuriilsulfooni, mis võis sattuda munasse lindude ravimise tulemusel. „Kohe peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist algatati müüdud kanamunade tagasikutsumine ja farmi suhtes järelevalvemenetlus,“ kinnitas Laurimaa.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib igal aastal läbi riiklikku saasteainete seireprogrammi, et veenduda loomset päritolu toidu ohutuses nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: Saasteainete seire toidus

Taluliit valis uue nõukogu

Eile, 29. juunil, toimus Viljandis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus valiti järgnevaks kaheks aastaks uus keskliidu nõukogu.

Üldkoosolek valib iga kahe aasta tagant Talupidajate Keskliidule uue nõukogu, mis on üldkoosolekute vahelisel ajal liidu kõrgeimaks organiks. Järgmisel kahel aastal on Taluliidu nõukogu kuue liikmeline. Üldkoosolek valis nõukogusse Kalle Hamburgi (Raplamaa Talupidajate Liit), Marika Parve (Võrumaa Talupidajate Liit), Ants Aamani (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Jaan Kiideri (Saaremaa Talupidajate Liit), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit) ja Leila Kroonbergi (Valgamaa Põllumeeste Liit). Nõukogu esimehena jätkab Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolekul osalesid liikmesorganisatsioonide esindajad. Lisaks organisatsiooni arendamise küsimustele oli päevakavas ka rohepöörde teemad. Ettekandega „Rohepoliitika, kestlik toidusüsteem ja roheülemineku teekaart“ esines Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Vabariigi Valitsuse rohepoliitika ekspertrühma liige Ants-Hannes Viira. Aruteludes tõstatus ÜPP strateegiakava roll rohepöörde raames seatud eesmärkide saavutmisel. Tõdeti, et muret tekitab kallinenud hindade ja toetusmäärade suhe. Küsimus on, et kas tänases olukorras on ikka toetusmäärad piisavad ja motiveerivad, et põllumajandustootjad rakendaksid kõrgemaid keskkonnahoiu meetmeid, mis on vajalikud rohepöörde elluviimiseks.

22. jaanuaril 1989. aastal loodud Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud. Eelnimetatud ETKL-i kollektiivliikmed, tänase seisuga 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget. Lisaks talupidajate ja põllumajandustootjate ühendustele kuuluvad ETKL-i liikmete hulka ka Eesti Erametsaliit. ETKL-i kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal täidab kõrgeima organi ülesandeid  nõukogu.

 

Vasakult: Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit), Ants Aaman (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Kalle Hamburg (Raplamaa Talupidajate Liit), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit). Pildilt on puudu Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit)